Tere õhtust, kell sai kuus, eetris on Eesti raadiokeskne uudistesaade, teeme kokkuvõtte esmaspäevast, seitsmeteistkümnendast märtsist minale Mall Mälberg. Vastvalminud Eesti inimarengu aruande kohaselt tuleb Eestil Euroopa paremate riikide sekka jõudmiseks püstitada uued eesmärgid. Muutusi ootab meie majandussektor, samuti eestlaste suhtumine teisest rahvusest ja kultuurist inimestesse. Riigikogu kultuurikomisjonile anti üle allkirjad vabadussõja võidusamba vastu. Kuna komisjonis puudub küsimuses veel, siis kultuurikomisjon mingit seisukohta kujundama. Eaka märtsi alguses toimunud rahvaküsitluse järgi on võidusamba kavandiga väga rahul või pigem rahul 61 protsenti inimeste hästi uue lõimumisega. Ma päris uus aspekt on keskendumine erinevatele sihtgruppidele mitte ainult muukeelsetele inimestele üldiselt. Seni oli rõhuasetus keeleõppel ja kodakondsuseksamiks valmistumisel. Pärnus testiti täna Eesti esimest kohalikku autonoomsed, hoiatussüsteemi tulemused võinuksid paremad olla ja linn süsteemisele palgad paigaldajalt esialgu vastu ei võtnud. Peaminister Andrus Ansipi Türgi visiidi käigus vahetatakse Ankarast täna Eesti ja Türgi viisa kokkuleppeid mis tähendab, et peatselt saab Türgisse reisida ilma viisata. Põhjaosas mitravitsas puhkesid täna serblaste rahutused, milles sai kümneid rahvusvahelise rahuvalvajaid vigastada. Tegemist on kõige tõsisemate rahutustega alates Kosovo iseseisvumisest. Eesti luurerühma vastutusalal on kõik rahulik. USA dollari kurss langes alla 10 Eesti krooni. Analüütikute hinnangul põhjustab see ebakindlust ka Eesti finantssektoris. Meil on pilves ilm, kohati sajab lörtsi, õhutemperatuur on null kuni pluss neli kraadi. Läinud aastal langes Eesti inimarengu indeksi pingereas aasta varasemaga varasema ajaga võrreldes neli kohta, asudes nüüd 44. kohal. Eesti inimarengu aruande esitlusel käis Marta Grauberg. Eesti inimarengu indeksi kasvu peamine pidur on meie keskmine eluiga, mille järgi oleme me pingereas koguni 78. kohal. Eesti arenemist aga soodustab majanduskasv. Eesti sisemajanduse kogutoodang ühe elaniku kohta on pingereas 43. kohal. Siiski ei paranda see Eesti positsiooni üldises pingereas. Aruande majanduspeatüki autori ja Eesti arengufondi nõukogu aseesimehe Erik Tergi sõnul on Eesti väga kiiresti muutunud kalliks maaks. Meie majandussektor ootab nüüd muutusi. Ma kindlasti ei propageeri seda, et noh, et pange nüüd enamik Eesti majandussektoreid kinni ja leidke üks või kaks, mis on kõige õigemad, tormake võiks sinna tegelikult see majanduse ümberstruktureerimine käib ikka niimoodi, et enamikes sektorites leitakse lihtsalt targemaid ärimudeleid ja keerukamat tootmist ja noh, lisaks siis veel kontsentreerutakse mingitele asjadele, kus Eestil on eeldused, aga, aga noh, ma, ma ei taha praegu ka neid algideid nimetada, neid on vaja läbi töötada täiesti tõsiselt ekspertidega, et anda siin ettevõtjatele signaali Eesti inimarengu aruandes tõdetakse ka, et lõhe eestlaste ja mitte-eestlaste vahel järjest suureneb. Tartu Ülikooli professor Marju Lauristin, kes kirjutas peatüki mitte-eestlastest Eesti ühiskonnas, leiab, et eestlased võiksid ennast rohkem kõrvalt vaadata. Samas mitte-eestlaste puhul on tihti tegemist niinimetatud õpitud abitusega. Kui me vaatame eurobaromeetri tulemusi ja seal oli siis see niisugune jah, küsimus, et kas teiste kultuuride olemasoluühiskonnas on ühiskonna jaoks nagu rikasta või ei ole, siis eestlased on tõesti Euroopas viimasel kohal nende inimeste hulgalt oled tõesti kultuuride kontakt ja mittu mitmekultuuriga nagu ühiskond, et see võiks olla rikastav ja tegelikult üldse on seatud natuke laiemalt üldse minu meelest eestlaste ja eesti kultuuri sellise enesekaitselise olekuga, see on meil ikka niivõrd veres. Ma arvan, et eestlased peavad natuke hakkama ennast selles suhtes kõrvalt vaatama. Mis puudutab mitte-eestlaste olukorda rolli, siis minu meelest on mitte-eestlaste puhul tegemist väga paljus sellega, mida me nimetame selleks õpitud abituseks. Ka paljus oma probleeme nagu ei osata ise lahendada, oodatakse, tähendab venekeelse selles mõttes on see palju levinum kui eestikeelse elanikkonnast. Noh, me teame, et ettevõtlikkus ettevõtlust vähem, eks ole, sellist noh, nagu enesekehtestamis, julgust on vähem. Et ma arvan, et siin on ikkagi põhjust alati ütelda, et igasugused suhted on alati kahepoolsed ja dialoog nõuab ikka kaht osalejat. Eesti eesmärk on oma positsiooni teiste riikidega võrreldes parandada, kus võiks Eesti olla 20 aasta pärast, Erik Terk. 20 aasta pärast on peaks olema ikkagi Euroopa maadena selges tugevamas pooles, küsimus on selles, et, et kas Euroopa ise on maailma tugevamas pooles, sellepärast et praegu on aasiamaades toimub niivõrd kolossaalne majanduskasv Euroopa kohal on oht, et ta muutub nagu selliseks majanduse perifeeriaks, et, et ma arvan, et võib-olla 20 aasta pärast oleks täiesti õige perspektiiv see, et me peame Eestis suutma, aga otse teha ei taha asjaga äri ja nii sealsed investeerijad inimesi vastu võtta, kui ise sinna investeerida. Jah, mitte jääma ainult euroopa raamidesse. Ühte eelnenud loos käsitletud teemad muukeelsed inimesed, jätkame ka järgmises. Rahvastikuministri büroos tutvustati täna lõimumiskava aastani 2013. Kava valmistati ette kaks aastat, praegu on eelnõu kooskõlastusringil ministeeriumides Riina Eentalu, rääkis rahvastikuminister Urve Paloga. Mida siis tahetakse aastaks 2013 saavutada? Välja on toodud kuu seis märki arendada kontakte ja suhtlust eri emakeelega inimeste vahel. Ka soovitakse vähendada keelekogukondade vahelisi erinevusi osalemisele avalikus sfääris ja kodanikuühendustes. Ainult üks protsent muukeelsest elanikkonnast kuulub kodanikuühendustesse. Väga tagasihoidlik on ka muukeelsete inimeste osa avalikus sektoris. Soovitakse jõuda selleni, et valdav osa Eesti elanikest usaldab muust rahvusest inimesi. Praegu see nii ei ole. Ja eesmärk on kaotada erinevused tööhõives ja sissetulekutes. Praegu on eestlasi tippjuhtide ja spetsialistide hulgas 32 protsenti, muust rahvusest inimesi 19 protsenti. Eesmärk on parandada ka eesti keele oskust kõigil tasemetel vähendada määratlemata kodakondsusega inimeste arvu. Praegu on see protsent üheksa ja see pole sugugi ainult vanemate inimeste probleem ja tahetakse saavutada seda, et enamik muukeelsetest inimestest saaks teavet eestikeelse meedia kaudu. Siin peetakse suuresti silmas ETV2 käivitamist. Need eesmärgid eeldavad suuresti kaasamist, kuidas minister Urve Palo Suures osas saab ikkagi alguse töökollektiivides, aga kus on minu arvates väga suur arenguruum, on ikkagi avalikus sektoris, nii et meil on plaanis teha vastavaid koolitusi nendele personalijuhtidele ja otsustaja mõttele, kes avalikus sektoris töötajaid värbavad, et väga oluline on vaadata ka rahvuse järgi, et see annab kollektiivile juurde. Väga oluline on just see, et uues kavas nähakse ette konkreetseid tegevusi erinevatele sihtgruppidele. Praegu on juba pooled, ehk siis 400-st 1000-st 200000 inimest omavad juba Eesti vabariigi kodakondsus oskavad eesti keelt. Ehk siis see rõhuasetus, et me võtame kõiki muukeelseid kui ühte homogeenset gruppi tegelema, ainult keeleõpe, kodakondsuseksamiks, ettevalmistamisega, tänapäeva ajami, tööta kui palju näiteks mullused aprillisündmused tõid välja veel asju, mida peaks arvestama. Põhiliselt, mida aprillisündmused välja tõid tõid esiteks huvi selle teema vastu, niipalju kui eestlasi ka seekord oli näiteks selle programmi koostamisse kaasatud, pole kunagi varem olnud, kuna inimestel oli huvi, aga teine. Siiski on seesama sihtrühmade küsimus. Aga mida teha nendega, kes ei tunne huvi või on isegi Eesti suhtes just mitte kõige sõbralikumalt meelestatud neid Jon? Osa selle grupi liikmeid on need, kes ei saa igapäevase eluga hakkama ja siis ei ole ka mõtet rääkida temale integratsioonist. Kõigepealt on vaja see põhi, et sissetulek ja et oleks tagatud, noh, siin on see töötuõppe ja need, need pooled, aga selge on see alati jääb ka selliseid, kes on negatiivsed Eesti riigi suhtes nendele integratsiooniprogramm või lõimumiskava ei olegi mõeldud. Riigikogu kultuurikomisjonile anti täna üle, tead vabadussõja võidusamba rajamise vastu selle praegusel kujul kuidas käitub parlamendikomisjon olukorras, kus veidi vähem kui 8000 allkirja on antud samba vastu umbes 5000 samba poolt ja tehtud ja 11000 annetussamba rajamiseks. Uku Toom küsis seda komisjoni esimehelt Peeter Kreitzberg-ilt. Eks aeg on veidi hiljaks jäänud ja kahju, et isegi riigikogu ei olnud lülitatud kogu sellesse ettevalmistusprotsessi, aga, aga samas selle seltskonna külaskäik kultuurikomisjoni näitab seda, et ei suudeta majandusega mitte kuidagimoodi leppida. Ja minu meelest Tõnu Viik ütles väga olulise asja, et sellest saab tegelikult kogu Eesti sümbol. Ta on niivõrd suur, niivõrd võimas, niivõrd nähtav, et tegelikult Eestit hakatakse läbi selle samba vaatama väga olulisel määral. Nädalasele samba tõlgendus muidugi tänu sellele ristile on kahtlemata vägagi küsitav ja mida tahetakse väga kuulda, mida me ei ole kuulnud, on tegelikult välisministeeriumi seisukoht. Sest kahtlemata võtab Iisraeli riik teatud positsiooni selle suhtes kindlasti vaatab praegu Venemaa seda sündmust peal ja kindlasti hõõrub käsi, et meil on sellises asjas mis, mis nendele noh, ükskõik kuidas me selle lahendaks, ei meeldi. No siin juhiti jah, tema kunstilisele tasemele, mis tehti maha, Kunstnike Liit oli võtnud valdavalt täiesti negatiivse seisukoha tema kunstilise teostuse suhtes, ütleme niiet teatud mõttes on see ikkagi ühe kompetentse ringkonna. Niisugune usaldamatus ja küsimuse alla tõstatub see, mida maksab üldse kunstialane haridus, kui ta nii olulise objekti puhul, kui seda on vabadussõja sammas, muide ma teeks neile ühe täienduse. Kui te vaatate riigikogu otsust, siis on see vabadussõja võidusammas, sulgudes Vabadussammas. Siit tuleb juba esimene suur segadus iseenesest selle samba vastu ei ole mitte keegi, aga ollakse tegelikult tema materjali vastu väga tugevasti ollakse ikkagi selle ristikujunduse vastu ja ollakse tegelikult ka asukoha vast. Nii et ega ükski asi praegu ei rahulda seda seltskonda, kes vastu allkirja andis. Selge on see, et komisjoni liikmete hulgas on erinevad arvamused. Meil ei ole mõtet siin hakata seda vaidlust üles kütma, peale selle ei ole tal ka juriidilist jõudu ja ma arvan, et siin iga kultuurikomisjoni liige peaks äkki ma küll iseenda eest enne võtsime nagu selle informatsiooni teadmiseks, aga täiendavat arutelu on meil raske käivitada, sest täiesti selgelt on osa komisjoni liikmed selle samba poolt ja osavad selle samba vastu. Lisame siia märtsi alguses toimunud rahvaküsitluse järgi on vabadussõja võidusamba kavandiga väga rahul või pigem rahul 61 protsenti küsitletud inimestest. Kavand ei meeldinud üldse või pigem ei meeldinud 30-le protsendile ja üheksa protsenti ei osanud oma seisukohta öelda. Sihtasutuse Vabaduse monument tellitud küsitluse viis läbi uuringufirma EMOR. Emoril sotsioloogi Jaanika hämmali sõnul oli see, et toimub teatav langus kavandi meeldivuses, ühiskondlikku debatti tonaalsust arvestades igati oodatav. Selles debatis oli väga palju samba pihta suunatud kriitikat autoriteetsete kultuuri ja ühiskonna inimeste poolt. Küsimus, kui paljudele need argumendid mõju avaldavad. Tulemused näitavad, et kriitika on mõjutanud ennekõike neid, kes varem olid samba kavandiga väga rahul samas kui pigem rahulolevate inimeste hulk pole oluliselt muutunud. See tähendab, et teatud hulk elanikke, kes usuvad, et spetsialistid teavad paremini, on oma hoiakuid korrigeerinud, selgitas hämmal. Edasi välismaalt Kosovos metrovitsas puhkesid täna tõsiseimad serblaste rahutused alates Kosovo iseseisvuse väljakuulutamisest. Kokkuvõtte teeb Indrek Kiisler. Metro viitsat jagavaibar jõe põhjakaldal elab 20000 serblast ja lõunakaldal 80000 albaanlast. Linna seal rahu tagamas ka Eesti luurerühm meistri kolm. Selle kapten Meelis Pärnits ütles, et sündmused said alguse täna varahommikul. Tegemist oli siis kuus laste poolt vasturatsiooniga täna hommikul läbi viidud operatsioonile nimelt täna varahommikul. Kosovo, politsei ja ÜRO üksused hõivasid ÜRO kohtuhoone Nitro videos mis oli tegelikult juba reedest saadik Kosovo serblaste kontrolli all. Ja pealegi kohtuhoone hõivamist algasid ka suuremad rahutused põhja Miltravitsas. ÜRO audiitori üksused olid sunnitud kasutama ka enesekaitseks pisargaasi. Kuna siis rahutuste korraldajad kasutasid süütepudeleid ja kive Keifory üksuste vastu. Praegu esialgse informatsiooni põhjal on kergelt vigastatud nii kohaliku politsei kui kilbury isikkoosseisu. Heas. Paraku mul puuduvad andmed tsiviilelanikkonna kohta. Serbia meedia teatel sai kokkupõrgetes vigastada vähemalt 70 serblast, kellest kolme seisund olevat tõsine. Milline on aga olukord Eesti vastutusalal? Eestriscolm teostab rühmaga valvurite patrulli tankombile sillal ja praeguse seisuga otsene kokkupuude rahutustega. Neil puudub. Serbia võimud reageerisid täna toimuvale valuliselt. Serbia peaministri kohusetäitja poislam kostuunitseja ütles, et NATO peab lõpetama serblaste ründamise. Ta lubas, et Serbia koos Venemaaga töötab välja sammud teatamaks serblaste vastu suunatud vägivalla. Venemaa nõudis, et Kosovo teemal tuleb taaskäivitada läbirääkimised. Lääneriikides on tekkinud hirm, et Kosovo võib omakorda jaguneda etnilisel printsiibil. NATO esindajad aga kinnitasid, et igasugusele vägivallale astutakse karmilt vastu. Euroopa Liidu välispoliitikajuht Javier Solana kinnitas, et Euroopa Liidu politseimissiooni ettevalmistusi jätkatakse ning tänased rahutused neid ei peata. Peaminister Andrus Ansip jätkab visiiti Türgis, uudiste poolt kuulub tema kaaskonda Margitta otsmaa. Peaminister Andrus Ansipi visiidi tänane hommik algas Eesti vabariigi suursaatkonnas Ankaras. Ametliku delegatsiooniga oli selleks puhuks liituvad äridelegatsioon. Saatkonnas avati nimelt pidulikult IT-lahenduste näidisruum. Saatkonna külastajatele demonstreeritakse ID-kaardi kasutamise võimalusi, mobiil-ID lahendusi ja kindlasti ka Skype'i. Peaminister Ansip tegi ka näidiskõne koju. Edasi sõitis peaminister Kenti ülikoolid, kus pidas lühikese kõne. Kõne sissejuhatusest tuletas peaminister Ansip meelde, et ka president Lennart Meri pidas täpselt samas ülikoolis täpselt 10 aastat tagasi kõne ja ütles juba siis, et Eesti ja Türgi suhted muutuvad aja jooksul palju tugevamaks, kui nad on. Peaministri sõnum ülikoolis oli aga endiselt sama kinnitada Eesti toetust Türgile liitumisele Euroopa Liiduga kuid klubiga liitumiseks tuleb järgida klubi reegleid ja teha aga kodutöö, et vastata Euroopa Liiduga liitumise tingimustele. Need tingimused on kõigile teada ja kõigile ka ühesugused ja ratas peaminister oma kõnes ka mitmeid kordi meelde. Lisaks veel epe liitumisjärjekorras olevate riikide enda asi on, kui kiiresti ja põhjalikult nad võetud ülesandeid täidavad. Umbes paari Est pani peaminister Ansip variaator türgi mausoleumi juurde ja praegu kestab veel peaminister Ansipi kohtumine. Türgi vabariigi peaministrihärrad võib Erdoganiga. Selle lõppedes vahetavad Türgi välisministeeriumi konsulaarosakonna juhataja com küür ja suursaadik Märt Volmer viisa. Kokkulepe, noodid. Dollari kurss USA dollari kurss langes täna alla 10 Eesti krooni. Küsisime Hansapanga investeerimisfondide analüütikult Berti rahnelilt, mida dollari madal kurss meie finantssektoris põhjustada võib. Noh, eks need mõjud on, nagu tavaliselt ikka on, on erisugused, et kindlasti nendel ettevõtetel, kes ekspordivad USA-sse või, või riikidesse, mille valuutad nagu dollariga seotud, läheb elu raskemaks, kuna tulud siis on ju dollaris ja ühesõnaga on tulud on väiksemad. Et see on nagu selline esmane ja kõige peamine mõju. Kui USA majanduslangus peaks osutuma pikaks Noh, ütleme siiski, suur osa analüütikuid on, on seda meelt, et dollar on langenud liiga palju, et sisuliselt on tegelikult dollariga tänaseks selgelt alahinnatud on selgelt ükski languses ja kesta nagu igavesti. Et täna on dollar selgelt langenud nagu oluliselt enam kui turg on seda ette näinud, nii et igal langusele ühel hetkel koht, kus ta lõpeb. Millal see koht võiks tulla? Ütleme nii, et seda ennustada on nagu väga keeruline, ma arvan, et seletaksime negatiivsed makrouudised kindlasti ära lõppema ja ja olukord nagu Ameerika Ühendriikides stabiliseeruma, et siis me ilmselt hakkame nägema nagu taas dollari tõusu. Samas ei saa nagu ära unustada seda ka, et, et dollari langusele nagu oma positiivne pool ka Eesti maanteel olemas, et teisteks läheb import USAst odavamaks. Teine asi, mis on, on see kindlasti, et see sunnib nagu Euroopa keskpanka tõsiselt mõtlema selle peale, et siiski intresse langetada, sest odavnenud olla mõjub Euroopale inflatsioonisurved vähendavalt. See võimaldab Euroopa keskpangal tõenäoliselt kergemalt intresse langetada ja sedakaudu siis vähenevad Eesti inimeste kulude eluasemelaenudele. Pärnus testiti täna Eesti esimest kohalikku autonoomset hoiatussüsteemi. Toomas šalda hinnangul oleksid tulemusel võinud paremad olla ja linn süsteemi sele paigaldajad esialgu vastu hõivatud. Nii ta kõlab Pärnu Bauhhiks nimetatud autonoomne hoiatussüsteem, mis läks maksma veidi vähem kui 2,9 miljonit krooni. Emiste alarmtsenter osaühingult täna keskpäeva paiku süsteem käivitati, aga tulemustega paraku veel rahul olla ei saanud. Pärnu munitsipaalpolitsei direktor Karl Kolla. Süsteem selliselt nagu oli ette antud, ei käivitunud ja tekkisid vead ja praegult monitooritakse neid vigu, teadis kõrvaldatud ehitaja. Juba lähema aja jooksul toimub uus testimine. Tegu on uue asjaga, usutavasti saab see täiel määral töökorda ning Pärnu viie erinevas linnaosas asuva hoone katustele paigaldatud valjuhääldit hakkavad elanikkonda hoiatama nagu ette nähtud. See tähendab, et kuuleb kogu linn. Pärnu abilinnapea Simmo Saar selgitas süsteemi tööpõhimõtet. Kui nüüd on otsus vastu võetud, et süsteem käivitatakse, siis on seesama sireenidega käivitus märguandeks inimestele, et nad peaksid lahti keerama enda raadio ja kuulama sealt siis lisainformatsiooni. Peale seda, kui sireenid on käivitatud ja lisainformatsiooni on, on antud, siis peaksid inimesed järgima neid juhendeid, mis neile raadisest öeldakse. Kuna needsamad juhendid valmistatakse siis ette kriisikomisjoni poolt ja kui ohtu, kuidas siis antakse süsteemist ka märguanne et oht on möödunud ja loomulikult sedasama teavet, siis korratakse ka meedias sireenid on suurepärane äratuskell ja väga rasketes oludes on võimalik edastada häälteateid. Lääne-Eesti päästekeskuse koordinatsiooni juht Priit Laos kinnitas Eesti raadiole, et süsteem on pärnusuguses linnas tõepoolest vajalik ja et 2,9 miljonit investeeritud krooni läksid õigesse kohta. Selge on see, et kriisireguleerimine mõisasse suurunatustega tegelemine siis on väga kallis ja kõige kallim. Rahalises maksumuses on just nimelt see taastamistööd ja selleks tuleb investeerida varajase hoiatamise süsteemidesse parandada elanikkonna teavitamist, sest siis on inimelud päästetud. Kannatanud ohvrid on vähem ja kahjud on väiksemad. Eesti Raadio uudistele Pärnust Toomashale. Riigiprokuratuur lõpetas maadevahetuse kriminaalasjas menetluse ühes episoodis, kus ärimees Andres Sarri kahtlustati altkäemaksu andmises. Villu Reiljaniga kohtueelses uurimises ei leidnud kinnitust, et Sarri andis Reiljanile mingit vara või soodustust või et Reiljan sai Sarri soodustust või vara. Seetõttu lõpetati menetlus selles episoodis kuriteo koosseisu puudumise tõttu. Sellega seoses pääses Harri uurimise alt ega ole enam kahtlustatav. Samas jäid jõusse muud kahtlustused, mille uurimisorganid on varem esitanud reljanile ja mitmele teisele isikule. Ilmateade. Eeloleval ööl on meil pilves selgimistega ilm, kohati võib sadada vähest lund või lörtsi. Puhub ida- ja kirdetuul kolm kuni kaheksa, saartel kuni 12 meetrit sekundis. Õhutempera rattur on null kuni miinus kuus kraadi. Homme päeval on samuti pilves selgimistega ilm, kohati sajab enamasti lörtsi. Puhub ida- ja kirdetuul neli kuni 10, saartel puhanguti kuni 14 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on null kuni pluss neli kraadi. Tegusid. Päevakaja, mille järjekorranumber on 17123 toimetaja oli Mall Mälberg. Kuulmiseni.