Tere õhtust, kell sai kuus. Eesti raadio uudistetoimetus teeb kokkuvõtte laupäevast, 27.-st oktoobrist. Stuudios on toimetaja Tõnu Karjatse. Tartust saadeti viimsele teekonnale näitleja Helend Peep. Osatäitmise oli tal elu jooksul üle 200 Vanemuise teatris töötas Peep 55 aastat. Viljandis avatakse täna teatrifestivalil kuldne mask, mis toob Eestisse selle aasta vene teatri parimaid lavastusi. Seekordse festivali eripära on selle laienemine ka pealinna piiridest väljapoole. Pärnu teatris Endla esietendub soomepoiste saatusest kõnelev Mart Kivastiku näidend kangelane. Teatri tellimusel valminud näidend on ka tuleproov teatri trupiga liitunud noortele. Viljandi kultuuriakadeemia lõpetanud näitlejatele. Jõhvis tekitab segadust parkimise muutumine tasuliseks esimesest novembrist. See häirib eelkõige linna ettevõtjaid. Loogide liidu konverentsil tõdeti, et eestlased on teistele Euroopa rahvastele hoopis sarnasemal, kui nad ise kõlbavad. Leminev stereotüübid tõele ei vasta. Konverentsiga lõppesid ka Tartu Ülikooli Psühholoogia Instituudi vilistlaspäevad. Türgi Iraagi konsultatsioonid pingete lahendamiseks Iraagi piiril lõppesid tulemusteta. Türgi peaminister Tayyip Erdoğan süüdistas Euroopa Liitu hoolimatus suhtumises kurdi äärmuslastesse. Poola lükkas ümber väite venelastel noorkontrolli lubamisest riiki ja nõuab endiselt lihatoodete sisseveopiirangute tingimusteta tühistamist. Öösel peamiselt pilves, sooja kaks kuni seitse kraadi, homme võib tulla ka veidi vihma ja tuleb meeles pidada seda, et öösel läheb Eesti üle talveajale. Tartust saadeti täna viimsele teekonnale näitleja Helend Peep. Taavi Libe viib jutu edasi. Täna saadeti viimsele teekonnale näitleja Helend Peep. Vaatamata sellele, et Helend Peepu tunti enim kerjuse rolli ja kerjuse laulu järgi Boris Kõrver etendusest ainult unistus kogunes talle elu jooksul enam kui 200 osatäitmist. Vanemuise väikeses majas toimunud saatmisel meenutati, et 55 aastat Vanemuise teatrile truu olnud Peep oli näitlejana laval koos Paul Pinna, Ants Eskola ja Velda otsusega. Kuid ka nende näitlejatega, keda täna siiski mõistes veel nooreks generatsiooniks nimetatakse. Lõppenud, on lugu, mis kestis pea sajandi. Loo sõnum kestab aga igav. Varsti. 97 aastaselt meie seast lahkunud Helend Peebu põrm sängitati Tartu Raadi kalmistule. Vanemuise kollektiivi poolt tegi järelehüüde Jüri Lumiste. Teatrijuttudega edasi täna toimub kaks esietendust teatris NO99 jõuab lavale Hendrik Toompere kirjutatud lavastatud kommunisti surm. Lugu kõneleb kommunistidest metsavendadest 1940.-te aastate lõpus. Algmaterjaliks on NKVD, ülekuulamisprotokollide metsavendade meenutused Pärnu teatris Endla esietenduvas soomepoiste saatusest kõnelev Mart Kivastiku näidend kangelane. Teatri tellimusel valminud näidet on ka tule teatritrupiga liitunud noortele Viljandi kultuuriakadeemia lõpetanud. Teatele Ülle Hallik teeb ülevaate Mart Kivastiku kangelase keskmes on perekond, mis koondab endas Eesti rahva traagilise saatuse teise maailmasõja ajal. Üks poeg mobiliseeritakse saksa, teine Nõukogude rindele, kolmas sõja eest Soome metsatöödele saadetu ühineb vabatahtlikega, kes Soome poolel venelastele vastu otsustasid hakata. Lavastaja Kalju Komissarovi sõnul võib teine maailmasõda küll noorematele põlvedele juba kaugeks ajalooks jääda. Seda, kui niisugune pole meie maailmapildist aga siiani kadunud. Alles oli poiss, kes miini peale astus ja nii edasi ja nii edasi, eesti kutid kärvavad, andke andeks, et ma niimoodi ütlen, et minu jaoks ta ei ole kaugel emmede jaoks, naiste jaoks. Kes on selle kuti sünnitanud, siis naiste jaoks on see 10 korda valusam, need kategooriliselt selle vastu, et sõda on kaugel, sõda on väga ligidal, kogu aeg on sõda ümber, meie aga mulle õudsalt meeldib üks nipp, kes ei, lipp, on see, et selle tüki pealkiri on kangelane. Ja samas kui me oleme siin pea kolm tund ära istunud saalis siis korraga me saame aru, et, et meil ei olegi kangelast. Komissarovi kõrval lavastaja assistendina töötanud Helen Recory sõnul jäävad ka sõjast kõneleva lavastuse keskmesse ikkagi üksikute inimeste suhted ja saatused. Mind intrigeerib see just et see inimeste isiklik traagika, mis seal sõjas on see avaldubki läbi selle, see suur pilt läbi läbi üksikute inimeste lugude. Siiski leidis Komissarov, et aasta tagasi poleks ta mingil juhul arvanud, et soostub sõda lavale tooma. Oleks mulle keegi aasta tagasi öelnud, et mina hakkan sõda lavastas. Ah ei taha, ei taha, ei taha, aga see teater pakkis selle marutaudi vastase seerumi väga ahvatasse paketi, nimelt see, et kõik mu eelmise lennu lõpeb, aitäh, head näitlejad on siin teatris tööl ja siis nad ütlesid. Imelik. Kuule Komissarov, tee oma lastega tükk, aita nad nagu öeldakse, niimoodi suurele tänavale. Kadi. Ja sellega on muidugi siis ma võin ükskõik mida teha. Šveiki, võimaaritsat või. Ajaloo huvilistele teadmiseks, et näitlejad kannavad laval autentseid Soomest pärit sõdurivorme, mille hankimisel oli abiks Eesti Kaitseliiduga võrreldav vabatahtlik riigikaitseorganisatsioon. Hämeenlinna Ede, läheme reservpiirkond. Kangelase lavakujunduse autor on Silver Vahtre. Mundrite ja teiste kostüümide eest hoolitses Krista Tool külalisena Ugala teatrist. Etenduses teeb koos kaheksa uue näitlejaga kaasa kümmekond nii-öelda vana olijat. Raadiouudistele Pärnust Ülle Hallik. Ja veel teatrijuttu. Viljandis avatakse teatrifestival kuldne mask. Martoberil. Grauberg annab teada. Kuldne mask on leidnud kindla koha Eesti oodatuim mõttekultuurisündmuste seas. Festival tutvustab meile Venemaal väljendava teatripreemia kuldne mask, nominente ja laureaate. Seekordse festivali teeb eriliseks liikumine pealinnast välja, räägib Kultuuriministeeriumi asekantsler Piret Lindpere. Kui kuldsest maskist on kujunenud, võime öelda, et täiesti uus traditsioon Eestis siis see traditsioon on ilmutanud nüüd oma avatust ja kestvat tugevust juba juba sellega, et on tunginud Tallinnast välja etendused Kohtla-Järvel, Viljandis ja Tartus on justkui selliseks väikeseks lisa juveeliksele Kuldse maski peal eesti publikuni tuuakse kuku viis lavastust, Piret Lindpere, avatakse ta siis Viljandis vastankovi teatrietendusega Padaemand ja nende hulgas on siis ka üks laste etendus, inetu pardipoeg, Peterburi Teatril hulkuv koerake, mis kummaline küll olevat läbi müüdud koheselt Tallinnas, aga mingil põhjusel ei ärata üldse huvi Kohtla-Järvelt oleks arvanud, et just Ida-Virumaal oodatakse väga huvitavaid ka venekeelseid lasteetendusi. Täiesti uue lavastusena näeb Moskva lenkomi teatrivarjutust, mis ken case'i kultusromaani lendas üle käopesa. Lavavariandina kandideerib tänavu kolmele Kuldse maski preemiale. Tallinna abilinnapea Kaia Jäppinen. Nii sõnul on kultuuril kahe riigi vahelises suhtlemises oluline roll. Me oleme kõik erinevad, need riigid, kus me elame, me oleme nagu erinevad. Me oleme rahvuslikult erinevad ja tihtipeale seda ühist keelt on väga raske leida, kui räägime kas siis majandusest ja poliitikast, siin on erinevad huvid ja sellepärast ongi kultuur suurepärane vahend tegelikult suhtlemiseks, sest siinsed erinevad huvid puuduvad ja see on kõigile arusaadav. Veel sel aastal on Tallinnal plaanis sõlmida kultuurialased kokkulepped nii Peterburi kui Moskvaga. Tihe kultuurivahetus on Jäppineni sõnul eriti oluline, mõeldes aastale 2011. Ja see koostöö, mis on tegelikult selle festivali raames alanud ka kahe riigi vahel, on minu arust vägagi algus. Võidu tuleviku tihelmatele kultuurikontaktidele suurim vahetusele, eriti kui me mõtleme aastale 2011, millal Tallinn ja kui Eestil on seal olla Tapa tähelepanu keskmes, nii Tallinna Euroopa kultuuripea? Jõhvis tekitab segadust üleminek tasulisele parkimisele. Ago Gaškov räägib edasi. Alates eelolevast neljapäevast muutub parkimine Jõhvi kesklinnas tasuliseks. Mitmed poeomanikud on sedakorda kritiseerinud, kuid Jõhvi abivallavanem Priit Kesler on veendunud, et tasuline parkimine läheb nii või teisiti alates esimesest novembrist jõhvis käima. Esimesed kaks nädalat ei võeta tasu parkimise eest, vaid harjutatakse ta meie juurde ja liiklejaid sellega, et tasuline parkimine hakkab toimuma, mis selle korra eesmärk siiski umbes siis korrastada, parkimist, jõhvis või teenidena ei raha teenida me ei kavatse ja see ei ole kunagi olnud eesmärgiks, eesmärgiks on korrastada paljad, peavad hakkama ka ja hakatakse paratamatult käima ka jalgsi. Ja see ongi eesmärk, et vähendada autode hulka. Esimene tund on tasuta, see annab võimaluse inimestel siiski seal tunni aja jooksul omad asjad ära lahendada niimoodi, et ta ei pea maksma. Neil on paiku küll. Kus südalinna viie minuti tee on võimalik alates kontserdimaja juurest parklast, siin staadioni juures, Tartu maanteel on võimalus panna auto ära ja viie minutiga tulla südalinna. Inimesed, keda me täna ühes jõhvi kesklinnas asuvas parklas küsitlesime, ei ole väga resoluutselt tasulise parkimise vastu. Tasuline parkimine on täiesti normaalne, kuna autosid on palju, ütles Aleksander. Tema nimekaim on pisut teistsugusel veendumusel. Minu arvates ei ole esialgu veel jõhvis tasulist parkimist vaja, see võiks rakenduda kunagi hiljem. Rahast on kahju, kas jõhvis peaks parkimise eest maksma, võiks tasuta olla. Ta ükskõik kelle rahast rahast kahju ei ole. Ega ma sinikaua seisuga. Sõiduõpetaja Ilmar iimann suhtub skeptiliselt tasulisse parkimisse jõhvi kesklinnas. Miks ta paremaks muudab qq põse äärmisest sõita? Tasusin vist ilmselt rolli, mängi autode arvu vahepeal, see on lihtsalt intidele mingi rahakorjamise meetod. Kui selle arvelt midagi juurde tullakse, mingit parklad juurde ehitaks, siis võib-olla küll. Aga niisama ma ei tea. Tartu Ülikooli Psühholoogia Instituudi vilistlaspäevad lõppesid konverentsiga eestlase psühholoogia teemal. Taavi Libe räägib lähemalt. Psühholoogia Instituudi vilistlaspäevad valiti konverentsi läbiviimiseks seetõttu, et instituut on olnud läbi aastate Eesti juhtiv ja peamine käitumisteaduste keskus. Konverentsi ettekanded käsitlesid eestlasele ainuomaseid, tunnusjooni, identiteeti ja rahvuslikku iseloomu probleemi isiksuses katsumuste kaudu. Eestlased on isiksuse seadumustelt küllaltki sarnaselt teistele Euroopa rahvastele. Isiksusepsühholoogia vanemteadur Anu Realo sõnul saab eriti selgelt välja tuua kaks eestlaste kohta käivat stereotüüpi, millel tegelikkuses puudub teaduslik alus. Meelekindlus eestlased arvavad, et need on märgatavalt kohusetundlikumad, korralikumad täpsemad, kui nad siis tegelikult seaduste järgi on. Ja teiselt poolt eestlased arvavad, et nad on hästi sissepoole pööratud intra, merced, inimesed, kuid tegelikult on nad sellised üle keskmise. Rõõmsameelsed ekse lärtsid. Globaalses plaanis osutuvad levinud stereotüübid peaaegu alati alusetuteks. Psühholoogide jaoks on peamine küsimus see, miks stereotüübid üldse tekivad. Eestlaste nägemus endast kui tagasihoidlikust rahvast võib Anu Realo arvates tulla ajaloolisest kogemusest ning kultuuripärandist. Tõenäoliselt on siin tegemist teatud kultuuris levinud väärtus ja väärtuste ja uskumustega ja mingit pidi käitumisnormidega alates eesti vanasõnadest juba ütlevad, et ei maksa olla liiga rõõmsameelne ja ei maksa liiga palju, et tegelikult ma arvan, et see on selline kultuuris levinud käitumisväärtus norm olla mitte liialt liialt rõõmsameelne, sest siis võib õnnetus kohe tagant tulla ja nii edasi, nii et selles mõttes eestlastele muidugi ei teeks üldse halb olla rõõmsameelsemad ja oma tegelikku palet välja näidata. Antud teooria pretendeeri siiski täielikule tõele ning rahvusvahelisel tasandil tekivad stereotüübid tihti hoopis geograafilisest asendist lähtuvalt. Inimesed külmemates kliimades kipuvad ennast kirjeldama just nimelt selliste külmem mate, interpersonaalsete omadussõnade abilatakse võib-olla ka üks põhjustest, et Eesti asub küllalt kõrgel laiuskraadil ja arvatakse, et kes elavad põhja pool, on sellised külmemad ja kes elavad sooja soojemates kliimades on ka nii-öelda oma isiksuseomadustel soojemad ja see võib olla teine selline põhjus, aga täpseid põhjuseid ei oska veel hetkel öelda, kuidas stereotüübid tekivad. Ära lahendab, et pääseb kindlasti mainekatesse rahvusvahelistes ajakirjadesse oma artikliga. Eesti Raadio uudistele Tartust Taavi Libe Türgi peaminister Tayyip Erdogan kritiseeris Euroopa liitu, kuna tema väitel pole Ühendus astunud samme kurdi äärmuslaste ohjeldamiseks. Erdogani avaldus järgnes teatele Türgi Iraagi konsultatsioonide läbikukkumisest. Türgi teatel polnud Iraagi kaitseministri ettepanekut kriisi lahendamiseks tõhusad ja kiired. Poola valitsus lükkas ümber vene ajakirjanduse väited, nagu oleks Poola nõustunud lubama Venemaa veterinaarinspektorid oma lihatööstust kontrollima. Poola välisminister Anna fotoiga kinnitas, et Poola nõuab endiselt Vene poolt kehtestatud sisseveopiirangute tingimusteta tühistamist. Öösel kell neli läheb Eesti üle talveajale. Seoses sellega tuleb kellaosutid nihutada ühe tunni võrra tagasi. Talveaeg lõpeb märtsi viimasel pühapäeval. Ilm on meil öösel peamiselt pilves, kohati tekib udu ja sajab uduvihma. Puhub lõunatuul kaks kuni seitse meetrit sekundis, sooja kaks kuni seitse kraadi. Homme tuleb ka selgimisi, siin-seal aga sajab veidi vihma. Puhub lõunatuul neli kuni üheksa meetrit sekundis ja sooja on viis kuni 10 kraadi. Kuulasite Päevakaja kena õhtu jätku.