Seni kak. Head raadiokuulajad, saade, siin me oleme, läheb edasi, kell on üheksa minutit, kaks läbi ja tervitame neid stuudios meie tänast külaliste, kelleks on Liis Lass. Tere teile, tänud kutsumast. Enne kui me läheme liis edasi ja selle juurde, mis sul praegu käsil on, siis räägiksime natukene sellest esimesest loost, mis meil just mängis seal dünastia Fitz ring, Helen Adamson ja Lolo nimeks naisena, millal siis sina oled? Sõnade autor? Just nimelt ja dünastia näol on tegemist minu sellise väikese isikliku projektiga, nimelt on see autorite tiimid, bänd Ma ei tea, see kõlab tõenäoliselt liiga õudsalt, aga dünastia taga tegutseb helilooja ja produtsent Rick Rask ja mina, kes ma proovin siis hästi veidike ka produtsendikätt ja ühtlasi kirjutan siis laulusena ja teeme me siis iga kord erineva artistiga koostööd ja seekord osutus valituks siis Helen Adamson oma kauni hääle ja armsa natuuri poolest ja minu meelest sai päris kena kena lugu, esitasime selle ka tegelikult Eurovisioonile. Aga aga ma olen kuulnud, et Eesti laulule just vot ma olen vana kooli inimene. Et aga ju oli siis konkurents tõesti nii hea ja nii suur, et see aasta me jäime välja. Aga, aga kindlasti, äkki dünastia üllatab uuel aastal jälle? Et töötame tasakesi selle projektiga? Aga Liis, no kirjelda natuke, eks ole, noh, see sa laulusõnu kirjutasid, see oli juba teada, aga nüüd sa oled seal produd produtseerimistiimis oled ka, vaatad muid asju, et kuidas, kuidas see töö välja näeb, et laulusõnade kirjutamine võib-olla näeb välja niimoodi, et sa hakkad kirjutama laulusõnu või kui sul on mingi inspiratsioon, aga mis see siis veel teed seal? Tegelikult laulusõnade kirjutamine selle inspiratsiooniga ja ise kirjutama hakkamisega minu puhul nii väga jalgagi, sest mul ei ole aega, et niisama istuda maha ja luuletada, pigem on niimoodi. Mulle helistab või kirjutab mõni mõni andekas helilooja, produtsent Eestis, kellel on olemas juba täiesti korralik demo, mis on juba täiesti asjaliku laulja poolt sisselauldud kuidagi siis olematute sõnadega või pudikeeles või kuidas soovite, need on väga koomilised, näete. Neid on väga hea kuulata ja siis mina üritan selle järgi siis kõige paremad sõnad leida, on nad siis inglise või, või eesti keeles või kui vaja, siis ka saksa keeles. Sellist tellimust pole tulnud. Kes on see meeleolu, mis mis siis nagu tekib, et see võiks olla noh, nagu ikka armastusest, aga, aga mis, mis sinna juurde hakkab nagu tulema? Mida rohkem näpunäiteid ma kas loo esitajat, kui saan teada või siis loo autorilt tiimilt saan seda kergem on minul. Et vahel on väga palju ette öeldud ja vahel ei ole üldse tegelikult, kuna ma olen natukene halvas mõttes või see on mulle endale kasulik perfektsionist, siis kui mulle ju mitte midagi ette öelda, siis ma võingi seal ühe loo peal istuda nädalaid, aga tegelikult minu jaoks selline nagu äriline eelist teiste laulusõnade kirjutajate puhul on vist see, et ma töötan üsna ruttu, et tavaliselt ma ikka paari päevaga saan selle asja tehtud kui väga vaja, aga muidugi ma töötan ka selliste lugudega, mis ma tean, omavad nagu raadiopotentsiaali päris tahakski kunsti teha, aga paraku on käed ka teiste asjadega töötajaist. Jah, et selles mõttes selline looming tüüpiline loomeinimene sa ei ole, kes vajab mingisugust meeletut kurbust või rõõmu ja siis sukeldub nendesse sõnadesse, vaid sa saad projekti ja sa suudad selle ära teha. Ma arvan, et seda võib väita küll jah, et, et et mis siin ikka kiirelt, kähku ja korralikult. No aga tegelikult. Liis on laulusõnade kirjutamine, muusika, muusika, produtseerimiseks, kätt proovimine, üks väikseid asju, üks väheseid asju, millega sa tegeled, sest et põhiliselt oled sa ju ennast pühendanud praegu õppimisele. Jah, et see muusika on praegusel hetkel minu, võiks öelda, ainukene loominguline tegevus võib-olla, kui nagu igapäevategevused kõrvale jätta ja siis ka selline väga tugev ühendus ja link Eesti muusikamaailmaga Eestiga üleüldse. Hea on ju sellesse panustada ja eks mu süda ütleb ka natukene popmuusikat võid ju teha, aga ma olen teinud ka veidi teistsugust loomingut, et võib-olla siin saate jooksul saame kuulata midagi, mida võiks isegi nagu asjalikud koorid esitada või tähtpäevadel või riigipühadel, et see oleks nagu eriti uhke, sest ma olen ikka üsna sihuke patriootliku suhtlemisega. Aga jah, elu on mind viinud Pekingisse Hiina pealinna ja esialgselt läksin sinna õppima, läksin lõpetama nii-öelda oma magistrikraadi lõpust, olen olen veel nõnda kaugele, et et oleks vaja nüüd seal töö nagu ära kirjutada, aga kuna seda uut informatsiooni tuleb nii palju peale, et iga päev tahaks nagu seda teemat muuta ja laiendada, et tundub, et ega selle magistriõppe te minu puhul ei lõpe, et võib-olla peab nagu takteri nime ka avaldusele. Aga kuulajatele lihtsalt tahaks märkida, milline unikaalne võimalus on neile ikkagi antud hetkel saada siis osa Liis Lassi tegemistest tegemist ju ikkagi Liisi näol, mis sa oled veerand sajandit elatud, eks ole ja veel mõned aastad tagasi oli ju niimoodi praktiliselt iga päev, kõik lugesid, Liis Lassi uudised. Ja, ja siis kuidagi tuli nagu vaikus ja, ja nüüd siis keemiline vaikus, võiks isegi niimoodi öelda ja, ja testib, õhkas õppepuhkus ja, ja selles mõttes unikaalne võimalus, et sa oled siin ju ainult mingid loetud päevad. Ma tulin jah, ma tulin nädalaks, et siin on paberimajandus korda saada, et ma olin niivõrd õnnelik, et ma Archimedese sihtasutus toetas mind stipendiumiga minu hiina õpingutes ja mul oli lihtsalt vaja need aruanded ja esitada, nii et sellepärast ma tulin Eesti ja ühtlasi ka taodelda jaapani viisasest. Järgmine poolast viib mind Jaapanisse Nagoyasse Nagoya University kongressi juurde, kus, kus ma siis natuke Pin olen veel akadeemilisel puhkusel, niheldav vaikusel siis meediast. Aga jah, et eks ma ju olen selles suhtes pildis vanusest 17 ja see on siis päris mitu aastat. Et noh, kogu aeg teha seda, mida Anu Saagim teeb, vist ei, minu puhul ei kannataks mall seda. Mul ei ole seda originaalsust nii palju iga päev millegagi üllatada. Tõsi, Anule, teiste aru me ootame seda hetkel Anu ja sealt 25 ja me ootame, et ikkagi ära selle nüüd nüüd läheb veel kuu aega ja Anu saab 50, et siis ma loodan, et, et järsku meil on võimalik siis Anuga võõrustada, vaatame, kuhu siis tema oma õpingutega jõudnud. Tegelikult minu puhul on, minu puhul on tegemist üsna teistsuguse inimesega, et olgugi selle selle olgugi olgugi sellest, et ma olen tõesti kõikide kõikvõimalikke väljaannete esikaantel poseerinud, aga seda on teinud tegelikult väga paljud Eesti tuntud inimesed, võiks isegi öelda, et enamus töötanud teles ja raadios, et tegelikult mu natuurilt olen üsna selline vaikne inimene. Ja praegu lihtsalt on need asjad minu puhul nagu tehtud, eks ma üldse ei välista, et kui ma saaksin väga uhke pakkumise juhtida kihti, tooks show'd, kus mul on nagu võimalus ka ise võib olla nagu produtsent ja olla siis isegi kaaluks võib-olla Eestisse tulemist pikemaks, aga praegu selliseid väljakutseid ma nagu ei näe Eestis vähemalt. Aga kuulame liis vabandust, natukene, kes sinu loomingut edasi ja Artjom Savitski lugu, ainus soov ja seal samuti sinu kirjutatud sõnad. Just nimelt. Räägime juttu veel Liis lassiga, kes on nädalakese Eestimaal ja juba homme õhtule lendab jällegi minema. Nüüd pool aastat oled Pekingis õppinud ja sinu erialaks on rahvusvaheline äri ja mis on selle juures huvitav on, on võib-olla see fakt, et sa oled spetsialiseerunud Aasiale. Just nimelt, ja Aasia on ju tulevikuteema, et seda vist nüüd teavad juba kõik, iga lapski ja näha on, et nende esimesed sellised piloodid, kes seda Aasia õnne siis tahavad läände viia, on seal Pekingis juba täiesti olemas, et välismaalasi on palju. Oma ala spetsialistid on koondunud sinna, nad teavad, et kui midagi maailmas juhtub, eriti siis seda majanduse valdkonnas siis juhtub see just Aasias, tõenäoliselt Pekingis, mis on ikkagi pealinn, muidugi Hongkong ja kõik need finantskeskused Singapur endiselt tugevad, aga Hiina tõuseb lihtsalt nii kiiresti, et nende pisikeste pisikeste valuutaparadiiside koht lihtsalt natukene võib-olla jääb väiksemaks. Nii et võib-olla see on ka minu väike sihuke kavalus olnud, et hiina keel praegu selgeks saada ja seal ennast sisse seada võiks ju justkui tulevikus tagada natukene rahulikuma hingamise nii isiklikus elus kui ka ärilises mõttes. Jah, et me siin oleme ka konsulteerinud, et Hiina vist on ka kaalud sind loba, võlakirjade ülevõtmist, et Tiina ju tundub, et veel varem, kui noh kuidas öelda, oodata, haarab kuidagi euroopal munadest kinni, et ilmselt Ta on seal vist õige suund seal, aga räägi kuidas see õppetöö seal siis nüüd nüüd toimub, et, et sa oled kodus kuskil seal raamatute raamatute vahel ütleme niimoodi ja iga päev sihuke kõva andmine käib nii-öelda. Kõigepealt, mis roopa munadesse puutub, siis tegelikult jah, loomulikult kõik turud on seotud Ameerika turg, Euroopa turg, Aasia turg, et tegelikult iirlased peavad ise ka aru saama, et, et võib-olla tasuks ülejäänud maailma praegusel hetkel toetada, sellepärast et kõikide nende eksport sõltub sellest suuresti, mis on nende suure edu edu ikkagi põhjuseks olnud siiani. Aga, aga noh, see selleks minu õpetaja seal ma ei ole kunagi olnud suurem asi. Raamatukoi, selles suhtes saad lugeda, loomulikult mulle meeldib, aga mitte tingimata just kooliõpikuid, et et Õnneks mind õnnistatud sellise omadusega, et kui ma ikkagi midagi kuulata tahani, mind miski huvitab, siis ma siis mul ei ole vaja mitu korda seda seletada. Et muidugi loengud on pikad päevad olid kusjuures üle mitme aasta täiesti sellises kooli lapse reziimis tagasi, sellepärast et varem ikkagi ma olen saanud aineid nii nagu ma olen ise soovinud valida ka peaaegu isegi ajad siis nüüd ma olin ikkagi hommikust metrooga tuli sõita ülikooli, mis oli teises linna otsas ja õhtuks siis pimedaks tagasi. Ja kuna ma läksin sügissemestri ajaks ja ega Peking pole ju mingi troopiline paradiis, siis, siis oli see üsna selline Uuelcambektident greid minu jaoks aga, aga väga tore ja rahvusvahelises klassis õppisin inglise keeles loomulikult hiina keel mul nii hea veel ei ole. Ütlen siin vahel, et see on üsna halb, aga ma arvan, et hiina keele minu puhul reaalseks selgeks saamiseks läheb kuskil, ma arvan, kaks aastat Hiinas elamist, siis on nagu reaalne. Liisa, räägi natukene, milline näeb välja sinu kodu Pekingis, kus sa elad, kuidas elad seal? Ma olen Pekingis elades kolinud viis korda selle aasta jooksul just sellepärast, et esimene viga, mis tehakse, on loomulikult sai ju kohalikku kinnisvara, turgu ei tunne ka siis kui sa oled teatav uurimust, olin internetis, siis sa ikkagi tahad, kipud usaldama ja võtad esimese, mis sa arvad, et ju see on mõistlik. Paari nädala pärast sa saad aru, et sa maksad kolm korda rohkem, kui sa peaksid, siis sa kolid välja, muidugi sa kaotad tohutult raha, seal on deposiidi üldjuhul välismaalastega just tudengit ega, sest kohalikud teavad, et nad kolivad ära, tehakse niimoodi, et see maksab terve üüriraha. Nii et, et seal sellist sobilikku diili endale saada päris keeruline, aga lõpuks nüüd ma võin küll öelda, et ma olen sisse seadnud ennast päris linna keskele sensor, Business District, mis on siis selline kõrghoonete rajoon. Ja ütleme niimoodi, et üsna sellisesse korterisse, kus ma elan siin Tallinnas, et et kodus olles ma nagu väga kultuuris Oksa Aga kas seal hommikust ma mõtlengi hommikust õhtuni hommikutundidest õhtuni koolis oled, siis ei ole ju nagu praktiliselt mingit vahet, kuhu sa veeretad ennast päriks mõneks. Jah, seda küll ja paljud õppurid valivadki korteri jagamise ja nii, aga noh, mina, kes ma olen ikkagi aastaid olnud, võiks öelda pereinimene ja, ja ikkagi oma elu peremees olnud päris nagu koti peale kuhugile sõbra juurde vist ei maandu. Et ma olen pidanud arvestama jahetud selliseid väljaminekuid, elukorraldused peavad tahes-tahtmata kaasas käima, et loomulikult ma mitte ei kahetse, aga hea oleks olnud bakalaureuseaastatel reisida, aga siis paraku ma pidin töötama niivõrd palju, et üldse maksta kooli õppemaksu, nii et et elu saatis mind välismaale alles magistriajal. Aga, aga elu on nauditav, aga seda muidugi jah juhtub, et kõigepealt siis Kuuga sa pekingi, sa oled väga lummatud sellest Aasjalikusse said muudkui hiina toitu, sa tahad liikuda nendes templites, näha kõike seda, mis on eriline, aga lõpuks kuidagi ikka sind hakkaksin itaalia restorani kiskuma. Tahaks nagu rohkem nagu kohvikutes käia, mis hiinlased, kohvi traditsiooniliselt üldse ju nüüd on Starbak seal väga populaarne. Et selline asi muutus ka minuga. Nüüd ma tea olmest või eluolust, et on seal siis nii suured erinevused või see pealinn järsku on juba nii rahvusvaheline, et praktiliselt ei, ei, ei taju neid. Nii rahvusvaheline kui Shanghai, mis on siis nii-öelda finants- ja ärikeskus, kus on neid lääne inimesi rohkem, aga, aga kindlasti Peking on ja just see sensor, business testrit, et just nagu eriti aga, aga ta on ikkagi üsna Hiina. Et esimene asi muidugi, mis minu kui natukene selliste olulistest asjadest rääkida on, õhk ja õhukvaliteet ei ole Pekingis üldse hea ja mina vaatan iga hommik Ameerika saatkonda. Õhu monitooringunäitajad, mis tihtipeale ületab sellise piiri, kus on allkirjas eluohtlik. Paraku ikkagi peab minema tööle, peab minema kooli, minu kool lõppes detsembris juba ja siis, kuna ma tahtsin endale ikkagi põhjust tekitada, sinna jääda ja elamiseks on ju raha vaja, siis ma kiirelt ja kähku mõtlesin, et kui ma kuus aastat olen äri õppinud, siis äkki võiks mingit äri alustada, nii et tegelikult ma Pekingis töötan ka. Ja, ja siis on ikkagi vaja minna küll hommikul välja, eriti kes enda jaoks töötad, et endale ei saa ju nagu kohale ilmumata. No anna nüüd mõni hea nipp teistele üliõpilastele, noortele inimestele, kes tahavad minna samamoodi kuskile välismaale ja ja saada endale samasugune suure uhke korter juba nagu sina oled, sa oled saanud ja millist tööd peab siis selle jaoks tegema või millise töökohas sina endale seal välja kauplesid? Kõigepealt tuleb alustada sellest, et kindlasti minna, et siin ei ole minu meelest üldse mõtlemiskoht, et kui inimene on juba üliõpilane, näitab, et on üsna ambitsioonikas ja kui ta tahab veel võtta sellest maksimumi, siis miks jätta see kogemus kogumata, et siin nüüd vahet ei ole, mis riik, aga no loomulikult asja on väga ahvatlev ja, ja väga palju võimalusi, eriti mis puudutab äritudengeid, et loomulikult inimeste huvid on erinevad ja kindlasti minna ja minna niimoodi, et suhteliselt pea ees vette, et mina olen selline inimene, kes ma arvan, kohandub väga ruttu. Mina hakkasin esimesel kuul korraldama juba teistele nii-öelda sisserännanutele mõeldud õhtusööke mis on siis nii-öelda network, kingi vend, ehk siis et minu enda jaoks oli hea, ma sain väga palju kontakte hakata kui sõpru, õppisin tundma tundma linna ja see oli ühendatud meeldiv, aga ehk siis õhtusöök ja hea hea itaalia või prantsuse vein. Suurepärane niimoodi, et mina tegin ennast kohalikuks seal tõenäoliselt kahe esimese kuuga. Aga väga paljud inimesed selliseid ei ole. Et siis tuleb muidugi olla valmis igasugust igasugusteks üllatusteks, aga, aga see on kindlasti väärt kogemusi. Mis töösse puutub, siis no töötab tegema inimene ikkagi sellist, mis talle meeldib. Minu. Mina alustasin konsultatsiooniäriga, et mina nõustan väga lihtsalt keskastme Aasia firmasid, kes on huvitatud näiteks Euroopasse oma ekspordiga tulemast või sind firma või tütarfirma asutamisest. Aga see läheb juba liiga Äripäev eetris. See on aga kui kerge või raske sul oli seda töökohta Pekingist saada. Täpselt täpselt nii raske, kui ma endale ise selle tegin, et loomulikult on ju alguses igasugused kõhklused, keelt ei oska. No mis koolitaja ma nüüd olen mujal koolitajana kunagi töötanud ja hakkadki mõtlema selliseid asju, et noh, kindlasti on sinust palju paremaid inimesi ka noh, need on ju täiesti rumalad mõtted, nii et absoluutselt ei kahtle jõus. Tahate eos, et et mina esimeses esimesse firmasse, enne kui ma enda ettevõtte asutasin esimesse firmasse, kuhu ma nii-öelda koolitajana arvele läksin, vastasin sisse. Lihtsalt niisama ja samal päeval sõlmiti minuga leping, et eks ta andis enesekindlust, aga samas andis ka kinnitus selle kohta, et otsus oli täiesti õige. Ja mida ma Mekutasin seal kaks nädalat, et otsisin ka igasuguseid kuulutusi internetist ja niiet ei, ikka tuleb härjal sarvist võtta, aga palju inimesi on, kes seda ei tee, kurb kurb on vaadata kõrvalt, et tulevad ja tulevad sama targalt tagasi, nagu nad läksid. Kuulame muusikat, järgmine projekte liis, millega lähed isegi seotud, on Elmariatsi lugu õnneta, õnnetud. Laulis Elmar Liitmaa ja meie räägime praegu edasi juttu Liis lassiga, kes on mõnusalt ennast Aasiast sisse seadnud ja pool aastat nüüd Pekingis oldud ja väga edukalt oled saanud seal endale töö, oled suhelnud kohalikega, käid koolis ja kõikvõimalikud muud asjad veel sinna juurde ja ometigi nüüd lähed sa Pekingist vähemalt mõneks ajaks ära ja hoopis Jaapanisse. Miks sa jätad kõik selle, mis sa oled suutnud sinna rajada selle lühikese aja jooksul? Ta ongi natuke kahju, sest ega ma ise ka ei uskunud, et ma nüüd sinna Pekingisse plaaningi jääda ja tegelikult praegu tundub, et ma nagu justkui plaanil, aga jaapani plaan sai pandud paika juba ja juba suhteliselt vara hiina mineku ajal oli juba see idee, et mõte oligi siis ühendada kaks sellist väga tugevat aasia vaatenurka siis maailma majandusele ja nende endi majandusele. Mis Hiina perspektiiv sulle ainult annab, kui see ülejäänud asjad pole näinud, et muudes riikides saad reisida ka Jaapan on ikkagi tugev tegija ja mõtlesin, et tore oleks siis Jaapanis teise jaapani ülikooli juures oma uurimustööd jätkata ja edasi õppida. Ja siis nagu tugevana siis vaadata, kus ma maandun, ma loodan, et nüüd sedasi ei juhtu, et ma tõesti seal Pekingis oma äridega olen alustanud ja suhtevõrgustiku loonud, et lõpuks tuleb välja, et mulle meeldiksid Jaapanis hoopis rohkem. Et aga noh, elu näitab, et ei ole kile all, et eks ma olen seal, kus mul kõige paremad ja, ja niikaua, kui mul selline vabadus on, ma arvan, et võin ennast suhteliselt õnnelikuks inimeseks pidada. Et tegelikult minu jaoks Jaapanisse minek on nagu eriti huvitav, sest ma ei ole Jaapanis mitte kunagi käinud, ma ei ole isegi reisinud sinna, mitte ei Tokyosse ega, nagu hoiasse. Hiinas ma olin olnud 2005. aastal, ma elasin juba juba pool aastat, elasin Lõuna-Koreas Buzaunis, elasin Shanghais ja Pekingis, siis ma tegin modellindust väheke, olid missivõistlused. Nii et see oli minu jaoks nagu tuttav koht, et kui ma nüüd tagasi läksin eelmine aasta, siis ma tundsin nagu, et ma olen tagasi üle pika aja Jaapani jah, täiesti vallutamata, vallutamata piirkond minu jaoks. Ja lähed sinna ja alustada täpselt samamoodi põhimõtteliselt alguses, nagu sa nüüd poole aasta eest Pekingis alustasid. Täpselt samamoodi täpselt sama moodi, et need on sellised mõnusad testid, et kuidas tahad absoluutselt kõik nullist jälle üles ehitada, et nüüd mul ongi halb asi, on see, et ma läksingi ühe kohvriga Pekingisse tagasi, tulin siia ka ühe kohviga, aga umbes neli jäi sinna Pekingisse mul koju maha, et nüüd ma mõtlen, et kuidas ma niimoodi kolin nende asjadega, et ma peaks siis selle ostmise kontrolli alla saama, kui mu eluviis selline rändav on, et muidu läheb keeruliseks, ei taha päris merekonteineriga ka liikuda mandrite vahel. Aga korterid Pekingisse, siis ei mõtlegi ära anda. Ja ega ei mõtle küll, ma tahaks, hea asi on see, et pekingi ja Jaapani vahel ma lendan kaks tundi jääga lennupilet ei ole ka teab mis kallis, võrreldes muude riikidevahelise lendamisega, tean, kui sul on ikka päris kodu kuskil ja ma olen juba välja vaadanud jaapani rahvuspühad on ka, et mul on seal ikka nädalasi, puhkesiia, nädalavahetused, et kuna ma konsultatsiooniäris juba natuke olen ja Aasia firmadel on erinevalt Lääne firmadest praegu piisavalt palju raha, et oma konsultante mööda Mandreid lennutada, siis tõenäoselt mul tuleb seda reisimist. Liis Lass vallutab Aasiat tõesti, nii praegu paistab, ütleme nii, täna muide küll vaatasin see päev, kui omal ajal algas siis Vene-Jaapani sõda, mis ka väga-väga-väga palju muutis Eesti inimeste jaoks, kes, kes ka esimest korda jaapanlasi nägid, ütleme niimoodi üldse, et see oli maarahva jaoks üks selline selline põnev asjaga, aga Liis testiga praegu jaapanlaste kohta veel midagi öelda ei oska, räägitakse küll, et nad on palju peenetundelisem ja viisakam rahvas kui hiinlastega. Kui nüüd hiinlastest rääkida, on nad siis sellised noh nagu on ka räägitud, niuksed, hirmsalt kärarikkad. Et, et kuidagi noh, ei, ei, ei ole nii, nii, nii peen peenest puust kuidas, kuidas nad on. Hiinlased. Tore rahvusmul oleks tõenäoliselt imelik ka muud väita, kui ma nende nende nende kodus elan. Aga hiinlastel ega nad väga neid sisserännanud nüüd ei taha omaks võtta, et see on nüüd küll ma olen isegi kuulnud, mul tuttavad ütlevad, kes on Grazis läinud Pekingisse elama, viina elama, et et kõige rassistlikum on inimesed, on hiinlased ja nüüd ma olen siis nagu üritanud, kas saada kinnitust või, või ümber lükata see väide, et ma nüüd ei teagi, aga jah, eks nad natuke võõrustavad, et kuna nende nende riik ja rahvas on ikkagi niivõrd suur ja niivõrd vana, nendele meeldib, et nende ajalugu on ikka mitme 1000 aasta pikkune ja ja Hiina rahvus ja see on nende jaoks nii oluline, siis tõesti nad nagu teisi käsitlevadki, kuid teised, ehk siis on nemad hiinlased ja teised. Aga, aga tegelikult nad on ju väga-väga toredad ja mõistlikud ja abivalmid, sõbralikud loomulikult nendega sõbraks saamiseks ja tõelise usalduse. Nii läheb väga palju aega. Et ja kombed on teistsugused, näiteks minu sõpradel, seal, kes on elanud, on väga paljudel Hiina pruudid Hiina, naised-lapsed, Hiina, Hiina naistega või lapse tiina meestega ja eks siis on näha, kuidas need erinevused välja tulevad. Kuna, kuna ma ei plaani kindlasti nüüd nagu hiina elama jääda vaid ikkagi minu, mina olen eurooplane, minu kodu on Euroopas ja ma tunnen seda väga tugevalt, eriti nüüd, kui ma olen seal mõnda aega veetnud, siis naljakas on näha, kuidas tegelikult Euroopast või Ameerikast tulnud inimesed saavad siis hakkama nagu selle kultuuribarjääriga, sest see barjäär on kindlasti olemas. Ja ega see lihtne ei ole, see ei ole kindlasti lihtne, et, et seal on isegi natuke hirmutav. Virutan, kas olmes mingeid konkreetseid asju on kohe, mis on nagu täiesti teistmoodi, et sa mõtled, kuidas, kuidas, kuidas see võimalik. Noh, ütleme niimoodi, et esimene asi, mis ma olen tähelepanud kui nagu äris või ettevõtlusest, siis hiinlasi tuleb väga kindlalt delegeerida, sellepärast et Nad ei ole niivõrd. Ma ei taha nüüd solvata, aga loomingulist või sellist ise mõtlemist kommentsentsima näen lääne inimestel rohkem kui hiinlastel, et tõenäoliselt see on kõik vana rezhiimi tulemus väga hiinlased on ju vägevad kopeerijad, kopeerimiskunst on ka kunst, nii et seda ei saa üldse pahaks panna, aga et nagu ise genereerida midagi täiesti unikaalset või ise leida unikaalne lahendus probleemile või juhtimisülesandele Vi kriisile, ettevõtluse või midagi, sellega on neil nagu abi vaja. Et vahel võib sellega hulluks ajades ajabki tõenäoliselt esindama pool aastat hulluks, aga siis sa lihtsalt lepid sellega, et mina ka alguses, kui ma oma emailile või päringule vastust ei saanud, siis ma arvasin, et seda ei ole kas kätte saadud või, või mis on juhtunud ja siis ma sain hiljem aru, et kui hiinlane ei oska vastata siis ta pigem ei vastagi, et selliste asjade hiinlane oma või enda viga või probleemi tunnistaks. Ega seda nii naljalt ei juhtu. Et kui sa ise talle selle probleemi ära defineerida, et kas võis olla asi selles, et sa ei teadnud vastust sellele sellele küsimusele, et sa mulle ei vastane, siis ta vastab sulle, jah, aga kui sa ise sinnani välja jõua, siis sa oledki teadmatuses ja paberimajanduses ja bürokraatias võib arvata, kuidas nii nagu on, et see on päris õudne, et selles suhtes mina olen ise saksa liku täpsuse armastaja, et sellepärast ma ootan Jaapanilt just sedakorda ja, ja konkreetsust, et see on miski, mis minu jaoks on väga oluline, aga samas miks ka mitte, et Lähen õppida, et saab ka teisiti saab ka bürokraatiaga. Kas sa oskad arvestada juba nende asjadega? Aga peab arvestama, sellepärast et maailm on, on nii suur, et võib-olla see ongi nagu vähe vahel nagu see eestlase või üldse väikse riigi kodanikuprobleem, et ta arvab, et kõik keerleb ümber tema ja kui mitte ümber tema, siis kõik keerleb ümber tema riigi aga just nagu väljaspool olles, sa saad aru, et nii ei ole nagu üldse, et kui sa ei adapteerus ja kui sa teiste inimestega hakkama ei saa või teiste kultuuridega, siis sul läheb endal lihtsalt kehvasti. Nüüd Hiina teema muide lõpetuseks võib-olla demonstreerida ka oma nii-öelda mandariini keeleoskust, et mis, mis sõnad sa oled ära õppinud, et. Oi, jumal, ma ei, ma keelt ei tahaks teile nüüd siin küll rääkima hakata, sest ma ei oska seda üldse nii hästi. Aga noh, ma armastan sind näiteks mu Aini venelased, modoonid ei ole ka õiged, sest igal iga liina silbil sõnal on erinevad toonid, sa võid öelda mitme mitmelauselise lõigu kasutades ainult ühte silpi erinevate toonidega. Nyha ohtlik teavad, on tere. Tõenäoliselt äkki paljud teavad. Et räägime kõva viina, keeldus USA. Provintsist, eks ole, kus avaldatakse niimoodi jah, et ega nad tihti ei saa ka ühele keelele teineteisele, see on meeletult su surma, et olles käinud Hiinas, ma olen muidugi ka reisinud erinevates provintsides juba 2005. aastal, aga siiski olles käinud hiinas kas korra või kaks või olnud sealpool aastat või aasta, sa ei saa öelda, et tunne Tiinat, see on nii suur riik, ta on. See on täiesti põhjast lõunasse on ju terve kontinenti hõlmav poolenisti, et et Ta on nii mitmekülgne, inimesed on nii mitmekülgselt, ta on selles suhtes võrreldav täiesti Ameerikaga, erinevad osariigid Euroopaga erinevad osariigid, me oleme erinevad kõik, et jah, seda ma ootan väga tegelikult, et saaks rohkem Hiinas ringi rännata. Sa ütlesid, et et mitmetel tuttavatel, kes Euroopast Hiinasse tulid, tekkisid juba Hiina Köl, Frendid ja lapsed. Ta ei olnud nüüd ka samamoodi poole aasta jooksul, vaid see on pigem inimesed, kellega ma olen tuttav, kellel on siis nagu segapered, et jah. Mõnda romanss nii-öelda sellise mõnusa ilusilmaga No ma olen nagu selles suhtes nagu hõivatud, et ma nagu ring ei vaata selle pilguga, aga ja võiks isegi öelda, minu maitse on ikkagi nagu selliste lääne meeste poole, siis võiks ikka endale sarnase Ross, aga ei, ei ole kindlasti, aga, aga ei tahaks ka enda elu väga keeruliseks teha, et selles suhtes küll. Aga kindlasti on olemas ka muuseas väga-väga kenasid ja Sermantseid ja džentelmen. Nii et see on lihtsalt kuna sina oled, eks ole ju, noh. Ega ma pime ei ole, eks ma neid ikka panen tähele. Ja, ja, ja meie pole kurdid ja paneb muusikapala peole. Kuulame Nele-Liis Vaiksoo, diaRolf Roosalu ja lugu on täheöö. Liis Lass on meil veel mõned minutid koos Tõnuga siin stuudios ja saame veel natukene uurida, siis Liisi elukohta ja Liis teab praegu päris palju meile rääkida Hiinast. No vot, heinaga me hakkamegi nüüd lõpetama, aga, aga noh, ütleme nii, et Hiina on ju nii suur ja kõiki sealt ära ei jõua rääkida, aga tahtsime lihtsalt Liisi käest seda teada, et kuidas me teame, et kuidas seal hingamine on, et see see Pekingis on ikka, see õhk on, on väga-väga viletsa kvaliteediga, aga kuidas seda vabaduse õhuga on, eks ole? Me teame, et seal vist ei ole eriti. Hiinlased tegelikult oma eluga üsna leplikud, et nende selline kord koguda, raha koguda raha väga korralikult, säästmissüsteem on Hiinas märkimisväärne, millest võiks õppida vist küll, iga kodanik nad on sellega üsna harjunud, kuisem kommunistlik partei nende igapäevaellu väga ei sekku, siis ega neil suurt muret ei ole. Loomulikult tsensuur on. Kõik hiinlased muidugi ei tea isegi seda, mis nende endi riigis toimub, sest kõik esitatakse ikkagi veidi paremalt aga samas on see siis nüüd nii halb, et siin on nagu mõtlemisainet, kui tegelikult selline süsteem, ma kindlasti ei propageeri siin mitte ühtegi riigikorda jumala eest, aga aga kui selline süsteem on viinud hiina praegu sellisesse seisu, kus nad aitavad või on võimelised aitama ülejäänud maailma, siis siis siin on mõtlemisainet, et äkki kõik ei ole ikkagi päris must ja valge ja vahel sellised süüdistused Hiina suunal eriti, mis mulle ei meeldi, kui võetakse ühepoolseid seisukohti, frii Tiibet ja Taiwan, nisu ja läbimõtlematult, et see, see on nagu lihtsalt rumal, et siin tuleb nagu kindlasti vaadata Hiina arengut ja seda, mida nagu Hiina rahvas ise arvab, et milline see ühtne Hiina peaks olema. Kui minut hakkab keegi ütlema, et äkki võiks selle setomaa või mingi teise osa kuhugile ära anda või midagi mitte tagasi nõuda, siis mul on ka oma seisukoht ja teisel pool piiri olevatele inimestele on teine oht, et need alati tuleb ära kuulata. Sa olid Hiinas juba enne olümpiamänge ja, ja ma saan aru, et tegelikult need muutused, mis olümpiamängude järel olid olümpiamängude ajal, olid ka päris suured. Tohutud, see Hiina, kuhu mina läksin, eelmine aasta tagasi oli midagi hoopis muud, kus ma lahkusin 2005., et uued rajoonid, see rajoon, kus ma praegu elan, seda ei olnud olemas absoluutselt minu lemmik, võiks siis öelda Launis või koht, kus ma käin klaasikest head veini nautimas tööpäeva lõpus asub 80. korrusel Pekingi kõige kõrgema hoone üleval sellest hoonest ei olnud haisugi, siis tõenäoliselt seal olid Hutangid ehk siis sellised traditsioonilised hiina elu, tänavad ja elumajad, mida siis kahjuks nüüd metsikult maha lükatakse. Muidugi natuke jäetakse järgi ka, et turistidel oleks koht, kuhu minna, et saaks turistidelt jälle natuke raha küsida. Aga Hiina on jah, teinud väga suure muutuse läbi. Peking on äärmiselt tsiviliseeritud, puhas, korralik linn, väga hästi toimiva metroosüsteemiga. Iga natukese aja tagant avatakse uus liin, varsti nad tahavad, ma olen kuulnud teha sellise süsteemi pekingi alla, et ühest metroopeatusest teise või tähendab ühest linna otsast teise saamisega teise saamiseks sul läheb kuskil 15 20 minutit, et see on hämmastav ja ma arvan, et nad saavad sellega hakkama. Et väga kihvt linn. Ja isegi ma saan aru, et Asso sülitatakse ikkagi sinna. See on jah, selline omapärane, seda me teame, aasia köök üldse söömisega kaasnenud selline pühitsemine, et see nagu näitab, et toit on okei. Seda ei eeldata sinult eriti küll, et sina. Aspekteeri oma kombeid, seda võetakse liiga tõsiselt, et lähed sinna, pead käituma nagu hiinlane, et kuidas see nii ei saa kuidagi olla. Aga nende seal õitsemine tolmu tõttu on jah, et kuna õhus on seda Plationit ikka üsna palju, siis koguneb nendele sinna kurku ja eks nad selle sülitavad välja. Et nii mõnigi meditsiinis spetsialist ütleks vastu, et see on kõige õigem viis, mida teha, aga no lääne inimene eelistab nuusata, et see oli esimene asi, mis mind nagu natukene ehmatas ja kui sa ikka taksost sõidad 20 minutit taksost muud ideed, asja tahad maha minna, kas või sõidu ajal. Aga mida teha erinevused? Mida teha, noh, võib-olla siis ka ja vahel jällegi Eestisse tulla, et meil tahakski Liis teada, et sina oled nagu palju ära käinud ja võib-olla kaugemalt näeb ju paremini niimoodi väike, sihuke dialektika ütleb et mis siiski on siin Eestis nüüd sellist, et et siia tasub tulla lisaks, eks ole, loomulikult siin on sõbrad, Me teame, lähedased ja, ja nii edasi ja nii edasi. Aga kuidas sulle tundub, eks ole olles nüüd pikka aega ära olnud? Hiinas enne seda olid ju Hispaanias. Et miks on ikkagi ka Eestis hea elada. No Eestis on mitmetel põhjustel hea elada, kõigepealt loomulikult meie jaoks Eesti on kodu ja neid juuris nii naljalt välja ei juuri, et see on nagu kindlasti selge. Eesti on hea ja vaikne, siiski turvaline koht, äärmiselt ilusa loodusega riik, et esimesed asjad, mida mina naudin, ongi just vaikus ja rahu. Et inimesi on, inimesi on vähem, loomulikult minu puhul enamus neist tunned. Aga, aga võib-olla ongi hea, et see loob sellise kogukonnatunde ja mina näiteks tean, et teiste eesti inimest ma usaldan väga lihtsalt, sest see on kuidagi nagu selline suuremat sorti pere, et mitte ainult sinu esmased lähedased, vaid ikkagi teine eestlane. Muideks, Pekingis on ka eestlaste kogukond, kellega ma käin üsna tihedalt läbi ja kõik hoiavad kokku ja sama on nagu Eestis ja loomulikult ettevõtluse seisukohalt, et mina endiselt arvan, et eestlasel just nagu noorematel põlvkondadel on selline eriline eriliselt kihvt ja läbilöögivõimeline ettevõtlusvaist, et, et kogu selle noore Eesti riigi tekkimisega on, on noored inimesed ka sellised lähen ja teen ja olen ja võidan ja see on tohutu eelis, et mina seda alati välismaal ka korrutan, et ta ei leia ühtegi sellist noort, kes hea äriidee kuulmise peale hakkab mõtlema, et selle võiks ära teha ja siis muidugi sinna saab jätkuks öelda ja siis ta teeb 15 minutiga internetis firma ja meil on kõik need e-ühiskonnad ja asjad, et, et see on tohutu pluss, mul oli väga halb siiani ennist just paar mõned nädalad tagasi mingit statistikat lugeda, Eesti küberturvalisus ei ole üldse nii kõva, et esimene ja minu meelest oli oli ja Iisrael siis tuli Soome, Rootsi ja Eesti ei olnud üldse seal kuskil, et, et kas me oleme nüüd loorberitele puhkama jäänud oma küberkaitsjate asjadega, et et see on küll üks asi, mida Eesti võiks panustada ja see on äärmiselt ahvatlev välismaalastele, et mina ikka käin oma ID-kaardiga ja kui ma seletan, et põhimõtteliselt siin on mul kliendikaardid ja ma saan sellegagi digitaalset allkirja anda, siis ma olen ikka väga tegijast tehnoloogia riigist, et minu meelest seda võiks nagu edasi arendada. Et et see on kindlasti väga kihvt ja noh, muidugi sellest tuleb üle saada, et enamus enamus maailma arvab, et Eesti on endiselt Venemaa Soviet Union. Alguses tulihingeliselt minaga seletasin kõigile, kuidas ta aru ei saa põhjamaa kuigi ma tean ka minul kukla taga on terve mõistus, mis ütleb, et tõesti me oleme Ida-Euroopas. Meil ei ole mõtet seda eitada või ei ole nii väga Skandinaavia. Aga, aga muidugi võib ju öelda ka nii, et me oleme põhjamaa skandinaavia tehnoloogia riik 15 minutit helikopteriga Helsingisse, onju, et promo tuleb osata teha. Aga, aga Eestil on kaugelt vaadates tundunud minu jaoks selline probleem, et me ei oska ennast müüa. Eestil ei ole mitte mingit marketingi. Ja kui seda nüüd loota, et iga indiviidid indiviid seda oma vabast ajast teeb. Ma arvan, et see on nagu Tiufarfetest, et Eesti võiks mõelda, et maailm on suur ja lai, mida me siin kikitame oma oma tagumiku peale testi tuleks teha rohkem kuulsak, küll tulevad need talendid siis ka tagasi, aga kui maailm arvab, et Sa tuled Soviet jõelist nagu sa sinna tagasi lähed, siis sa tahad ikka minna ju kõvasse Eesti tehnoloogiariiki. Nii et tal on, ma ei tea nüüd ainult paar mõtteid, et neid on mul tohutult, aga mis neist on õige, mis on vale, kes ütleb? Liis Lass, suur aitäh meile tulemast täna külla ja edukat lendu siis homme, mis viib sind juba uuesti vähemalt mõneks ajaks Eestist ära. Praegu paneme peale aga viimase loo, millele täna valinud ja see on Elmar Liitmaa lugu vabadus valatud verest.