Ameerika helilooja, dirigent ja pianist John Williams tähistas kaheksandal veebruaril oma kaheksakümnendat sünnipäeva ja John Williams on 60 tegutsemisaasta vältel del saanud elavaks klassikuks. Ta on kirjutanud hulgaliselt meeldejäävat filmimuusikat ja teiste seas on staarvoos Choos, Superman, Indiana Jones, Jurassic, paak, sinder slist või hõõruma, lõun ning ka esimene Harry Potteri film ning filmirežissöör Steven Spielbergi. Ka on teda sidunud tihe koos Williamson kirjutanud muusikat pea kõikidele tema filmide Williams on kirjutanud ka arvestava hulga kontsertmuusika, vaat see on klassikaraadio eetris kõlanud tema viiulikontsertiga aasta numbrist 2011 valmis oboekontsert. 80 aastane helilooja on väsimatu ja ka tänavustel filmiauhindadel on ära märgitud John Williamsit päris mitmes kategoorias. Ta kandideerib nii filmidega teadvanchosoftintinguiv, Whoos, samuti kandideerida aasta heliloojaks veel eraldi kategooriates. Aasta parim muusika draamafilmile või animatsiooniga ning ka eraldi siis katkenditega erinevatest filmidest. Princher kontiinias, filmist näedwinghaftindsin, mis kõlab siin tänase saate alguses ning hõmm Gaming filmist Whoos. Küllap on igal kuulajal oma suhe John Williamsi filmimuusikaga ja omale lemmik, tema rikkalik kostüüm, muusika partituurimist. Aga kindlasti tuleb rõhutada siinkohal ka seda, et suures osas vaid John Williamsi teeneks lugeda ka seda, et endiselt on ka suures Ameerika filmitööstuses palgal ka filmimuusika heliloojad sest ta jätkas sellist orkestraalset filmimuusika loomist ja seda paberi ja pliiatsi abil ka ajal, mil hakkasid võib-olla natukene rohkem võimelised võtma sellised arvutihelid või ka popmuusikamaailm, mis kindlasti tervendavalt täiendab seda sinimuusika balletti. Kuid originaalloomingu kirjutamisega tegeldakse tänaseni ja nagu näha, ka võisteldakse selles vallas kuulakski siinkohal mõne klassikaraadiokuulaja arvamust, mis just neile on meeldinud John Williamsi filmimuusikast. Et teatud mõttes on mõnel filmil see muusika nagu enam ette tulev domineeriv, nagu need staaboosid ja, ja lõuad, mis teema on nagu täiesti klassikaks muutunud siis seitse aastat Tiibetis on minu jaoks fantastiline film. Sealse muusika oskab nagu olla sellise abivahendina, et ta ei, ei hakka esile tükkima, toetab, sest see film mõjub tervikuna väga hästi. Et, et onu Williams oskabki kirjutada nii ja naa. Ma vaatasin, et ta on nagu Potterile mõned teemad kirjutanud, et et ei ole vist peaaegu ühtegi tuntud filmi, kus tema käsi oleks mängus muusik kaasas. Olen vaadanud kõiki, nii tähesõdu kui Jurassic parki, sindrilehte ja Potteri-filme ja hea filmimuusika toetab alati filmi. Me ei pruugi neid meloodiaid peast teada. Aga ta on alati. Ta sisendab emotsiooni ja Williamsi muusika on üsa. Teerajaja olnud ulmelised. Sellised olid siis klassikaraadio kuulajate mõtted John Williamsi muusikast Ajal, mil helilooja ise sai 80 aastaseks. Ja siin minu jutu taustal kõlab katkend John Williamsi viimase aja muusikast. Hõnkaming nimeline osa filmist voolhoos. Aga nüüd vaataks ajas tagasi. Ja järgnevate minutite jooksul kuulate haruldasi helikatkendeid ja intervjuusid ajast, mil John Williams valmistas koos režissöör George Lucasega ette staar Voosetteist filmide Ämpaestriks back ja helikvaliteet iseenesest muidugi ajastukohaselt veidi segane ja hämar. Helilõigu alguses on juttu sellest, kuidas filmi eelarve oli siis kaheksa miljonit ning filmivõtted toimusid, on Norrasse. Need pidid aset leidma lumes ja see oli kõikidele osapooltele, kes selles filmis osalesid äärmiselt katsumusterohke. Ning siis edasi siirdutakse juba montaažiruumi, kus lisandub filmi üks autoritest helilooja John Williams, kes sõnab, et sellesse filmi pidi ta kirjutama äärmiselt aktiivsed ja kiire rütmiga muusikat ja see oli tema jaoks lihtsalt puht füüsiliselt väga raske töö, sest nii palju nooti pidi kirja panema ja ühtlasi antakse siin katkendis ka iseloomustus John Williamsile, keda tuntakse sõprade seas jonnina ning kelle näol on tegemist äärmiselt vaikse iseloomuga mehega. Kuigi ta on äärmiselt viljakas ja tolleks hetkeks juba kirjutanud üle 40-le filmile muusikat. See helilõik on siis alles vahetult enne star koolsi teise filmi linastumist Londonis ja John Williams siin kõneles siis oma loomisraskustest, ta pidi kirja panema väga palju muusikat tund ja 45 minutit ja seda siis mitte ainult planeerima, vaid Kaur kestreerima kirjutama välja partiisid ning seda siis erakordselt kiires tempos ning ta ainus lootus on, et muusad ei jätaks teda maha. Arhiiv kaadritest on näha, kuidas muusika salvestamise aegu istuvad stuudias filmirežissöör George Lucas ja ka filmiprodutsent ja stsenarist. Juttu tuleb sellest, et Steven Spielberg, kes tõepoolest nagu me teame, huvitas Lukasele filmi heliloojana John Williamsit. Ja see meeldis ka Tähesõdade autoritele, sest et proovisid Star Warsi juures kasutada just sellist traditsioonilist orkestrimuusikat. Kuigi valdavalt oli tolleaegsetes filmides levinud just džässmuusika. Ning sõnab siin peagi kõlakas intervjuus, et John Williams meeldis neile seetõttu, et ta suutis oma muusika abil filmis kujutatavaid tundeid võimendada ja ta suutis luua selliseid ulatuslikke käedramaturgilisi liine. Ta suutis muusikat varieerida ning samal ajal ei olnud selles muusikas liigseid aktsent. Sa ei olnud selline miki moosimuusika, mis kajastab iga filmis aset leidvat kukkumist või hüppamist. Star Warsi filmide näol oli tegemist stseen küllaltki kiire vaheldumisega ja ka muusikapidi sellele kuidagimoodi reageerima ja loomulikult kaasneb filmimisega alati selline väga tihe ja pingeline ajagraafik ning hilinevad jah, tavaliselt ju tulevad filmi montaaži juurde alles lõppjärgus ning siis koos otsustatakse, kui palju ja kuhu muusikat vaja on. Siin on kuulda võib-olla ka natukene sellist vaidlust, et mis hetkel siis muusika peaks kõlama hakkama ja John Williams sõnab, et tõepoolest koos režissööridega on küllaltki erinev. Mõni neist päris täpselt ei tea, mida ta üldse heliloost ootab. Mõni on suurepärane ekspert, on ette tulnud ka vaidlusi ning võib ette tulla, et heliloojal ja filmirežissööril ei ole tunnete kulgemisest ühesugune arusaam. Jon Williams tuli filmimuusikamaailma 50.-te aastate lõpul ja siin on ka üks katkend filmist. Kuidas varastada miljon dollarit, mis on pärit siis 66.-st aastast ja kus just muusikal on väga oluline roll. Ta kõigepealt loob sellise põneva atmosfääri kus filmilinal suurt midagi ei toimu, näha ainult Audrey Hepburn ja edasi toimub siis kahe peategelase nii-öelda kokkupõrge ja jällegi filmilinale ei ole näha, kuidas inimeste tunded nagu muutuvad, küll, aga see muutus olemas muusikas, mis omandab sellise küllaltki sooja tunde värvi ja seda läbi harmooniakäsitluse ning orkestratsiooni. John Williams sündis kaheksandal veebruaril 1932. aastal Longaylandi New Yorgis Ester ja John Williamsi peres ja tema isa oli džässlöökpillimängija, kes mängis ka Raymond Scotti kvintett Is. 1948. aastal kolis pere Los Angelesse ning John õppis nord Hollywoodi koolis, mille ta lõpetas 1950. aastal. Ta õppis veel ka Oll Sandžese California ülikoolis ning võttis eratunde Itaalia heliloojad. Maria. Kas nõuavad, et esmalt 1952. aastal liitus ta USA õhujõududega ning trigeerisi arranžeerinud seal muusikat õhujõudude puhkpilliansambli jaoks. Ning 1955. aastal, mil tema teenistus lõppes, pöördus ta tagasi New Yorki ning astus, oli Ding, õppis seal klaverit, rosinale, vinni käe all. Süljardi kooli õpingute aegu töötas John Williams jazzpianistina New Yorgi mitmetes klubides ning ka stuudiotes ning teiste seas helilooja Henry massini jaoks. Ta tegi koostööd muusikutega nagu rolli vandak või jaks Perling niga Poppeiniga mängides muusikat ka mitmetes telesarjades, kuidas John Williams tegev koostajad laulja Franki leiniga Aroniseerides ning juhtides ansamblit 60.-te aastate alguses ning keda tunti nime all lell Johni laav. 1956. aastal abiellus ta näitlejanna Barbara Rickiga ning perekonda sündis kolm last. Jennifer 1956. aastal, kaks aastat hiljem marki ja veel kaks aastat hiljem Joseph. Pärast esimese abikaasa surma abiellus John Williams 1980. aastal Samantha Winslow ka need, kes on John Williamsi filmimuusika kui tuttavad kindlasti teavad, et tema stiili võib kõige rohkem seostada neuromontismiga ning tema inspiratsiooniallikad on kindlasti pärit 19-ga ta 20. sajandivahetusest. Aga üks kindel allikas on Richard Wagner, kellelt ta on üle võtnud sellise Kiievi idee. Pärast Julieti lõpetamist pöördus John Williams aga see Los Angeleses ning halastas filmistuudiotes arranžeerija tööd. Ta tegi koostad mitmete heliloojatega. Näiteks kirjutas organstratsiooni frantsa Vaksmanni pärathermani Alfred Neumanni muusikale ja tema kolleegide seas orkestreeri Sid muusikat sarnaselt kondades Salinger vei, Popp, Franklin John Williams tegutses tol ajal ka stuudiopianistina ning esitas firmusega pardid tuure, mille autoriteks olid Cherry Kolsmist. Saime Henry Mancini, üks tuntumaid Henry Mancini. Filmimuusika partituur, kus Williams on osalenud, on pärit 1959.-st aastast Pieter Kann. Kolm aastat hiljem valmisel Teisofain rosis ja aasta hiljem Shareid. See on Williams, kirjutas ka muusikat mitmetele teleprogrammidele. Williamsi esimene suurem fini muusika partituur valmis 1958. aastal B-kategooria filmile tädi jõu. Ning kaks aastat hiljem veel ka leiab Jiang ning teda hakati tundma kui sellist väga huvitavat. Heliloojad, kes suutis komponeerida nii džässmuusika kui sümfoonilise muusika vallas ja ka klaverimuusikat siin üks näide 67.-st aastast. Filmimuusikat ka valija tools. Ja Williamsi edu jätkus 69. aastal valmisculbaemis Starship veel ka Robert Altmani sellerile imidžist koost löökpillimängijast Amoya Mazdaga. Kui veel midagi ära mainida, siis siin taustal kõlab film seitsme neljandast aastast maavärin koostes imelisse krapsaniga. Kuid ta kirjutas ka vesterni muusikat. Filmine kaubaess, mis tuli välja 1972. aastal. Ning 1974.-st aastast sai alguse John Williamsi koostaja, filmirežissöör Steven Spielbergi kam. Milline Spielberg debüteeris filmikaadris šokolaad ekspress. On üsnagi tõenäoline, et oma 80. sünnipäeva aegu viibis Sign Spielberg rahulikult kodus ja komponeeris oma järgmist partituuri Steven Spielbergi filmile Lincoln, mis tuleb välja siis tõenäoliselt 2012. aasta teises pooles. Steven Spielbergi on öelnud, et tema austus John Williamsi suhtes kasvab iga partituur igaükskõik. Kas see muusika siis on loodud Steven Spielbergi enda filmile või mõne teise filmi režissööritööle ning talle tundub, et ta on John Williamsi muusikast lummatud isegi rohkem kui siis, mil ta alles 70.-te aastate alguses heliloojaga kohtus. Steven Spielberg meenutab, et ta kohtus helilooja John Williamsiga 1973. aastal ajal, mil ta valmistas ette oma esimest filmidebüüti süvenenud ekspess. Ning teda innustas see, et ta oli siis väga hämmastanud John Williamsi saavutustest filmides rõivers ja Kalbais. Silver on öelnud, et ta kogusama lapsepõlves veel enne seda, kui ta ise hakkas valmistama filme kogus, siis filmimuusikaplaate ning kõige meeldisid talle Dmitri Dionkin ja Franz Vaksmani ning Miklas rassaja pärast Hermanni muusika ning tunnistab, et tema oli tõenäoliselt tol ajal filmimuusikast sõltuvuses ja Stevens värk. Teades, kuidas John Williamsile läheneda, ta tõepoolest tunnistama filmimuusikarepertuaari läbi ja lõhki ja teadis, et nende paljude oluliste filmimuusikanäidete kõrval on ka neid, mis võib-olla ei ole tõusnud tähelepanu orbiiti nagu Fitzveli. Tõenäoliselt lummas ta maailmakuulsa helilooja ära tol hetkel sellega ta oskas vilistada Fitzwelli meloodiat. Bilbergi ja John Williamsi teine koosta film kannab nime Choos ning hai lõugade agressiivsust püüdis edasi anda John Williams oma muusikas. Siin kuulasite siis katkendit 1976.-st aastast, mil John Williams pälvis Oscari filmimuusikaga Steven Spielbergi filmile Choos. Nüüd, kui kirjeldada nende koostööprotsessi, siis pilverg on selgitanud, et tavaliselt ta püüab anda John Williamsile lugeda stsenaariumit vahetevahel ei loe, loeb seda, kuid vahetevahel mitte, oleneb sellest, kui hõivatud John Williamson, kuid Williams siiski eelistab ja peab oluliseks. Film oli siis seal Steven Spielbergi ka väga palju sellest filmist rääkida, et kuidas Spielberg üldse seda filmi nagu näeb. Pärast filmivõtteid näitab ta tavaliselt John Williamsile sellist esialgset materjali. Ja seejärel siirdub John Williams kirjutama muusikat, sest see esialgne materjal juba annab aimu sellest, milliseks hakkab kujunema. Ja seejärel esitab ta juba Spilver keele eskiis klaveril ja tavaliselt mõned nendest teemadest emeloodetest meeldivat Spilbergile juba esimesel läbimängul. Stiibriga on seda filmimuusika kuulamist kirjeldanud väga emotsionaalselt, kuidas ta tiirleb ümber klaver ja ja väljendab siis häälekalt oma emotsioone ja vaimustust. Teine väga oluline punkt, millel Spielberg on oma intervjuudes peatunud, on see, et neil ei ole olnud John Williamsi ka erimeelsusi muusika osas. Nad tõepoolest tunnetavad seda ühtemoodi ja Spilbergile tundub, et John Williams suudab vaate tabada filmi ideed oma muusikas. Üldiselt on teada, et John Williamsit kutsutakse sõprade ringis Johniks. Võib-olla on huvitav fakt, aga selles, et Steven Spielberg kutsub teda maksiks ja Sven Spielbergi poja nimi on samuti maksaga, see tuleneb John Williamsi hüüdnimest ja see maks viitab heliga maks lainele ja kellega Spielberg Williamsi muusikat on omal ajal võrrelnud. Ja siin kõlas äkki katkend 1983.-st aastast, mil John Williams pälvis Oscari muusika eest Steven Spielbergi filmile niidi extra Terrestial ja täna siin ka Spielbergi paljusõnaliselt selle toreda filmi eest, samuti ka esitajaid, nagu ta alati oma Oscari kõnes on ära maininud just selle orkestri, kes parajasti tema muusikat on mänginud. Ja selle filmi saamisloos on ka üks huvitav fakt. Nimelt on selle filmi Montaažis lähtuda eelkõige muusika loogikast ja selle huvides siis filmimaterjali ümberlõigatud, mida just sageli kui mitte öelda peaaegu mitte kunagi ei tule finimaalased. Ja kuulasime veel seda ajaloolist hetke aastast 1978 sellises aasta, mil kandideerisid kaks John Williamsi filmimuusika partituuri Oscarile. Seda on muidugi tulnud ette mitmeid kordi ka hiljem. Aga toona siis ei, võitlus kaotas osas ööd ka ainult kuid võitis saabas ja tänukõnes. Nagu te ehk kuulsite, nimetas John Williams George kas meistriteost, aga täna seda filmimuusika esitajaid ja sallastajaid? Nagu me tänases saates oleme juba rääkinud, siis asjaolu, et sai alguse John Williamsi George Lucase koost filmisarjas Star Wars, et selle alguspunkt on samuti seotud Spielbergi, kes Lukasele soovitas ning Lucas siis otsis heliloojad, kes suudaks kirjutada sellist klassikalist Hollywoodi filmimuusikat 30.-te 40.-te aastate stiilis. Spielberg soovitas, et John on see õige inimene, ta on, suudab kirjutada fantastilist muusikat ja Lukas tegelikult ei teadnud John Williamsi sellist klassikalise orkestrimuusika poolt ja tunnistada, pigem sellise džässmuusika on nii, et ta oli veidi isegi nagu närviline selle lõpptulemuse osas. Lukesena on öelnud, et saevas on 90 protsendi ulatuses muusika film. Tegemist on nagu mõnes mõttes vanamoelist tummfilmiga, kus muusikal on loo jutustamise roll väga palju emotsioone, reaalset plaani on just sedasi antud muusika kaudu mitte selle kaudu, mida on näha linal juba esimese Star Warsi filmi aegu 1976. aastal, sõnas Lucas vajab sellist tung imelikku lähenemist ja John Williams mõistis Lukase positsiooni täielikult ning oli kasvavast ideest väga vaimustunud. Nii et nende vahel oli samuti erakordne. Koostan säält kas 25 aastat ning selle tulemusena on valmis kuue Star Warsi filmi peale kokku 14 tundi orkestrimuusikat. Indiana Jonesi filmide sarjas tegutsesid Lucas Spielbergi Williams koos ehk siis Luukas produtseeris ja Spielberg. Lavastaja ja Lukase sõnul on tõepoolest Steve on, tegutses ja töötas väga tihedalt koostöös John Williamsiga. See töö iseloom on nende erinevate lavastajate puhul natukene nagu sarnane. Nimelt poolest siis selgitavad Jon Williamsile, millal ja millist muusikat, et sooviksid, millised on nende kavatsused ja kas see muusika peaks olema pigem nagu dramaatiline või siis sellise sõjaväemuusika allusioonidega või religioossete ülemtoonidega või kuidas peaks mingisugust stseeni kommenteerima. Ja seejärel John Williams tegutseb omapäi ning toob tagasi särava partituuri. Lukas on öelnud, et John Williamsi partituurid on mänginud olulist rolli Saagoordide filmide edus ja selle tähtsus on võrreldav nist stsenaariumiga kui ka näitlejatöödega. Sellele on tõesti erakordselt suur mõju filmi üldises plaanis. See Spielberg on öelnud, et John Williamsi näol on tema meelest tegemist sümfoonilise muusika ka heliloojaga, kes on ennast jagu muusikalukku kirjutanud. Samuti on tegemist dirigendiga, kes on siis näidanud ennast dirigenditöös. Pastan pops orkestriga. John Williams oli ajavahemikul 1009 80 kuni 1993 pastan paps orkestri peadirigent ja sai selle ameti järjem Artolfiilerid, kellega ta küll isiklikult ei ole oma elu jooksul kohtunud, küll aga suhelnud telefonidel. 984. aastal saabus tema dirigenditööst selline küllaltki kriitiline hetk ka Mil, mõned pastan papsi orgast. Randid avaldasid pahameelt, et nad peavad stabiilset John Williamsi uut muusikat lehest lugema. Ja pahameel oli siis mõlemapoolne ja ähvardas kombineerida selleks, et John Williams lahkub oma tööpostilt. Kuid olles siis mõni aeg hiljem ta tunnistas, et filmimuusika kirjutamise graafikud on Beatööritavad ja võib-olla oli tal ka kerget selline distsipliini puudumine ning orkestri poolt samuti muusikud ja menetlused vabandasid ning koostöö jätkuda. 995. aastal aga jätkas siis kiis lokkad, pastan vabsee peadirigendi ametis ning John Williams Istan saanud pastanbapsi audirigent ning, ja tõepoolest, siis juhatab orkestrilt seinani mitmesugustel pidulikel puhkudel ja juhatas saab ka iga-aastast filmimuusikaõhtu bostoni kontserdisaalis ja tengel voodis. Singenelast John Williams, kelle sõnul muusikat Ka tegelemine nõuab järjepidevat tööd ja ka tervest elust ei piisa, et muusikaga ühele poole saada. Ja talle isiklikult tundub, et ta võiks lõpmatuseni midagi juurde õppida ja panustada. Iseasi, kui palju tal selleks siis aega on. Aga ta püüab anda endast parim. See on Williams on seotud ka Harry Potteri filmi seiste olulisemate teemadega, kuigi ta ei ole orkestreerinud komponeerijad kõikide härje patareid, filmimuusikat aga Sarasemalt ka mõningatele varasematele filmisarjadele. Tõepoolest seostatakse John Williamsi nime eelkõige filmiga, kuna tema poolt on loodud siis filmi ühed olulisemad teemad ning tänast saadet filmimuusika helilooja John Williams-ist jääbki lõpetama üks helinäide Harry Potteri filmidest. Nimelt John Williamsi poolt kirja pandud ning filmide poolt kuulsaks mängitud Hedvig ideega. Kuulasite saadet Ameerika heliloojast dirigendist John Williams-ist, kes tähistas kaheksandal veebruaril oma kaheksakümnendat sünnipäeva. Siin stuudios, oli täna Mirje Mändla.