Tere päevast, head raadiokuulajad, ilusad ja loodetavasti teie jaoks lõbusat nädalavahetust on saade poolt ja vastu on taas eetris ja ei ole kahtlemata võimalik vaadata mitte üheski teises suunas täna, kui kui nende teemade peale, mis toovad inimesi. Ühest küljest kokku, et vahetada mõtteid teisest küljest, tõenäoliselt täna siiski ka kokku selleks et protesteerida ja avaldada oma meelt küsimuses, mis on kütnud kirgi ootamatult suureks ehk jah, nii nagu te arvasite tõesti tänane poolt ja vastu on Actast ja kaks inimest stuudios lisaks saatejuhile, nii nagu ikka ja välisministeeriumist, Andre Pung Neist üks tervist, tere päevast. Elmar Loho, mittetulundusühingu Eesti Interneti kogukond, Ants juhatuse esimees. Tervist, tervist. Järgmise 50 minuti jooksul püüame siis sättida suunda sellel teemal, mis, mis puudutab naftat. Elmer küsisin esimese asjana, kas tunne nagu puudutatud ka ennast kuidagi sellest, et riigipeaminister ütleb, et sa oled tõenäoliselt see on mingeid seemneid, et tõenäoliselt oled sa siis teisisõnu mingi narkootilise laksu all ja et arusaamatul põhjusel istutasin praegu ilma hõbepaberist mütsita ehk siis tegelikult tegevustele. Ma arvan, et Eestis on poliitilise debati kvaliteet on selline, et see väga ei üllatanud kedagi ja, ja see on väga kahju, et see niimoodi on, et mina vaatasin otseülekannet internetis sellest infotunnis, siis mina lihtsalt vaatasin, et jah, et niimoodi see asi Eestis ilmselt käibki, et peaminister ütleb, kuidas olema peab, teised peavad põhimõtteliselt järgi tegema, et ei ole teist varianti, nagu oleks meil enam-vähem eesti kuningriik, et ma arvan, et see ei ole sobilik demokraatlikule riigile. Andre Pung kui palju tegelikult on Elveri tema mõttekaaslaste käitumisest tõesti sellist nii ebaratsionaalselt, nii ebaloogilist, et isegi hea kasvatuse hea närvisüsteemi Raun kindla enesekindlusega mees ühel hetkel lihtsalt viskab üle ei, ei ole muud moodi võimalik, kui, kui kahtlustada neid lihtsalt mingite seemnete söömist. Ei, no ma ei arva, et siin mingit pahatahtlikkust oleks või teadlikku andmetega manipuleerimist, aga noh, kindlasti on on kõlanud suhteliselt palju loomingulisi tõlgendusi ACTA erinevate punktide kohta, mis tegelikult ei lähtu nagu selle lepingu tekstist vaid millestki muust. Ja minu meelest on nagu üks osa sellest praegusest debatist või üks, üks koht, mis selge on see, et tegelikult riigi poolt me räägime ACTA lepingus taga, siis internetikogukonnad räägivad hoopis millestki muust. Siis me räägime, millest lemmi, lepingu lepingu diskussioon ei ole nagu ainult lepingu tekstiga seotud, vaid on seotud paljude muude asjadega. No võib-olla vaatavad nende asjade taha lihtsalt näevad, et, et sellest lepingust tulenevalt juhtub veel midagi kolmandat, neljandat, viiendat. Noh, see leping siiski nagu on juba korduvalt öeldud, nagu on kinnitanud erinevad juristid justiitsministeeriumisse mujalt korrastab olemasolevat õigusruumi. Turistid on täiesti selle koha pealt arvestab olemasolevat õigusruumi ja siis tegelikult määrab põhimõtted, et siin lepingus tegelikult ju kohustusi riikidele on suhteliselt vähe, suurem osa sätted on öeldud. Riigid võivad teha ühte või teist, ega kohustusi otseselt ei panna. Tegelikult. Et probleem on laiem, mis avaldamine lepingu teksti, me peame vaatama ka lepingu varasemaid mustandeid, mis on lekkinud, mida ei ole avaldatud tegelikult ametlikult peame vaatama seda protsessi, mis seal taga pean vaatama seda, et Euroopa parlamendi raportöör, kaader Arif, kes on Euroopa Parlamendi liige, sinna demokraatlikult valitud. Kes pidi akva teemal tegema ettekande Euroopa Parlamendi ees, tema astus tagasi selle koha pealt raportööri koha pealt ja tema ütles, et Emmases Actammakelaadis ei osale rohkem. Et ma arvan, et kui selline inimene siukse koha peal ütleb, et see on täielik jama siis me peaksime vähemalt kõrvad kikkis kuulama, mida talle öelda. Et ma arvan, et ka teie olete kursis sellega, mida ta ütles seal sellega. Jah, ei, ma olen kuulnud küll salaprotokollidest erinevatest tõlgendustest, noh, nad on kõik ju tõepoolest on sellest palju räägitud ja sellest varastatud protokollidest on saanud mingisugune täiesti iseseisev asi. Me, me. Kes on tegelikult me räägime sellest, mis on nagu seal taustal olnud, kuidas seda kogu Akto protsessi läbi viidud rahvusvaheliselt, isegi Euroopa Parlamendi väga tugevad etteheited Euroopa komisjon on oma läbirääkimistel lasknud üle oma volitustes, tegelikult kogu see protsess on olnud ka Euroopa Parlamendi eest saladuses. Ma ei tea, millele need väited põhinevad, see tegelikult need läbirääkimised on kestnud 2000-ga kaheksandast aastast vähemalt kolmel-neljal korral, seal on korraldatud siis avalikke briifinguid, tegelikult on tehtud kokkuvõtted, läbirääkimiste, seisis kogu aeg. Arvan, et see, mida teie nimetate salastatud, protokollitakse tegelikult rääkimiste käit meie terminit kasutanud mitte kunagi või, või salamis iganes asjad, et et loomulikult läbirääkimiste käigus on riikidel ju paljudes küsimustes erinevaid seisukohad, mida nad üritavad ühtlustada, eks ole, et ei ole ju niimoodi, et pannakse lauale lõplik leping ilma mingite eelnevate tegevusteta. Praegu praegu on selline Kord tegelikult Euroopa Parlamendi leping, panen laua peal, ütle, kas jah või ei ütle, et ei meil ei ole tegelikult sõnaõigus seal midagi muuta enam? Ei, see, see oligi põhiline etteheide, närime niimoodi osaleda protsessis neil pointi lihtsalt nagu valiku ette, kas ütlevad jah või ei? Euroopa Parlamendi räägi läbi lepinguid, lepinguid räägib läbi Euroopa Komisjon, kes tegi seda alates 2008.-st aastast. Aga nii palju asja puhul peab Euroopa Parlamendi olema mingisugune sisend sinna protsessi. Nojah, see sisend selles mõttes ongi olemas, et lõpliku otsuse teeb Euroopa parlament. Aga läbirääkimiste kulg kui selline ongi selline, et komisjon räägib läbi lepingut, on arutletud kaubanduspoliitikakomitees. Seda lepingut on arutletud intellektuaalse omandi kaitsekomitees ja paljudest teistest. Sellega on viimase on aasta jooksul tegelenud eesti ministeeriumitest vähemalt välisministeerium, välisministeerium, justiitsministeerium, arvatavasti veel mõned ministeeriumid. Me oleme olnud kogu aeg selle läbirääkimiste käigu juures, need salastatud protokollide läbirääkimisdokumendid, need on olnud lepingu erinevad trahvid, eks ole, mitte kokkulepitud tekstid oluline dokument, mille allakirjutamine on siiski lepingu lõplik tekst. Ja mingisuguseid protokolle siin kindlasti, millest isegi riigiametnikud ei tea, nagu on öeldud, siin kindlasti ei ole. Ma olen kuulnud vähemalt peale esmaspäevast jumala lauda, justiitsministeeriumi ametnik Tanel Kalmet, kes tegeleb karistusõigusega seal. Tema rääkis, et tema osales ACTA lepingu läbirääkimises, et tema oli seal kohapeal kui kustuti neid mustandeid, mis on tänaseks lekkinud, mida avalikult minu teada ei ole avaldatud kusagil, seda ma täiesti usun, et Eesti inimestesse osalesid, neil on võib-olla rohkem infot, kui on meil. Aga vaatame tegelikult, kuidas peaks rahvusvaheliste lepingute õiendama, et ma arvan, et ma teid õpetama selle koha peal. Selle jaoks on olemas Viini konventsioon, kus partikkel 31 ütleb, mille järgi peab lepingut tõlgendama ja sealt minema, tegelikult jäävad mingisugused punktid ikkagi ebaselgeks saksa puhul, artikkel 32 ütleb, et kui on ebaselge punkte, siis vaatama varasemat mustandit, läbirääkimisdokumente, et me ei saa nagu täiesti suvalise koha peal seda tõlgendada. Me ei saa võtta seda niimoodi, et okei kirjutama alles, mida me tegema hakkame, peame analüüsima mõjusid ja, ja me saame analüüside mõjusid tegelikult lihtsalt, kuna seal on nii palju ebaselget. Olen üsna mõjusid ju algdokumentide põhjal. See on nüüd selline protsessimine küsimusega Elmer, millised need segased punktid on väga konkreetselt, millest Eesti interneti kogukond ja sina nende hulgas aru ei saanud? Ühesõnaga, kolme punkti koosmõjul, mis me oleme selgitanud naftapunkt EE leheküljel mis on meie jaoks nagu kõige olulisem, võib-olla on see, et tekib majanduslik ajend interneti teenusepakkujatel, me nägime neljonist minemist paar meest, aga me räägime tegelikult sellistes tegevustes nagu Google neti e-postimehest, Monteekuna pakuvad kommenteerimisvõimalus näiteks. Neil tekib majanduslik ajend selleks, et rohkem jälgida, mida nende kasutajad teevad, sest nad pannakse põhimõtteliselt vastutama selle eest, mida keegi kirjutab kuhugi kommentaariumisse. Mis selles ebaselget on selles On ebaselge see, et kuna mõju ei ole konkreetselt nagu välja toodud, vaid see tekib kolme punkti koosmõjul, kas tekib või ei teki või mis sellest nagu täpselt edasi juhtub, et kuidagi kirjutama selle oma seadusse või kirjuta. Põhiline tegelikult probleem on nagu Eesti riigi puhul, mis puudutab Actasse ka tegelikult ametnike vastutada. Kui Indrek Niklus justiitsministeeriumis kirjutab alla, et ahv ei muuda Eesti seadusi siis minema riigikokku Andrus Ansip või Urmas Paet kirjutab sellele alla ja kõik on korras. Ja kui hiljem selgub, et Niklus eksis ja tegelikult oleks pidanud minema parlamendi siis on ikkagi kõik on juriidiliselt korrektne, tegelikult keegi ei vastuta. Ja meil on akna vastu võetud ja kõik on korras. Et Need on nagu väga olulise arenguna. Siin debatis on see, et meie pingutustele tänu kogu Eesti rahvapingutus sel teemal, et see ACTA teema on niivõrd aktuaalseks muutunud siis lõpuks tuli. Vähemalt mingil tasemel tuli kinnitus, et ACTA ikkagi läheb Riigikokku ratifitseerimiseks varem see ei olnud üldse kindel. Varem ei olnud, läheks kongress vajadust. Tahate selle konkreetse punkti osas midagi kommenteerida? Jah, noh, ma, ma ei ole jurist hariduselt ja ma ei tea, kas teie olete, ei ole, aga et ma ei oska nagu näitlejaga seda kolme punkti koosmõju nagu selles mõttes ise seletada. Seletasime Ma olen kuulnud, on see, et need kolm punkti räägivad kõik erinevatest asjadest ja on võetud välja erinevatest paragrahvidest. Tegelikult nende niukene kokkuviimine ei ole nagu vist õiguslikult eriti korrektne, aga aga seda ma ise ei tea. Räägin teiste inimeste ja arvamuste puhel põhjal, kes on juristid. Mina räägin samuti inimese arvamuse põhjal, kes on jurist Karmen Turk näiteks. Ehk siis selles mõttes te jääte selle juurde, et, et te ei tea seda kommenteerida ja, ja see on kahtlane, kas need kolm punkti omavahelises kooskõlas niimoodi toimima hakkavad, nii nagu MTÜ kardab? Jah, no nii, nagu mulle on seda seletatud, nad ei hakka niimoodi koos toimima ja ja seletas, et, et ACTA leping ei muuda Eesti seadusi või ei kogu seda Eesti seadusi muutma, kuna Eesti seadustes on kõik need põhimõtted juba olemas, mida Akto soovitab ja tihtipeale isegi karmimalt kui siin lepingus, siis seda seal jah, see seletus, mida mina tean, mida, mida mulle on, mida ma usun. Ja mulle tundub ka loogiline, et kui meil on mingid punktid olemas, aga mille jaoks siis seda Actat on meil lisaks siia juurde vaja. ACTA leping on leping, mis ühtlustab õigusruumi nendes riikides, kes lepinguga liituvad. Ehk ühtlustab õigusruumi, tähendab seda, et muudab ikkagi ka Eesti. Ta ei muuda, ta tõstab põhimõtted, mille järgi siis intellektuaalset omandit ja autoriõigust kaitstakse ainult riikidega, kas ta tegelikult ei pane kohustusi riikidele noh, mingisuguseid konkreetseid sätteid välja tuua? See, et on, on väidetud, et leping on üldine see tegelikult noh, ongi ju see, et siin ei ole öeldud, et vastad ühe laulu Youtube'ist, siis sa pead minema kaheks aastaks vangi, eks ole, see oleks väga konkreetne. Aga ACTA lepingu järgi jäetakse riikidel õigus ise otsustada, milliseid karistusi ja milliste mahtude ja nii edasi eestlannad määravad rikkujatele, nii et riikidele jäetakse ju endiselt otsustusõigus. Siin ei ole mingisugusest tundest, mis nagu peale pannakse Vot selles ongi tegelikult see asja iva, et kuna see leping on niivõrd ebaselge, et sealt võib välja lugeda ükskõik mida praktiliselt et kui me loeme ühel viidsesse lepingut, siis ei ole häda mitte midagi teisel viisil, siis tegelikult seal võib väga palju ohtusid näha. Et nagu Juku-Kalle ja eile väga värvikalt ütles, siis kui satub hälvik pumba juurde, siis läheb asi väga metsa põhjal. Vabandan, see ei ole minu väljend, aga kui hälvik satub pumba juurde, siis läheb asi metsa, arvatavasti mõni eks ju, mitte ainult nagu Actaga, vaid paljude teiste asjadega ja tegelikult siis ei loe vist eriti ka see, kas meil on mingisugused rahvusvahelised lepingud või mitte. Aga, aga noh, see on lihtsalt niisugune, meil on arvamus. Pumba juures mees, kes ütleb rahvale, et me peaksime gamma, fooliummütse ja sööma seemneid. See on nii-öelda nendest üks momentidesse, kolm punkti, see mõju, eks ju, mida tuleb siis hakata teenusepakkujal või vahendajale hindama ja vahetevahel ilmselt preventiivset vahetevahel protsessi keskel kuidagi neid asju mõjutama, kas see ongi nagu nii-öelda see fundamentaalpunkt, mille pärast täna lauk päeval on Eestimaal siis x arv inimesi tänavatel? Ma arvan, et see on ka põhimõtteline küsimus, et kui on niivõrd ebaselge leping, et mida me sellega koosseis võtame, kas me võtame kohustusi, kas mõjub kuidagi teistelegi halvasti, sest et kui Teie kirjutate alla sellele tegelikult hakatakse seda ka ju peale suruma teistele, et, et noh, kui meil on õigusruum, on ühine, et siis nagu tulge liituge meiega. Aga noh, see ei ole konkreetselt nagu meie teema jällegi. Aga on avaldatud uuringuid, telliti Euroopa Parlamendi roheliste fraktsioon, roni tellimusel üks maailma juhtivate õigusteadlaste uuring. ACTA Inimõiguste teema uuring leidis seni kõige põhjalikum uuring, seal tehti kõiki võimalikke juriidilisi teste, mis on nagu ettestandardina custom ladina ja, ja siis on üle 60 leheküljel pikese, leidis ta. Põhimõtteliselt rikub Euroopast garanteeritud inimõigusi. Et kui me nüüd eestlane alla kirjutama ja ma arvan, et natuke vastutustundetu, kui on selline arvamus olemas, juriidiline arvamus olemas. Ja tegelikult ma arvan, et me ei tohiks seda teha. Me peaksime vähemalt nagu debatti läbi viima, mitte sellisel tasemel, et, et meil on siin nagu mina, kes ma tegelikult ametid olemas. Meedia juhuslikult sattusin kogukonda vedama ja teisel pool lauda on välisministeeriumi ametnik, kes tegelikult ei ole rist. Me peaksime juristid kokku viima. Meie poolt Karmen Turk ja kas justiitsministeeriumist keegi või siis välisministeeriumist keegi, et, et me oleme avaldanud selleks soovi ema laudel üks võimalus, aga jumala laua ümber on nii palju inimesi, et lihtsalt läks nagu sihukeseks tollimiseks ja teiste maha karjumas. Üllar, ma arvan, et sa eksid, selles mõttes vastupidi, meie peame rääkima, sellepärast siis me saame aru, mida juristid pärast omavahel räägivad. Sellepärast et kui me laseme ainult juristidel rääkida, siis tulevad nad toast välja ja meil on ainult kotlet jälle pärast sõda on põhimõtteliselt Andre Pung, kas on võimalik üldse, jõuame kohesele inimõiguste rikkumise juurde ja kuidas te seda kommenteerite, kas praegu Eestilt, tehnilises plaanis niimoodi vaadates rahvusvaheliselt õiguse tava või neid protsesse, kuidas asjad käivad, kas Eestil on võimalus üldse loobuda, kas võib-olla valitsuse protest ei tulene lihtsalt sellest, et meil puudub üldse igasugune noh, nii-öelda loogiline, väljaspoole lepingupartnerite jaoks väljaspoole loogiline ei ütlemise võimalus ja loomulikult ei taha valitsus lihtsalt seda tunnistada. Ei noh, suveräänse riigina meil on õigus mitte ollagi. Meil on õigus alustada Venemaa vastu suveräänse riigina. Tuumasõda. Nojah, põhimõtteliselt küll, samasse leping on jagatud pädevusega leping, mis tähendab seda, et osa lepingust hakkab meie suhtes kehtima niikuinii. Kuna Euroopa komisjon on sellele alla kirjutanud, et. Euroopa komisjonis ka Eesti esindaja No Euroopa Komisjoni või Euroopa liidu nimel ja Eesti vabariik on Euroopa Liidu liige, nii et selles mõttes me oleme selle lepingu osade sätetega juba liitunud. Me ei ole liitunud nüüd nende sätetega, mis käsitlevad kriminaalõigust. Et see on nüüd iga liikmesriigi enda pädevuses. Aga jah, põhimõtteliselt, vastates teie esialgsele küsimusele loomulikult on meil õigus mitte ollagi. Mida see Eestile tegelikult kaasa tooks, kui me otsustaks praegu esimese hetkega mitte alla kirjutada, võtaksime mõtlemisaja, et siis otsustada, kas kirjutada alla või mitte. See tegelikult nagu haakub päris hästi sellega, miks seda lepingut meile üldse vaja. Et, et nagu juba siin ühte kord öeldud, Eesti õigusruum üldiselt on juba ja selline, mis kus kõik need ACTA põhimõtted on rakendatud ja midagi olulist meie jaoks ei muutu. Aga lepinguga liitudes saavad paremini olema kaitstud meie enda autorite õigused ja teiseks me anname sellega märku, et me oleme üks nendest riikidest, kus intellektuaalset omandit peetakse oluliseks ja võltsimisega ei tegeleta. Nii et me paneksime nagu ennast sellele poolele piiri, kus kehtivad seadused ja kus eraomand on puutumatu. Meil on tegelikult praegu juba võltsimine on keelatud ja me tegeleme selle probleemi siin siin on nagu üks hea näide, võib-olla on see Eesti liitumine eurotsooniga tegelikult meil oli kroon veel käibel. Me ise teadsime, et, et see, et krooni devalveeritakse, see ei ole tõenäoline, see ei ole peaaegu isegi võimalik. Aga väljastpoolt vaadates ei olnud nii kindel, eks ole, meie investorid meie äripartnerid teistes riikides rääkisid korduvalt sellest, arvatavasti te peate makrooni devalveerima, sest see lihtsalt ei ole võimalik. Pärast seda, kui me liitusime euroga meie jaoks tegelikult eriti midagi ei muutunud. Oleme me nagu investeerimiskohana saanud oluliselt punkte juurde. Eestisse investeerimine on igal juhul lihtsam ja need otsused sünnivad lihtsalt. Ehk meil on vaja seda hartaga liitumist ainult lihtsalt teise poole jaoks nii-öelda tõestuse esitamiseks või kuidagi enda tõestamiseks ise tegelikku põhjust vajamata, aga näidata teistele, et meiega on kõik hästi, meil on kõik korras. Niimoodi võib ka öelda jah, põhimõtteliselt samas noh, nagu ma ka enne ütlesin, meie enda autorite õigused teistes riikides saavad olema paremini kaitstud, meil on lihtsam siis kahjutasusid nõuda ja nii edasi. Ma seal jumala laual, kuulsin väga siukest huvitav näidata, et kui me kirjutame agdala alla, siis Burkina Faso s hakkavad kohalikud inimesi kasutama Eesti ID-tarkvara siukseid legaalse persoone, mitte ei kasuta enam piraatkoopiaid, et ma arvan, et see ei olegi. Vasalli liita selle lepinguga vähemalt praegu, nii et ma ei oska öelda, kas kas see väide peab paika või ei pea? Ma ei tea, seal oli selline väide igatahes. Andrew selles mõttes oli üks huvitav asi on veel selle juures ka eriti just jälgides ja mille eest ja muidugi ei vastuta, eks ju, aga, aga ma usun, et kodanikuna mõistate selle küsimuse olemust. Et kui me vaatame, kui emotsionaalselt valitsus poliitikud sellele küsimusele reageerivad, kui vähe nad on valmis sellel teemal läbi rääkima, siis tundub nii, et see on ideaalne leping Eesti jaoks. Tähendab, see on selline leping, mis no ütleme niimoodi, et üks samm veel paradiisi õnn on kohe siinsamas nagu käegakatsutavas ulatuses nendes olukordades, kus räägitakse mingite asjade üle läbi, on alati see situatsioon, kus mingeid väikeseid mööndusi, kus me anname midagi tagasi, sest muul juhul nad ei ole läbirääkimised. Jah, ma saan aru, ma saan aru, et ei avaldata neid materjale, mille üle läbi räägiti, aga objektiivne oleks ju ometi öelda seda, et millised on need nüansid, mis Eesti jaoks on kõige võib-olla raskemad leppida, millega meil tuleb. Ta arvestada selle nimel, et sellep ning õiglane selline saaks üldse püsti. Ma ei ole kuulnud mitte ühtegi sellist argumenti ja ausalt öeldes ootasin mõtlema, et miks. See, et, et see oleks nüüd selline leping, mille allakirjutamisel tuleb õnn meie õuele ja kõik on hästi, seda ma ei arva, nagu korduvalt öeldud, see on leping, mis korrastab juba olemasolevaid põhimõtteid. Mingeid muutusi meie õigusruumis ei too ja tal ei ole tegelikult nagu selles mõttes meie poolt vaadatuna olulist mõju, et mitte midagi kui nüüd nagu oluliselt paremaks ei lähe, samas noh, lihtsalt see, see raamistik saab korrastatud. Me oleme ennast paigutanud nende riikide hulka, kes Cecinteller tavaliselt omandit ja autoriõiguste nagu tunnustavad selles mõttes selle poolega ei tahaks nõus olla, et iseseisvuse väljakuulutamine oli selline selline otsus, mille järel midagi tõsiselt muutus ja nii edasi, eks ole, Eesti ühinemine Euroopa Liiduga oli väga tõsine otsus. Et see konkreetne meie poolt vaadatuna Mida see üldse siis läbi räägiti, mis nüansid need on, mida siis praegu see, mille osas see protsess on nii-öelda kaetud ja mida avalikuks ei võeta, mis küsimused need üldse saavad siis olla? Noh, ma ise ei ole osalenud nendel läbirääkimistel, ma ei tea täpselt, mida seal räägiti, aga noh, see tekst on umbes 15 lehekülg A4. Nad võiksid Eestis seadused ette, tegid selle järgi? Ei no mitte Eesti seaduste järgi. Aga paratamatult on ju ikkagi mingid asjad, mis jooksevad kuidagi risti, mis kuidagi on nagu väikesed vastuolud, millega me oleme ometi kuidagi nõus, muidu ei ole ju, läbirääkimistel ei ole meil mingit põhjust, muidu need on ju kõik tsiviliseeritud riigivanema millestki. Ei, need ongi kõik tsiviliseeritud riigid, lihtsalt noh, erinevad riigid teevad asju natukene erinevalt, peavadki tegema natukene erinevad, aga selles lepingus pannakse paika need põhimõtted, mille järgi siis riigid peaksid oma õigusruumi välja kujundama. Et ega nüüd ei võetud ette mingisuguseid konkreetseid, mille järgi seda lepingut tehti, kui ta seda lepingu teksti loete, siin on noh, suurem osa artikleid ütleb, et lepinguosalised riigid võivad mingeid otseseid kohustusi, ei kanna siin tegelikult. Ta on üks oluline koht, kus ma ei tea, millist versiooni te olete lepingus lugenud, kas eestikeelsel inglisekeelselt mõlemad, kas te olete tähelepanu, seal on üks väga tõsine tõlkeviga, et kui Eesti seadustes praegu on kommertseesmärk näiteks mingi piraatkauba puhul või mingisuguse piraatluse puhul siis selles Actas on müssos keel ehk siis nagu kaubanduslik ulatus tunduvalt laiem termin, tegelikult eestikeelses versioonis on seal valesti tõlgitud tellitud kommertseesmärk. Noh, kui selliseid vigu on ja nad on tõesti põhjendatud, siis tuleb nendele tähelepanu pöörata ja need saab ära parandada, see on selles mõttes väga oluline viga. Äkki enam sellest, et kas ma tõmban mingisuguse filmi internetist eesmärgiga küsitlus, küsitavusi siis inglisekeelne tekst prevaleerib. Aga vaat selles ongi probleem, et tegelikult see laiendab oluliselt selle seaduse ulatus. Siiski aluseks võetakse originaal, kõik ülejäänud on, aga vaata Eesti seadustes on kommertseesmärk, kui me oma mingisuguse filmi hakkas ta müüma, kõletan plaatide peale, müün kusagil Kadaka turul. Et see on loomulikult Eesti seaduste järgi praegu ka. Aga kui mul on kaubanduslik ulatuses allatõmbamine on keelatud, näiteks siis, kui me tõmban ühe filmi, ma saan selle filmi osta DVD peal poest. Järelikult see oli kaubanduslik ulatus, on hoopis teistsugune termin. Me ei saa nagu päris ka öelda niimoodi otseselt, et Eestis mitte midagi muuta. Mina minu meelest on see niisugune nii-öelda loominguline interpreteerimine, et ma ei usu, et niukesed põhimõtteliselt kunagi Eestisse rakendama hakata. Aga see ei ole pärast võib-olla usu küsimus lihtsalt, et see on fakti küsimus ja faktid on must või valge. See on definitsiooni küsimus ja see, see termin jäetud defineerimata oktas, noh, see see leping siiski ju keskendub suures ulatuses võltsimisega, eks ole, see ei räägi üksikisikutest. Ma ei vaidle vastu, võltsimise teema on seal võib-olla isegi väga hea, ma ei ole ekspert sees, see teema mind väga ei, ei torgi. Kui see oksa kuidagi garanteerib, et ma ostan tossud, siis on need õiged tossud ja need ei lähe kohe katki. Siis on ju väga hea. Aga, aga kui võtta suurt sokolaadi kooki vastu, kus on väike tilgakene mürki, et tegelikult see on ju meie jaoks väga halb? Andmepangad öelge veel ühte asja, te põhimõtteliselt, kuna seal on nagu hästi palju neid asju kirjas, mida riik võib, mida riigivõim, miks praegu minnakse seda teed, et leppida seene kokku ja alles siis hakata vaatama, mida me siis ikkagi võime, ehk siis mida me siis ise oma siseriiklikult kehtestame ja mida mitte. Kui need küsimus, et mida võib ja ei või on seal veel lahtised. Need ei ole lahtised seal selles mõttes, et on antud õigus. Anatut antud suund, kus suunas siis nagu see autoriõiguste kaitse võiks liikuda ja kuna Eesti osales läbirääkimistel, siis siin siin tekstis ei ole mitte midagi sellist, mida me ei oleks juba saanud rakendada või mida me tulevikus ei saa rakendada. Aga kas see võib-olla ei oleks mustvalgem, kui me teeksimegi nüüd sellesama kokkuleppe sõlmimise raames need ette kokkulepped oma riigi sees ära mis siis ikkagi hakkame pärast seda rakendama ja mida mitte, et sellised nagu Elver ja tema kolleegid ja kaaslased, kes on kõvasti higiseks läinud, selle olukorra peale saaksid maha rahuneda. Nad saavad täpselt teada, mida me hakkame rakendama, mida me hakka rakendama, mis muutub keerulisemaks, raskemaks enam karistatavaks. Et noh, ma saate alguses ka, ütlesin, et justiitsministeeriumi kinnitusel on on need põhimõtted, mis on ACTA lepingus juba Eesti õigusruumis kasutusel ja tihtipeale isegi rangemalt kui siin selles mõttes, et mingisuguseid olulisi muutusi Kui te ütlete olulisi, siis ma küsin ikka, neil on mingid muutused, tulevad, eksid, mis muutusid, need siis on? Sellele ma ei oska vastata, selleks on tõesti vaja hästi teada meie praegu kehtivat seadust ja ma arvan, et siin oleks justiitsministeerium või juristid pädevamad vastama aga midagi sellist, mis sunniks meie teenusepakkujaid hakkama nuhkima eraisikute ühele. Siin kindlasti ei ole. Me tegelikult ei saa niimoodi päris otseselt öelda, et nagu mitte midagi muuta, sest et meil ei saa olla sisulist diskussiooni selle üle, et ainukene, mis on justiitsministeeriumist tulnud sel teemal, on kaks ja pool lehekülge memo kus lihtsalt kategooriliselt öeldakse, et mitte midagi muuta ja nagu, ja ma juba tegelikult ametnik oma sõnade eest ei vastuta, kui ühel hetkel keegi mõtleb ümber, seal tullakse uuemmoga välja. Ja selles on võib-olla, et Eestis muuta meie nii siuksed asjad on jäänud nii ja nii palju, et tegelikult see, et me ei saa olla sisulist diskussiooni, kui ei ole konkreetset analüüsi tehtud või seda avaldatud, me võime siin nagu rääkida ükskõik mida, aga me ei saa nagu vaadata, mis on, on ikluse või kellegi teise peas, seal justiitsministeeriumis analüüsi teinud, mis öelda, kas see on korrektne või ei ole korrektne, ei saa nagu sisulist diskussiooni läbi viia. Helkur sõidad ette seda, et ei ole olemas Eesti sisemaist, analüüsib selle dokumendi kohta selle protsessi kohta ja järelmõjude kohta, et on olemas lihtsalt kinnitus selle osas, et midagi ei muutu. Analüüsimine ei ole. Täpselt niimoodi on ja justiitsministeeriumi seisukoht on kõige kategooriliselt. Osalesime ümarlaual siis majandus ja kommunikatsiooniministeeriumist, oli kaks inimest, kes nagu mõlema suurepäraselt said aru, et ACTA loomulikult hakkab muutma kui mitte otseselt Eesti seadusi, siis seda seaduseloomet, mis nagu edasi tuleb tulevikus. Et meil ei ole sel teemal olnud sisulist diskussiooni, lihtsalt nagu räägime niimoodi, et ühel pool on justiitsministeeriumilt. Ma lihtsalt, mitte midagi ei muutu. Teiselt poolt teise ministeeriumi ka välisministeerium ütleb, et loomulikult hakkavad asjad muutuma selle põhjal. Muidu ei oleks asjal mingisugust mõtet. Andrew te olete lugenud kokkuvõtet mingit analüüsi sellel teemal või ei ole. No ma olen lugenud neidsamu dokumente, mida siin viidatud on Aga mitte analüüsi, nende hulgas põhjalikum käsitlus Mingisuguse väga põhjalikku analüüsi, otseselt ma ei ole lugenud jah, seda küll tahaks nagu täpsustada seda poolt, et asjad muutuvad küll loomulikult autoriõigused, eks ole, on järjest tähtsamad meie igapäevaelus 10 aastat tagasi, sellest räägiti palju vähem praegu ja, ja ma arvan, et 20 aasta pärast sellest räägitakse rohkem kui praegu. Nii et selles mõttes asjad loomulikult muutuvate, eks ole, intellektuaalne omand saab sest rohkem olema kaitstud võrdselt siis füüsilise omandiga. Seda küll, see suund on kindlasti õige ja selles suhtes asjad muutuvad. Aga see, et nüüd see konkreetne leping sunniks Eesti vabariiki kohe midagi muutma ja kasutamisviisid kinni keerama, et see jutte Ma saan õhtul selle koha pealt, et et see peaks meie suund olema, sest nagu siin on see kriitika ja mis kriitikumal rahvusvaheliselt ACTA pihta on see, et läbirääkimistesse sisulist diskussiooni ei ole kaasatud kodanikke esindajaid, ehk siis neid Need, autoriõigused kõige valusamad rakenduvad, kes on juba harjunud sellega, et nad saavad Youtube'is vaadata mingisuguseid muid Seinfell episoode või mis iganes asi, mis on inimese, millega inimesed harjunud tegelikult see ühel hetkel võetakse ära, tehakse kriminaalkuriteoks, mis iganes, see ei ole hea. Ja, ja me ei saa niimoodi viie diskussiooni läbi, et laua taga on autorikaitse organisatsioonid ja ministeerium tegelikult kodanikuühiskonda peab kaasama selles debatis me 20 põhjalikud, vaatame, kuhu me tahame minna selle seadusandlusega. Vaatame, kuidas üle maailma on üles kasvanud piraadiparteid erinevad, kes tahavad korralikult reformida autoriõiguste seadusi ja kogu patendiseadusi mitte selles suunas, et meil kõik varastame, varastamine selle koha pealt on väga halb sõna, ega iga inimene, kes nagu autoriõigustes rääkides läigib varastamises minu silmis ta on. Ta ei räägi kõikide sõnadega asjast, seal on niisugune puhtalt demagoogiline võte. Autoriõiguste rikkumine ei ole varastanud. No seda võiksid natukene säilitada küll, et kui sa ikkagi hambad kusagilt võib-olla ometi Youtube'is sai, vaata kuhu keegi või seal autor ise on selle asja riputanud, eks ju. Aga kui sa tõmbad mingi faili kusagilt, mis näitab ära sulle mingi osa järjekordse mingist suurepärasest või vähem või lausa kesisest seriaalis, on juba oluliselt varastamine seal kellelegi oma, kellele see asi kuulub, kes oma õigusega teenib selle platsi, teeb raha sinu raha? Jah, tõsi, aga ikkagi teenijatel on sellele õigus. Ma saan sellest vaatenurgast selles mõttes aru tegelikult, et see on väga levinud vaatenurk olnud väga pikka aega. Algusest peale, ütleme niimoodi, ära varasta, on öelnud ühes ühes raamatus ikkagi 6000 aastat tagasi. Ja aga kas me saame siin rääkida vargusest, vargus on see, et kui mul on näiteks on sülearvuti laua peal. See on üsna kallis sülearvuti, kui nagu keegi varastaks selle ära, siis mina jääksin sellest ilma. Kui keegi teeb sellest koopia seda koopetajaks täiesti tasuta, siis on, temal on sülearvuti, minul sülearvuti, et mina ei ole mitte meiega. No see ei ole, sina ei ole seda sülearvutit teinud, sina ei müü seda, sülearvuti, keegi kunsti kusagil kõrvaltoas siin teeme neid, ta on pannud oma teadmised sinna sisse oma investeeringut sinna sisse ja tal on õigustatud ootus täiesti, et mina ka ostan selle, mitte ei kopeerisin sinu arvutit ümber. Ja kui me vaatame selles mõttes, et nagu te tõite siin näite, et kui me Youtube'ist vaatan mingisugust episoodi, siis see on nagu niisugune vähem varastamine, kuidagi kõhu allatõmbamine tegelikult tehnilise külje pealt ei ole siin nagu suurt erinevust. Seal on, küsimus on lihtsalt selles, et me läksime teie peale üle, väga tore, seal on küsimus, helver ju sellest, te teate seda väga hästi, et kes selle sinna on pannud, kui seal on pannud selle klipi omanik ise, siis seda saabki seal rahulikult vaadata ja saab vaadata rahulikult tulevikus, kui mina fännan seal oma madja naabrimehe tagant ja panen selle YouTube'i üles selle jaoks, et minu naine saaks seda töö juures vaadata, siis on see naturaalselt kõigepealt naabrimehe tagant varastamine. Aga kõige rohkem on see varastamine ikkagi selle klipi omaniku tagant, kes jällegi minu naisele loodab seda müüa. Aga vaatame siin nagu kahte asja, tegelikult analüüs läbi viidud selle koha pealt, mis Pilaatus mõjub tegelikult autoritele kui ka siis ütleme sellistele inimestele endile, kes nagu seda alla tõmbavad, jagavad tegelikult mõju autorile on selline, et väga paljuski ta saab rohkem tuntus, kuna see on lihtsamini kättesaadav ja põhjus, miks, nagu inimesed tõmbad internetis, on selles, et nagu legaalset võimalust ostmiseks tihtipeale ei ole. Kui me vaatame, mis on nagu internet, tõmbamise hind mingisugusel albumil, siis tegelikult see on sama, kui ma ostaksin selle laadi kusagilt poest. Aga poes poodi viimine, selle plaadi pressimine ja nii edasi, tegelikult väga kulukad on tegelikult aga internetis saab seda teenust pakkuda väga odavalt, samas hinnad ei ole nagu oluliselt allapoole läinud. Samas kui me vaatame, siis näiteks, mis mõjunud mängude eestlasest siin aastaid tagasi oli veel tõsine probleem, oli piraatlus kus testi olid läbi viidud analüüsid ja jõuti järeldusele, et ei ole väga mõtet enam arvuti peale mänge teha, sest nagu peatus on liiga lihtne. Eesti rohkem konsoolimänge. Aga tekkis selline onlain, moodne stiil ja mina olen seda ostnud väga palju mänge ja teised on ka ostnud seal vägapalju mängijad, mängude müük on tohutult kasvanud, stiimul, kasvun aastal üle 100 protsendi. Ja, ja kui see testib mängude ostmine on tehtud nii lihtsaks. Lihtsalt paneb programmi käima võt klik, sul asi äraostetav asi, tuleb su arvutis kohe mängima hakata. Puhub kõvasti mugavam, kui hakata mingisuguse piraatlusega jamama. Saan aru, ma tulen alguse juurde tagasi, kas ma sain õigesti aru, et ühe nii-öelda piraadi käitumist õigustab see, et kui tal on millegi järgi selline põhjendatud vajadus ta ei saa seda kätte, on nii-öelda keeruliseks muudetud mingi asja kättesaamine et siis õigustab justkui selleni nii-öelda noh, kas siis varastamise või siis kusagilt võtmise. Ma ei ütle, et see õigustab selle, nii, ma ütlen seda, seda niimoodi, et piraatlus on paljuski, ta on teenuse probleem. Et kui ei ole alternatiive, nii näiteks. Ja see õigustab seda olukorda ka mõnevõrra. Ma ei ütle, et see õigustab, ma ütlen, et see on niisugune, on kahetsusväärne olukord, mis on tekkinud. Kel ent ka põhimõtteliselt vägistamine on, mõnikord kahetsusväärselt tekkinud, olukorra tuleb, ma ei saa sellega nõustuda, loomulikult ei saa kätte lihtsalt kusagilt, ehk siis lähen ja võtan vägisi. Ei, see päris niimoodi ei saa meelevaldselt tõmmata paralleeli nende vahele, ma väga loodan, et ei saa, jah, see on hoopis teistsugune probleem tegelikult päris palju näiteid on, on internetist kus mõne autori teos, ütleme näiteks, räägin mingis muusikapalast, nii on pandud ilma autori loata kuhugi internetti ülesse ja, ja inimesed on avastanud seda nii ja on vaadanud, et oi, see on väga hea auto, on hakanud seda ja leidnud kontsertidele. Tegelikult muusikaärimudel muutub järjest enam selle peale, et ka tegelikult autorid ise panevad oma muusikat ülesse. No nad ei kaeba pärast seda mitte kedagi kohtusse, ühtegi kohtuasja selle kaudu ei sünni. Miks nad panevad oma oma lugusid üles ise sellepärast, et nad näevad, et see on selline reklaami mõju on tegelikult miks, lastakse raadiost, sest nagu see reklaamib muusikat, inimesed, kontserdi ostab plaati? Taatlus mõnes mõttes on näidanud Teedsin kui, nagu varem ei olnud nagu autoritel endal huvi panna oma muusikat ülesse. Navin näinud selles väga suurt mõju nendele müügile, sest interneti oli veel lapsekingades, aga siis hakkasid inimesed ise omavaheline faili jagama. Andre Pung, miks meil on vaja sellist vana süsteemi tsementeerimist, sest oleme ausad, kui milleski on Ellveril õigus neid asju kindlasti rohkem, aga üks asi on see, et tegelikult on, on väga paljud suurmuusika meelelahutustöösturid lihtsalt jäänud ajale jalgu. Nad ei suuda välja mõelda, nad ei taha investeerida süsteemidesse. Nad tahavad rahulikult endiselt müüa loodusvarasid, mõõdutundetult, raiskavaid, seedeplaate, mõttetute ümbriste, mõttetute paberitega, igale poole kaasa ja nii edasi. Nad lihtsalt tahavad seda teha. Nad on lihtsalt tekitanud nii-öelda selle vana oli autorikaitseskeemi ja püüavad seda selle ACTA kaudu tsementeerida. Ei arva. See tegelikult niimoodi on, ega siin siin lepingus ju mitte miski ei takista või pigem isegi soodustab müümist internetis, mitte mismoodi ta Soome reaalseid. Kuna ta tagab õiguste suurema kaitse internetis, eks ole, et autoritel siis produtsentide on nagu kindlam tunne oma oma tooteid internetis müüa. Ei noh, see on ju selge, internetis on muusika odavam, kui ta on, plaadi peal on huvi müüa ikkagi seda tükki alles ja selge on see, et see ACTA tekibki. Kui me vaatame maailmas olukorda, mis on, see tekib siis, kui keegi enam ei taha osta plaadi peal. No ei ole mõtet koguda endale tubade kaupa, eks ju, plastmassi koju. Nojah, ja mina ei ole ka viimase kolme-nelja aasta jooksul vist ostnud rohkem kui paar plaati ja need ülejäänud me tahame me internetis üleval, ma tõmban jah, erinevatest kohtadest, kus ma saan selle eest nagu raha maksta, raha maksta eriti palju pingutades selles mulle tegelikult eelmise diskussiooni juurde, ma tahtsin ühe märkuse lihtsalt tuua, et mulle hästi meeldis see, et kui ei ole nagu legaalselt võimalust midagi muud osta, tahab puudumine, tegelikult on kallegaalne võimetus midagi osta, eks ole, et see ei tähenda, et varastamine oleks okei, ma tahan ka endale Bentlid, mul selleks ei ole legaalseid võimalusi piisavalt raha pangaarvelt, siis see ei tähenda seda. Varastan, aga noh, see selleks ei ole minu vaidlust. Aga ikkagi tähendab üldiselt tonni seemne Tsementeerime vana ei arva. Me ütlesime, et noh, see üks nagu niukene vastuargument selle lepingu suhtes on olnud see, et ta on piisavalt üldine tegelikult nagu see, et ta on piisavalt üldine kohusta konkreetselt mingisuguseid väga täpseid asju tegema tegelikult jätabki võimaluse nagu seda seda õigust arendada selles suunas, kus kogus intellektuaalse omandi kuhu sa nagu areneda LVM kolleegide mure on lihtsalt selles, et me ju ei tea, kuhu see areneb, me tegelikult ei tea, kuna ta on liiga üldsõnaline, siis me hakkame seda maja täitma millegiga, mille olemus meile hetkel on veel võõras. Kui lähtuda sellest, et nagu kõik valitsused kogu aeg tahavad oma kodanikele halba ainet, otsivad võimalust, et noh, siis on üldse nagu midagi suhteliselt keeruline nagu ära teha, et noh, minu meelest nagu senine elu ei ole seda näidanud, et Eesti valitsus oleks oma rahva vastu kuidagi nagu halvasti käitunud, pigem nagu vastupidi. Noh, ma ei tea, võtame näiteks peaministri kommentaar ACTA teemal, et, et ma ei ütleks, et väga heatahtlikult seda See on emotsionaalne, seal, ma arvan, ka emotsionaalne ja, ja, ja iga vaataja mätta otsast nagu täiesti erinev lähenemine, kes on rohkem rahul, kes on tegelikult vähem rahul meie aeg vaikselt hakkab otsa saama, miitingut protestimeeleavaldused üle Eesti hakkavad mõne hetke pärast juba algavad juba mõne hetke pärast. Andre Pung. Mis põhimõtteliselt juhtub järgmise kuu kahe jooksul väga tõenäoliselt kirjutatakse asi alla. Kus kohas riigikogus või, või piisab sellest, kui valitsus mingi määrusega kinnitatud. Veel ei praeguse seisuga ei oska öelda. Kuidas läheb ikkagi riigikogu hakkab ikkagi teeme väikese nii-öelda väikse debatt pingpongi seal ära näidis. Näidislaskmisel riigikogu kindlasti saab olema kaasatud seda nagu päris kindlasti ta tegelikult juba on kaasatud debatti, nii et et kindlasti ei lähe riigikogust mööda. Kuidas, milline täpselt see formaalne protseduur saab olema, seda mina hetkel ei oska. Ma olen kuulnud sellist väidet, et kui Eesti alla ei kirjuta, siis ei saa minna Euroopa parlamenti, et kas vastab tõele? Ametist arutab seda siiski igal juhul, aga kas Euroopa parlament saab ratifitseerida, kui kõik liikmesriigid ei ole alla kirjutanud? Ei saa, nii et põhimõtteliselt, kui Eesti ei kirjuta aknale alla, siis on agdale tõmmatud pidur peale kogu Euroopas mitte nüüd terve lepingule või nagu sellel osalemist, nagu riikide pädevusse kuulub? Helmer, mis mis saab peale seda laupäeva ma ei ole väga optimistlik, ma ei usu, et väga palju inimesi välja tuleb. Esiteks on, saab minna suusatama, saab teha midagi palju Actamad kui üks tavaline Akto, et mis edasi juhtub, mis edasi saab peale seda, kui nädalavahetus on möödas ja uus uus nädal algab? Ma arvan, et ACTA on tegelikult osa laiemast sellisest arengust ühiskonnas, et et see on selline koht, kus kodanikud tõmbavad joone liiva ja tegelikult liigume debatis edasi sinna, et mida, kodanikud, tahaksin näha, kuidas kodanikud arvavad, et peaks autoriõigusi kaitsma. Me peame leidma mingisuguse uue kompromissi ühiskonnas selle koha pealt. Praeguse vana süsteemi jõulisemalt rakendamine ei ole lahendus, see ei ole lahendus, et laua ääres on ministeeriumid, on autorikaitsjad, vaid sinna peab kaasama autorite kaaskodanikke. Mis sa arvad, kas Eestis vastu võetakse või, või õnnestub teil kuidagi seista sellele vastu? Ma ei tea, ma loodan, et kui see asi läheb Riigikokku, siis seal on piisavalt. Seal on ainult 50 ja kui palju siis koalitsioonipoliitikuid, ülejäänud on opositsiooni omad, nemad võivad käia kas või kõrvade peal, aga tantsupeoks seda ikka kuulutata, see jääb lihtsalt selliseks jututoaks. Aga nii mõnedki koalitsioonipoliitikud on öelnud, et nemad nafta vastu. Et eks näis, mis saab. Oled sa hääled juba üle lugenud, kui palju neid potentsiaalseid vastuhääletajaid on? Ei ole veel lugenud, see on esimene asi, poliittehnoloogiat ei tunne üldse. André Puma lõpetuses ikkagi küsin veel ametnikuna töötajatelt, ametnik, eks ju. Ütleme niimoodi, isegi teie kohta sobib öelda nagu kõrge riigiametnik, olete te mõelnud ka nagu selle üle, et siis jumal tänatud, et see agdad tuli. Et vaatamata sellele, et teil teatud peavalusid selgitama, peate kogu aeg mõtlema, Sa pead murdma. Aga et on olemas sellised mehed nagu Elmer Lohu, nagu tema paadis veel kümneid ja kümneid, kes võitlevadki mingi oma õiguse eest ja olgu siis pealegi kas kellegi arvates seemnete mõju all või, või mitte olles, aga me räägime ometi kodanikuühiskonnast. Kuulge, igasugune diskussioon on tore ja vahva välisministrile. Ärge olge vahvas, te ütlete vahva sisse tähendabki teate midagi. No mõtelda on mõnus ja diskuteerida on ka tore ja välisministeeriumi igati, nagu seda seda soodustab, seesama ümarlaud, millest on siin korduvalt juttu olnud, seal tegelikult olid mis välisministeeriumisse nädala alguses toimusid, seal olid tegelikult ju koos nii ministeeriumite autorite kui ka siis kodanikeühenduste esindajad nagu nõus, sellist diskussiooni kindlasti jätkame. Ja noh, see diskussioon on olnud ju erinevates riikides üle terve maailma, et tänases osas Euroopasse toimus küll ära 2008. aastal juba, kui ACTA lepingu läbirääkimistega alustati, meile on ta nüüd natukene kuidagi hilja jõudnud. Aga noh, head, Otse välja, päris niimoodi, tegelikult täna siis on, üle Euroopa on umbes 200000 inimest lubanud tulla tänavatele, et Saksamaal konkreetselt, kus meie peaminister arvas, et asi ei ole isegi meediakünnist ületanud, ma lugesin kokku, on üle 64000 lubanud tulla tänavatele, et kuskil 4000 inimesed on tänavatel. Loomulikult kusagil on midagi riigi tasemel valesti tehtud, mingisugune diskussioon on jäänud olemata. Ei saa öelda, et diskussioon käis ära mingisugune neli aastat tagasi. Kas põhimõtteliselt ollakse täiesti võimalik see, et alustasin sellest selle asjaga nagu otsast peale riikides on teadus tohutult nagu kasvatatud, tõenäoliselt tajutakse oluliselt paremini mõni seda, mis on varastamine, mis ei ole varastamine ja alustame lihtsalt seal läbirääkimiste protsessi ringiga otsast peale teeme uue, mingi nii-öelda tulevikku vaatava kokkulepe ja kukub ja seda allkirjastama selle mulle tundub, et see oleks maksumaksja raha mõttetu raiskamine. Maksumaksja siin tahab oma raha praegu teile ulatada, kohe hakkaks seda tegema teisel pool lauda. No ma saan aru, et nemad kõige Eestiski ei ole nõus maksma Tasuta tõmmata selle lepingu kusagilt aga. Ma ma ei usu, et me jõuaksime oluliselt erinevale tulemusele, kui me praegu oleme jõudnud, nii et ma ei arva, et see oleks mõistlik. Aga ma arvan, et me saaksime mingisuguse selguse vähemalt sel teemal. Kõige kõige olulisem on see, et nii palju asju on ebaselged. Mõju Eestile on ebaselge, analüüse ei ole kas läbi viidud või olla avalikud. Suur aitäh poolt ja vastu oli täna teemal pealkirjaga ACTA, et on laupäev, siis tõenäoliselt Eesti suuremates linnades Tallinnas ja Tartus on võimalik näha Akto teemalisi meeleavaldusi linnasüdametes. Kui palju neid inimesi kokku tuleb? Vaatame kõik koos õhtust aktuaalset kaamerat, jaan, saame seda juba sealt teada. Välisministeeriumist oli kohal välismajanduse ja arengukoostöö osakonna peadirektor Andre Pung. MTÜ Eesti interneti kogukonda esindas selle juhatuse esimees Elver loo. Saadet toimetas maris Sander saatejuht Urmas Vaino. Kolme nädala pärast.