Huvitaja. Tere kuulama huvitaja saadet. Tänane saade uurib inimeste mõjutamise kunsti. Uurime seda tooteid kasutatakse, et panna inimesi teatud suunas otsuseid langetama, kui mõjutatavad me oleme ja kuidas manipuleerimist kasvõi ära tunda. Ning stuudios on täna Tallinna Ülikooli psühholoogia õppejõud Avo-Rein Tereping. Pärast seda ka ajame juttu Kaja Tampere ka kommunikatsiooniinstituudi õppejõuga teemaks on see, mismoodi uudised, informatsioon võiks liikuda ühes suures või ka keskmises organisatsioonis. Kes on see salapärane kommunikatsioonijuhte, miks seda vaja on ja mis on tema ülesanded? Nik jutus võimlemist, ajame juttu meditsiiniteaduste doktor Adik leediniga ja kuuleme tema mõtteid tervislikust liitumisest ja valikutest, mida peale siis ise kauplusesse langetama. Minu nimi, krissa, taimi ajad, kuulast. Huvitaja. Ja tänaseks huvita saate teemaks inimeste mõjutamine ning saatesse alane kutsunud Tallinna Ülikooli psühholoogia õppejõud Avo-Rein, tere lepingi. Tere Teile. Tule. Alustame sellest, et kui mõjutatavad meie inimesed oleme, kui palju on seda uuritud maailmas, et saada jälile, siis ühele inimese saladustest? Inimesed on päris hästi mõjutatavad ja, ja ütleme, need, kes oskavad seda teha oskavad ka inimesi tõepoolest panna tegema väga paljusid asju, mille üle need mõjutatavad pärast olin üllatunud ja võib-olla vihased, aga aga osav mõjutaja teeb niimoodi, et kui ta on mingi mõju alla sattunud, siis ta teeb seda ja ta on isegi isegi õnnelik või vähemalt vähemalt tal ei teki mingit protesti. Aga, aga selles mõttes, et sageli inimesed oma asju ajades kipuvad unustama. Ta pole parata, Me oleme osake loodusest ja, ja inimene on ju tegelikult loomariigi jätk, mitte aga mingisugune täielikult eraldiseisev asi, ehkki on ju erinevaid hüpoteese, inimene olla justkui kosmosest siia toodud ja nii aga, aga üldiselt inimeste ja loomade käitumine on siiski väga sarnane. Et ütleksime siis nii, et mitte loomad ei käitu nii nagu inimesed, vaid pigem siis inimene käitub nagu, nagu paljud loomad. Aga ometi me inimestena oleme veendunud, et meid ikka keegi mõjutada ei saa, et me oleme niivõrd tugevad ja niivõrd võimsad, et kui küsida ükstaskõik, kelle käest, et kas sa oled mõjutatav, siis enamasti tulevaseks. Ei, mina ei lase ennast küll mõjutada ja ometi. Ja, ja, ja eriti just reklaami puhul, eks ole, et oi ei, ma ei lase ennast haneks tõmmata sellest lollist reklaami jutust. No tõesti, need reklaamiklipid on tõesti tihtipeale üsna üsna nõmedad. Ei, see mind ei mõjuta, ma saan aru, ma mõtlen, ma, ma olen ratsionaalne. Kuid probleem ongi selles, et õieti see ei ole probleem, see on inimkäitumise, selline üldine reegel, et tegelikult inimene siin elus ei tee oma valikuid siiski mitte ennekõike ratsionaalselt, vaid inimeste väga paljud valikud, et võib-olla isegi suurem osa valikuid on, on irratsionaalsed ja, ja selleks on ka üks väga lihtne põhjus. Selleks, et teha absoluutselt ratsionaalset valikut, peaks inimesel olema absoluutne teadmine kõigist võimalikest alternatiividest, aga see ei ole võimalik, sest neid alternatiiv Tiive, noh näiteks kas või kauba ostmisel on ju on ju lõputult, maailmas on, on miljoneid sedasama väärtust pakkuvaid kaupu ja võimatu on, et need kõik omavahel läbi analüüsida, seda enam, et nende erinevused on ju nii väikesed, et inimene ei suuda neid lihtsalt eristada. Aga, aga ma hea meelega räägiks mõningad näited loomapsühholoogiast ja, ja siis me jõuame sinnamaani, et tegelikult inimesele on need mehhanismid, mille kaudu teda mõjutatakse ju kaasasündinud täpselt nii nagu loomadele. Näiteks. Praegu ehk kui neid võib-olla peetakse üsna vähedas vähestes maataludes ja võib-olla linnainimene pole kalkunit kunagi näinudki, võib-olla ehk ainult siis loomaaias. Aga üldiselt on nõnda. Kalkuni ema on, on väga hea, ema hoolitseb oma laste eest ennastunustavalt, ta kaitseb neid, soojendab, kutsub tiiva alla ja teeb kõike, mida üks ideaalne ema tegema peabki. Ja võiks arvata, et kalkuni emasest tunneb oma tibud ära. Nüüd aga kui kalkunitibu ei häälitse, ta võib olla täiesti selle ema, tibu, ta võib olla täiesti seal ema tibu sarnane siis kalkuni ema, mingi aja möödudes on valmis ta surnuks nokkima, sest tema jaoks on see võõras. Või siis teine selline lausa lausa kummaline näide, et kui võtta tuhkru toppis, tuhkur on kalkunite surmavaenlane, tuhkur käib ju kanalates rüüstamas ja, ja kalkuneid ta loomulikult ka kätte saab, siis närib kõri läbi ja, ja sööb niipalju, kui talle sisse mahub. Ja kui nüüd see kalkuni toppis kalkuni topisse sisse panna, salvestatud, et siis kalkunitibu piiksumine ja nüüd kui seda piiksumist mängida ja, ja kui nüüd seda tuhkru toppis, siis nööri otsas tõmmata kalkunile lähemale, siis kalkun ei karda üldse seda topist, ehkki son tõepoolest täiesti ehtsa tuhkru moodi. Aga ta kuuleb seda piiksumist ja selleks piisab, võta seda kalkunit. Topist peaks oma tipuks, ta võtab selle tiiva alla, soojendab teda nii nagu tibudegagi. Et noh, me vaatame nüüd siis nii, et et kui see kalkun on rumal, kas ta siis ei suuda eristada ja nii aga ongi loomadel teatud kindlad, neid nimetatakse signaal ärritajateks ja vot need signaal, ärritajad tekitavadki siis teatud kindla käitumise. Näiteks isane punarind kaitseb oma territooriumi väga vihaselt kõigi võistlejate eest. Nüüd kui teha tõepoolest väga ehtne isane punarind, aga ilma punase tutita nii nagu või punase rinna lapitani nagu isasel punalinnul on siis see ei ärata mitte mingisuguseid emotsioone. Nüüd aga, kui võtta üks punane tutid ja läheb panna see siis selle noh, ütleme punarinnaterritooriumi lähedale, siis ta tormab sellele vihaselt kallale, hakates kaitsma oma territooriumi, tähendab, loomadel on mingid sellised üksikud signaalid, mis panevad teda tegutsema, et inimese puhul jah, loomulikult näeme, et see on inimene ja ja me tunneme inimese ära teiste loomade hulgast ja isegi oma lähedased tunneme ära. Aga, aga paljude käitumisviiside puhul inimesed käituda vot täpselt samamoodi. Et on teatud signaalid, mis panevad inimesi täiesti vältimatult teatud viisil käituma. Noh, peaks nüüd ütlema küll, et kuna inimesel siiski on teadvust veidi rohkem kui loomadel siis võis seda ratsionaalset mõtlemist, siis loomulikult teatud mõjudest, inimene saab ennast küll kaitsta, aga, aga, aga on mingid sellised üldised seaduspärasused, mis on kaasasündinud. Ja inimene ei saa selle vastu mitte midagi teha. Aga see ongi just Jones, põnev, me jõuame nende salapäraste teadmisteni, mida kasutavad suurepärased müügimehed ära, sest nad teavad neid saladusi, nad teavad, millised on need piiksud, mille peale inimesed reageerivad kui palju neid on või mis on need põhilised, mille peale inimesed kindlasti käivituvad. Isegi kui nad ei taha. No võtame sellise olukorra, teie seisate noh, näiteks kohviku järjekorras, eks ole. Võib-olla raadiomajas siin näiteks te olete, te peate saatesse minema, olete kohvikus, 10 inimest on eest kiirustate saatesse, ma tean, jah, teil on eristaatus, kui on saatesse minek, siis vist lastakse järjekorras ette niisamagi. Aga kusagil võõras kohas teil on kiire või kui teil ei olegi kiire, te võiksite teha ju sellise eksperimendi, et kas inimesed lasevad teid läbi kas lasevad ette ja siis on võimalus ju paluda seda erineval viisil. Te võite öelda, et te võite lihtsalt ette minna. No siis tavaliselt peetakse teid jõhkordiks, järjekord saab pahaseks, võib-olla läheb isegi kähmluseks, kus sa trügid, igavene mats, selline ja nii edasi. No loomulikult see tekitab pahameelt. Nüüd aga kui te ütlete, et kas te, kas te, kas te laseksite mul kohvi ära võtta? No siis mingisugune seltskond või mingi protsent inimestest tõepoolest on sellega nõus. Aga kui te ütlete, kas te laseksite mul võtta kohvi, sest mul on kiire siis mingi 90 protsenti seda on ka uuritud eksperimendis, kohe on tehtud selliseid eksperimente. 90 protsenti inimestest tõepoolest lasevad tele minna. Tähendab kaks varianti, kas te küsite? Kas te lubaksite mul väljaspool järjekorda, siis on mingi 60 protsenti, kes lubavad aga kui te ütlete põhjusessest? Noh, võiks ju arvata, et inimesed mõtlevad selle põhjuse üle sest mul on kiire son tõepoolest põhjus. Aga tegelikult ta ei peagi seda põhjust ratsionaalselt põhjendamata, võite öelda. Sellised sõnad, kas te lubaksite mind väljaspool järjekorda, sest ma tahaksin kohvi juua? See ei ole ju mingi ratsionaalne põhjendus, kõik tahavad kohvi juua, kas siis lasevad inimesed tähendab seesama sõna, sest millele järgneb mis tahes põhjendus kasvõi kõige absurdsem see signaal ärritaja, mis inimesi mõjutab. Ja seda, seda on uuritud väga paljudes eksperimentides. No see tundub küll natukene müstika vallast mis selles Eesti tagasi sellest on, aga, aga. Ütles, et inimestele meeldib, kui põhjendatakse, miks keegi midagi teeb. Sest inimesed ei mõtle selle põhjuse üle, sest mul on kiire, sest ma pean jõudma bussile, sest ma tahan kohvi juua, sest mul on kõht tühi, ükskõik milline see põhjendus on, aga see on põhjendus ja põhjendusest piisab selleks, et inimesed muutuksid teie suhtes rohkemaks. Nii see on nüüd üks selline igapäevanäitas, mida võiks ise kaera proovida, muidugi ei tasu seda kuritarvitada. Aga kas on ka mingeid selliseid, et olla nagu helid, ütleme selle tibupoja puhul, et kui mulle kuskilt lastakse mingisugune heli kõrva, et siis ma tunnen, et nüüd ma peaksin tegema seda või et nüüd mulle see asi meeldib, on ju ka räägitud, et pannakse klassikaline muusika mängima kullapoodides, siis inimesed tunnevad, et neil on hirmsasti kultkette vaja. No see on nüüd üks teine teema, et kuidas mõjutada mitmesugust kõrvalist signaalidega, see ei ole nüüd otseselt küll nende signaal ärritajatega seotud, aga on tehtud, üks uuring tähendab jõulueelsel ajal Siis kaupluses tavaliselt ju mängib jõulumuusika, noh kui on seal võimalik tekitada erinevaid lõhnu, siis jõulude ajal on ju ka kauplustes erinevad lõhnad ja, ja seda on siis proovitud erinevates eksperimentides, kus on proovitud nüüd siis noh, leida nüüd kinnitus sellele, et kas need lõhnad ja need helid kas kas need üksi mõjutavad või mõjutab, võib olla see, et on parajasti jõuluaeg ja kõik ostavadki ja selgub, et tõepoolest, nendes kauplustes, kus taolised taustasignaalid on olemas seal on läbi märksa suurem inimesed viibivad seal kauem. Mida kauem inimesed kaubanduskeskuses viibivad, seda tõenäolisem on, et sealt ka midagi ostavad, et ütleme, sellised mitmesuguseid tausta mõjutavad jah, need on tõepoolest need, mis panevad ka inimest tegutsema, aga noh, see, see ei ole nüüd otseselt küll see signaal ärritamis. Me nimetaksime kalkunipoegade puhul kalkuni piiksumisteks, aga vot see, sest see põhjendus, vaat see on küll üks selline signaale. Aga kas võib signaal ärritajale panna ka kingituse, kui ma saan kellelegi mingi kingituse, ma tunnen, et ma olen temaga justkui seotud. Oojaa rääkimine on väga levinud inimeste tegevus ja üldse kingime jõulude ajal, Me kingime sünnipäevaks noome tingima, vahel niisama, vahel kingin, aga arvestades arvestades seda, et sellest kingitusest, Me võiksime mingit kasu saada, see on küll selline lausa teadlik manipuleerimine juba, kuid üldiselt kinkimine on üks selline protseduur, mis inimesi omavahel seob ja see on ju ka iidsetest ilmselt ürgajast pärit. Et Ma annan midagi ja ma olen kindel, et siis antakse ka mulle ja üldiselt siis selline printsiip ju kehtibki, et anna ja sulle antakse ja sulle antakse. Ja noh, ütleme kinkimisel tõepoolest, kui ma kellelegi midagi kingin, siis ma üldiselt mõtle selle peale, et ma nüüd soon midagi vastu, see ei ole selline lausa teadlik ja külmalt kalkuleeritud tegevus, aga see on peaaegu, ma ei ütleks mitte instinktiivne, kuid see on, ütleme, inimühiskonnas sedavõrd sisse juurdunud käitumismall. Et inimesed teevad seda täiesti alateadlikult ma kingin, ma tunnen rõõmu sellest, et ma sulle midagi kingin, kuid et selle all asub seesama printsiip, et ma annan. Ja ma ei korda, on ta isegi oma ressurssidest midagi ära. Ma ei karda, ma jään vaesemaks, sest ühiskond on sellisel viisil organiseeritud, et kui ma annan, siis ma saan ka vastu. Nii et üks t teiste inimeste mõjutamise kaudu tähendab testimiste mõju Tomiseks. Ongi ju see, et kui ma midagi annan, siis minusse suhtutakse hästi ja üldiselt inimesed ju noh, väga palju panustavad sellele, et saada inimeste heatahtlikku suhtumist. Ja, ja see on väga oluline, sest ürgsetel aegadel kui kogu see seltskond, kellega me seal koopas elasime, suhtus minusse hästi, siis ma jäin ellu. Kui aga halvasti, siis mind ahtrikoopast välja, nii et inimestele on omane see, et teha, et teised inimesed suhtuksid minusse hästi. Ja kinkimise puhul kehtib selline nõndanimetatud vastastikkuse printsiip, et kui kellelegi midagi kingitakse, siis sellel kingituse vastuvõtjal tekib mingi alateadlik alateadlik kohustus ta midagi saanud ja ta ja ta kohe peaks midagi vastu andma. See ei ole mitte selline piinav. See on üldiselt meeldiv kogemus tavalise suhtlemise puhul. Kingitusi ei kasutata sugugi teiste inimestega manipuleerimiseks, aga seda on võimalik teha. Me teeme siin nüüd pisikese pausi, kuulame muusikat ja seejärel avame ka telefoni ning head kuulajad, te saate helistada, tänaseks teemaks ongi siis inimeste mõjutamine ja mõjutamise kunst, telefon stuudios on kuus 410 613 ja avatud on seepärast järgmist laulu. Ja läheme jutuga edasi. Telefon on stuudios kuus 410 613 ning tänaseks teemaks on inimeste mõjutamise kunst ja stuudiokülaliseks Tallinna Ülikooli psühholoogia õppejõud Avo-Rein Tereping ning me jõudsime oma jutuga kingitusteni ja tekkimiseni, mida see endaga kaasa toob. Kui ma saan kellegi käest kingituse, mis siis minu sees toimuma hakkab? No esimene tunne on loomulikult väga meeldiv ja üllatus-üllatus ja no üldiselt öeldakse, et kingitud hobuse suhu ei vaadata, nii et sõltumata sellest, kas see kingitus on väärtuslik või vähem väärtuslik see tekitab ikkagi positiivseid emotsioone. Loomulikult jah, inimesed hindavad ka kingituse väärtust üsna sageli ja kõik see, mida ma räägin nende mõjutamisprotsesside kohta, see ei tähenda üldse seda et absoluutselt kõigi inimeste puhul nad täiesti ühel viisil kehtivad vaata, inimeste käitumine on ju üldse pidev hinnata lav. Statistiliselt tähendab näiteks kui noh, ütleme mingisuguse tegevuse tõttu Tartu 100-st inimesest 70 inimest näiteks ostab midagi rohkem siis kaupmehel ei ole tarvis 100 inimest 100-st ostaks, piisab, kui osa ja käitumise puhul on ju ka niimoodi. Et kõik need noh, ütleme tendentsid, need on pigem statistilised, see ei kehti absoluutselt, see ei kehti üldsegi nii, et absoluutselt kõigi puhul ja kõigil juhtudel aga, aga nende vahenditega on võimalik, et saavutada edu. Ja võib-olla ajaloost üks niisugune huvitav näide, see oli siis aastal 1000 8985. Mehhikos oli Mexico Citys, oli, oli maavärin ja Etioopia ja siis punane rist ja vabatahtlikud, kes need olid ponitsis kokku ka oma väikese panuse maavärinal maavärinas kannatada saanutele, noh kõik riigid abistasid siis. See oli siis 5000 dollarit suhteliselt väike summa ja mis on selle juures üllatav, et just sel aastal Etib, Etioopia oli, oli ise väga raskes seisundis, oli põud, oli nälg, oli kodusõda, endalgi jätkunud vahendeid ja ometi sedasama vaene hädades vireleb Etioopia läxopi mehikule, kelle olukord oli jah, tõepoolest maavärin küll, aga üldiselt majanduslik olukord oli parem. Ja nüüd miks see siis niimoodi toimus nüüd omavahel diplomaatide vestluses ja ka siis seal ütleme, teadlased hakkasid asja vastu huvi tundma, et miks selline asi oli. Selgus, et 1935 oli Mehhiko saatnud abi Etioopia Ale, Etioopia oli siis Itaalia poolt vallutatud. Ja see, see nagu tähendab seda siis etiooplased ütlesid, aga teie aitasite ju meid, järelikult me peame teid aitama, mis siis, et neil on praegu raske. Et ütleme, selline vastastikune kingituste ja abitegemine. See on nagu selline üldine reegel inimeste hulgas. Aga kui nüüd küsida, et et kui müüa teeb mulle mingisuguse väikese kingituse, mis siis juhtub? No seda on nüüd ka uuritud ja selgub, et näiteks tähendab paljud kaupmehed on sellega oma läbime kõvasti suurendanud. Et näiteks kas lausa tänaval kaupluse ees Ameerika Ühendriikides on see üsna levinud kaupluse ees pakutakse tasuta maitsta näiteks juustu või jogurtit või mida iganes, täiesti tasuta. Ja selgub, et ainult sellest pakkumisest piisab, et inimesed seda kaupa ostaksid. Nüüd võiks arvata, et noh, selge, siin ei ole mingit, et ütleme kunsti, et, et ma proovin seda kaupa, ma näen, et see on maitsev ja ma ostan, sellepärast on tehtud eksperimente, milles on selgitatud just seda, et kas on see toidu või selle võtab asja kvaliteet. Miks see asi hakkas meeldima või on see kinkimise fakt ise ja selgub, et tõepoolest see, kui sulle midagi on antud, siis see suurendab tõenäosust, et sa annad midagi vastu või siis teisiti, ostad selle kauba, ainult see, mitte see, et kaup ise on seda väärt. Põnev, aga meil on üks helistaja liinil ja loome kuuleme teid. Tere, tere. Ma ei tea, kuidas alguses juttu oli, teil, aga masin poole pealt sain seda teemat kuulata. Väga huvitav, ma olen selle asjaga ka nagu kokku puutunud natukene, mitte just kinkimise just selle mõjutamise seisukohaga. Hiljuti lugesin ühte raamatut, et noh, see on nagu järjepidevas lugemises sellel alal. Autor on Gazenski seal niux professor Kazinski, nagu vanemal ajal juba välja antud raamat vene keeles. Selle raamatu nimi on bioloogiline raadio site ehk Biology raadios vihas ja seadis, ta toob näiteid mõttetegevuse mõjutamise teste nii loomade kui inimeste kohta. Ta kirjeldab seal vanemad inimesed teavad, oli üks tsirkus dist, kes tegutses lõvidega, ta käis Tallinnas ka, kui oli Tallinnas vanasti suures suures telgis. Euro-Tour of Human kolm põlvkonda õpetasid üksteisele, siis kirjutasid raamatuid ka, kuidas siis nad loomasid, lõvisid, panid alluma mõtet, mõjus et nad hüppaksid. Ja siis seal kirjutab Ameerika allveelaevast, mille nimi oli nautilisus ja siis tuhandete kilomeetrite kaugusel siis neid mõtteid mõtete kaudu, siis läksid need asjad nii, nagu siis nende mõjutustega juhiti, pandi, tegutseme inimesi. Kas see on keskraamatukogus olemas, lihtsalt huvitav raamat, muide, taoliste raamatutel alati on kohe viited tagasi viib viib selle viib laia maailma nende autorite juurde, kes on seda teemat uurinud ja tegutsenud niimoodi, et ma ei oska siin, teeb midagi küsida, lihtsalt nägu tungib sisse nagu oma mõtetega, et palun vabandust. Ei, aitäh teile, et seda tegite, sest kõigi mõtted on oodatud ja selleks just meil avatud mikrofon ongi, et inimesed saavad siis antud teemal oma mõtteid avaldada või ka küsida. Kui palju on maailmas kirjutatud raamatuid veel lisaks, ütleme nüüd sellele, mis raadio kuule välja täis. No neid raamatuid on üsna palju ja see, see teema, mida lugupeetud helistaja jah, see on tõepoolest väga huvitav, see viib ju sinnamaale või sinna valdkonda, mida siis nimetatakse telepaatiaks ja no mina ütleksin küll nõnda, et ma ei taha sugugi öelda, et see kõik on jama, mitte sellepärast ma ei, ei alusta sellisel viisil, kuid ma ütleksin niimoodi, et ütleme, sotsiaalpsühholoogia üldiselt nagu telepaatiliste nähtustega ei tegele, vaid sotsiaalpsühholoogiast püütakse leida täiesti adekvaatseid põhjusi. Vaat milles on nüüd siis juhatuse ja ütleme, kas sellise igapäevaarvamuse erinevus, erinevus on nimelt selles, et teaduses püütakse tõestada, mis on mingisuguse nähtuse taga, mis on selle põhjus ja teadusele on omane see, et eksperimenti saab korrata 10 100000 korda ja tulemused on enam-vähem ühesugused. Et ma jätaksin siiski selle bioloogilise raadioside hetkel kõrvale, see on ääretult põnev ala ja selle kohta on tõesti kirjutatud üsna palju ja mis nüüd puudutab loomade mõjutamist, siis selle kohta on tegelikult ju ka üpris palju noh, ütleme selliseid täiesti ratsionaalselt ja ratsionaalseid ja tõestatud põhjusi. Nimelt kui inimene mõtleb midagi mingisuguse tegevuse peale, siis paratamatult, et see mõtlemine väljendub üsna paljudes mikroliigutustes väljaspool. No näiteks kui ma mõtlen, et seal vasakul toanurgas on midagi, Ma peitsin sinna selle ära siis paratamatult on mingisugused välised signaalid, mitte raadiosignaalid, vaid just välised geneetilised signaalid. Need on minimaalsed inimeste lihaste mikroskoopilised kokkutõmbed, aga mida ometi näiteks loomad võivad toimuda või teine inimene võib toimuda, see on nüüd üks seletusi paljudele niisugustele nähtustele kus tundub niimoodi, et ma mõtlesin ja ta tegigi, aga see loomulikult kehtib ainult siis, kui ma näen teist inimest. Siis see kehtib, aga lihtsalt ma jätaksin selle bioloogilise raadiusega teema käsitlemata, kuna see ei ole. See ei ole otseselt sinu eriala. Aga võtame järgmise helistaja ja tere kuuleme teie mõtted. Ma tahtsin küsida, et kui arstile teha kingitus, ka see tagab parema ravi. No vaadake, kui võtta nüüd selle üldise printsiibi järgi, siis tundub, et peaks nagu tagama kui, et see puudutab jälle seda valdkonda, mis on seotud just nagu, nagu korruptsiooniga ja mille vastu üldiselt võideldakse, sest kujutage, et noh, teie teete kingituse, aga teisel ei ole seda võimalust. Et ma ütleksin küll nõnda et kui inimene lähebki selle peale, et ta püüab teist inimest teise inimese tegevust kingitusega mõjutada see on kohe esialgne mõte, siis sellisel juhul see ei ole siiski päris eetiline tegevus. Kui ma kingin sellepärast et et ma olen. Et see teine inimene on tõepoolest teinud midagi erilist ja see kingitus tuleb pärast, see on teine asi, aga see arstidele kingituste tegemine, sellega on asutud üsna palju võitlema selle pärast, kas või et sellega ju me saaksime, kui see oleks selline üldiselt praktiseeritav asi. Üks inimene teeb enne, maksab midagi ja teise kliendi arvelt või teise patsiendi arvelt tasub kas rohkem aega rohkem vahendeid, et noh, selles mõttes ei peeta seda nüüd, et siiski eriti kombekaks. Aga üldine printsiip on tõesti see, et igasugune kingitus tekitab alateadlikku soovi osutada mingisugune vastuteene. Selge, võtame ühe helistaja veel tere, kuuleme teid. Tere, ma tooksin sellise kaupluses käitumise, mis minul tavaks on, näiteks eile maalin poes, mul oli käru kaupa täis ja mu tagasi siis noormees, kellel ei ole üks mina alati ütlen, et astuge ette, et no on ju tobe. Et ta peab selle ühe asja pärast, aga samal ajal ma ise näiteks seal üks päev mul oli teleleht ainult ja, ja minu ees oli üks naisterahvas, tal oli ka käru Kareni täis, vaatas korraks seda modele lehte, ta ju kulmu ka liigutanud. Et noh, mina muidugi muid on selle peale, aga mina alati, kui on inimesel minu taga üks või kaks Eset ainult seal ma alati olnud, et palun võtame ette minna ja nad on väga viisakad ja tänavad ja lähevad. Ma tahtsin seda öelda, et kauplustes peaks ka seda asja märkama teel, nagu alguses saate alul oli sellel teemal juttu. Jah, aitäh teile. No kui me nüüd hakkame jällegi seda asja uurima, siis päris kindel kui te kunagi veel kohtuksite selle inimesega, kes nagu teid ette laskis või võtame veidi teisiti, ütleme kui te teete taolisi nimetame seda heateoks või, või sõbralikkuse avalduseks, siis mida rohkem on neid inimesi, kes teevad niisuguseid väikesi kingitusi, seda rohkem tehakse ka neile kingitusi. Et, et see asi on vastastikune, aga nagu ma ütlesin, et inimeste käitumises ei ole ju absoluutseid reegleid, on ainult selline üldine tendents ja mida rohkem on inimesi, kes teistesse suhtuvad vastutulelikud noh, sellesama mõistmisega, et sul on ju üks ainuke asi, et ma, ma teen sulle kingituse, ma lasen sind järjekorras, et seda rohkem tuleb neid inimesi juurde, seda kergem on elu, sest tegelikult see vastastikuste kingituste tegemine on ürgvana, see on, see on inimkonna algusest peale pomme just selleks, et teha vastastikku inimeste elu kergemaks. Ja võtame veel viimase helistaja, jõuame, kuuleme teid. Aitäh teile. Noh, kui nüüd poliitikutest rääkida, siis poliitikute puhul ju vastuteene on seesama seesama hääl, mille ta võib-olla annaksite selle poliitik kuutoetuseks, et no kui me nüüd suhtuksime selle kaardi saajas saatjasse täiesti ilma igasuguste halbade kavatsuste lisamisega talle, siis võib-olla see kaart oli tõesti mõeldud lihtsalt teie õnnitluseks õnnitlemiseks, aga loomulikult poliitikute puhul on selline poliitilise manipuleerimise tehnika üsna hästi välja töötatud ja täiesti selge, et kui ta selle kaardi saadab, siis siis ta midagi ootab ja tegelikult see toimib. No selle kohta on tehtud üks eksperiment. Ma ei mäleta, üks, üks ülikooli professor saatis täiesti võõrastele inimestele õnnitluskaardid mingi tähtpäeva puhul ja, ja mis siis juhtus? Needsamad, täiesti võõrad inimesed. Isegi kaalumata või mõtlemata selle üle, kes on, kellelt ma selle kaardi sain, saatsid vastu kaardi. Nii et siin on jälle seesama ratsionaalse mõtlemise ja ja irratsionaalse mõtlemise erinevus, kui ma olen midagi saanud ja ma ei tea, mis asi see on, mis selle mõte on, aga ma tunnen, et ma peaksin midagi vastu andma. Kui ma saan kaardi, siis ma saadan koordi vastu. Suurem osa nendest, kes kaardi said, neil ei olnud sellest professorist aimugi, nad ei tundnud teda, see professor ka mitte, ei tundnud neid, aga nad saatsid midagi vastu. Nii et poliitikute puhul on täiesti selge, et kui nad saadavad teile õnnitluskaarti, siis selle noh, varjatud tagamõte on, et teie suhtuksid temasse ka kuidagi hästi ja parimal juhtumil annaksite tema eest hääle. Kingituste teema on niivõrd põnev ja niivõrd lai ja kui palju on seal igasuguseid selliseid tagamaid, mida võiks teada. Nii et ma usun, et mega võib-olla järgmisel neljapäeval saame sel teemal jätkata, sest tänane aeg on paraku läbi saanud ja ees ootavad uued teemad. Ma tänan teid saatesse tulemast. Avo-Rein Tereping ja head kuulajad. Kui teil on küsimusi, mõtteid, kirjutage meile huvid TRUE aadressil ning õige varsti pärast järgmist lugu, jätkame juba juttu, Kaja Tampere ka ning teemaks on suhtlemine, aga seda organisatsiooni sees ja võib-olla tuleb isegi seal õige pisut juttu kingitustest, kui mitte, siis tähelepanust kindlasti. Õige mõte teadur laiali kõik taevas ja maa laiali. Laiali kõik mõtted ja Naia joon kõik taevas ja laiali ja kõik maha. Ja. Ja. Mure tiaara. Taevas. Jätkame täna samuti teemal, kuidas suhelda ja kuidas teha ennast mõistetavaks ning saada teistest aru. Stuudios Tallinna Ülikooli kommunikatsiooni instituudi õppejõud Kaja Tampere. No kui me võtame nüüd ühe sellise näitlikku mudeli, nagu see võiks olla mõni suurettevõte, kus töötab palju inimesi ja kuhu on ka palgatud kommunikatsioonijuht, mis eesti keeles võiks siis tähendasid nagu inimene, kes aitab rääkida ja aitab mõista ja vahendaja. Täpselt nii, et kui on selline ettevõte, siis miks juhtub nii, et vaatamata sellele, et see inimene on olemas ühel pool maja inimesed ei tea, mida teisel pool tehakse, ometi kõik nagu liigub ja voog nagu toimib, kuhu tekib see pais, et ei lähe asi edasi. No vot, siin on selline huvitav nii-öelda stereotüüp mõtlemisest tekkinud Eesti vabariigis, et et arvatakse, et kui me nüüd võtame suhtekorraldaja või kommunikatsioonijuhi tööle, et siis tema lahendab kõik meie probleemid ära. Tegelikult, ega see üks inimene ei saa, siis ütleme 8000 või 4800 või 400 töötaja eest suhtlema hakata ja kommunikatsiooni juhtima hakata, et et see kommunikatsioonijuht ikkagi organisatsioonis peaks olema niisugune nõustaja, kes aitab sellel organisatsioonil aru saada, kuidas kommunikatsioon tema efektiivsust, organisatsiooni efektiivsust parandada. Et see kommunikatsioonid, juhi töö tegelikult ei ole mitte nii palju, ütleme inimeselt inimesele kommunikatsiooni suunamine kui just organisatsioonis kommunikatsiooni kui ressursi kasutuselevõtmine. Et me räägime rahast hästi, palju me räägime sellest, et meil on materiaalsete vahenditega buss ja puudus ja enamasti eks ole, räägime sellest, et meil on praegu masu ja igasugused pahad asjad ühiskonnas aga me väga vähe räägime sellest, et meil on olemas ka sellise mittemateriaalsed ressursid, mis tegelik kult lõpuks lõppkokkuvõttes hakkavad ka rahasse ümber arvestama. Ja kommunikatsioon on üks nendest ressurssidest sisemistest mittemateriaalsetest ressurssidest. Et kui organisatsioon oskab kommunikatsiooni targalt juhtida säästlikult, plaanipäraselt, selgelt, arusaadavalt, läbipaistvalt, dialoogiliselt, nii et partnerid saavad aru, mis seal organisatsioonis toimub. Nii et need organisatsiooni enda liikmed saavad aru, mis seal organisatsioonis toimub siis hakkab sellest sündima organisatsioonile lisaressurss. Lisakapital paljud teoreetikud nimetavad seda sotsiaalseks kapitaliks ja selle kaudu me saame ka tegelikult organisatsiooni majandustegevust muuta olalise oluliselt efektiivsemaks. Nii et see on nagu selle kommunikatsiooni juhtimise organisatsiooni kommunikatiivne pool seemned lihtsale kuulajale pisut võõraks arusaamatuks, et mis siis seal toimub. Et kuidas mina sinna puutel sinna puutubki, see, et näiteks kui sina oma töös seesama tähenduste loomine, millest eelmine saade rääkisime. Et seesama tähenduste loomine oma tööle toon sellise lihtsa näite, et kui sina näiteks töötad personaliosakonnas ja sul on vaja näiteks suhelda raamatupidamise osakonnaga, need on väga erinevad valdkonnad. Need on väga erinevad töörutiinid, aga erinevad seadused, need reguleerivad. Ja see, kuidas sa enda tööd ja oma tulemusi oma kolleegile seletad ja arusaadavaks teed. See ongi nii-öelda organisatsiooni dünaamiline toimimine ja selle selle arvelt tegelikult säästame tööaega. Me säästame iseenda ressurssi. Me säästame, ütleme, tööprotsesside toimimise kohmakust ja, ja selle läbi hakkab organisatsioon tegelikult raha kokku hoidma näiteks kui, kui sul on noh, ütleme seda mõõdetakse väga selgelt inimtundides töötundides, et kui sina töötad näiteks 100-ga krooni eest päevas või 100 euro eest päevas näiteks siis organisatsioon kulutab sinu peale ju 200 euri, ütleme nii laias laastus väga kirik kirvemeetodil arvutades. Ja, ja tegelikult on see, et kui sa sellest selle selle raha tahad oma organisatsioonile tagasi töötada, siis sa pead sajaprotsendilise efektiivsusega terveks praeguse kaheksa tundi muudkui toimetama toimetama nagu nugis osavalt usinasti. Aga kui nüüd sul sellest tööajast kulub täiesti, ütleme niisugustele nii-öelda komistuskivide ületamisele näiteks suitsutöö ei suju, et sul on mingisugune informatsioon puudu või sa ei saa millestki aru või sa ei, ei, ei oska või ei tea või ei tunne, ütleme, mida su partner kolleeg teises osakonnas teed, siis ma otsin nagu seda õiget inimest täpselt, aga just sotsid seda õiget inimest vaevalt, aga sotsid seda vastutajad saatsid seda, teist kolmandat, neljandat sadu ostsime võime oma igapäevases tööelust tuua selliseid näiteid miljoneid siis tegelikult me raiskame aega. Me ei saa keskenduda sellele konkreetsele töö tegemisel, aga kui need niisugused organisatsioonisisesed info liikumise protsessid on hästi korrastatud ja paika pandud ja reeglid on paika pandud, kuidas need toimivad ja, ja, ja kes kellele mida saadab ja ja kuidas me ennast tutvustame oma teistele kolleeg veel nii-öelda sisemine leping ja kõik sellised asjad siis, siis tegelikult see organisatsiooni toimimine muutub oluliselt tõhusamaks ja selle tõttu säästlikumaks. Ja noh, ütleme oma teema omaette teema on täiesti nagu konfliktid organisatsioonis, aga need on kiired tekkima, need on väga kiired tekkima just, ja just nimelt sellistes olukordades kui, kui asjad on korraldamata või kui, kui ei ole paika pandud näiteks sellised elementaarsed info liikumise, ased, enamus konflikte, muideks me oleme analüüsinud neid ülikoolis enamus konflikte kommunikatsioonikonfliktid. Mis mõttes siis, et ei saada aru, et kes see teine on või mis ta ei saada aru, hakatakse jälle stereotüüpselt mõtlema, hakatakse süüdistama, esitama niisuguseid väiteid, mis, mis teist solvavad ja ütleme, et on ülekohtused ja nii edasi ja nii edasi see on, see on niivõrd keeruline keemia, et et seal on nii, nii mitmekihiline problemaatika taustal. Et lihtsam on organisatsiooni jaoks tõepoolest võtta tööle see kommunikatsioonijuht, kes organiseerib selle info liikumise ja kommunikatsiooniprotsessi süsteemselt arusaadavalt ja just nimelt sellest aspektist lähtudes, et organisatsioon peab iseenda jaoks tähendusi looma ja ka oma partnerite ja klientide ja koostöövõrgustike jaoks või, või omanike jaoks, eks ole, et, et need asjad oleksid selged ja arusaadavad ja see on puhas raha, see on puhas raha, mis, mis lõppkokkuvõttes organisatsioonile alles jääb ja ka juurde tuleb. Aga kui me nüüd võtame selle kommunikatsioonijuhi pressiesindaja, mis asutustes ikka on tema rolli, siis kas ta nagu ei ole seal vahel mingi selline filter, mis aeg-ajalt võtab ära kõik loomuliku ja inimliku, sest inimene ise ta pelgab, kas siis endast rääkida või ta hakkab läbi vahendaja rääkima ja siis muutub asi stabiilseks. No ei, ta nii ei tohiks minna, pigem ma ütleks, et, et see, see töötaja või see inimene, kes seda tööd teeb, peab olema nagu diplomaat. Ja nagu õpetaja ja nagu nagu Kalevipojas on üks väga hea metafoor nagu siil laual ikka poisid ikka serviti ikka serviti, et mul väga see metafoor meeldib ja ja see kommunikatsioonijuhi töö ongi selline nõustaja või ütleme, teine Metafor, mis on väga hea saabastega kassimuinasjutt, teavad, eks ole noh, vot saabastega kass käib ja ütleb, kuidas asjad käivad ja, ja ise sealjuures mõnusalt saabastega kassi seades, eks ole, selline mittemateriaalse ressursi haldamine ja seal peab olema ka selline ütleme, inimlik aspekt, sest muidu need lihtsalt need liinid ei toimi. Näiteks kui organisatsioonid valivad endale näiteks sisekommunikatsioonijuhti siis äärmiselt oluline on sealjuures just isikuomaduste analüüsimine, mitte see, kas ta nüüd Ta oskab kirjutada või, või luuletada või mida iganes tööd teha. Need on kõik õpitavad asjad. Aga, aga sellised kaasasündinud oskused kommunikatsioonijuhile on umbes kolmveerand jõule, kusjuures olulised ja veerand on siis see, mida me juurde õpime. Ja noh, pressiesindajad on hoopistükkis niisugused inimesed, kes siis nagu organisatsioonist väljapoole peaksid suutma neid tähendusi organisatsiooni kohta luua. Ja, ja seal on samamoodi väga suur roll on selles, et millise inimesega meil on tegemist kas inimene suudab diplomaatiat praktiseerida ja ütleme, sünergiaid ja niisuguseid üksteisemõistmist luua või ei suuda? See on nüüd hea. Me oleme saanud teada kahe ametikohta, mille puhul nii mõnedki pead vangutama. Huvitav, mida nad teevad, kes nad on ja mis nende töö on. Aga kes meist ei tahaks olla hea suhtleja, saada ise oma asjadega hakkama ennast kuuldavaks teha? Sellest juba järgmisel neljapäeval.