Tere päevast, head inimesed, suur rõõm püsida teiega või sattuda teiega taas ühele lainele. Raadio kahes on alanud saade poolt ja vastu tähendab seda, et järgmise tunni jooksul on võimalik kuulata suuremat ajude raginat ja mürinat. Kõigepealt tahan tänada kõiki kuulajaid, kes arendasid eelmisena nädala teemat edasi meie Facebooki leheküljel ja loomulikult kutsun üles täna kohe oma emotsioonid sinna talletama, sest küsimus, mis jutuks tuleb, on erakordselt kuum, sisuline ja oluline mitte ainult nende jaoks, kellest me räägime. Olulised on need teemad siis ma olen täiesti veendunud meie kõigi jaoks, sest me räägime kõrgharidusest ja tasuta kõrgharidusest. Mul on väga hea meel, et täna on poolt ja vastu otsustanud olla Priit Sibul. Well I peasekretäri ja asjade sünni- ja läbiviimise juures olev mees ja Heimar Veldre, kes on viimasel ajal ütleme niimoodi jäänud ikkagi majast väljapoole eemale, kui ma kogu aeg vaatan, et tudengid siin selles protsessis on, pigem kusagil väljaku ees mingites maskides, mingites naljakate plakatite, nii et ütleme veel niimoodi viimase sendi viimase millimeetri pea üldse otsustamisprotsesside juures, aga tegelikult juba kohe hetke pärast saab välja langev mees. Üliõpilased on veel kõikjal, et viimasel ajal seal tänaval rohkem silma paistnud, et ega see koridorides töötamine nii alati ju välja ei paista. Kui sa tahad öelda seda, et üliõpilane seal nagu täi olemas igas iga krae vahel ja seal, kus vaja, hammustab järeti tänaval. Jah, sest ta on vajalik, ta ei võiks öelda, et ta ei ole parasiit, vaid see on selline sümbioos, külib piisavalt peale ei käi Philipsi tähelepanujuhi, siis alati ei pruugi kõige paremini välja kukkuda ja ka üliõpilastega koostööd teha, siis on poliitikutele olnud enamasti suurem. No ei, ma saan aru, et kui Heimar oligi nõus, ta on täis, siis, siis küsimus on ju tegelikult selles, et et nii-öelda sotsiaalse dialoogi osapool tunnebki end, ta on surutud sellisesse noh, kui ma nüüd mööda ei vahel lülijalgse rolli, kellele otsustamisprotsessi juures midagi kaasa rääkida ei ole. No kõik võib ilus olla, aga kui vaadata selliste külmade ilmadega ollakse väljas või siis mõnedki tuleb nii-öelda olla olla üllatunud, kui vaatame selle teema sisu üle, mille mille nii-öelda vastu siis püütakse olla või võidelda või, või nii-öelda mujal ilmas tegelevad noored sellega, et üldse saada kaasa rääkida või sõnaõigust, aga siis noh, Eestisse teema, mille üle me nii-öelda hetkel üliõpilastega debateerima tundub päris kummaline, et ollakse punaplakatitega väljas ja toimetatakse hetk, kus, kus kõrgharidus saab kindlasti väga hulga vahendeid juurde ja kõik peaks paremaks muutuma, et see nii-öelda on väga arusaamatu, aga võib-olla saab selle tunni jooksul midagi minu jaoks selgemaks, sest siiamaani on see mulle väga üllatav. Eema reisimine Obashu lõug on antud kohe punaplakati, jutt juba hakkas pihta. Noh, eks see värvivaliku üle võib vaielda. Me oleme vahetamis värvi plakat on, küsimus on, et sellel on sõnum, mis nagu läheb hinge ja hea kuulda, et poliitikud on tähele pannud seda ja väga elav diskussioon tekkis poliitikute seas pärast meeleavaldusi. Kes, kuidas hindasid seda, kes kuidas hinge võtsid ja see meeleavaldus poliitiku jaoks ongi suurepärane võimalus peeglisse vaadata. Kui poliitik ei ole mingitel hetkel piisavalt tudengeid, siis platsil saab seda kogeda ja näha, nagu kuidas mitte, kuulamine välja näeb. Aga kui Priit Sibul siin ütlesite, et kõik läheb hästi, raha tuleb juurde, siis tegelikult ei kõrgharidusse raha juurde tulemise küsimus on see, et kõrgkoolidele tasuline õpe jääb vähemaks, täiskoormusel lausa kaob ära. See tähendab seda, et riik peab selle osa kompenseerima. Ei uuri, mitte midagi. Raha juurde tulemine, sa rääkisid rahast, on see raha juurde tulemine tähendab seda, et ülikoolide kompenseeritakse see, mis neil jääb õppemaksudest laekumata. Kui me tahame tõsist hüpet, siis tegelikult peaks nagu hulga rohkem raha juurde on tudengite seisukohalt loomulikult see täiskoormusel õppijad enam ei lahterdada, maksulistakse mitte maksta, ma arvan. Samm edasi, aga selle sees on päris palju tagad, nagu, et väikse tagada, aga mis nagu liiga palju ja liiga suurelt kuulamata jäid. Tänane seis ütleme, et tuleval aastal tuleb juurde 10 miljonit eurot võrreldes tänasega ja 2015. aastal 50 miljonit. Kui see on üliõpilaste arvates nagu vähe, siis ei olegi millestki rääkida. Need on summad, millega me võime rääkida, aga ühtki muudatust Kanda Eesti siis ma arvan, järgmise nelja aasta jooksul pole, mis taolisel hulgal vahendeid juurde saaksid. Ärme võrdle valdkondi, ärme räägi summadest, räägime, millest me räägime. Eesti elus mingitest erinevad. Asjade otsustamist, sest et see on nagu loogiline, et kui me vaatame nii-öelda vähemalt poliitilise poole pealt ja mitte ainult nii-öelda üliõpilase seisukohalt, siis on see üsna nagu loogiline, et sa pead nagu vaatama tervikpilt, ma saan aru. Teemal kõrgkooli rektorite käest, mis nad asjast arvavad, siis nad on selles suhtes enne, kui nad ei ole näinud riigieelarvenumbreid. Nad ei saa seda asja nagu suure hurraaga tervitama minna, sest nende jaoks tähendab seda ühet sissetulekud, kaovad ära need asendussissetulekut, millest millest rääkida. Näiteks on ju kõigile selge, et kui me vaatame demograafilist seisu, eks ju ja need numbrid, mis ma rääkisin lähtuvalt sellest, et meil üliõpilaste hulk jääb samaks, ehk siis on mingi 16 pool 1000, mis ühes aastakäigus sisse astub, eks ju me teame, täna on nii-öelda viimased aastad on sündivus on selline, eks ju, et et nii-öelda igal juhul see üliõpilaste hulk kahaneb ja kahaneb ta ennekõike, ma saan auru murelikult nendest õppejõududest, kus, kus nii-öelda tasulisi õppekohti rohkem, eks ju, et neil on mure, aga see on pigem niisugune ülikoolisisene mure, mida ei saa tõenäoliselt ei üliõpilased ega poliitikud konkreetses kontekstis nii-öelda otsustada või lahendada ja ma arvan, üsna loogiline, et üliõpilased saaksid valida, millistel erialaste õppinud. Aga vaata ainult seda õppepoole pealt, et et ega vaatame seda kõrghariduse rahastamist, siis täna on, on mitmed teadusvaldkonnad, mis suuresti elatuvad ja nende õppejõudude pool elatub, sellest on õppemaksud, kui sinna nagu riik nagu tõsiselt ei panusta, juurde ei mõtle läbisest, üliõpilaste arv võib väheneda. Aga kui palju ja nüüd on panustanud ja kui palju saab õppejõudude arv väheneda, et meil ei tekiks ohtu, kus me saame öelda, et siin valdkonnas me ei suuda nagu enam midagi uut luua, isegi olemasolevat ülal hoida. Eks me peamegi vaatama süsteemi. Korrastama, et ega küsimus ei ole nii-öelda, ainult et tuleb vahendeid juurde ja mitte miski muu ei muutakse seksi ongi laiem kontseptuaalne muudatus, nii või teisiti, kuna vaatasime käesoleval nädalal on õige mitmeid artikleid olnud sellest, kuidas on õppekavad dubleeritud ja nii edasi ja nii edasi. Aga räägime siis on probleem ka. Mati Heidmets kirjutas Postimehes ilusasti dubleerimist ja tõi neli dubleerimisi valdkond välja ja tõi samas välja nagu üks murekoht, et sama sotsiaalteadlased, kus on mingites alavaldkondades tegemist, siis ega seal õppejõudude hulk ei ole ka dubleeritud, samad inimesed korduvad, see tähendab seda, et nagu ühes kõrgkoolis hea palga maksmise küsimus olukorras, kus see kõrgkool tegelikult ei pruugi saada piisavat eelarve kasvu tekib probleemiks jätkuvalt, et see on laiem küsimus, rahastamise pool, hästi, paljud ei, Padise on räägitud, tudengid, tasuta õppimine. Tasuta õppimise taga on suur süsteem, kuidas raha kõrgkoolidesse jõuab, kas see toetab kõrgkoolide arengut, kõrgkoolide hoonete, ehitus ja muud asjad? Laboratooriumid. Küsimus kui üli, ülikoolide spetsialiseerus ongi loogiline, et kui sa räägid, et õppejõud jooksevad ühest ülikoolist teise, eksju, et saada nagu normaalset palka ja me räägime hoonete ehitamisest asjadest ja siis noh, ma arvan, me peame nii-öelda, oleme ettevaatlikud ja vaatame jälle üliõpilasteni, arvasid, eks ju, et kas ja kui palju meil neid hooneid on, milliseid teaduskondi, milliste ülikoolide juures peaks olema, et see on väga-väga konkreetne osa, me võime jälle muidugi rääkida, et kuskile nii-öelda raha investeeringuteks kuskile üliõpilastena õppetoetust tarvis kuskil õppejõudude palkadeks selle nii-öelda lõppkokkuvõttes me vaatame seda summat, mis sellesse valdkonda läheb. Neymar relv, kas praegu võib jääda ja kas teile jääb selline mulje, et, et see praegune probleemistik on tegelikult tekkinud sellest, et IRL püüab lahendada kaks probleemi, mis nende ees seisab üks on kõrghariduse nii-öelda reform, ehk kõrghariduse muutmise süsteem, vajadus seda süsteemi muuta ja teine on pagan võtaks, valimistel küll, võib-olla teatud hääli toonud, aga nüüd ballastiks kaelas olev lubadus, mis sai antud nii-öelda tasuta kõrgharidust, et nüüd lihtsalt, et süsteem oleks nii-öelda muudetud, aga ka valimiste kontekstis valijatele antud lubadus täidetud, siis öeldakse, et palun siin, nüüd see ongi, olge rahul või makske kinni. Noh, üks asi on selgelt lubadused, et kõrgharidus muutub Eestis kodanikuõiguseks kõigile võimekate motiveeritutele Täna see tegelikult nii ei lähe. Et jah, sest ei lähe, see saab minna nii ainult siis, kui rahastamise viis, nagu seda toetab ja see on nagu selle taga, nagu see keerulisem teema, mida kohvinurgas ja õhtul pereringis väga ei aruta. Keeruline pool peab vastuse andma, et kas selle õigus saab, rahastab nii palju, et see õigus tegelikult ka olemas inimestel on või mitte ja see on hästi palju kõrgkoolijuhtide mure nagu kõrgkoolijuhid proovivad leida lahendust ministeeriumiga läbi rääkida sellel teemal, aga lõppküsimus on võib-olla hoopis rahandusministrist, kes selle ka sealt raha juurde tuleb, sest Priit Sibul siin ütles, et küsimus on, palju sinna valdkonda raha läheb ja see ongi see küsimus. Tõetund selle kõrge reformi puhul kõige suurem tõetund tuleb sügisel, kui riigieelarvet tehakse. Kas sinna lähevad endiselt sisse? Muidugi eelnevad otsused hakkavad vaikselt siin sündima, et rahandusministrile valimistel riigieelarvet ja riigieelarve seda pikkaajalist plaani strateegiat ette. See on tõetund, kas siis pannakse rahasid juurde? Ei panda, sest lihtne on öelda, et noh, et leidke valdkonnas eest või kus see raha siis tuleb. Aga see, kuidas erinevate elualade vahel nagu valikut teha, ongi riigikogu kõige suurem otsus. Riigikogu peabki tunnetama ära, millised elualad on vaja esile tõsta ja arendada, kus raha juurde panna. Haridusest on räägitud, kui prioriteedist aastateks. Siis ma küsin sinu käest ka, kas põhimõtteliselt räägime nagu praegu kommunist kommunistiga, räägime nagu parteilane parteilasega, eks ju, püüame niimoodi sünkroniseerida oma südametelöögid. Kas praegu segab kõrgharidusreformi tegemist valimistele antud lubadus tasuta kõrgharidusest ennust? Ta segab, et selles mõttes sellepärast et tülikas tulebki kuidagi anda, ehkki anda ei ole nagu mitte millegi eest. Ei no aga kui vaatame, milles see probleem oli, siis eksju, sellest me ei ole jõudnud veel rääkida, et täna oli ja nii-öelda selektsioon, kes üldse saavad nii-öelda tasuta ülikoolides õppida, on ja nii-öelda mingi konkreetne seltskond ja enamasti need tulevad nii-öelda teatavatest gümnaasiumitest, et see probleem on palju laiem, eks ju, et kus see idee nii-öelda IRL-ile tekkis, et tagada juurdepääsu võimalikult paljudele üliõpilastele ja see igal juhul saab tagatud selle reformiga nii-öelda, et, et pääseks ka erinevatest gümnaasiumitest ja koolidest inimesed. Kuidas ma küsin, kuidas saab tagatud see, et maa gümnaasiumites noor pääseb tasuta koha lõppeda siiamaani? Ongi ju probleem selles, et eks, et kui sul õli vanematel piisavalt vahendeid või Tallinna niinimetatud eliitkooli, kus riigieksamitulemused on väga head, mille põhjal nii-öelda täna ju tekkis see nii-öelda tabel, mille järgi üliõpilast istus haigeks, aga nüüd muutub ülikooli sissevõtmine lävendipõhiseks, kõikide lävendi ületavad saavad seda maksumaksja kulul kõrgharidusest. See lävendi teema on jällegi väga huvitavat, seda teemat ju algusest sees ei olnud. Esialgsed arutelud selle kohta eelmisel suvel seal olid küll sinnapoole, et nagu, et kas see lävendi teema üldse oluline tänapäevani tänase on sees ja see on üks oluline koht, kus riigikogu on tunnetanud, et see on olnud oluline asi, mis sellest reformipaketist on, puudusi on lisatud, sinna seda alguses ei olnud, et see oli esialgne jutt ju, kui me tuletame meelde kodanikena peame mäletama valimiseelseid aegu ja debatte väga selgelt räägitud õiglusest. Et peredel on raske olukord, pered on väga erinevad, leibkonnad on erinevad, ei olegi traditsioonilisi peresid enam paljudel juhtudel olemas, kahjuks mõni kasutab, et meil on vaja perekonnad nagu vabastada sellest raskusest ja keskenduda tudengile, et see noor inimene ka, kui vanem inimene kestab õli olla saaks seda olla, kui ta vastab tingimustele, aga ei ole. Ma olen nagu, kui me võtame tsirka aasta tagasi oli valimiste hoog. Nüüd on nagu see hall argipäev seal, kus me räägime juba sellest valikutest reformikavast ja nüüd nagu on kogu retoorika liikunud sinna suunda, kus me räägime hoopis sellest nagu kuidas karmistada. Et kes peaksid maksma. Kui vanasti me rääkisime, et kes ei peaks maksma, nüüd me räägime sellest, kes peaks maksma tingimustes. Aga üks asi, mis nagu tudengid ärritas, et minge, te hakati rääkima sellest, ikkagi naisad tudengid, ikkagi peame karistama, et riigikogu on kõige paremtasand selle jaoks, nagu piiri panemiseks räägime konkreetsetest õppekoormuse teemast, ma arvan, see on oluline asi on, et selle peale väga palju öeldud, tudengina laisad tudengid tulid justkui tänavale, õpilased ka sellepärast tahaks vähem õppida, ei taha. Üliõpilased ja tudengid ei taha, et mingi pisikese asja pärast tuleks neil arve tahad õppida. See küsimus jäi tegelikult riigikogus lahendamata. Lahendamatu rääkida jäänud kumulatiivne arvestus ja nii edasi saluut, kui seda lugeda tegelikult ei toeta seda, kui jääb esimesele. Inimesed, kes sinu juures töötavad, sa ju lepid nendega mingid asjad kokku ja see eeldab, need saavad tehtud ja selle eest nad, need inimesed palka saavad. Üliõpilastega. Täpselt samad, aga vaata, meil on neile palka, aga üliõpilasele palka ei maksta. See on üks asi, et toome teise näite, ma küsin siis kõrvale nende hea nagu võrdluspilt, nagu räägime töötamisest natuke erinevast töötamist. Kui riigikogu liige jätab istungil osalemata või komisjonis osalenud tema palk ei vähene tema järgmine kuu ja ilma kuluhüvitistest üliõpilase puhul vaatame seda reformi jäänud, vaatame õppetoetuste eelnõud. Kui jääb üks kaks ainepunkti tegemata või niukse aine kursus või ta ise keele registreerinud sellele, siis kõrgkoolil tekib kohe õiguste käest raha lekib õigu ja ohutu ja õppetoetuste eelnõu järgi tal ei ole isegi õigust õppetoetust taotleda. Tal ei ole õigust, et jälle menetlema välja niisugune eel oleme, tuleb see keel üldse välja. Räägi haridusministeeriumi ametnikega haridusministeeriumiga, et IRL ei ole haridusministeeriumiks. Nii-öelda see jõuab alles fraktsioon ja me hakkame seda arutama nii, nagu sa tõid. Eks ju, ka selle ülikooliseaduse muutmised Ma küsin, kas ministeeriumis on kallutatud jõud, kes töötavad vastu IRL-i tahtele? Ei ole, aga nii-öelda, ma arvan, see on loogiline, et kui ühtepidi peetakse riigikogu kummitempliks, siis teistpidi Heimar ütleb, et näed, mingid asjad muutusid, miks nad seal muutsid, miks nad üldse muutsid smar normaalne, et kuskil toimub debatt, arvestatakse erinevaid osapooli. Ma arvan, sinuga kohtusime esimest korda vist, ma arvan, suvel, kui me rääkisime nendel teemadel ja, ja mul on hea meel, et neid debati erinevaid jutuajamisi on olnud õige palju ja ma arvan, et see eelnõu Väga-väga oluline, väga palju paremaks, debatt on väga oluline, aga küsimus on selles, kui öeldakse, et see ei ole mõistlik, siis miks see kohe läheb sinna sisse üldse miks, nagu pannakse. Kui eelnõud on võimalik tahuda ilusaks ja, ja vaadata, et seal pindu ei tule hööveldatud üle, siis ikkagi jäetakse pinnu nõrk sisse sinna, aga ma jõuan selle selle kunstlikul debatti tekitada, et näidata, et oli vastu tulemused, jõudsime ilusale kohale või oleks mõistlikum kohe alguses teha korralik eelnõu, mis vastabki selle rea, vajadusel ma just tulin kontorist on ja kus me arutasime seda eelnõud ja vaatasin, valmistasime ette ellips ka liidu ettepanekut sellesse ja noh, väga paljudes kohtades paistab välja nagu see, et ei ole jälgitud neid uuringuid, mida ministeerium on tellinud või mille läbiviimist on toetanud. Räägitakse, ellipsid, olukord nii edasi, et ta väga nagu sihuke tahumade puu, nagu et tegelikult, kui ministeeriumile usaldatakse töö teha, siis tegelikult eelnõu võiks ju korralikult ette valmistunud olla. Mitte et ma tahaks ametnike selles osas süüdistada, aga ma arvan, kui poliitiline eesmärk on seatud ja öelda, et milline asi peaks olema, siis, siis see eelnõus ei peaks olema nii palju. Erinevatel osapooltel on jälle erinevad nii-öelda ootused osapool siis selles mõttes, et kui me olemegi rääkinud, eks avalikkus on ka osapooleks selles mõttes. Teine kui ülikooliseadus, ma ütlen ka, et ma arvan nii-öelda, et peredele on lootused lõpetataks kiiremini edasi, et selles mõttes, kui me enne ei vastanud sellele 30 ainepunktile edasi minu arust mõistlikke ja kui me vaatame täna osad teaduskonnad näiteks arstiteaduskonnas, on ju enamus üliõpilasi, kes saavad sellega hakkama, nii et ei ole mõtet rääkida sellest. Teaduskonnas on ained, mis ületavad meistri, liikusid aia absoluutselt Jan veterinaar kaarjas, kus, kus nii-öelda Me teame, kui mäletan omast ajast ülikoolis ja tean täna sõpru, et ega arstiteaduskonna tüdrukuid ja, ja veterinaaron väga raske õhtuti väljakutsed, eks ju, sest nad tegelevad nii-öelda hakkame õppimisega, kui, kui juurakad või Põhimõtteliselt, mismoodi see praegune nii öelda planeeritav, mis on siis tullut ministeeriumist, mismoodi see süsteem aitab lihtsamini tasuta õppida sellel samal nii-öelda noorel, kes lõpetas Gümnaasiumi, kes lävendipõhiselt saab sinna kuidagi vaevu noh või, või siis kuidagi saab sisse, mismoodi see süsteem tal praegu aitab paremini ülikoolis püsida, kõrgharidust saada? Selles mõttes, et kui inimene saab ülikooli sisse, lävendi ületab, siis on nii-öelda kõike tema kätes, et kui ta täidab oma ainepunktid ja kohustused, siis kellelgi puudub õigus temalt nõuda tasu selle. Tänasel päeval on ju täpselt samad noored ometi ka ju ülikoolides ei ole nii, et on ainult nii-öelda siis eliitkoolide inimesed ja absoluutselt, aga enam koolis täna selle kaudu kas siis tasuta või siis tasulisel kohal, et nad teevad sinna juurde tööd ja kas see töö tegemine, see võimalus neil sisuliselt säilib või mitte? Jaa, absoluutselt säilib, küsimus on erinevate inimeste võimetus, eks, et kui sa suudad ülikoolis omad asjad ära teha ja selle kõrvalt tööl käia, siis seda keegi Ehk siis, kas uus süsteem soodustab töölkäimist õppimise kõrval? Uus süsteem peaks soodustama seda, et ülikoolis õppimise aeg oleks nii-öelda võimalikult lühike, normaalne, nii nagu ta on ette nähtud, eks, et kui meil täna on 70000 üliõpilast ülikoolides ja 10000 lõpetajat aastasse, see tähendab seda, et, et keskmiselt on õppimisaeg seal seitse aastat varem, ei ole väga mõistmi. Panin ühe arvu juurde, et meeldib nagu tuuakse, välja arv on, aga need on ühe 10000 veel juurde. Et on olemas jah, 10000 lõpetajat aastas, aga 10000, kes katkestab õpingud aastasena ja sotsiaalne pool ja natuke akadeemilist poolt ka, kui see lävendipõhine vastuvõtt, räägime sellega selgeks, et seal on oluline tegelikult, et ka ülikoolide ja rakenduskõrgkoolide vastuvõtusüsteemi sisuliselt muudaks, nagu tegeleks sellega Leoksid sellise keskkonnana, et inimene teeb teadliku valiku eriala suhtes, sest loomulikult on ka neid, kes on valinud ka teise eriala ja loomulikult on neid nutikaid inimesi, kes teavad, et kõrgkooliminek on igal juhul võit sest kõrgkooliharidus on laiapõhjalisem, seal on mitmekesisem seltskond ja see aitab elus kaasa kõik inimesed, kes on vanemad, räägivad kõrgkooliaasta ülikoolielust, teatavad, et seal ajal tekkisid elulised sidemed edasi, et ang rohkem eriala omandamine. Aga, aga see sissepääsemise pool jah, justkui läheb lihtsamaks. Aga seal seespüsimise pool noh, kui õpetajat süsteem ei muutu kardinaalselt põhimõtteliselt siis tegelikult see püsimise poolise katkestanud see 10000, mida ma rääkisin, see katkestada, siis see väga palju ei muutu. On oluline koht arvestada sest loomulikult peaks üliõpilane saama õppida nominaalajaga, lõpetada peaks saama aga täna, nagu neid takistusi sellele päris palju ja neid ja nende seas on suur osakaal ikkagi sotsiaalmajanduslikel takistustel, mitte niivõrd akadeemilist. Kas uue süsteemi järgi ma küsin eemale sinu käest ka, kas uue süsteemi järgi on sama lihtne teha tööd ja sama lihtne käia ülikoolis? Enam nii kerge ei ole, seepärast et vahemik nüüd, kus maalt kõrgkool võib sulle arve esitada, kui sul on mõni aine vähem tehtud või mõni eksam sooritamata, see vahemik läks nüüd kitsamaks, et see on suhteliselt nagu ühe protsendi küsimus, et kui esimesel semestril sa ei maksa nagu sul jääb üks aine tegemata ühel või teisel põhjusel, sest teisel semestril saad sa päeva või paarisajaeurose arve ja see juba sunnib sind nagu tööradadele idee järgi küsimus tegelikult töötamisest on hulga sügavam, nagu et noh, kui toetussüsteem tagaks toetused oleksid lähedal alampalgale, siis võiks öelda, et reaalne võimalus ka pühendumisest tänane summa natuke üle 50 euro või pakutav summa 135 eurot ei ole päris need mis tagaksid selle, et võimalik on pidanud, sellest ei kata isegi eluaseme kulusid, on et, aga töötamise küsimus laiemalt on ka küsimus selles, et millised töökohad üldse olemas on. Et kas on olemas osakoormus töökohti tegelikult täiskoormus, üliõpilaste osakoormus, töökohtade loomine on üks asi, mis mida tuleks käsitleda ka kindlasti selle reformi juures hinnata, nagu tööandjatel motivatsiooni sellist nii töökohti luua ei ole, isegi kui märgitakse osakoormus töö, siis reaalsuses Kibusse ikka minema kolmveerandi täie peale. Et Eesti tööandjad väga palju harjunud ja loomulikult, eks see maksupool ka, et me oleme välja pakkunud täiskoormuse õppivatel üliõpilastel osakoormusega töökoha loomine. Tööandja võiks olla vabastatud ravikindlustusmaksest, sest täiskoormus, üliõpilane nii või teisiti on juba ravikindlustatud. See motiveeriks tööandjat ka selliseid töökohti looma. See tegelikult aitaks ka ülikoolidel endal oma ja ülikoolidega seotud asutuste ettevõtetesse töökohti luua. Aga me peame vaatama, mida see ühiskond välja kannab, et ükski eelnõu ei saa nii-öelda tekitada olukorda, kus me eeldame, nii-öelda maksumaksja on valmis kõik kinni maksma, et seesama, mida sa kirjutasid täna, on ju nii-öelda ülikoolis seltskond nii-öelda, kes ei tea, seal üldse käima, nende käest ei nõua mitte kunagi ülikool mingeid vahendeid ja teised, kes maksavad kõik oma endaga seotud õppekulud kinni. Ja seal ei liialda kunagi nominaalaja ületamisel, enamik tudengid peavad hakkama õpingutest maksma ka täna. Lasuta üliõpilased ka, et see väidet mitte kunagi. Saalid on tühjad, kui me vaatame, eks jälle sellel nädalal kirjeldatud olukorda, kus TTÜ keelab seal arvutite kasutamise loengutes, sest üliõpilased ei osale. Söö see lugu natuke, teine lugu, et see küsimus on eksamid, ma saan aru, et te tahaks saada kõike tasuta kõike rohkem ja, ja võimalikult kiiresti, eks, ega ma arvan. Ja minu minu hinnangul on see, et ühiskond ei pea seda kõike kinni maksma ja see ei olegi mõistlik valima hakata. Küsimustes on valikute küsimus, suhteliselt ongi, kui olema. Aga muidugi, mul on selle nii-öelda, aga ka arvuti kasutamise juures nagu väike oma nagu probleem ka sellepärast, et see on mõnes mõttes, kui mingi instituut leiab, et neid ei kuulata ja tehakse mingit tööd, siis see on ka mõnes mõttes indikeerib seda kvaliteeti võib-olla, mis nii-öelda loengusaali ees tuleb ja see ei ole ainult nii mustvalge tudeng, laisk õppejõud. Ma tahtsin seda öelda, et ma tean ka Eestis, eks ju, piisavalt nii-öelda ka asutusi või töökohti, kes nii-öelda ka enne koosolekule minekut panevad nii-öelda nutitelefonid lasevad ära panna, et inimesed ei ole laisad ja ühesõnaga see tähelepanu on hajutatud ja kindlasti on ilmselt ma küll seda öelda, et nad on lollid ja laisad. See on puhtalt ühe kõrgkooli siseasi, õppejõu ja tema tudengite kokkulepe küsimusele, milline õhustik tuleb luua, mis on tingimused selleks, et üks loeng saab olla fantastiline seda nagu ei saa reguleerida seadusega ega mingi käskkirjaga, keeludega ega laskmisega on ju täpselt nii nagu noh, ongi, et üritada seada nüüd piire ja öelda, et sealtmaalt tuleb hakata õppemaksu võtma või et akadeemilise puhkuse ajal eksamid ei tohi sooritada, et noh, ma juba kuulsin ühe rektori suust, kes ütles, et jah, seadustesse võib sisse kirjutada selle, et et akadeemilise puhkuse ajal keelatakse Ta eksamite tegemine. Aga meie ikkagi lubame. Minu küsimus on see, et milleks siis siukest jaburat seadust teha nagu milleks, sekkub riigikogu õppe korraldusse. Et see on nagu riigikogul ei ole mõtet piltlikult öelda, kui pikk on vahetund on ja see on nagu ikkagi nagu. Kooli õppekorralduse lektori sama rektor nii-öelda tuleb ja räägib, et tal ei ole raha, eks ju, ja samas ta räägib, et ta on valmis nii-öelda seadust mitte täitma siis nii-öelda, mis hetkel ma teda kuulama ja uskuma pean siis, et et mis see nagu mõistlik poliitiline otsus sel puhul on. Aga see mõte siis on see nagu, et keeldude kaudu hakata raha teenima, üliõpilased ei ole, tee oli see idee oli ka muidugi õhus ju Riigikogus et akadeemilisel puhkusel eksamite sooritamine lubad ainult siis, kui tudeng on valmis selle eest maksma, et et see oli ka IRL-i fraktsiooni mõnede liikmete idee ripageer moraali teistpidi, kui ühelt poolt räägime, et haridus nagu on võimekad ja motiveeritud veel tasuta, onju, ja siis me ikkagi ütleme, et erandid või raha kaudu, et kelle raha on vende erandi osta, et see nagu hindu Aga seda ei ole. See on nagu hüpoteetiline väide sul, mida sa kuskilt kellelegi kuulsid, nüüd sa ütled, aga seda ju ei ole tegelikult. Nii-öelda neljapäeval vastuvõetava eelnõus sellisel kujul sees. Jah, seda ei ole, aga ma ütlen, et seda kaalut ja see näitab ka seda Karl inimesi. Õrn on see, aga see on teie enda tippesindaja, kes seda on väitnud ja öelnud, et see oli päris idee, on ju. Ma ei tea, kuidas te lahendasite fraktsiooni sees selle asja ära, mul on hea meel, et selliseid ära lahendada seepärast, et see oleks nagu moraali küsimus olnud ühelt poolt rääkinud tasuta kõrgharidus, teiselt poolt öelda, et on tasuline, võimalik nagu, kel rahakott, saad osta mingi uusi õigusi juurde. Mul on väga hea meel, et see asi sinnamaani lahenenud ja mul on kurb meel, et selliseid ideid nagu ringlesid ja väga tõsise inimesi sundida midagi mõtlema, õigeks pidama ja midagi teist, Pilsalaviaga aga võitlemegi ühtemoodi asjadest aru, poliitikud peavadki põhjendama neid asju, see on, see on oluline ja debatis tunnetama, kust nagu moraali piirid jookseb. Üliõpilase seisukohalt on see ebamoraalne, kui ühelt poolt räägitakse tasuta kõrgharust, teiselt poolt tulevad, kõneleb need küsimused, aga õnneks lahendati. See on hea. Räägime korraks sellest, et mismoodi ikkagi põhimõtteliselt peaks olema siis nende toetussüsteemi ja vajaduspõhise toetussüsteemi rakendamisega, miks seda ei taheta teha koos sellesama kõrgharidusseadusega? Me absoluutselt tahame seda koos teha, aga nii nagu millest siin enne juttu oli, et IRL lubas valimistele? Reformierakond ei taha Selles, et, et see ei ole Reformierakonna idee kunagi sellisel kujul olnud, eks ju, ja ja eks ongi loogiline, et kui hakkad kellelegiga mingeid asju elluviimist, sa pead, nagu need asjad uuesti mingis seltskonnas üle arutma IRL arutas, jõuti valimiste ajal ühele arusaamisele. Nii-öelda, mis käidi valimistel välja koalitsioonileppesse jõudis see natukene teistsugusel kujul. Ja koju eksju, ja siis lõppude lõpuks ma ei saagi aru, mis lubadust sai täidetud. Ikka ongi kompromisside mäng ja, ja igal juhul ma ütlen ka täna on meie huvi ju see, et, et õppetoetuste ja õppelaenu seaduseelnõu hakkaks kehtima ja nii-öelda sellest hetkest, kui uus ülikooliseaduse nii-öelda muudatused kehtima hakkavad, et ta ikkagi jõustuks. See, kas me suudame seda tagade saavutada, ma ütlen, et nad ei pea olema A priori seotud, sest et ka täna on üliõpilastele toetused 8,8 miljonit eurot, et me ei saa rääkida, et midagi ei ole, eks ju. Aga loomulikult nii-öelda selles mõttes ma olen nõus, et, et kui me tahame, et, et üliõpilased saaksid keskenduda, õppisid edasi, siis on vaja eriti nii-öelda nendest sotsiaalmajanduslikest probleemidest tulenevalt neid toetusi suurendada, et üliõpilased saaksid keskenduda õppimisele ja, ja arvestuslikult peaks olema umbes seitse miljonit ehk pool sellest rahastama, juurde leida. Ja tänane süsteem, kus vist ainult Sloveenias on umbes samasugune süsteem nagu meil, mis jälgib nii-öelda ka õpitulemusi, ehk pigem on nii-öelda stipendiumite põhineda. Sloveenia arvestama näiteks tuues Sloveenias on ka olemas üliõpilastöökohtade süsteem ja mõtlesin, ma ei arvagi, et tänan süsteemist, õpetajatest ei maksa üldse rääkida, siis on häbiasi üldse nagu, et natuke üle 50 euro nagu et et noh, ühelt poolt rääkida reeglitest ja siis rääkida, mis see üksiksumma, mis ühe tudengile tuleb, keda tegelikult millal viis protsenti on välja toonud 15 protsenti. Ma nagu vaidleks sellele vastu, et see on valikute küsimus, aga seda uut süsteemi üleminekut siis tegelikult mina lugesin üllatavalt seda uudistes, et kus, Urmas Reinsalu ütlesite, et suur vaidlus partneriga Reformierakonnaga ees õppetoetuste rakendamise seisukohalt üliõpilastele täna juba ju Riigikogus eelmisel nädalal kõik erakonnad öelnud, et jah, nad toetavad ühel ajal rakendamist. Minu jaoks on see üllatus, et siin veel midagi vaielda on, et minu jaoks on küsimused Umbu Urmas siis siin natukene valetab või on, hirmutab tudengid, kas, kas Urmas Klaas Reformierakonnast ja kultuurikomisjoni esimees öelnud Reformierakonna poole pealt? Nemad toetavad, et tasuta õppe õppetoetused rakenduvad ühel ajal ehk 2013? Enamikul Urmas Reinsalu ütles, et noh, et tema jaoks ei ole selge see veel, et Reformierakond seda toetab. Üldised rakendus ja teine küsimus on sama, mida sa ütled lõpuks, eks see nii-öelda kellelegi seal rahakott ja kuidas seda, et see, et me võime nii-öelda rakendada, küsimus on, et kui see jääb kaheksa koma kaheksale miljonile, mis täna on, siis on selge, et, et me võime rakendada ka sellest rahast ei piisa, ehk siis nii-öelda siis toetust. Ütleme, rake inimesega ütleb ka, et raha on olemas on ja et see on nagu see küsimus, et, et noh, siin on nüüd vaja selgeks saada, et kui tõesti koalitsiooni sees on nüüd selle koha pealt tüli tulema, siis tudengite jaoks on see murekoht tulemiseks lubatud. See õppetoetuste seaduse ning olla on 200 viisteistpidi. See on see, millest me lähtume ja meie huvi on igal juhul, eks ju, see 2013.. Kehtestatud mina ei kuule seda koalitsioonilepingut, mina kuulan seda, mida poliitikud ütlesid nädal tagasi tudengitele ja kõik erakonnad ütlesid, et peab rakenduma ühel ajal, see oli absoluutselt, mina usun ja loodan, et samamoodi. Aga ma loodan, et siis nagu seda vaidlust ei tule, mis nagu mille kohta ma Urmas Reinsalu sõnade kaudu justkui nagu kuulsin, et midagi on õhus. Seda näitab tulevik, eks ma loodan ka, et ei ole, et kõik oma sõna pea keegi petnud, tudengid jälle. Et kui see vaidlus tuleb See on võib-olla Priidule rohkem küsimus, et mis annab Rein rauale, kes on ülikooli juhtinud väga kaua ja kes on süsteemi näinud ja ilmselgelt selle seaduse loomisega kursis, mis annab talle võimaluse öelda, et reformi tagajärjel hakkab Eestis saama tasuta eestikeelset kõrgharidust, väiksem hulk üliõpilasi, kui seni? Mul on raske öelda, miks ta nii arvab, et noh, tõenäoliselt veel arvab, et ei ole võimalik nii-öelda piisavalt õppimisele pühendada, siis mina arvan nii-öelda teistpidi, eks ju. Sest muidu ei, ei toetakse täiendavusest, ma arvan, see on see eelnõu nii-öelda laias laastus täidab seda eesmärki. Rein raud eksib, ta ei saa sellest asjast aru. Mis aru, aga küsimus ongi, millesse me usume ja, ja millised on lõpptulemused, eks see siin on hästi palju nüansse veel, kuidas ülikoolid oma oma töö korraldavad ja muudatusi on üsna palju, mis sellega ka. Näiteks no küsida ükspuha millise kõrgkooli rektori, kas täna, et kas ta on valmis plaksutama rõõmust käsi selle eelnõu peal, siis ei ole, sellepärast et küsimus, kas rahad tulevad järele või ei tule. Et eelnõu ise on nagu on, kindlasti paremini sõnade poole pealt ja selle taotluse poole pealt parem kui tänane seadus ja tänane olukord. Aga küsimus on see rahastuse poole peale, see on nagu täna hõlva selga. Aga see ongi minu jaoks nagu müstiline, et, et keegi eeldab, et nii-öelda olemasolu olukord säilib, eks ju, me teame, et täna kuskil kõrgharidusest 125 miljonit aastas ja, ja nii-öelda eraraha tuleb sinna juurde veel 40 miljonit ja me kõik teame, et nii-öelda see, see eraraha järgmiste aastatega kukub, eks ju. See on kõigile teada, sest üliõpilaste arv kukub ja, ja nii-öelda eeldada mingit pärast, et kuskilt nii-öelda see, see rahaauk täidetakse, ei ole striaalsekse süsteemist, 96.-st aastast kehtib juba 2007. aastal OSCD raport nii-öelda seab kahtluse alla, eksju, selle süsteemi jätkusuutlikkuse ja ja seda kinnitas meile ka nii-öelda riigikontrolli peakontrolör, kes nii-öelda Saakaks, kuigi jah, ta ei ole nii-öelda uue osas nii optimistlik nagu mina, eks jagab mingeid hirme nagu, nagu raud ja nii edasi, aga aga see, et olemasolev olukord nii-öelda kuidagi nii-öelda nüüd need mured, mida justkui räägitakse, et need oleks olemata, see ei vasta ka tõele, eksmured on jäävad, aga, aga nii-öelda meie arvates igal juhul see uus eelnõu pakub lahendusi. Üks asi, mis muutub põhimõtteliselt ja mis nagu tudengi seisukohalt jällegi kahtlust, kohe hakkame raha poole liikuma, on see, et vastutab valitsus iga tudengi eest selles suhtes, et valitsus ju maksab põhimõtteliselt pearaha. Kõrgkoolidele ütleb, et nii palju üliõpilasi tähendab seda, et riik võtab vastutuse ja garanteerib nii palju kohti, vähemalt tulevikus seda vastutust ei ole, tuleb ikka seadmetega tulemuslepingu, täna on seaduses kirjas baasmaksumus. Tulevikuseadus seda enam ei ole, tähendab seda, et ülikoolile või vandamegi raha vuntaka öelda, et siin see on, ise vaadake paljude jõuate, vastased ongi kõige suurem probleem. Ongi vale lähenemine selles suhtes, et rahastamismudeli puhul, mida me välja käisime, et peab arvestama ka olukord hetkeolukorda ja vaatama tulevikku. Rahastamismudel vaatab ainult selles mõttes tulevikku eeldatav lõpetajate arv, aga tuleks vaadata, kui palju on sisseastujate arv. Palju on õppejõududele, palju hooneid on ja mis nagu sisuline küsimus ongi selle arvutusliku jalutanud hooned, on vajalikud arvutused, aga see on teine teema nagu sa räägidki, et, et raha ja et raha on vaja nii-öelda vaadata. Ja nii edasi, aga täna seaduseelnõu ei ütle seda, et mitu hoonet peab olema tehnikaülikooli, mitu hoonet Tallinna Ülikooliseaduse ja siiamaani ka raha ei saagi sel teemal üldse. Aga ülikoolid ikkagi investeerisid suhteliselt erinevalt investeerinud. Joone vahele korraks, kas see tähendab seda, et selle reformi häda praegu ongi see, et me vaidleme selle summa üle lihtsalt mingite rahaliste numbritega omamata selget pilti, mille jaoks me kavatseme seda raha kasutada ja siin ongi nii, et ühele poolele tundub, mis asi justkui vähem ja teisele poolele natukene nagu rohkem, et lihtsalt ei ole mitte eesmärki, mille nimel miks me seda raha kulutame vaid lihtsalt räägime selle raha jagamise meetodi? Mis see eesmärk on, vot see on väga huvitav Nüüd Eestis oleks rohkem kõrgharitud inimesi, eks ju, ja et ligipääs oleks suurem ja et kõik need andekad saaksid selle maksumaksja vahenditest omandada. Aga eesmärk on ühelt jah, et ka meie valitsus on alla kirjutanud ju Euroopa Liidu 20 20 tegevuskavale, kus, nagu öeldakse, diagrupist vähemalt 40 protsenti, kõrgharitud on ju, et me oleme, sellest ei ole väga kaugel, me Eesti peaks veel karmima eesmärgi endale seadnud, ütleksid 45 ja 50 arvestades meie ühiskonna väiksust, majandusavatustena kõikidele turbulentsi, teljele avatud, aga ma tahtsin öelda seda, et hästi palju oldakse kõrgkoolide avavad õppekavu, kõrgkoolid nagu teevad, aga kes on kinnitanud ja seda, et mis valdkondades õpet läbi viia, kõrgkool saab? Õige vastus on valitsus kvaliteedi hindamist on tehtud, valitsus on otsustanud, järelikult ka valitsus on otsustanud, et sellist laadi keerimised, kordamised on, on aktsepteeritavad. Teiselt poolt, kes nagu ja määranud on ikkagi valitsus, selles küsimus ja see vastutus on olemas tulevikus, nagu samamoodi, kui me räägime dubleerimiste hoonetestena, kes on suuremad investeerimisotsused kõrgkoolidesse teinud. Sisuliselt on see ikkagi valitsuseni okei, delegeeriti haridusministrile või ka siis Archimedese Eesti all olevale Archimedese sihtasutusele, kus on tuld Euroopa rahade ja kõrgkoolitused. Nemad hoone, ehitused, seadmete hanked kõrgkoolides on ikkagi toimunud suuresti kõrgkoolide ja, ja, ja valitsuse koostöös, kus valitsus on nagu selle nagu eurorahad jaganud, ära kõrgkoolid taotlenud valitsus on jaganud, on ikka ülikoolid, otsustavad ise mida nad, aga raha raha ju andis nagu selle jaoks valik, märg, absoluutselt, samasugune vastutus kui nagu kõrvuti kaks maja mille asemel oleks ainult üks olla. Kui me tahame saada oma ühiskonnas kõrgharitud inimeste arvu 50 protsendi peale on see väga lihtne. Selle jaoks tuleb lihtsalt tänavatel käia ja jagada neile tunnistused välja ja öelda, et neil on üldse kõrgharidus. Ma ei ole päris kindel, kas see ühiskonna kvaliteedi suhtes midagi Läks harituid, inimesi vaja, mitte, mitte kõrgharidusest. Kui me selle juurde, miks, siis on need osad inimesed skeptilised, et praegune uus süsteem neid harituid inimesi juurde ju ei too ja nopi IRL usub siis, et cossu valitsuspartneriga loodetavasti. Toob absoluutselt küsimus on nüüd selles ligi pääses ja kui vaadata, eks noh, õpilaste hulk stesse siis noh, igal juhul jääda tekib neid ka tasuta õppekohti nii-öelda absoluutarvus juurde. Kas ma eksin, nagu täiesti nagu selle küsimuse asetamisega, et et me tegelikult rahade jaotamise või raha jaotamise printsiibi juures unustame ära tegelikult selle, mille jaoks me seda raha jaotame. Ehk tegelikult siit on puudu teinepool või veel suurem osa sellest jutust, mis puudutab seda eesmärki, miks, keda, mismoodi ja kuidas riik tegelikult vajab selle jaoks, et mingisuguseid plaane ellu viia? Noh, küsimus ongi, et kuidas öeldakse, et mida siis riik vajab, et õiglane ja õppija seisukohalt ja kodaniku seisukohalt lähtudes on õiglane öelda, et vajame seda, et iga inimene saaks õppida ja teha seda, kus ta tunneb ennast tugevana, mis teda huvitab, see on oluline ja igasugusest tellimussüsteemist loobutakse sellest, et nagu mitu inseneri meil vaja, see on ju niisugune plaanimajanduses ei ole ka siiamaani ei olegi õigustanud. Sest siiamaani vist väga Õppekohad. Ju tekivadki nii-öelda kuidagi erinevad ministeeriumid, teised hindavad, aga see on nagu üks debatt, mis on väga keeruline. Ma olen ise avatud komisjonis olnud, sellesse haridusministeeriumi riikliku koolitustellimuse komisjoni asja ära tehakse, see on lihtsalt nagu vaika kujunu teadusena tellida ei ole võimalik, seepärast et majandus on avatud, ühiskonna näod tegelikult on riigil on võimalik rahastada inimese õigust õppele haridusele ja see on nagu põhiküsimus, sellepärast ei saagi öelda, et mittu nagu juristi ja nii edasi saab küsida ainult selles, et inimesed saaksid õppima seda, kus nad on võimekad ja motiveeritud. Esimesel suvel vastus jah, või kui tuleb jah, siis on selge, see süsteem on hea ka ennast piirata, me oleme ju avatud Euroopa turul on ja Euroopa Liit on tegelikult kogu meie tööjõuturg, inimesed saavad liikuda, aga hariduse maastik on tegelikult Euroopa Liidu kuuluv kõrgharidus, maastik on laiem, see on nagu üks, me oleme selles võrgus, on ju, ei saa piirduda ainult sellega, et me vaatame, et need inimesed, kes lõpetavad siin, et nad jäävad siia püsima või et, et meile siia kõrgkoolidesse õppima ei või tulla inimesi hoopis Hollandist enne, et nagu see on, nagu neid on jätnud ja kestab kindlasti edasi see, et keda riik saab ja millistele kohtadele, et ega meil eraomanike, nagu sa enne ütlesid Neid asju, eks seda ei oskagi prognoosida, et meil on ka näiteks erakonna sees ka väga erinevad tipp-poliitikutest väga erinevad arusaamised, ühed arvavad, et nii-öelda mingid raamid ja asjad peavad ikka olema, et me tellime muidu mingitele keerulistel rasketel oludel üldse ei lähe, eks ju. Ka haridusminister ütleb ka, usub sellesse, et nii-öelda üliõpilane, kes oma või, või noor inimene, kes oma elu planeerib, teab kõige paremini, millised anded tal on, milleks ta võimeline on ja läheb õppima seda eriala, mis teda huvitab, mitte see, kuhu riik. Ma arvan niimoodi, et võiks vaja olla ja tõesti see, kui hästi me suudame prognoosida selliseid inimesi 15 aasta pärast vajab Eesti, Euroopa või maailmamajandusi, ongi väga keeruline ja nii-öelda suunata noori siia või sinna suunda, et eks me peame uskuma ja usaldama inimeste endi arusaamist ja tahet. Priit Sibul, millal seadus lõplikult vastu võetakse? Neljapäeval, üheksandal veebruaril Ehk siin enam tegelikult oleme ausad, vaadates, et kolmas lugemine on mingit nagu debatti selle seaduse osas toimuda ei saa. No selles osas ei, aga jätkub, eks ju, selle õppelaenu õppetoetuste seaduse muutmine, mis, mis kindlasti nii-öelda, nagu me juba korra rääkisime, on oluline aspekt, et see saaks tegelikkuses hästi rakendada. Mille peal vastavad, mis peale seda, kui neljapäeval üheksandal seadus vastu võetud üliõpilase jaoks paremaks ja Eesti riigi jaoks paremaks läheb? No neljapäevast ei muutu veel midagi, eks ju, muutub 2013.-st aastast siis kui üliõpilased hakkavad uutel tingimustel ülikooli astuma. Ei, selles mõttes muutub ikkagi neljapäevast, sest siis pannakse nii-öelda teivas maha. Mis asjad need on, mis muutuvad teie nägemuses teie kirjelduses, võtke? Kasvab üliõpilaste hulk, kes saavad omandada maksumaksja kulul kõrghariduse ja nii-öelda nende, nende õpilaste hulk kasvab ja ma arvan, see on ühiskonnale vajalikke kasulikke, kõrtsi, inimesi, tekitamast. Eemale, kas neljapäeval vastuvõetava seadusega juhtub see, et kasvab nende inimeste hulk, kes saavad maksumaksja rahaga eesti keelt? See oleneb sellest, kas neljapäev või mõni muu päev kunagi selle aasta lõpus, detsembrikuus, kui riigikogu võtab vastu riigieelarve ka sellest seal peegeldub, need rahad tulevad, sinna ei tule, siis võib öelda nagu, et et jah, riigieelarve on alati iga seaduse täitmise igast riikliku strateegia täitmise tõetund. Kui sinna aga seal on rahad pandud selle jaoks, siis võib öelda, et seda asja viiakse ellu. Ja mis puudutab nüüd seda neljapäevast hääletust, siis see võidakse Riigikogus nüüd lukku hääletada, aga meie hinnangul selle seaduseelnõu puudused tulevad uuesti selle õppetoetuste seaduse eelnõu arutelu käigus uuesti välja. Meie lootuse ja meie nagu soov on see, et nagu need asjad välja tulevad, siis me saame pöörduda selle seaduseelnõu tagasi seepärast, et alles rakendub ja 2013 et on võimalik muuta ja teiselt poolt olles ise läbi käinud 2007. aastal, siis kui tehti kõrgkoolide kvaliteedireformis niisugune eelnõu, et see tehti ka seadusena valmis, võeti vastu riigikogu, seal siis, kui hakati rakendusakte tegema naerusid eeskirju, siis avastati, et mingeid asju tuleb ära muuta ja tuldi seaduse juurde tagasi, muudeti seadust. Võib arvata, et korrektorit ministeeriumiga agaralt suhtlevad ja tulemuslepingud ette valmistada neid pooli, siis võib sealgi samamoodi tekkida jällegi praktilisi küsimusi, mille tulemus on seaduse juurde tagasi pöörduda. Seadus uuesti lahti võtta seal mõnedelt, muudelt, aga igal juhul. Kui nii-öelda maksumaksja võidab ühiskonnas nii-öelda kasvab kõrgharidusega inimeste arv või vähemalt nende, kellel ligipääs on juurde ja nii-öelda inimesed peavad vähem maksma, ma arvan, väheneb õppeaeg ja tööturg saab juurde kiiremini kvalifitseeritud tööjõud. Lihtsam on õiglasem on sissepääs kõrgkooli, see on raudselt võiks öelda, et ta on õiglasem, et ei ole enam lahterdamises tasuline, tasuta kõrgem, madalam lävend, vaid erialale, ühtlane lävend põhimõte nagu ületab. See on kindlasti aga see, kas nüüd selle tulemusena nord, õpingute ajad, lühenema hakkavad katkestamine vähenenud, see nüüd oleneb ikkagi suuresti sellest, kas kõrgkoolid hakkavad üliõpilastele arveid esitama ja teiselt poolt väga paljuski sellest, milline kujuneb õppetoetuste süsteem, kui õppetoetused, see tase tegelikult ja kui sa õpetad Šaeda, ring kiidetakse liiga ära. Tegelikult see olukorda päästma ei hakka ja üks oluline moment, mis õppetoetuste eelnõu kujundame välja tuua ja tegelikult ka see täna tahetakse piiritleda seda õppetoetuste eelnõud ainult neile, kes astuvad 2013 aastat sisse. Samal ajal välistades kõik vanemate aastate üliõpilasi on ebaõiglane uue ebaõigluse loomine. Küsimus muidugi võib öelda üldine süsteem, sest nad saavad ju tööl käia nii nagu seenelised. Aga kui nad tahavad pühenduda õpingutele, siis neile ei kehti endine süsteem. Kehtib veel hullem süsteem selles suhtes, neil ei ole õigus toetust taotleda. Teil on hinnete järgi õppetoetussüsteemi, peaksid neile kehtima olemasolev olukord ja vajadused on täpselt samasugused kui värskelt sisse astunud Philips tavaliselt sotsiaalmajanduslik olukord, seisukoht. Meil on täpselt samamoodi probleem, tulu läheb ikkagi asjad panema. Ehk tekib üks olukord koleduse? Eelnõu praegu nagu sellele küsimusele ütleb ei, kõik tänased tudengid, kes õpivad ka 2013. Ja need, kes lähevad 2012 ülikooli, nad tegelikult ei saa uut toetust, ei sautoetust, nad peaksid ootama nii-öelda lükkama oma õppima asumist edasi selle jaoks, et saada saada süsteemi sisse. No kahjuks ei suutnud me jah ka kokku leppida seda, et uus süsteem võiks juba 2012. aasta sisseastujatele rakendada. Aga kui ta rakendub, miks ta ei rakendu tagasiulatuvalt neile, kes juba õpivad? Siin olid juristidel erineval inimestel erinevad arusaamised, me püüdsime, ei arvasime, et see oleks mõistlik ja ka rahandusminister pidas seda mõistlikuks. Rakenduks tagasiulatuvalt, aga, aga millegipärast me selles osas Ma arvan, et juristide asi, see on nagu küsimus, nagu rahakotis on selles nagu, et kas nagu peetakse oluliseks, ei peeta oluliseks raha küsimus. Jurist ei taha, nagu siin süüdistada kõiges ei ole ka nemad, nemad võivad selle kirjapulka käes hoida ja sellele teksti kokku üritada, ka teksti sisu tuleb ikkagi poliitikute ja huvirühmade poole pealt. Ja kui on tahe, poliitiline tahe tegelikult et 2013 rakendub uus õpetussüsteem, mis arvestab kõigi üliõpilastega olenematta need sisseastumisaastast, aga ainult lähtudes nende sellest majanduslikust olukord, seal tahte küsimus. Ma küsin Priit Sibula käest üle, selleks 2012. aastal ülikooli astuvad tudengid on 2013. aastal ülikooli astumata tudengitega võrreldes kehvemas seisus. Nad on, kui rakendub. See nagu 2011. õppeaastal sisse astunud Ma ei küsinud seda, ma küsisin, kas pidi ehk 2013. aastaga võrreldes on mõlemad nii 2012 2011 kehvemas seisus. Noh, selles mõttes küll, et 2013.-st aastast olukord paraneb minuarvates jah. Ehk teisisõnu see madal lahkus, Eesti sündivus oli vastu maad ja läbi aegade kõige väiksem sõlmis juba 92. 93. aasta saab veel kord karistada see põlvkond, kes seal sündis, kes seal kasvatati, nemad saavad karistatud selle eest, et nad ei saa ju öelda, et me kedagi karistame. Kui me tahtsime süsteemi või muudame Paremaks tulevikus, eks ju, ja kahjuks ei juhtu see tõesti nii-öelda ei homsest ega 2012-st, vaid juhtub 2013.-st aastast, juristid ei tahtnud siis signaal on selle pärast, et me ei suutnud kokku leppida. Kellega koalitsioonis omavahel kumbki omavahel, kumb nõudis, mida, mida, nagu, või oli see? See hakkaks kehtima juba 2012.-st aastast, see ongi huvitav asinaga tüli seisukohalt vaadates, nagu riigikogus ise 101-st liikmest alati enamus on õli seisukohtade taga. Lihtsalt küsimus on selles, et parajasti kuidas koalitsioon kogud, aga hädasignaal täna, mis tuleb nagu selle eelnõuga, on see, et kõik inimesed, kes lõpetavad gümnaasiumi 2012. aastal ärge minge siis sel sügisel kõrgkooli mingi aasta hiljem tegelikult ja see tähendab hoopis koormus lükkub sinna järgmisesse aastasse, ka eelarve seisukohad, aga finantsiliselt rahandusministri aruks seisukohalt on ka oluline tegelikult koormust hajutada. Tähendab seda, et mõistlik riigi rahandusele on tegelikult käivitada see süsteem. No nüüd hakkab tekkima mulje, et tehakse kellelegi mingit liiga või mingeid hirmsaid asju korraldada. Luuakse asendid, luuakse akendu asjad rakenduvad lihtsalt nii-öelda hiljem, eks. Priit Sibul, mul on ettepanek, ma arvan, et ma arvan, et opositsioon on valmis selle kõigele muule vaatamata on valmis selle küsimuse sisse hääletama sellesse seadusesse ja nii, nii Keskerakonna kui sotsiaaldemokraatide hääled tõenäoliselt tulevad selle ettepaneku taha, kui te lähete sellega saali ja panete nii-öelda See on keeruline, sest nad ei olnud valmis nii-öelda ega osasid põhimõtteid toetama selles seaduses. Siis ma mõtlesin, et küsimus võib-olla nad seda toetaksid. Aga see on nii raske seadus nii-öelda ühes punktis haljastuse kukkumine ja see lihtsalt on niimoodi, et kui põhimõtetest tehakse kompromisse, siis nii kaua, kuni seda tehakse, nii kaua valitsus püsib. Ma mõtlen, et mul on kahju, et meil ei tekkinud võimalust nii-öelda seda seda kohe rakendada ja, ja me räägime nagu mingist hirmsast asjadest, eks ju, et kui me vaatame ikkagi nii-öelda tuleviku seisukohalt, siis nii-öelda maksumaksja Üliõpilase kohta tekib vahendeid peaaegu kaks korda rohkem ja on absoluutselt õiged, ma arvan nii üliõpilaskondade liit kui erakonnad kui ministeerium, kui kui ülikoolid peavad sellega tegelema, tõesti, väheneks see ebastik, inimesed nii-öelda, et ei, ehitatakse hooneid, et see raha jõuaks nii-öelda teadusesse, üliõpilaseni ja inimesteni rohkem. Nii et läheks võimalikult vähe sellest ressursist kadumas. Mõistlik. Tuleb rääkida valdkonna kureeriva ministriga selles Priit tõesti mõtted on üllatus, et temal on käes tungrauad kõike seda muuta. Tänane poolt ja vastu, nagu te kuulsite, minu ennustus, lubadus läks täide. Põnev oli oma mõtted vahendage poolt ja vastu Facebooki leheküljele saate toimetaja leib, maris Sander salt juhtis Urmas Vaino, kuuleme nädala pärast.