Olen Tallinnas lennusadama väravas. Tervist, Urmas Dreseni tosin, Kreespetsiin objektil momendil ei ole, ma ei tea, las tulema. Vikerraadio ja vikerraadios, näha siis sisse ka, ma ei tea. Töö käib täna, vaatame siis, mismoodi käib lennusadama Eesti meremuuseumi ühe filiaali ehitus. Kui kaugele on jõutud ja millal ta just siin ka juba tõepoolest uudistama tulla ja näha eksponaate. Vesilennukid, allveelaevad, mis kõik siia peaks ära mahtuma. Mina olen saatejuht Meelis Süld. Eesti meremuuseumi direktor Urmas Dresen. Me oleme lennusadamas ja kui ma küsisin inimeste käest, kus asub lennusadam, siis keegi ei osanud mulle juhatada, mismoodi siia tulla. Ja nüüd ma jõudsin kohale, aga raadiokuulajale ka selgituseks Tallinnas, kus kohas me oleme üldse? Me oleme tegelikult ühes väga kaunis paigas, kust avaneb Tallinna lahele suurepärane vaade kõikidele laevadele, mis väljuvad ja tulevad Tallinna sadamasse sisse. Nii et me oleme otseselt kes teab Patarei vanglat. Me oleme Patarei vangla või veelgi parem Patarei merekindluse või praegune kultuuripark, patarei kohe kõrval. Ja linnule lennult täpselt vanalinnani on siit 1,2 1,3 kilomeetrit. See on, see on distantsiliselt väga lähedal, võib-olla inimeste mõtetes natukene kaugemal, kuna see piirkond on olnud niisugune. See kant on olnud suletud pikka aega. Aga samas kõik eelnevad merepäevad, mida on sellise siin juba peetud. Kolm aastat on näidanud, et kui on merepäevad, siis inimesed leiavad selle koha üles, sest muidu ei oleks nende. Nende kolme aasta jooksul, mis siin on merepäevi veetnud, ei oleks siin olnud praktiliselt pea 100000 inimest läbi käinud siis ikkagi leitakse, aga samas muidugi on see, et me peame üha rohkem seletama, et kus lennusadam on, sest igaühe niisuguse koha inimestele tuttavaks ja selgeks tegemine võtab aega ja ja usutavasti see õige selgus saabub ikka alles siis, kui vesilennukite angaarid, et siin järgmise aastal siis lõplikult külastajatele avatakse, ju siis ju siis jõuab see rohkem teadvus, aga muidugi kogu see logistika, kõik siia jõudmine, kuna otseselt ütleme niimoodi, et ükski tramm ja buss otseselt siia väravasse ei sõida ja siia rohkem tuleb ikkagi jalutada ja, või oma autoga tulla, siis on see oma probleem ja õieti hakkab see koht alles siis elama, kui saab valmis kauaoodatud rannapromenaad. Millal see juhtub, seda ei oska hetkel nii tarka inimest ei ole, kes oskaks seda öelda, aga see sellest on palju räägitud, kui see rannapromenaad üks kord siit suunduks kenasti linnahalli juurde sinna vana kalasadama kanti ja siis oleks see koht kenasti ühendatud kohe niukse kindla nabanööriga, siis ei oleks enam mingit vahet, tuleb siia mingi autotee või või, või tuleb buss või tramm või mida iganes, siis siis rannapromenaad toob siia inimesi juba iseenesest see, seda on näidanud ka see kultuurikilomeetri kasutamine, mis siin on tehtud selle aasta jooksul, et on jätkunud sinna ka hilistel öötundidele ka nii jooksjaid, jalutajaid kui koera pissitajaid. Need, et ikkagi on, et küsimus sellest, kui on tee siis küll seda ära kasutatakse. Lennusadamas kõlab väga uhkelt, mis ajalooliselt siis oludon? Lennusadama ajalugu on tegelikult väga lühike, kui me siin hakkame siin ülejäänud Tallinna sadama ega võrdlema ja, ja kogu selle Tallinnaga veel, et siis siis ega lennusadam ajalukku läheb ikkagi sinna kusagile esimese maailmasõja paiku kui hakkasid esimesed plaanid tekkima, et lennusadamasse võiks tekkida petersell kindluse raames üks vesilennukite tugi kohtasite, mida tsaari tsaaririik kavandas ja nii ta kavandaski, kuni kuni siis kuulutati välja rahvusvaheline kõigepealt siis arhitektuurivõistlus pärast seda ehitushange, mille siis mõlemad võitis Taani firma Christiani ja Nielsen ja mille tulemusena seda, seda uhket ehitusajalukku minevat hoonet me täna hetkel juba näeme. Enne seda oli see koht täiesti tühi, siin ei olnud mitte midagi. Ja, ja alles siis, kui see hange oli edukalt läbitud, ehitus hakkas pihta 1916 lõppes 1917, hilissügisel. Pärast seda on meil sellised vesilennukite angaarid, nagu me praegu näeme. Ma saan aru, et tegemist on väga märkimisväärse ehitisega, eriti arvestades seda, millal see projekteeriti, Nad nad tagasihoidlikult võrreldes olid need angaarid kuskile ikkagi projekteerijate mõista sama kümmekond aastat ajast ees. Ja see Taani firma juhtiv insenerid tol hetkel Sven Schultz herr luft rolle Forshammar ja sellest firmast on kasvanud välja mitu arhitektuuribürood ja võib-olla kõige tuntum ja kõige selgem jälg maailma arhitektuuriajalukku on Sidney ooperiteater, mida kõik teavad. Aga sellest samast firmast kasvas välja Ove Arupi arhitektuuri ja konstruktsioonibüroo, kes projekteeris Sydney ooperiteatri, kelle poolt tehtiga Pekingi olümpiastaadion, nii et need juured ulatuvad täpselt siiasamasse lennusadamasse välja. Ja praegu käib siis kõva ehitustöö, see on tohutu tohutu suur ehitis, kolm suurt betoonkuplit on ja ilma ühegi kande postitaja keset suurt saali. See, et neid kandeposti sees ei olnud, see oli, oli kindel tellija ehk tolleaegse, siis admiraliteedi sarja Venemaa prioriteedi tingimused, et vesilennukite saaksid siin kenasti sees ringi pöörata, see oli nende üks eeltingimusi ja tänu sellele nad selliseid ka sündisid. Paniga insenere mõtlema, et kuidas oleks võimalik neid koorikbetoon, kupleid neid raskusi sedavõrd jagada, et et need raskused oleksid ühtlaselt kantud siis ikkagi külgsammastele, mis siin on olemas. Et need kuklid kokku kukuks ja et osa osa ka väga suure töö teevad ära nurgatornid, mida me, mille taastamine oli omaette keeruline protsess. Nii et, et see on väga täpne inseneritöö ja õnneks on ka, no ütleme niimoodi, kuigi see restaureerimisprojekt oli juba siis valmis, on, leiti ka tänavu aasta alguses leitigi Dust siis ajalooarhiivist ja samuti päris juhuslikult osa nendest originaalprojekti juurde kuuluvatest joonistest, sest me oleme siiamaani ikkagi toimetanud ainult nagu võistlustööde alusel, mida, mis on säilinud, mis meieni jõudnud läbi siis Peterburi sõjamerelaevastiku arhiivi, aga need on ainult väiksed fragmendid samamoodi, ega ma nüüd meil ei ole täielik tegelikult seda kogu seda projekteerimisdokumentatsiooni. Aga nende taastamine on olnud keeruline ja siin tuleb tänusõnad öelda siis Tallinna tehnikaülikoolile professor Karl Õigeri, leia dotsent siis Eiki Onta neile, kes on selle selle renoveerimisprojekti kokku pannud, sest üks asi on, üks asi on muu üldehitus, aga, aga et see kogu see betooni osa, see vana betooni osa niimoodi elule äratatud, mis oli kasutades professori sõnul sügavalt haige, nagu oleks tegemist sügavalt haige inimesega, et see on põhimõtteliselt nüüd elule äratatud, et see on väga suur asi. Ja samamoodi ka selle ehituse käigus siin eelmine talv, kui oli selle põhiline betoonkonstruktsioonide renoveerimine. Et see oli omaette vägitükke ehitajatele, sest sest ega ta lihtne Vold, sest samamoodi sai seda asja teha siiski ajutiselt eelsoojendatud kohtades ja üsna niisugune vaevaline näputöö on ta olnud, aga see, mis me tänase resultaati, näeme, et sellega on kõik rahule jäänud, siit tuleb nüüd ainult jälle edasi minna. Kui nüüd tuua võrdlus, siis missugune lennuk tänapäevase sisse ära mahuks? No põhimõtteliselt Estonian Airi Bombardier mahuks ära küll, mis nüüd nüüd alles hiljaaegu Kanadasse, et see läheks päris kenasti, et, et ei, ei ole hullu midagi, nii et, et ta on selles mõttes ikkagi üsna suur rajatis ja samas kui me räägime vesilennukite angaaride renoveerimisest aga millest siis põhimõtteliselt nad olid ikkagi olemas pidanud uuesti üles ehitama. Seda kindlasti nad olid olemas, nad olid ju väga haletsusväärses seisus, sest esimest korda ja kui meremuuseumil selline mõte tekkis, oli kuskil vaikselt hakkas idanema kuskil niimoodi 2000 2003 2004, aga no siis siis nad ei olnud ka veel üldsegi päris ametnikud tal Eesti riigi käes sessi siin tol hetkel käisid veel keerulised kohtuvaidlused mitu korda riigikohtus, kuni nad lõpuks Sist väädisid 2006. aastal. Ega nende olukord oli ju üsna kehv, sest ainukene, mis, mis oli siiski tehtud, oli kusagil kahetuhande Ta aastate alguses oli toimetatud keskmise kupli kallale, et seal oli siiski oli õmblusi parandatud ja oli kaetud SBS kattega, nii et keskmine Tal oli siiski saanud mingisuguse remondi, aga seda alles siis nüüd ja siis 2001 või 2002, aga ülejäänud, et puhul oli tegemist sellised nagu üks vana betoon. Mis sellega ikka saab, et kui me, kui metallsarrus sees korrodeeru siis betoon karboniseerub ja kõik see kokku moodustab ühe suure lagunemise, mis, mis tähendab seda, et ta pudeneb tükikaupa alla ja nendega kuplite puhul tuleb arvestada seda, mis ongi need unikaalsed, et kui suuremate sarnaste kuppelehituste puhul on see kupli paksus mingisugune kolm, 40 sentimeetrit, pool meetrit, diameeter siis selle õhulisuse juures see on märkimisväärne, et nende kuplite paksus on ülevalt kusagil niimoodi kümmekond sentimeetrit, ainult mitte rohkem ja püsivad ka kenasti koos ja on elegantsed ja tugevad. Aga kui see hakkab pudenema, siis resultaat saab olla ainult väga fataalne, nii et võib öelda, et nende kuplite päästmine toimus tõesti päris viimasel hetkel, et ega siin järgnevad talved oleks võinud need kuplid sisse vajutada ja see oleks olnud juba tunduvalt keerulisem ja Nende taastaminegi võib öelda, et see ehitus sai tehtud õigeaegselt, renoveeritud sai õigeaegselt ja praegu tahaks veel lisada seda, et, et kogu selle ehitusprotsessi juures on alati keeruline see, mida tehakse elus esimest korda ega olenemata sellest, mis firma siin oleks toimetada teinud. Sest kui on tegemist unikaalse objektiga ja raudbetoonkuplid on unikaalsed objektid, nii et siin eks vägagi palju on toimunud ka katse-eksituse meetodil, sest kõiki asju pole võimalik ette näha. Nii nagu ka vana laeva restaureerimise juures ei, ei saa täpselt kõike ette näha kõike, mis mis vigu, mis selle laeva konstruktsioonide avamisel tuleb, tulevad esile siis samamoodi on ka nende selle ehitise puhul, et avad konstruktsiooni ja selgub, et, et see, mis on algselt, on hoopis midagi hullemat, sama oli ka siin nende suurte pragude kokku õmblemisega, mida algselt oli natukene üle pooleteist kilomeetri planeeritud. Selgus, et selleks läks üle kolme kilomeetri ja nii see nii see ongi, nii et kogu see aeg on läinud. Aga ma arvan, et see on läinud asjad. Aga lennusadam on olnud siis ajalooliselt selline militaarobjekt ikkagi. No põhimõtteliselt ikkagi militaarobjekt, sest ütleme nii kui nüüd 1917 olid nad peaaegu valmis Eesti vabariigi siis võimule tulles läksid nad kohe kaitseministeeriumi kasutusse ja ega siiagi loodi üksik merelennusalk juba mõned aastad hiljem. See kompleks ei hõlmanud ju ainult angaar, see hõlmas ka kasarmuhooned kahe korruse eest ja ühte väikeste staabihoonet ja veel ladude komplekse ja siin olid hobusetallid ja, ja kuurid ja mida iganes veel muidugi ka sadam. Et oli tegemist ühe suure kompleksiga, mis siis hiljem moodustas üksiku merelennusalga ja ja siit siin oli ka samas kompleksis oli ka lennukool, mis hiljem siit viidi üle maarjamäele. Aga tegemist oli jah, sõjaväeosaga, mis siin toimetas kuni 1939. aastani välja, kui siis merelennusalk suletud lennukeid viidi, viidi ära Ülemiste järvele. Ja siin on olnud väga värvikaid isiksusi, kes on seda merelennusalka, kes on siin komandöridele tegutsenud, kes seal lenduritele tegutsenud ja samas tuleb öelda ka seda, et, et see kusagil 30.-te aastate keskpaigaks oli see päris kenasti välja arendatud keskust ja siin ei puudunud ka sportimisvõimalused. Merelendurid olid tuntud kui, kui ka peale selle, et nad olid lendurid, olid nad ka toredad seltskonna inimesed ikka head sportijad ka, neil oli oma pisike ujumisrand siin kohe praktiliselt meie selja taga. Neil oli oma tennisestaadion, kergejõustikuväljak ja väike tiir. Nii et põhimõtteliselt kõik see, mis käis ühe niisuguse hea kompleksi juurde, oli siin olemas. Ja praegu muidugi ei ole sellest enam palju alles, aga noh, on alles veel seesama kasarmuhoone ja ka staabihoone, mis, mis võib-olla järgmiste aastate järgmiste projektidega ehk õnnestub samamoodi ära renoveerida, aga aga seda näitama Ega me keegi sel ajal ei pääsenud, ei olnud siin lähedalgi isegi teadnud sellest palju suurt midagi peale sõda on siin tõenäoliselt olnud siis balti laevastiku sadama abilaevastik on siin toimetanud, et siin on hoitud allveelaevatõke võrke siinsamas angaaride all siin on valatud siis suurtele sugustele merre paigutatud tuletornidele siis betoonist Kesoone on tehtud valu, Tõid betoneerimis tõid hiljem kasutatud laona. Et ega ta vene ajal mingisugune nüüd nõukogude ajal mingisugune väga aktiivne niuke sõjaväebaas ei ole olnud lihtsalt niisugune abilaevastiku abilaevastiku paik, samamoodi ka koht, kus siis üht-teist valmistati ja ladus alati. Nii et Vene ajal, kui nüüd rääkida see, et kas siin olid vesilennukit, jah, tuleb öelda, et ei olnud, et vesilennukid ikkagi jäid siia siis aastate siis kollekt aastate lõppu, kui nad olid siit ära viidud, olid läinud ja kurb küll, aga pärast seda pole siia esinenud. Tänud ja võib-olla ükskord õnnestub neist midagi noh, juba hoopis uues kvaliteedis kunagi siia tagasi tekitada. Aga lennukid tulevad siis. Nonii no aga alustame kõigepealt sellest ekspositsiooni tuleb siis sood 184 siis vesilennukeid ja koopia, mida oli kaheksa tükki Eesti siis merelennuväes kasutusel mis on kuulsaks saanud kui vesilennuk, mille, mille pealt sooritati esimene edukas torpeedorünnak esimese maailmasõja ajal. Nii et nad olid võib-olla jah, kolme kümnetest Aastateks olid need vesilennukeid juba natukene iganenud ja Eesti merelennuväel oli ka väga mitmeid teisi marke kasutusel. Aga Short 184 on legendaarne, suur ilus vesilennuk. Ja neid ei ole säilinud maailmas mitte ühtegi. On olemas Inglismaal Clidaami sõja, mis on olemas ühe sellesama soodsa 184 keskmine ehk siis kokpiti osa mis on ka kannata saanud, õnnestus Inglismaalt saada, korralikud joonised on ka doosid ja eks nende põhjal ongi siis kombineeritud kokku väga detailitäpne ja korralik, ehk siis 184 täismõõdus koopia tänusid normise lennuklubile, kes kes selle on valmis teinud ja lennuk ongi praegu valmis ja ootab siis nüüd Türil, kui teda oleks võimalik siia siis siis järgmise aasta jaanuarikuus juba lae alla üles panna, nii et kas tuleb ka siia sadama akvatooriumi mõni väsi lennuk või kas kunagisi aga maandub vesilennuk? Pigem arvan seda positiivset, ju see ikka kunagi juhtub, sest hoiaks seda lennusadama nime siis vääriliselt ja usutavasti see saab võimalikuks. Tekkis üldse mõte teha siia muuseum, võib-olla oleks samamoodi teha mingisuguse sõjaväelise asutuse mingisuguseid ja siis jälle? Jah, mõte, nisukene, mõtte tekkimine ikkagi alati mingisugusest vajadusest ja Eesti meremuuseumil on ju teadupärast mitmed muuseumi laevad, meil on jäämurdja Suur Tõll, allveelaev Lembit tol hetkel on ka, oli ka. Kui see mõte tekkis, uurimislaev praegu on ka praegu ja on siis oli ka veel patrullkaater, kes ja kuskil ühel hetkel olime sellise sellise fakti ees, et, et meil ei olnud, kõik need laevad olid erinevates kohtades üle Tallinna, kes oli Pirital, kes seisis hundipea sadamas, kes admiraliteedi basseinis. Ja, ja kui selgus, et, et ei olnud võimalik suurt Tõllu jäämurdjat suurt ellu ei olnud enam võimalik pidada admiraliteedi basseinis, siis tuli tuli leida variant, kus kus see suur laev võiks seista edaspidi, et see oleks ka laeva seisukohad, turvaline, et sinna laeval oleks võimalik inimesi peale lasta. Ja sama puudutas ka puudutas ka allveelaev Lembitu. Ja meil ei jäänudki muud üle kui hakata siis vaatama lahtiste silmadega ringi. Ja selgus, et ainukene variant, kuhu kuhu sai suurt ellu tuua oligi lennusadama üks osa, mis tol hetkel siis 2003. aasta hilissügisel ja 2004. aasta siis talvel kuulus siis keskkonnaministeeriumile ja see oli üks pikk kairiba, mida siin praegu olles on väga raske juba enam tuvastusesse, nüüd on juba praegu ümber ehitatud ja meil oli võimalus jäämurdja Suur Tõll tuua siia kai äärde ja sealt hakkas siis 2004. aastal hakkas vaikselt mõte edasi arenema, et, et kui on juba üks laev, siis tuleks tuua ka järgmine laev. Sest peale remonti kui allveelaev Lembit Ta oli 2001. aastal BLRT-s oli ellingu remondi, remonditi ära, aga pärast selgus, et et peale suurt tormi siis koht Pirita jahisadamas, kus ta seisis, see torm keeras selle merepõhja niivõrd segamini, et ei olnud enam, tekkis liivavall ei olnud seda võimalik enam sinna tagasi tuua, ka seal tekkisid jällegi omad omandiprobleemid ja allveelaev jäigi päris mitmeks aastaks seisma miinisadamasse. Aga miinisadam on jällegi koht, kus ei saa tavalisi külastajaid kuidagi laeva peale lasta ja no ja nii me olimegi, et üks laev ühel pool, teine teisel pool ja ja head varianti ei olnud ja, ja see lennusadam tundus siis 2004. aastal sellise ainuvõimaliku variandina. Ja nii ta on läinud, kuna oli teada, et allveelaev Lembit lähitulevikus vajab nagunii veelgi tõsisemat remonti sest laeva korpus on juba oli siis üsna hõre ja eks oleks olnud ka nüüd veelgi hõredam, ta tuleb siiski kaldale tõsta, et seda 1937.-st aastast pärit meie merenduse ja Eesti mereväe rahvusliku reliikvia alles hoida. Ja kui ta juba kaldale tõsta, siis miks mitte, et noh, seda teha selliselt, et selle ümber on võimalik kujundada vitav mereajaloomaailm ja sealt see siis asi hakkaski vaikselt arenema, nii et et see on tulnud niimoodi järk-järgult ja võib-olla need esialgsed ideed ei olnud sugugi nii uhked, nagu nad praegu. Eks, aga iga asi areneb ja samas nüüd ma võin küll öelda, et vaadates seda ehituskäiku, mis on siiamaani ostnud selle sisuga, mis on siiamaani praegu juba tehtud, et ta tulebki, ta tulebki täpselt selline, nii nagu siin juba aasta tagasi varem käidud välja kolm teie animatsioonide, see igasugustes kaunud ütles värvilistes piltides, et see sisevaated see tulebki täpselt samamoodi ja võib-olla veelgi uhkem. Aga jah, iga asi areneb milleski, meil ongi praegu arenenud, et samm sammu haaval ja eks me meremuuseumi jätab Kaju. Noh, kas nüüd lootust, aga vähemasti tuleb edasi minna, sest sadam vajab lõpetamist sadam ja samamoodi ka kasarmu ja staabihoonet, kogu see kompleks oleks, oleks korras ja eelkõige ikkagi jõuame jällegi sinnamaale, kus jutt alustanudki, et lennusadama ligipääsetavus see tähendab seda, et meie vasakule, kui vaatan vasakule, vaatan paremale, et seal toimuksid mingid arengud, et see ligipääsemine siia oleks parem, et siis hakkab, hakkab see asi ükskord ka lõplikult ja veelgi paremini elama, aga, aga see ei takista hetkel ka meid meid edasi liikumast. Dresen Eesti meremuuseumi direktori mainisite kohtuvaidlusi ja veel viis aastat tagasi noh veidi rohkem kui viis aastat tagasi ei olnud selge, mis saab ikkagi nendest vesilennukite angaarides. Mis siin toimus siis, mis juhtus? Oi, see on pikk lugu, see vääriks eraldi raadiosaadet ja ütleme niimoodi, et lugu on iseenesest üsnagi triviaalne. Et 89. üheksakümnendatel aastate 89 90 oli vist see, kui väga palju, et no mitte väga palju, aga siiski osa mõni oli ka kergelt hämara taustaga ettevõtja üritas ära kasutada niuke sogast vette, mis tekkis ülemineku perioodil ja eriti puudutas neid objekte, kus olid siis nõukogude sõjaväelased sees ja nõukogude sõjaväelased olid varmad, et siis või nende järglased organiseerima igasuguseid ühisettevõtteid ja ka siin loodi üks niisugune puidu puidu siis väljaveo, puidu siis töötlemisega tegelev ühisettevõte mille nimetus oli sekk ja seal oli siis seal oli koostööpartnereid, oli ka Saksamaalt, aga nad olid kõik selle üsna, mitte seaduslikult omastanud. Sellepärast et kõik vastavalt siis Eesti iseseisvusdeklaratsioonile kuulusid objektid, mis olid nõukogude sõjaväeomandis. Kui Eesti vabariik kuulutas ennast iseseisvaks, kuulusid Eesti riigile, järelikult oli toimunud Eesti vabariigi varaga toimunud selliseid mahinatsioonid, mida ei saanud heakskiit. Ja sellest ei saanud tükk aega aru, see, see kestis veel hea mitu aastat, kui lennusadamas ehitati, ehitati siin kaisid ilma ehitusloata Ta ja toimetati ja ei lastud ka siia inimesi sisse, me kõik teame seda skandaali, kui Austria president Lennart Meri siin jäi ukse ukse taha ja tekkis vaidlus, et ta ei saanud lennusadamasse sisse, mingi umbkeelne mees relvaga seisis ukse peal, ütles, et siia siit edasi, mitte kaugemale. Ja siis siis nagu ärganud, eriti eakate Se, õigemini ärkamine toimus alles kusagil 1996. aastal. Ja siis need vaidlused jätkusid ja praktiliselt 10 aastat kestis ikkagi siis aastani kuni 2006. Tekkis vaidlus, need jõudsid vahepeal sumbuda riigikohtust, nad läksid teist korda Riigikohtusse ja siis vahepealsed siin lennusadama ebaseaduslikud valdajad, et siin oli veel mitu ettevõtet, üks oli, üks oli nendest, Agrim parti on ja ja siin oli veel PSP ja, ja eks nad läksid omavahel tülli natukene siin, vahepeal selle omandi pärast ja, ja siis hakati otsima igasuguseid muid variante, et, et kuidas sellest välja tulla, ka lõpp oli see, et tuleb tunnistada Eesti vabariigi siiski järjekindlust ja ka justiitsministeeriumi järjekindlust, kes ütles, et et nihukeste vahepealsete ebaausate suhteliselt võttega ei kaubelda ja lõplikult nõuti. Lennusadam tuleb avastada ja see lõpuks ka niimoodi juhtus ja kuni kohtutäiturid selle üle võtsid, siis 2006. aasta suvel ja sealt edasi oli juba oli juba meil tunduvalt lihtsam. Ja võib olla ka see, et 2006. aasta suveks olime ju meie selle ühe selle pika kai ääres, mis on praegu suures osas, kas praegu renoveeritud, me olime juba siia jalga kinnitanud, nii et me, me olime siin olemas ja seetõttu oli meil juba lihtsam edasi. Meremuuseumi direktor Urmas Dresen, vaatame sisse ka rääkisime unistustest, mis peaks siinsest teoks saama vesilennukite angaarides. Aga meil on võimalik tegelikult seda unistust juba peaaegu et näha ja katsuda. Kas nüüd näha küll jah, et kui siin oli juttu, et mis meil oli üks suureks proovikiviks, et kas saab suur teraskäigu sild ümber allveelaeva Lembit valmis, siis nüüd võib öelda, et ta on suures mahus, mis puudutab metalli, on valmis saanud, edasi on jäänud juba niuke viimistuste. Et see on teostanud ja sealt edasi on võimalik, et kõik muud asjad teostab täpselt nii. Et siin on siis selles suures angaaris on sild keset seda suurt ruumi võimalik kõndida peab nagu laial päris lae all ei ole seal Kelly nelja poole, kuni kuni kõige kõrgem osa on kuskil 10 meetrini kõrgusele on võimalik liikuda tõesti. Ja eks see selge ei ole mitte lihtsalt sild, sild on see, mis jagab selle toobki selle angaaride ekspositsiooni mitmedimensiooniline rezile. Sild ongi otseselt sadamasild, mille peal kõndides on võimalik siis näha vasakut ja paremat kätt, rippuvaid erinevaid veesõidukeid, poisid on sealt võimalik siseneda, siseneda siis allveelaeva Lembitu sisse ja kõik see, mis allapoole jääb, oleks siis merepõhi ja merepõhjal, mis, mis saab olema siiski värvitud, kui kaart erinevate sügavus joontega on, siis on miinid, eksponeeritud on torpeedod ja kõik see, mis merepõhja kuulub ja seal on ka 16.-st sajandist pärit maagiline laevavrakk. Ja see kolmas dimensioon tuleb esile eelkõige siis reisilennuki näol, mis on siis selle verepoolse kukli, Ossa saab, saab olema riputatud, aga praegu oleme siis selles situatsioonis, jah, kui see terassild on valmis seda tunnistama, et see resultaat, mida me siin nüüd näeme, et see on õhuline, aga samas hetkes on, on ta tugev ja kindel ja keda meenub väga hästi kogu selle angaaride komplistikuga, nii et et me ei tahtnud ju niuke silda ajades oli see mõte, ongi see, et ta peab olema võimalikult õhuline, aga tugev, et ta rikuks seda üldvaadet kolme kupli alla. Et jääks ikkagi avatud ruumi, niisugune mulje ja mõju ja siin praegu on see vast olemas. Nii et vesilennukeid tuleb siia üks, ülejäänud on allveelaevad, laeva, kas miinid ja muu selline meresõjaväeline tehnika, ikkagi ainult üks allveelaev, see allveelaev, allveelaev Lembit. Aga see ei ole tegelikult ju praegu, mis me siin näeme, et see on niisugune raske riistvara, mis on paika toodud. Aga kõik seesama kahurilava kahurilavaalune tuleb täis erinevaid stimulaatoreid, see tähendab seda, et on võimalik ühe kahe Vesilennuki kokpiti istuda päris niimoodi, mis on üks-ühele suuruses valmistatud, seal on ekraan ees, see on võimalik kasutada ekraani lennata, näiteks ülelennusadama lennata Tallinna Sadama kohal. Seal tuleb ka suurid, kahurisimulaator, siia tuleb veel üks, teine veel üks teine lennukisimulaator, sinna tuleb ka veel väikeste laevade ujutamise bassein ja mida veel, ja ka niuksed klassikalisemalt ekspositsiooni samamoodi mõne stendi näol. Loodame seda, et kui seda ekspositsiooni vaadata, et, et siin peaks olema kaasaegsemat lähenemist hästi Iidee tehnoloogial põhinevat, aga ka samal ajal Niukest klassikalist stendi vitriini tuleb seesamamoodi, nii et peaks olema kõigile midagi, midagi huvipakkuvat ja samaaegselt on ka võimalik teha ka päringuid ja saada ka siis täpsemat ja detailsemat informatsiooni juba oma emaili peale, kui, kui inimene selleks ka soovi avaldab. Nii et varianti peaks olema mitmesuguseid, see tähendab, vaatan mõnda eksponaati, mulle pakub see huvi, ma sisestan oma Saadressi ja saan info enda emaili peale, täpselt nii, sest me piletisüsteem, mida me hakkame kasutama, see on inglise keeles RFID, see on tegemist mikrokiibiga, mis seda just võimaldabki, et seda tuleb näidata vastavate siis ekraanide juures on on koht, kus, kus võib, tuleb piletit näidata mikrokiipi ja sealt tuleb juba see info, ütleme emaili peale, kui ta soovi avaldab. See muuseumitehnoloogia on ilmselt väga kaasaegne, aga väga kallis, iga kaasaegne asi on kallis, nii et, et ega selle selle eest ei saa kuidagi üle ega ümber, aga me oleme oma eelarve piires ja, aga noh, me loodame, et sellega ei olegi üle pingutatud, sest alati peab olema niisugune mõistlik balanss ei saa ainult, et oleks niimoodi ääretult kaasaegne, et muuseumis on tarvis ka ekspositsioonis edasi edasi tuua ja välja tuua traditsioonilised väljendusviise samamoodi. Aga, aga muidugi jah, selline ekspositsiooni teostus on kallis, et selle vastu ei saa vaielda. No meil on kiivrid peas, kui me läheme natukene VR keskele ehituse keskele siis mis toitsin praegu? Tahaks üldse, praegu on käimas sellesama metallsilla viimistlus, see tähendab seda, et metallsillatala pannakse vineeris alus plaadistus, mille peale tuleb ka veel nõnda öelda tekkiv lank. Siis valmistatakse ette sillale reelingu reelinguvõrkude paigaldamist, käsipuude paigaldamist. Samas toimub ka veel siin, maalritööd värvitakse siis nurgatorniga siis välisseinu. Samaaegselt käib ka veel suure akvaariumi paigaldus, sest meil on, siia tuleb ka Eesti kõige suurem akvaarium 30 meetrit pikk akvaarium, mis just mis jääb kõigepealt muuseumisse, sisenejat, silme semarkeeribki ärata siseneb muuseumisse sellel esimesel tasandil, eks selles merepõhjatasandil ja liigub, kas see siis juba teisele tasandile, kus ta pääseb silla peale. Samas käivad ka sisetööd allveelaeva Lembitu sees allveelaeva Lembitu sisse paigaldatud sprinter süsteem, seal on uus elektrikaabeldus samamoodi teha segaallveelaeva Lembitu see-eest ka siis, mis puudutab juba ruumide renoveerimist, kuna Inglismaalt õnnestus saada väga head originaaljoonised osa vähemasti suudame õige, ega ka siis rääkides sellest komandöri siis allveelaeva komandöri kajutist ja siis ohvitseride messist, et selle me suudame taastada päris algkujul ja ka teised ruumid. Ja praegu käib ka nisukene selline töö nagu ventilatsiooniseadmete ühendamine samaaegselt käib ka merekütteseadmete soojuspumpade ühendamine aga hoones on juba praegu niukene esialgne küte sees, milleks kasutatakse praegu elektri katlaid, nii et kogu see, see betoonpõrand, mille peal me seisame ja see on all täis juhtmeid küttekontuure ja siin on juba praegu vesi sees ja, ja see vesi on juba, seda on juba nädalaga köetud, nii et see usutavasti kusagil nädala-kahe pärast jõuab ka see sisemine temperatuur siin üle, pluss 15 kraadi. Aga no eeltingimus on see, et suurtransport, uks, mille ees me seisame, läheb, läheb sinna nädala lõpuks kinni ja siis veel viimased avad. Et siis ongi see kogu kogu kõik avad on kinni ja saab rahulikult sisetöödega edasi minna. Eksponaatidest on siin praegu olemas, sest allveelaev Lembit no tegelikult on ju palju rohkem, kui me siit läheme natuke veel edasi, siis on, oleme siin kahurilava juures ja kogu see, see sein, mis jääb Patarei vangla siis Patarei merekindluse poole on mitmetasandiline kahurilava ja sinna oleme me kõik rasked eksponaadid juba paika tõstnud ja pehme tegime juba sellel suvel, kui oli see võimalus teha, seal on siis õudu, kahurid, rannakaitserannakaitsepatareiga, rannakaitse patarei ja palju palju teisi kahureid, need, need on ka juba kõik paigas, neid hiljem hiljem siia tõsta oleks olnud juba ilmvõimatu, sest seda oli võimalik teha enne Lembitu sissetoomist. Ja nüüd me toome lähipähe läbil tuleb siia sisse ka veel siis masina laevavrakk mis leiab oma koha esimese kopli esi esimese, siis linnapoolse kupli all. Siis hakkame Toomaga sisse miin, iraalimise varustus, mis on üks, on nimega solenoid, kaks traal vintsi, ka need tulevad veel sisse tuua. Ja siis läheb väikene aeg, enne kui hakkavad tulema sisse juba järgmised rasked eksponaadid, ehk kusagil jaanuarikuu sees suured navigatsioonimärgid, poid ja kuskil hiljem hiljem juba siis kõik veesõidukid, mida hakatakse ajale riputama, aga see on juba järgmise aasta teema. Nii et, et ja kui neid veel sisetöödest rääkida, siis samaaegselt käib ka kohviku, kohviku ehituskohviku terrassi ehitus kogu selle sissepääsuala, kus on siis fuajee ka selle ehitus käib, et praktiliselt igal pool, kus midagi ehitada on võimalik, seal ka tehakse välisaladega Me oleme jõudnud juba enam-vähem ühele poole, et kõik kivid on praktiliselt maas, käib ka veel viimistlus, välisvalgustus on paigas. Tehakse tehakse veel niuke, tasanduse, haljastust, töid, aga eks siin jääb ka mõnda asja jääb ka võib-olla ka kevadesse toimetada, nii et mida, mida ei ole mõtet enne enne suurt talve ära teha ja nii need nii need tööd siin käivad ja muidugi eriti palju tööd elektrikutel elektrikute kohta ja ongi, et nad tulevad esimesena, lahkub viimastena, nii et ega nendel ei ole veel lõpupraegu näha. Me oleme selles suures vesilennukite angaaris kolm kuplit, tõepoolest väga võimas ehitus, on see tohutu suur jalgpallistaadioniga võrrelda, seda annabki võrrelda, jalgpallistaadion mahub siia sisse ära küll. Nii et et jah, nii see võrdlus võib olla inimesele, kes ei kujuta ette, mida sellises mõõdus kuplid tähendavad, see ongi see ja kui palju seal seda originaali on, mis siin algselt olid. Ja no ütleme nii, kogu see asi, kõik see kuplistlik ongi originaal, ainult selle vahega, et publistliku alumine osa on põhjalikult renoveerida ja samamoodi ka publistliku pealmine osa. Aga et see asi oleks kindel, on siia on siia pandud ka veel roostevaba terasvõrk on siia siis kukli nagu laekindlustuseks pandud, sinna vahele on lasknud siis väga-väga tugev laeva konsistentsiga raudbetooni praktiliselt kogu see võlvlagi, kõik sambad on üle tehtud ja betoon, mida me oleme kasutanud, on pärit Šveitsist, mida kasutatakse alti mäe tunnelite mägi, tunnelite siis hästi tugevaks muutmisel ka see, kui siia lakke vaadata, siis seesama betoon on ka meil siin laes, nii et kogu betoon ja betoonile laienemismaterjalid on sellised, mida ei ole võimalik siis tavalisest ehituspoest osta, nii et, et see, see on ka teinud selle asja väga keeruliseks, aga kalliks. Nii et see kõik on originaal ja kõik see, mis on nüüd muidugi lisandunud, on lisandunud see osa, kui me siseneme siis linnapoolses küljes. Ehk siis see, kus paikneb fuajee, kus paiknevad tualettruumid, kus paikneb kohvik ja kauplus. Et see on jah, paraku täiesti nüüd niuke uus üritus, mis, mis on selle angaari alla tekkinud, ülejäänu on kõik täpselt nii, nagu ta oli. Ja samas Aus muidugi me ei saa rääkida nii nagu oli, et noh, tegelikult on ju need klaasfassaadid, mis on rajatud lääneküljele, et neid kunagi sellisel kujul ei olnud, siis seal olid siiski 30.-te aastatel olid enne nihukesed laud lükanduksed ja osa nendest oli ka kinni ehitatud, nii et selle oleme praegu avanud läbi nende klaasfassaadide ja mille tegemine praegu käib, käib ka siis suurte tõstanud väravate tegemine mis on siis veel nende klaasfassaadid ees, sest kogu selle ekspositsiooni elama panemiseks kasutame väga palju valgust ja ka selleks, et see valguse mõju ekspositsioonist pääseks eriti esile ka nihukesele kirkalt päevavalguse ajal siis on võimalik neid tõstanud väravaid alla lasta ja siis mõne aja pärast ja ülestõstetud seda valgusrežiimi muuta. Nii et ka see tõstanud väravate tegemine on praegu ääretult aktuaalne ja, ja selle merepoolse tõstanud värava karkasskonstruktsioon tõstetakse tõenäoliselt ka nüüd järgmisel nädala jooksul paika. Aga need on väga suured ja rasked asjad jällegi. Aga mismoodi need vesilennukid siin kunagi sees käisid ja, ja siit välja mere peale lendama said. Nonii seda küsimust tahtsin, et see tuleb, et seda küsinud, aga tegelikult sellest ajast on see asi siiski muutunud, see Tallinna. Eks see veetase on muutunud, aga kõigepealt hakkame sellest pihta, et see sadamaosa, kus praegu on lipumastid püsti ja Suur Tõll seisab, et see on ta ikkagi täiesti uus osa. Sest algselt sadamasillajoon oli sele angaaride merepoolse merepoolsel fassaadil kusagil ainult kuskil 20 meetri kaugusel ja seal oli siis niukene puidust kaldtee mida mööda siis vesilennukid Spetsiaalsetel kärude peal siis vette lasti ja pärast ka välja tõmmati. Nii et ja siin sees muidugi vett ei olnud, siin sees oli laudpõrand ja siis kärude peal need vesilennukeid veeretati. Aga jah, et seda kõike näeb juba siis eraldi maketi peal, mis on ka juba valmis, et kuidas ta tegelikult ja siis oli 1920.-te aastatel 30-st aastatel, sest jah, see pilt on tõepoolest väga palju muutunud, et sadam on suuremaks läinud, see on natukene kaugemale läinud ja noh, et seda tulebki niimoodi seletada, nii et jah, praeguses mõistes siia president esinenud muidugi sisse ei tuleks. Millal saab siia ilma kiivrita tulla? No ma usun niimoodi, et ilma kiivrita saab siin ringi käia juba siis, kui me hakkame ekspositsiooni üles paigaldama, et siis et see on mingisugune etapp, aga ikkagi või kui toimub suurte nende veesõidukeid ülesriputamine, ju siis ikkagi on ka kiiver kohustuslik. Aga ikkagi jah, järgmise aasta maikuu, et sellest oleme alles hilja, aga seda välja kuulutanud, et 11, mai on meremuuseum valmis vesilennukite angaarides. Ja, ja, ja nii see ka läheb. Aitäh, Urmas Dresen, Eesti meremuuseumi direktor ja praegu saab öelda veel jõudnud ei ole. Suured tänud. Lennusadama tulevase meremuuseumiga käis tutvumas saatejuht Meelis Süld.