Tänases keskkavas lehitasime tuntud prantsuse kirjaniku Anton dessant, eks hüperii pärandit aga pisut erilisel viisil. Meie vestluse aluseks on kirjaniku ema madaam desse, Anteks hüperi raamat pojakirjadest. 1950. ja 53. aastal esines ema mitme Prantsusmaaülikooli üliõpilaste ees kõnega oma pojast. Hiljem sai selle kõne tekst Sissejuhatuseks raamatule, milles ema avaldas valiku antuani, kirju. Niisiis kõneleb ema. Jäär Macean on antuandesse andiks hüppeli kohta kirjutanud. Me teame, et ta ei leidnud iial rahu. Ta mõtles aina, kuidas jagada peamist. Mitte niivõrd paiksete ja leplikke inimestega, vaid rahutute hingedega, kes põlevad. Milline ka ei oleks neis leegitsev tuli. Ampuani kirjad ja raamatud annavad tunnistust tema rõõmudest ning võitlustest. Siin leiavad kinnitust rõõm õnnelikust lapsepõlvest, huvitavast tööst ja tugevast prusest sõprusest Mermoosija Jomee taoliste meestega. Võitlus majanduslike raskustega Ajal, mil ta töötas Pariisis Telliskivitehase raamatupidajana ja mul suunis soreevee autofirmas võitlus liiva ja loodusjõududega, kui ta kindlustas tulust Akkadi liini. Ja Liibüa kõrbes Pariis Saigoni reidi ajal. Võitlus üksindusega, Capri süviis. Võitlus ebaõiglusega, marin jaanis võitlusmeeleheitega. Kuidas saabub Alžeeriat surra kodumaa eest, aga tal ei lubata võitlusest osa võtta. Ja lõpuks viimane võitlusvooru kos, võitlus surmaga. Külmas ja kõledas hotellitoas range korraga õppus laagris üksikuna ja mahajäetuna öises kõrbes. Ikka pöördub ankuan mõtteis kodu juurde. Kodu, mida antuaal nimetab helluseleteks, oli kindlastiilid Ta, kuid külalislahke ja ruumikas maja Park, sirelipõõsaste salapära ja suurte vahtvatega oli laste jaoks lausa paradiis. Siin taltsutas antuan koos õe pissida. Turteltuvisid. Siin peeti rüütel Adeni ratsasõiduvõistlusi ja leedulid tunnistajaks pöörasele purilennule jalgratta Tal mis oli varustatud masti ja purjega. Sellest aga ei saanud suured inimesed kunagi teada. Vihmase ilma korral tuli tuppa jääda. Lohutuseks oli imeline pööning. Vissil oli siin hiina tuba, kuhu võis siseneda ainult paljajalu. Ema jutustas siin põnevaid lugusid, mis muutusid Silmees elavataks piltideks. Ühes loos ütles hirmuäratav sinihabe oma naisele. Proua, siia kirstu panen ma luku taha kustunud päikseloojangud. Ehk leidis väike prints, nad just siit. Lastetuba oli kolmandal korrusel, akende ees olid võred, et takistada katusel luusimist. Tuba soojendas, kajas ahi. Kõige parem, rahulikum, sõbralikum asi, mida ma eales tundnud olen. Oli seal Morris ülemise toa ahi. Ükski asi pole mulle hiljem nii palju kindlustunnet andnud. Kui ma öösel ärkasin, sahisest nagu vurr heitis seintele rahustavaid varje. Ma ei tea isegi, mis pärast, kuid mõtlesin siis ikka truule, puudli koerale. Väike ahi kaitses meid kõige eest. Mu ema mõnikord olid selles avasid ukse ja leidsid meid, ümbritsetuna meeldivast soojusest. Kuulasid, kuidas ahi vuhises. Läksid jälle alla. Ema kummardusin meie kohale, et miski ei segaks meie unenägusid. Sülitasid voodelinalt kortse arry laineid sest voodid koheldatakse samamoodi nagu jumalik käsi kohendab merd. Liigvara saabub aeg, mil ema ei sülita enam voodi, linnalt kortse ega vaigista laineid. Kuid kolledži ja lütseumi aastad toovad endaga kaasa vaheaja võlud. Sõjaväeteenistus viib antuani pikemaks ajaks kodust eemale. Armee aastate ja lennupostiteenistusse astumise vahel on ta kantselei vang, esindades soree veoautofirmat, kus ta alustab tööd tehasetöölisena. Pariis 1924 25. Elan kurvalt hämaras väikeses hotellitoas. Tuba on nii masendav, et mul pole tahtmist isegi kohvreid lahti pakkida. Olen üpris kurnatud, kuid töötan nagu noor jumal. Minu ettekujutus, et veoautost, mis olid üpris ähmased, on nüüd täpsemaks ja selgemaks muutunud. Usun, et varsti suudan juba iseseisvalt selle osadeks lammutamisega hakkama saada. Mis antuanil eriti täpseks ja selgeks muutub, on teadlikkus oma erialast huvi valitud eriala vastu. Antuan muutub enda vastu nõudlikumaks. Igal õhtul teen kokkuvõtte möödunud päevast kui ta eneseharjumuse seisukohast oli viljatu. Olen pahane neile, kelle pärast mu päev kaotsi läks. Jooksvatele päeva sündmustele on minu jaoks vähe tähtsust. Kuid hingeelu on raske sõnastada. See teeb natuke häbelikuks. Temast rääkimine tundub eputamisena. Kuid sa ei suuda ette kujutada, kui oluline on see minu jaoks. See mõjutab kõiki mu hinnanguid ka minu suhtumist teistesse. Olen halastamatu iseenese vastu ja mul on täielik õigus ehitada teiste juures seda, mida ma endas eitan. Parandada püüan. Ning nüüd tuledki lennuliin, mis teeb Anduanist lennuväljaülema ja kirjaniku. 1926. aasta oktoobris määratakse ta tuluustagaari liinile. Pärast esimest vahemaandumist kirjutab ta tulusist. Inimeste maast loeme. Asi ei seisa lennunduses. Lennuk pole eesmärk, Tom vahend. Eluga riskita lennuki pärast. Ka talupoeg ei 10 adra pärast. Lennuki abil lahkud linnadest ja tema arve ametnikest leiad uuesti talupojatõe. Teed inimese tööd ja tunned inimese muresid. Oled ühenduses tuuletähtede liiva ja merega. Võitled kavalusega loodusjõudude vastu. Ootad koitu, nagu aednik ootab kevadet. Ootad lennuvälja, nagu tõotatud maad. Jõudsid oma tõde tähtedest. Mina olen õnnelik oma ametis. Tunnen end lennuväljade, põllu harjana aga ikkagi olen hinganud meretuult. Alles kortsude maitsta ei saa teda unustada. Asi seisneb selles, et elada keset ohtusid. See väljendus on lihtsalt ülespuhutud. Pole hädaoht, mida ma armastan. Ma armastan elu. Ma vajan elu. Linnades pole enam tõelist elu. 1927. aastal määratakse ampuam Cap piin lennuväljaülemaks. Kallis ema kui sa vaid teaksid, millist mungaelu ma elan Aafrika kõige hüllatumas paigas keset Haanja Sahharat. On ainult kindlus mererannal ja sellele toetuvad barakid ning ei midagi muud, sadade kilomeetrite ulatuses. Tõusu ajal ujutab meri meid täielikult üle. Ja kui ma öösel vastu pööningu akna vanglatrelle toetan, meri niisama lähedal, kui oleksin paadis. Siinne elu on tõeline keratsemine. Voodi, mille moodustavad laua pappi ja õhuke madrats. Kauss veegan kirjutusmasinal lennuvälja paberid. Kloostri kong. Lennukid sõidavad siia kord nädalas. Nende vahele jääb kolm, kui see päeva. Kui lahkuvad minu lennukid, on mul tunne, nagu saadaksin teele oma lapsukesi. Olen rahutu, kui saan teate nende jõudmisest järgmisesse vahemaandumiskohta tuhandete kilomeetrite kaugusel siit. Ning ma olen valmis asuma eksinud otsingule. Ning nüüd algab suus seiklus, mis viib ampuani üle Andidepatangooniasse. Ta määratakse Aeropos Stahli Argentiina direktoriks. Usun, et sa oled minuga rahul. Aga minul on natuke kahju. Endine elu meeldis mulle väga. Mulle tundub, et praegune teeb mind vanemaks. Aeg-ajalt saan veel lennata, kui teen ainult kontrollreise ja tutvun uute lennuliinidega. Lenduri elukogemustest Aafrikas ja Lõuna-Ameerikas sünnivad lõunapostilennuk öine lend ja inimeste maa. Aktuaalne abiellub sobivat naist, on ta otsinud kaua ja hoolikalt. Ema. Mul on tagasihoidlik, õiget tagasihoidlik soov abielluda. Ainus häda on, et ma ei tea kellega. Pealegi on mul varuks hulgaliselt isatundeid. Tahaksin väikeseid antuaalne. Tahaksin kohata kena ja arukat tüdrukut, kes oleks sarmikas, lõbus ja ustav. Aga ma ei leia. Ainus, mida ma naiselt ootan, on see, et ta vaigistaks minu hingepiinu. Sellepärast vajan ma teda. Naistesse suhtun ma sama rangelt kui sõpradesse. Kui ma ei leia temas sõda, mida otsisin, olen pettunud. Kui inimene, keda ma pidasin huvitavaks osutub vaid üles keeratavaks mänguasjaks. Tunnen tülgastust ja olen talle pahane. Siin provintsi hotelli puhkeruumis on üks lobise, reputaks don tobe ja lärmakas. Ma ei või taluda sedasorti inimesi. Ja kui ma abielluksin ning avastasin siis, et minu naine armastab sellist seltskonda oleksin maailma õnnetu mees. Ma tahan, et mu naine armastaks ainult intelligentseid inimesi. Nüüd siis on valik tehtud. Buenos Aireses kohtab ta konstrueelu sussini. Argentiina kirjaniku komess karily leske. Kunst on eksootiline ja võluv olend, kelle äärmuslik fantaasialend ja keeldumine mis tahes kompromissidest ka neist, mida nõuab mehe vaimne töö muudavad kooselu keeruliseks. Sellest hoolimata armastab antuan oma naist ja ümbritseb teda elu lõpuni helluse ja hoolitsusega. Marin ja 1932. Tänu võitlusele kompanii aeru postaal sulgemise vastu saab antuaniale osaks Äärfranci vaenulik suhtumine. Taas ilma kindla elupaigata raskustest ummikusse aetuna on ta sunnitud astuma teenistusse realendurina. Mees, keda Maurid kutsusid liivade valitsejaks, kes olid tsiviliseeritud maailma ühendanud peaaegu tundmatute maakolgastega määratakse nüüd Marssey Alžeeria vesilennukite liinile mille baas asub marini jaanis. Võitlus loodusjõududega on ränk. Antuam pääseb hädavaevu tormide küüsist, kuid võitlus vaimustab teda. Tõeline katsumus on aga kaaslaste mõistmatu suhtumine. Oma raamatutega püstitas amptoamnele jääva mälestusmärgi ja nendesamade raamatute pärast näevad sõbrad temas kuimite kahtlast tüüpi siis vähemalt asjaarmastajat. Kirigiomeele väljendab tema kibestumist. Jomäe paistab, et sa saabud peagi mõtlen sellele väriseva südamega. Kui sa vaid teaksid, millist koledat elu olen elanud pärast sinu lahkumist. Millist kohutavat tülgastust elu vastu olen vähehaaval õppinud tundma? Selle õnnetu raamatu pärast on mulle osaks saanud viletsuse kaaslaste vaen. Mer moos räägib sulle kindlasti, millise kuulsus on mulle vähehaaval toonud, mu endised sõbrad, kes pole mind enam külastanud ja keda ma ometi nii väga armastasin. Sulle räägitakse kui edev ma olen. Tuluusist, akvaariumi pole ainustki inimest, kes selles kahtleks. Kui tuled sa hetkel meil puhuvad uued tuuled. Ning võib-olla ma vabanen hingepiinadest. 1935. aastal Pariis Saigoni reidi ajal seisab antuaal silm silma vastu surmaga. Ta lennuk kukub Liibüa kõrbe. Mitme päeva jooksul ei saada tema kohta mingeid teateid. Hommikuti kogub ta lennuki õlistelt tiibadelt kastepiisku, et kustutada janu. Ta võitleb surmaga. Iga kord, kui ma näen neid ootavaid Silme tunnen põletavat valu südames. Mind haarab äkki soov tõusta ja joosta otse edasi. Seal hüütakse appi. Seal hukatakse. Ma olen nõus uinuma uinuma üheks ööks või sajanditeks. Ja siis saabub rahu kui hüüded, mis tulevad sealt. Meeleheitepuhangud. Ma ei saa, käed ristis teiste hukkumist pealt vaadata. Iga sekund vaikimist tapab neid, keda ma armastan. Jumalaga kõik, keda ma armastasin. Mul on kahju teie kannatustest. Ei millestki muust. Lõppkokkuvõttes langes mulle parem osa. Kui ma tagasi pöörduksin. Alustaksin jälle otsast peale. Juba kardetakse, et antuano nuppunud Pärsia lahes. Samal ajal kõnnib antuan mööda kõrbe, kuni araablased ta kolme päeva pärast üles korjavad. Kurnatuna ja räbalais, kuid uhke selle üle, et on seisnud vastamisi surmaga ilmub ta ühel õhtul kaeru Grand Hotelli lävele, kus inglastest kaaslaseta avasüli vastu võtavad. Mõtlesin ema, kui lugesin sinu südamliku kirja. Sest kõrbes olen ma sind appi hüüdnud. Alin sügavalt pahane kõigi inimeste lahkumise peale selle vaikuse peale. Ma hüüdsin oma ema. On kohutav, jätta maha kedagi, kes siin nii vajab nagu konsuela. Sest tunned tohutut vajadust tagasi tulla, et teda kaitsta ja katta. Ning surud küüned liivadesse pinda, mis takistab sul oma kohust täita ja võiksid paigast liigutada mägesid. Sina pidid mind kaitsma ja katma. Ning ma hüüdsin sind nagu väike egoistlik kitsetall. Mingil määral tulin ma tagasi konsuela pärast. Aga ema? Sina olid see, kes mu tagasi tõi. Sina, mu habras ja õrnema olid kaitseingel tark ja tugev ja sedavõrd tulvil õnnistust. Et palvetasin sinu poole. Öises üksinduses. Sõda on välja kuulutatud hoolimata kõigi nende vastuväidetest, kes tahaksid antuani säästu, kirjutab ampuan ühele mõjukale sõbrale. Lämbun olen õnnetu ja pean vaikima. Päästa mind. Saada mind hävituseskadrill. Sa tead, et ma vihkan sõda. Kuid tagalasse jääda ma ei suuda. Milline kohutav vaimne libastumine on väita, et tuleb säästa neid, kes on väärtuslikud. Just osa võttes saame me kasu tuua. Kõik, mida ma armastan, on ohus. Kui Pravanduseks põleb mets, võtavad kõik, kes pole Alaton, närukaelad, labida ja kirka. Ma tahan sõdida armastuse ja sisemise veendumuse pärast. Ma ei või kõrvale jääda. Saada mind nii ruttu kui võimalik. Hävituse eskadrilli. Ta suunatakse lõpuks eskadrilli kaks, 33 17 meeskonda, 22-st ohverdavad oma elu. Miks küll peab kõik mida ma siin ilmas armastan, olema ohus? Rohkem veel, kui sõda, hirmutab mind homne maailm, kõik need hävitatud külad, laiali paisatud perekonnad ja surm ei lähe mulle korda. Kuid ma ei taha, et väärataks vaimset ühtekuuluvust. Enda elust maa pikalt ei räägi. Pole millestki rääkida. Ikka ohtlik ülesanne, söögikord, jälle magamine. Kõik see ei rahulda mind, hing vajab midagi muud. Ületatud hädaohust ei piisa raske südametunnistuse vaigistamiseks. Praegu valitseb hinges selline tühjus. Et suren janu kätte. Pärast vaherahu sõlmimist lahkub antuan õnnetuna ja meeleheitel Ameerikasse. Ta kirjutab. Ma ei salga kunagi ara omased, ükskõik mis nad teeksid. Ma ei jutlusta kunagi nende vastu teiste ees. Kui on võimalik neid kaitsta, kaitsen neid. Kui nad mind häbistavad, peidan selle häbi omas südamesse ja vaikin ükskõik mis nendest siis mõtlen. Ma ei hakka kunagi süüdistuse tunnistajaks panna, siis ei ütlema lahti kaotusest, mis mind sageli alandab. Tema raamat lahingulendur rehabiliteerima ameeriklaste silmis Prantsusmaa. Tema artiklid julgustavad neid sõjast osa võtma. Maandunud 1943. aastal koos ameeriklastega Aafrika pinnal. Esitab antuaal üleskutse, mis antakse raadio teel edasi. Prantslased leppigem omavahel, et ühiselt võitlusse astuda. Ärgem vaielgem võimu ja eesõiguste pärast. Püsse jätkub kõigile. Meie tõeline käskija on Prantsusmaa, kes on praegu sunnitud vaikima vihakem parteisid, kildkond ja mis tahes rühmitusi. Väsinud poleemikast taotleb ta korduvalt luba oma eskaadri õliga ühinemiseks kuid asjaajamised venivad pikale. Antuanon kurb ja üksildane. Nagu kinnitab autuani palve. Issand anna mulle lõpetatud lõikustööd, rahuluba mul olla. Olen lõpetanud saamise. Olen väsinud südame leinast, liig väsinud, et ajada uusi võrseid on üksteise järel kaotanud sõbrad, vaenlased. Ning mu teele langenud kurva puhkuse valgus. Mu jumal, olen kaugel. Kuid pöördusin tagasi. Jälgisin inimesi, kes keerlesid kuldvasika ümber. Mitte uudishimust, vaid rumalusest. Ja meie tänased lapsed on mulle võõramad. Kui noored barbarid. Kannan endas tarbetud aarete raskust nagu oleks see muusika, mida eales ei mõisteta. Nüüd, mil olen liig lähedalt inimesi näinud olen väsinud, ilmu mulle jumal sest sinuta raske. Milles Leiran taas kodus tavades unes tundub täna nii raske ja kibestab rohkem kui muu. Püüan teha tööd, kuid süda on raske. Julm aafrika madaldab hinge. Seal haud. Neljandal juunil 1943. aastal maandub ampuans Sardiinias all keerutasandikul võidukas naeratus näol. Ta on leidnud jälle hingerahu, kuigi tema terane pilk hellitas suuri lootusi tuleviku suhtes. Ta kirjutab sõbrale. Mul on päris ükskõik kuidas mind tapetakse sõjas. Mis on järele sellest, mida ma armastasin. Pean silmas inimesi, harjumusi, asendamatut, häälekõla ja teatud vaimuvalgust. 31. juulil 1944. aastal ilmub ta missale lennuvarustuses. Miks te mind ei äratanud? Oli ju minu kord. Ta joob tassi tulikuuma kohvi ja väljub kuuldub lennukimürinat. Ta lahkub luurelennule Vahemere kohale. Radar saadab teda Prantsusmaa piirini. Ja siis saabub vaikus. Vaikus kestab, algab ootamine. Radar püüab mingit keelumärki. Kui lennuk tõuseb tähtede poole ehk võib siis kuulda, kuidas tähed laulavad. Sekundid voolavad, voolavad nagu veri. Kas lend kestab veel? Iga sekund viib endaga ühe võimaluse. Iga sekund vib endaga midagi. Ampuani, hääle, antuani, naeru, tema naeratuse. Vaikus võtab võimust. Üha raskem ja raskem vaikus võtab maad. Antuaan oli õnnelik laps. Eluraskused tegid temast vastutustundelise inimese lennuliin, kangelase ja kirjaniku. Pagendus tegi temast peaaegu pühaku. Kuid rohkem kui kangelane, kirjanik, võlur või pühak digiantuani meile lähedaseks. Tema lõputu õrnus. Väikse lapsena ronis ta kuuse otsa taltsutada, turteltuvisid kõrbes taltsuta, staa, anti, loob ta taltsutus Maure. Ja praegugi veel pärast aastatepikkust vaikust jätkab ta inimeste taltsutamist. Mida tähendab taltsutama? Küsib väike prints ja Rebane vastab. See tähendab suhteid looma. Kuid on veel midagi, millest kirjaniku ema ise ei räägi. Midagi, mis kumab läbi kõigi kirjade. See on autuani hellus ja õrnus armastus ema vastu, mis hingestab tema kirju, tema kirjadest koostatud raamatud ning jäägude lõpetama ka meie tänast saadet. Oktoober 1922. Ma tahaksin nii väga sinu juures olla. Iga päev õpin ma sind rohkem armastama. Ma ei ole viimasel ajal kirjutanud, sest tööd on praegu kohutavalt palju. Tänane õhtu on vaikne ja rahulik. Kuid mina olen kurb. Ma ei tea isegi, mis mind kurvaks teeb. Õppuseda vooris on pikapeale väsitavat. Vajan puhkuseravi meie seal Morrissi majas. Sinu juures. Mida sa praegu teed? Kallis ema? Sa ei kirjutanud midagi oma näitusest ega Lepääni tunnustavast hinnangust. Kirjuta mulle. Sinu kirjad teevad mulle head. Nad on minu jaoks nagu värske tuuleõhk. Armas ema. Kuidas küll oskad leida nii õrnu ja ilusaid sõnu? Kui ma sinult kirja saan? Olen terve päeva heldinud. Vajan sind nagu siis, kui ma olin väike poiss. Adjutandi, sõjaväeline kord, taktika kursused. Kõik see on kui ka töötu. Kui ma kujutan ette, kuidas sa elutoas lilli sätid tõuseb minus viha adjotantide vastu. Kuidas ma küll võisin sind kurvastada? Kui ma sellele mõtlen, olen õnnetu. Kuidas ma võisin panna sind kahtlema oma armastuses? Soomete teaksid, kuidas ma sind armastan. Sina oled kõik, mis minu elus on head. Mind vaevab koduigatsus, nagu lapsepõlves. Mõelda vaid. Sina oled kodus. Kõnnid ja räägid. Ja me võiksime olla koos. Mina ei kasuta seda võimalust ja minust pole ka sinule tuge. Tõepoolest, ma olen täna õhtul nutu äärel. Tõepoolest, sina oled ainus, kes mind suudaks lohutada, kui olen kurb. Kas mäletad, kuidas ma väikse poisina koju tulin? Ranits seljas, pisarad silmis, sest olin saanud karistada. Ja piisas sellest, et sa mind kallistasid. Ja kõik ununes. Sina kaitsesid mind järelevaatajate prefektuuri meeste eest. Kodus tundsin end kindlalt kaitstuna. Kodus olingi kaitstud. Kodus olin ma sinu pilgu all ja see oli nii hea. Praegu on kõik samamoodi. Sinu juurest leian ma kindlustunde. Sina pead kõike. Sinu kõrval ununevad mured ja tahes-tahtmata tunnen end väikese poisina. Kallis ema, pean lõpetama. Töö on üle pea kasvanud. Tanja, hingan aknast värsket õhku. Siin on ka kärnkonnad, nagu seal Morrishi kodus. Aga nad ei laula pooltki nii armsalt. Kallistan sind. Sinu suur poeg, antuaal. Tänase keskkava koostas, valis katkendid ja tõlkis prantsuse keelest Leena Toomas Berg. Saates esinesid Velda otsus ja Toomas Lõhmuste.