Kes olid alla ja Tere päevast, hea klassikaraadiokuulaja, hea kultuurihuviline Tartu kultuurisaade sallide alla ajan jälle eetris. Mina olen Berk Vaher ja täna räägime kirjandusest, raamatukogu, reformist, sellest, kuidas mõjutab Tartut ja Tartu Kirjanike minuga koos stuudios kehanic ja Kirjanike Liidu Tartu osakonna esinaine Piret Bristol. Tere. Tere. Ning Maia Tammjärv, kes on Tartu Ülikooli kirjandusmagistrant Tartu linnaraamatukogu klienditeenindaja ning aktiivne kihendus sündmuste korraldaja ja neil osalejad. Tere. Tere. Viimased nädalad või isegi viimased kuud on toonud kaasa elava arutelu kultuuriministri Rein Langi algatatud raamatukogu reformi üle. Nähtavasti ei pea me kuulajale ka selle sisu põhjalikumalt tutvustama. Kuidas teile tundub, kas sellist reformi oli vaja, kas seda oli sellisel kujul vaja? Mina arvan, et sellest on olnud palju kasu, sellepärast et asjast on vähemalt räägitud ja päris palju räägitud ja loomulikult on selgunud, et see reform on suhteliselt valedel talustelt läbi viidud ja kellelegi ta eriti ei meeldi. Ma meenutaksin, et igasuguseid kirjandusauhindu, mille järgi raamatukogud peavad nüüd oma kogusid komplekteerima tulevikus, et neid on välja antud mitte ainult viimased 20 aastat, vaid neid on välja antud ka varem, et kogu see kultuurkapitali auhindade ümber käib arutelu selle selle juures võiks meenutada, et vanasti kandis seesama kirjanduspreemia nime Juhan Smuuli nimel linnakirjanduspreemia. Teda anti välja paarkümmend aastat ja kui vaadata neid nimekirju nende kirjanike nimekirju, kes tookord laureaatideks osutusid, siis ega suurt vahet praegusega eriti ei ole. Et minu esimene raamat kunagi 90. aastal töötades rahvusraamatukogus koostasime bibliograafia Eesti nõukogude kirjandusauhinnad 1984 89. Ja sellepärast olen ma päris põhjalikult tolle ajaga ka kursis. Ja noh, nüüd vaataksin pigem seda jah, kerge muigega, mis toimub. Kuigi noh, asi on naljast kaugel, tegelikult. Maia, sina oled raamatukoguhoidja, kuidas sulle tundub? Ja ei, see teema on muidugi väga lai jah, väga laialdane teemaga ja neid kitsaskohti, mis, mis selle farmis on, ma ei jõua ära loetledes selle saate ka, aga mõne võimeka nimetatud mõne võime nimetada see selline ilukirjanduse eelistamine esiteks üldsegi see, sest et raamatukogudes ei ole ainult ilukirjandus mis mõned poolt on muidugi tore eesti kirjandusest nagu utsitatakse tagant ja antakse raha nii-öelda sinna juurde. Aga, aga no see reform ei ole, ei ole nagu läbimõeldud ta jälle tasakaalus absoluutselt ja venekeelsed raamatuga üldse see teema, et et minu meelest sellega on nii palju asju valesti, et see, mis seal head on, need seegaalust absoluutselt elas. Ja no ütleme, raamatukogu teenindajana ma võin öelda, et et ma nagu tunnen lugejaid päris hästi ja tunnengi raamatutega töötajaid päris hästi ja ei lugejaga raamatukogutöötaja ei ole, ei ole nii loll, et temalt, eks ole otsustamisvõimaluse ära võtma. Et, et see, see haige No nagu näha ja nagunii tihti viimasel ajal juhtub. Kellelegi see reform ei meeldi, aga tuleb ta ikkagi. Mis te arvate, kuidas see Tartut mõjutab, kuidas see mõjutab Tartu kirjanikke, kuidas hajutatatu lugejaid tahta raamatukogusid? No, ma kujutan ette, Tartus on see suurlinnaraamatukogu no ikkagi mõjutab aga jällegi mitte nii väga selles mõttes, et linnaraamatukogu ikkagi ostab põhimõtteliselt kõike ja kõik on seal olemas ja saab ka nüüd olema. Ma kujutan ette, aga noh, keegi ei tea täpselt siis, et kas keegi saab olema vähem või, või kuidas nagu lahendatakse, et, et pigem ikkagi mõjutab maaraamatukogust, ma kujutan ette, rohkem. Aga kirjanike poole pealt võib-olla oskab piraat rääkida. Kirjanike puhul on ju tähtis näiteks laenutustasu, mida nad saavad oma teose laenutamise eest, aga kuna need on niigi kohutavalt väikesed ja ei mängi mingit rolli ühe kirjaniku sissetulekutes, kui ta ei ole just Andrus Kivirähki siis noh, sellest ei sõltu suurt midagi, peaasi on võib-olla see, et kirjaniku loetaks ja kui tulevikus ootab teda ees olukord, kus tema raamatut üldse enam raamatukogudesse ei satu, eriti maale. Siis on see muidugi väga halb ja tuleb võtta käibele varuplaan, mis on kirjanike keskne ja mis sest võiks välja näha, nii et noh, see on utopistlik, aga, aga et ega kirjanikul muud enam üle ei jäägi, kui ennast ise kirjastada ja oma raamatuid raamatukogudele kinkida. Sest kingitud raamatud on seal täpselt sama hästi nagu riikliku tellimuse alusel ostetud raamat. Jah, muidugi. Ongi täheldatud seda, kuidas kõige suurema löögi alla sellest reformist satuvad need kelle jaoks ehk kõige rohkem mõeldud oli maaraamatukogud, nimelt mille puhul siis need raamatud, mida inimesed tahtsid lugeda, asendatakse nendega, mida ta tõenäoliselt ei taha. Mis tähendab, et lugejate langeb ja väga tõenäoliselt nii mõnigi raamatukogu pannakse üldse kinni. On olnud neid, kes ütlevad, et täpselt see kultuuriministri eesmärk ongi. Et vähemalt Tartu puhul me võime näha, et midagi sellist juhtuma ei hakka. Need raamatukogud, mis on, jäävad alles ka need linnaraamatukogu harukogud tõenäoliselt jäävad alles või tunned sa teistmoodi majja? Ei, absoluutselt mitte, sest et et ka need haruga, Tammelinna, närin, Karlova ja nii edasi on, on suhteliselt hästi varustatud, et kogu aeg olnud ja vajadusel saab ka tellida peamajast või et et see ikkagi jääb nagu allüksuseks ja ma arvan, et need jäävad alles. Aga mis puutub maa raamatukogudesse, siis mina millegipärast arvan ikkagi, et kõige et juhtub hoopis see ostetakse poole raha eest, see, mida peab ostma ülejäänud poole raha eest ikkagi nii-öelda siis Kärtland ja tahvlit, et see, mida lugeja tahab lugeda, sai ka kuhugi ära. Aga siis need vahepealsed jäävad puudu, ütleme erialakirjandus või ajaloo raamatut, kalleid kokaraamatuid või midagi sellist. Piet juba mainis ühte probleemi on ka mitmed teised kirjanikud välja toonud, et kui hakatakse eelistama konkreetselt neid teoseid, mis on võitnud mingisuguseid auhindu, siis see tähendab seda, et väga mitmed head raamatud, head kirjanikud, kes mingil põhjusel ei ole nende nominentide või laureaatide hulka sattunud tavad kõrvale ja. Mulle tundub, et see mõjutab päris paljusid Tatu kirjanikke sest miskipärast on viimasel ajal niimoodi olnud, et Tatu kirjanikel nendesse nominendi nimekirjadesse nii väga palju asja ei ole. Ma arvan, et see ei sõltu ilmtingimata tasemest, mis ähvad. Piret. Seda kindlasti mitte. Tartu Tartu Kirjanike liit meenutaksin siin koondab kõiki Lõuna-Eesti kirjanike ja meil on 85 liiget, kellest kõik loomulikult ei kirjuta ilukirjandust, aga siiski valdav enamus. Suurem osa neist ei ole ka kunagi saanud ühtegi Kultuurkapitali auhinda. Mis ei tähenda, et nad kirjutaksid halvasti. Aga noh, nad võib-olla ei lähe lihtsalt mingi kriteeriumi järgi. Sellise. Auhinna auhinnatava teose alla on täiesti võimalik, et kirjanik ei kirjutagi mõttega, et ta tahab kõigile meeldida, ta ajab oma mingisugust rida. Võib-olla on tema eeskujudeks näiteks Oskar Luts ja tüma vanem, ta tahab kirjutada tõesti mõnusat hästi loetavat seiklusliku raamatut ja see ongi tema ainus eesmärk, tal ei olegi eesmärgi kirjutada nagu Toomasmann. Ja ta kirjutab terve oma elu, selliseid raamatuid, rahvas loeb teda, aga mitte ükski auhinna žürii ei märka teda, sest ta tundub võib-olla liiga liiga selline. Lihtne. Lasin Erik Tohvri ja ma ei ole eriti ohvrit lugenud, aga ma kindlasti teen seda kunagi. Nii et need asjad on päris mitmed teised. Ja noh, ütleksin ka, et kirjanik, kes on võtnud eesmärgiks kirjutada head, kergesti loetavat seiklusliku kirjandust, ei pruugi sattuda kooli õppeprogrammidesse, sellepärast et äkki kirjutab ta seksist, äkki kirjutate alkoholist või muust sellisest ja mitte ükski kooliõpik ei võta teda käsitleda. Ja tema eluajal võib-olla pärast surma. Aga noh, praegu me räägime elavatest kirjanikest elavast kirjandusest. Jah, aga see lihtsus ja kergesti loetavas ei ole nagu ainult artulik tendents või Tartu kirjanike oma või pigem minu meelest just et Tartu omad on nii liiga intellektuaalset, kuidas, kes neid lugeda oskab või, või mingi selline asi käib siin ja võimalikel lihtsalt, et tark do kirjanikud ei ole nagunii tuntud võib-olla nende otsustajate jaoks või et see otsus nagu ei tule nii lihtsasti, Tartu kirjanike kasuks, mulle tundub, et see on ka kuidagi määrav. Kindlasti mõjutab see on see, kui palju meil, millal üks või teine kirjanik on ennast saanud meedias näidata, kui palju on neid näidatud televisioonis, kui palju on neid kutsutud opi või Jüri Üdi klubis või mõnda suurema vaatajaskonnaga saatesse. Ja siin võib tajuda ka seda, et et nii tubli kui Tartu autoga on, tal ei ole sugugi mitte nii kerge pilti pääseda. Huvitav oli vaadata viimast OP, kus räägiti palju ja ilusti, Aleksander Müller Hest aga ilma Mülleri endata ja ja ma ei ole kindel, et üldse hakati tema poole pöörduma, et temalt paar sõna saada. Võimalik küll, et siin siin on takistuseks, nagu, et kuidas ta nüüd tartust hakkab tulema, et äkki äkki siis ei kutsu, räägime niisama või? Täiesti vabalt, võib olla. Pea, et kas sa oled tajunud seda, et et meedia jõuab Tartu kihanikeni harvem, kui nad seda väheksid? Noh, seda kindlasti. Ja, ja paljud ei otsi ka ise meediakajastust. Ja praegu on siiski nii, et kui sa ise midagi oma raamatu reklaamis ei tee, siis kirjastusel ei ole selleks tavaliselt mitte ühtegi inimest palgale. Ja, ja see on täiesti juhuse asi, kas sinu raamat satub kuhugi üldse teda arvustatakse, päevalehtedes? Tihtipeale mitte. Ja ma ikkagi tooksin siin ka näite vanast vene ajast meenutades Juhan Viidingut, kes sai riikliku preemia alles oma seitsmenda luulekogu eest, mille nimi oli tänan, ja palun ja see juhtus 83. aastal, enne oli tal ilmunud kuus raamatut, ta oli, tema oli see inimene, kes olid tookord erakordselt populaarne, kõik teadsid teda, tema luulet loeti ja noh, see vastas igasugustele kriteeriumitele, mida me tänapäeval ootame. Noh, luuletajat, kes on tõesti masside lemmik igati põhjendatult. Aga preemiat ei saanud ta üldse mitte varem ta, kuigi ta väärinuks seda noh, sellest ütlen ma, et igasuguste preemiate väljaandmise kriteeriumide tunduvad küll ajastuti erinevad, aga miski on siiski väga, väga sarnane. Aga selle langi nimekirjas on ju ka mainitud c viimases punktis, et et kui kultuurkapitali kirjanduse sihtkapital, kus Taetab yldse mingit raamatut, et siis järelikult see on juba soovitada, et ja neid toetusi võib-olla on ka siis selle võrra raskem, et kui sa ei ole nii tuntud üldse noh, see on ka veel lisaks. Mida teie sina kui, kui kirjandusteadlane majja, kui, kui lugeja, kui kirjandussündmuste korraldaja kui raamatukoguhoidja. Sina kirjanikuna ajakirjanike esindajana, mida te selle reformi käivitudes kavatsete ära teha, et selle mõjusid tasakaalustada? Kuidas te käituma hakata uues olukorras nagu Jaan Pehk ütleb oma sketšid, kuidas käitud? No on päris ilmne, et kui reform täiesti sellisena käivituks, ise mõelda, on vaja pigem nendele inimestele, kes mina mõeldes kirjanikele, mõtlen just neile, kes ei saa auhindu, keskendun sellele, kuidas tõesti olukorda tasakaalustada, ehk et kuidas reklaamida kirjanikke, kes on nüüd mingil põhjusel tänu sellisele totrale reformile jäänud välja noh, igasugusest nii-öelda huviorbiidist vett. Et kas on ikka kindel, et nende raamat on igas raamatukogus, kas ikka rahvas teab, kes nad on? Et see on väga lihtne, nüüd on meil kriteeriumid, mille alusel hakata kirjanikke promoma. Kui riik promob, ühtlasid kirjanike, siis ma ei tea, me peaksime tegema midagi teiste heaks. Valik on tehtud. Mina võin öelda, ütleme nüüd raamat teenindajana, mida ma, mida ma olen juba juba nagu käiku lasknud, on see, et kui tuleb lugeja, kes ütleb, et Ma ei tea nüüd, et kas, kas see läheb ka sinna musta nimekirjad, kes seda võib lugeda, siis, siis ma pean pika loengu sellest, et inimene loeb seda, mida inimene tahab lugeda. Et seda, seda ma võin öelda, et ma juba teen. Aga noh, raamatuga teenindajana, mina ei ole otsustajad, mis, mis raamatuid me saame osta ka siin ma praegu ei esinda linna raamatutega, vaid iseennast. Et ei tea, tuleb, tuleb hakata kaitsma erinevaid viise kasutades. Loodame, et Tartu kirjanikega ei lähe uues olukorras nii nagu hakkab laulma üks neist või üks meist juhi Kaldma. Mind vahetati koera vastu. Mõnus muhe Hardi Kessler pekil PayPal. Pilul lemmikjook, valge veini. No tegelikult ta jällegi vee ja. Tapita maiustusi MB jooksma võitlusi. Sinagi. Ikka puuduvad juttu ja veel nagu tiivad möla. Tata unistadagi. Ta jällegi tee ja vaike. Lapitakse laius MB jooksma. Ei oleks uskunud külla parteitu käte käelett ja ta on sul Vena rallil käies. No ta ei tee ja vati. Topitakse. FB jooksma? Soli tallaja. Sallide alla ja jätkab, mina olen Berk Vaher minuga teistel ja Maia Tamm ja selle aasta eest. Või siis eelmise aasta eest, kui täpne olla. 1011. Eesti ei ole veel kirjandusauhindu hakatud jagama, aga ma küsin teilt, mis eesti kirjandusest teile 2011. aastal silma ja mällu jäi? No mina kui kuivõrd ma olin säästa debüüdiauhinna Betti Alveri auhinna žüriis, siis Te pidite, ma teen hästi, mis ilmnesid. Aga ma kahtlustan, et margustame, õnnes näide ilmus äkki ikkagi 2010 lõpus. No vahet pole, sinna piiri peale ta jäi ja mulle meeldis ja väga meeldis. Piret Bristoli maailm, mis on hea. Ja, ja võib-olla ka nimetatakse seda kaur, riismaa luulekogu. Me hommikud, me päevad, õhtud, ööd ja. Minu jaoks oli eelmine ta pigem luule aasta, selles mõttes proosaraamatuid, ma lugesin vähe läbi eelmise aasta ilmumisnumbriga raamatutest tuleb praegu meelde ainult Siim Ashilevi romaan mis tegelikult minu ootusi võib-olla ei täitnud, et ma arvasin. Ta on kirkam ja metsikum, kui ta tegelikult oli, aga noh, kena ta ilmus üsna omapärane proosa raamat. Aga luulest ilmus hästi palju selliseid pakse kogusid nagu Viivi Luige, Jaak Jõerüüdi ja Kalev Kesküla omad, mis on tõeliselt tänuväärne asi. Ja ka Helmut Tarand minu meelest kõik nad andis välja Eesti keele sihtasutus, võib-olla ma võin mõnega eksida, et on kohutavalt tänuväärne selliste asja avaldada. Nii et ma olengi põhiliselt lugenud viimasel ajal luule. Maia mainis siin sinu romaani ka, ma hakkasin mõtlema, et vähemasti siin, Tartus, Tartu kirjanike teostest sinuga maanvõis olla üks väga väheseid romaane, mis eelmisel aastal välja tuli. On see nii. Vot ei oskagi öelda, asi läheb ka nagu Tartu alla ju või ei lähe? Ei lähe. Tartlaste teda, esitles ise olin, käin klubis. Kui see juhtusega. Viljandi-Tallinna liinil küll kaur, riis, mandaat. On üldse minu arust üsna vähe ilmunud, selliseid noh ma ikka võrdlen ennast teiste praegu eesti keeles kirjutavate proosa kirjanikega ja viimastel aastatel ilmub üha vähem ja vähem selliseid romaane mida julgeks esile tõsta, või et kes ei kirjuta, just ütleme nii, üks raamat teise peale, et kui kirjanik tõesti kirjutab paar romaani aastas ja teeb seda selle tundega, et et talle lihtsalt meeldib kirjutada, ühelt poolt on ka nagu rahvatellimus. Ja, ja see on lihtne. Eelmine aasta ilmus jah, kui nüüd meenutada romaani, mille juures ma ise olin mingil määral tegev, siis Heiki Vileppisaatuse mängud ilmus Tartus aitasin teda toimetada. Ja see oli päris omapärane raamat, et ta nagu ühelt poolt oleks selline kerge lektüür meelelahutuskirjanduse poole tendeeriv asi, aga teiselt poolt on temas nii mõndagi, mis ei ole väga meelelahutuslik. Tseiki vilet on selline huvitav romaanikirjanikuna huvitav avaldanud kaks romaani ja ma loodaks, et ta teeb seda veel, et et need, tema romaanid on mingis mõttes tõelises kontrastis tema Poolt kirjutatava lastekirjandusega. Ja, ja ei olegi nii kerged, nagu võiks eeldada pealkirjadest esimene oli hirm ja saatusemängud on sama. Noh, tundub, et, et kui me sellist pealkirja näeme, siis on meil juba kõik selge, aga tegelikult hoopiski mitte. Et et jah, ma soovitaksin seda isegi lausa lugeda. Teda lastekirjanikuna ka ei tasugi kõrvale jätta, nagu ka nagu näiteks miga kehaneni, kes tundub olevat täiesti oma niši leidnud ja ja väga edukalt, käsutab neid Tartu aguli kriminaalromaane lastele või noortele või tegelikult miks mitte igale lugejale. Jah, keranen on kirjanik, keda ma olen ka lugenud, tema üks raamat kui mitte mitu on isegi koolis lastele lausa soovitatavad. Ja sellega seoses ma teda hakkasingi kunagi lugema. Tõesti ütleks, et see tema raamatut on hästi loetavad ka täiskasvanule väga põnevad, jääte kirjutab tõesti huvitavalt, ilmselt on aidanud teda sujuvamaks teha ka tema toimetaja Jaak Urmet. Ma arvan, kahtlustan niimoodi. Ilmsesti ka raamatukogus populaarne. Mika Keränen, nojah, ma sinna lasteosakonda nii väga ei satu, aga ma kujutan ette küll jah. Sest et jah, Mika Keräneni vist vist isegi soovitaks täiskasvanutele kergemaks lugemiseks. Megakehanen Tartu linnaruumi puutuvate kriminaalhomaanidega siin Tartus Indrek Hargla, Apteeker Melchiori lugudega keskaegses Tallinnas paar eelmise aasta mähkilist autorit mängiliste teostega. Kas see on mingisugune üldisem tendents nüüd, et kirjanikud leiavad oma niši sellises üldises kriminaalromaani formaadis, mida, tunnistagem Eestis ei ole ju eriti eriti hästi tehtud seovad seda konkreetselt oma keskkonnaga. Ja kas te näete, et siia võiks veel midagi lisanduda, et see on see suund kus oskuslikud kirjanikud võiksid hakata hästi elama, kui nad selliseid raamatuid kirjutavad või need on pigem erandid ja teisi. Samas nishi ei mahu? Nii miks ei mahu, kui ideid on, et need keralini Hargla väga erinevad ja isegi nagu mitte päris samas nišis, aga ega see tõesti meeldib lugejatele ja sellised noh sarjad või, või selline arenev härranevese. Jah, ma olen ka märganud žüriid Mulle meeldib viimastel aastakümnetel isegi võib-olla selline eksperimentaalkirjanduse tüüpi asi noh kõige laiemas mõttes mitte mitte väga kitsas, vaid tõesti kõige laiemas mõttes eksperimentaalkirjandus, et igasugused uuendused nii proosas kui luules on kirjandus juriidele kes koosnevad põhiliselt kirjandusharidusega inimestest palju meelepärasemad kui traditsiooniline romaan, mis noh, kus ei ole teostatud mingisuguseid erilisi vigureid keelega süžeega kõige muuga, et et selles mõttes, sest ma pigem näeksin hea meelega, et kõik kirjanikud kirjutaksid elus vähemalt ühe kriminaalromaani või midagi sellist. Et õppida nii-öelda tehnilisi oskusi mingi sellise noh, näiliselt lihtsalt arusaadava raamatu kirjutamine nõuab tegelikult päris suuri tehnilisi oskusi kusagil kirjutatud või noh, paned nii-öelda segaste kirjutad mode modernse postmodernse raamatu kus Tegevus toimub korraga 100. eri paigas ja 100. eri ajas siis sellesse teksti on palju lihtsam peita oma tehnilist küündimatust. Kui traditsioonilisse romaani. Kui veel tagasi viidata nende raamatukogudes toimuvate muutuste juurde, siis paljud neist kommentaaridest lugejad enamasti anonüümseks jäädes on meedias esitanud, puudutavad seda, et need praegused auhinnatud kehanikud just ei ole piisavalt suured või nad ei ole oma eristaatust ära teeninud või esitatakse küsimusi laadis, et et kus on siis Lutsu mõõtu karaktereid, milliseid tänapäeva ka auhinnatud luuletuste luuletusi, luuletajate luuletusi, mäepeost teame. Iseenesest huvitavad ja tehavad küsimused, kuidas te leiate, et kas kas tänapäeval tõesti ei ole enam suuri kirjanikke Eestis või paneb kõik aeg paika või? On asi tõesti selles, et inimesed lihtsalt ei tea neid piisavalt, ei ole neid lugenud piisavalt. Mina arvan küll, et aeg on siin väga tähtis, et see lihtsalt, et me ei tea, okei, inimesed võib-olla ei loe ka väga palju luulet näiteks või ei ole enam nii palju meeldejäävate riimi tegelev üllatusi või kes teab. Aga, aga ma arvan, et see küll selgub ajaga, mis, kes läheb ja, ja kes ei jää nagu nagu Lutsul ka ju võttis aega, et, et jõuda kaanelisse. Noh, seal võib olla seotud ka kirjaniku sellisega kuvandiga praeguses ajas, et vanasti, kui meil olid paljud asjad keelatud, siis kirjanik tuli raamatukokku, suur hulk rahvast tuli teda kuulama mingil hilisel õhtutunnil, kirjanik rääkis riigivastast juttu ja kõik kuulasid hiirvaikselt, sest nad tegelikult teadsid ju, et sellise jutu eest võib kinni minna, aga see kirjanike käib raamatukogust raamatukokku ja noh, nii-öelda kuulutab siis sõna, muuhulgas räägib ka teostest ja see kõik oli palju põnevam, huvitavam ja noh, ütleme kirjanikule ka tema suurust loovam kui praegusel ajal, kus keegi tegelikult ei tea, mis see tõde siis täpselt, Tanja, et igasugused riigivastast juttu. Me võime kommentaariumites lugeda söögi alla ja söögi peale. Et minu arust kirjaniku suurus ikkagi on olemas ka praegu ja noh, ka praegu võib tulla näiteks kirjanduse majja võime leida ennast samasuguses situatsioonis, et kirjanik istub rahva ees ja kõik kuulavad teda hiirvaikselt. Ma lähen oma silmaga näinud seda isegi sel aastal. Või ka eelmise lõpus, kus ma ise kuulasin Mika Keräneni, kellest siin juba juttu oli ja kus rahvas tõesti hiirvaikselt kuulas tema juurde koolikiusamisest ja ta rääkis kaks tundi vahetpidamata praktiliselt küsimusi oli väga palju. Ja et see tundus kohutavalt tähtis teema olevat, et ma arvan, et igal kirjanikul on väga palju öelda noh, mingite spetsiifiliste asjade kohta, mida ta hästi teab ja seda kõike võib noh, ka tänapäeval Vabalt täpselt sellises situatsioonis kuulata ainult et noh elaniku suurus jah, võib-olla ei paista välja kogu muu huvitava kirka ja mitmekihilise maailma sündmuste hulgast. Mul tuli selle Piret praeguse jutuga meelde, kuidas see oli vist 2000 gimme lõbuskollis lugemisaasta lõpp, väetamine ja Urmas Vadi luges ühte teksti päris pikka novelli. Vist luges üle tunni aja ja, ja tegelikult oli vist tund aega ette nähtud kolmele esinejale või midagi sellist ja ta oli esimene esineja. Ja mitte kordagi ei kahis need saalis või keegi nihelenud või mitte midagi, see oli lihtsalt nii äge ja põnev ja nii paljude avastasid nagu vadi enda jaoks tegelikult seekord. Et või sellise sellistel üritustel ja nimede tuleb, tuleb siin nagu välja küll, et see, see võib olla täiesti lihtsalt teksti lugemisega. Muide, sellest Urmas Vadi novellist on ju need saanud Viljandis Ugalas väga edukas teatritükk minu isa 20 aastat hiljem kus jutustaja rolli on üle võtnud ilus noor tütarlaps tunnisest no tekst läinud siis kahetunniseks ja samamoodi rahvas kuulab hiirvaikselt ja Sanger Ugala kohvikus, kus need koht ehk nii palju ei olegi, aga jäsest need etendused on välja müüdud ja on näha, et et inimesed tahavad sellist loo jutustamist kuulda. Ja, ja tõepoolest, see ei ole selline tohutu action teatritükk, see on väga suurel määral just nimelt selle loo endale Ühtegi esimese peal ja tuleb välja, et inimestel on seda vaja. Praeguse eesti tartu oma kirjanikutehtuna Kalavastatuna ja Tõepoolest, see võib näiteid tuua veel kui eelmisel, kas ta oli, kui esitleti Mehis Heinsaare härra Pauli lugude uustrüki, siis oli järjekord kuulata tahtjatest Tartu kirjanduse maja uksest välja. Paljud pidid pöörduma tagasi sellepärast, et kõik koridorid, trepikojad ja võõrused olid rahvast täis ja enam lihtsalt mahtunud sisse. Ja siis kogu see jutt sellest, et et need tänapäeva kehanikud ei huvita ju kedagi, tundub üsna asjatuna. Absoluutselt. Aga te mõlemad olete me kõik oleme ju tegelikult kehandus sündmusi Tartus korraldanud, et meil on olemas ettekujutus, kes on see tõsi, publik. Kuidas te seda publikut iseloomustaksite, kes Tartus kirjandussündmustel käib? Sellest oleneb missugustel üritustel ka ja kus kohas? Nojah, kirjanduse maja kahte oskab Piret võib-olla paremini rääkida, et see oleneb mis üritas, parajasti on, et mõnel käib selline, mõnele üritusele käib nagu väiksem kontingent kahel, kes seal on lihtsalt kultuurist huvitatud inimesed kes, kes tahavad kuulata võimalikult palju ja näha siis on seal heinsaare üritus, kus oli palju noori tudengeid, oli, kas seesama kontingent seal kohal ja lihtsalt seal oli väga erinevat rahvast. Ja näiteks Sven Vabariga võrreldud Topafanid, mis on ka väga põnev, et kirjandusüritused, et mis on selle Y galeriis, et seal ei ole nagu väga palju rahvast, ütleme see on just täpselt nii palju, kui sinna ruumi mahub. Aga see, see on selline nooruslik, pigem on seal tõesti noored, kes tulevad ja tahavad, tahavad just midagi sellist põnevamat näha, et sa ikkagi varieerub, oleneb kohast ja üritusest. Kirjanduse majas käib igas vanuses rahvast ja tihtipeale ka olenevalt konkreetsest õhtust kirjanikul on oma fännid ja ja tuttavad, kes alati tulevad teda kuulama. Sealhulgas käib ka tudengeid, aga ka vanemaid inimesi ja inimesi, kes on kinose majas käinud juba noh, aastakümneid ütleme ka siis juba, kui see maja asus veel uluotsa Majas ehk õpetaja tänaval, meenutan, et kolimine toimus 94. aastal ehk et Tartu Kirjanduse majas Vanemuise 19 saab varsti oldud 20 aastat, et aga mitte veel päris et käivad inimesed, kes mäletavad veel kaheksa kümnendaidki. Ja et eesmärk ongi teha ikkagi selliseid üritusi, kus oleks võimalikult laial sihtgrupil enda jaoks midagi huvitavat kuulda ja näha. Jah, et tegelikult ongi päris raske üldistada ja ka prognoosida, kui ise üritust korraldada. Et kui palju rahvast tulla või, või kui, mis vanuses nad võiksid olla, et sellega ikka võib täiesti mööda panna. Aeg-ajalt on juttu olnud sellest, et rohkem võiks olla kooliõpilasi, rohkem võiks olla kirjanduse õpetajaid. Et kirjandusõpetajaid on mõnevõrra raske kaasa tõmmata, on küll mõned sellised aktiivsed tegijad Tartus ka, kes ise käivad, toovad õpilasi kaasa. Ainult mõnedes koolides, kuidas teie leiate, kas see on probleem ja mida saaks ära teha, et nad rohkem taastuvkirjandusüritustel osaleksid. No ega siin muud võimalust ei ole, kui, et tuleb lihtsalt sõna levitada, et nii virtuaalsel moel kui, kui ka muul moel reklaamides kui ka lihtsalt loota, et inimesed räägivad üritustest majas, mis on niivõrd huvitavad, et kutsuvad teisigi, aga noh jah, raske öelda, et ma ei ole nagu kirjandusõpetajatega ka isiklikult üldse eriti kokku puutunud pärast seda, kui ma koolis käisin Jah, ma ka vist mitte, aga millegipärast arvan, et kui inimesed tahavad käia, siis nad tulevad ja kui nad ei taha, sest nad ei tule. Mina nagu selles väga suurt probleemi ei näe. Sest et ta on ju ikkagi inimesi, kes käivad ja ma arvan, et tuleb ka uus generatsioon, võib-olla nad praegu käivad teistele üritustele, kes meie ei käi, jõuavad kunagi ka siin, võib-olla teevad oma üritusi midagi, midagi jah, mingeid ägedaid üritusi ka meie ei heisata. Sest kui vaadata, kas või noorte kirjandusajakirja värske rõhk, siis uusi autosid järjest ja järjest tuleb peale. Ja mõned võib-olla ei avalda peale selle ühe lühikese teksti enam kunagi midagi. Mõned tulevad aastate pärast hoopis teist laadi tekstidega välja, võib-olla on vahepeal küpsenud, teised tulevad, jäävad kehandusse ja ja nii mõnelgi on midagi öelda selles mõttes jällegi öelda, et et koolinoored või ütleme, Tartus õppivad inimesed ei tahaks kehanduse tegeleda, seda kindlasti ei saa. Ei saa, ei saa muidugi, kasvõi, kui vaadata neid värske rõhuüritusi, kus on mingid lugemised toimunud, et seal on ka ju palju noori ikka täitsa nor. Kuidas teile tundub, kas Tartu on praegu siin aastal 2012? Kirjandusele, kirjanikele ja lugejatele soodne keskkond? Minu meelest on ta küll üks soodsamaid, et Tartu on alati olnud kirjandusele Eestis üks kõige soodsamaid paiku, arvan ma jätkuvalt, et seal on olnud kogu aeg nii alati, et Kylian Kirjanike liit loodi ka praktiliselt Tartus, kuigi fakto loogiliselt loodi ta Tallinna raekojas, jah, aga, aga et Eesti ajal oli Kirjanike Liidu põhiasukoht ikkagi seesama Vanemuise 19 maja ja taat on enam-vähem kõigi meie eesti keeles kirjutavate inimeste kirjanike, luuletajate vaimne kodu, kus nad kõik on kas käinud kõrgkoolis või saanud noh, sellise idee kirjutada, et olgugi, et nad on läinud Tallinna teistesse Eesti paikadesse, aga et see koht on ikkagi Tartu, kus noh, minu meelest kirjandus on kõige paremal järjel Eestis üldse kogu aeg olnud ja miski ei tohiks muutuda ka aastal 2012, mis võiks olla nagu üks paremaid aastaid eesti kirjandusele. Jah, mina olen ka nõus, ma muidugi ei ole Tallinna kirjandus selles osalenud väga ammu, aga, aga mulle on ka kogu aeg tundunud ikka siis, kui ma elasin ise Tallinnas veel, et Tartu on nagu täpselt see koht, et võib-olla selline romantiline kujutelm Tartust, aga ja Tartus toimuvad kõik need toredad üritused ja, ja Prima Vista festival ja nii edasi, et Tartu on mõnusalt kompaktne, kus saab, kas saab selliseid asju teha ja ja jah, Ma arvan, et 2012 võib-olla raamatuga, kui teile tuleb kehvem, aga aga muidu võib-olla just seda parem. Inimeste poolest tundub, on meil tähtsus praegu parem seis kui tolles järgnevas laulus, mida esitabki Aleksander Müller, kellest ka eespool juttu oli. Johnny B Isotamm tekstile statistiline. Soli tallaja. Me jätkame Sally tallajaga. Aleksander Müller, Helgi tuli eelmisel aastal välja jaamat jumal, kes mängi koeri ja kindlasti on ta mõneski mõttes väga tüüpiline Tatu kirjanik, kes tegelikult tegeleb juba veel väga paljude muude asjadega. Aga kui me rääkisime siin sellest, et Tartu on soodne keskkond kirjanikele, lugejatele, kirjanduse loomisele, siis mida siin veel saaks ära teha, mida saaks ära teha linn, mida saaks üha teha kehandusega tegelevad asutused, kirjanikud ja lugejad ise pea, et mis arvad? Jah mulle meeldib asju vaadata nende helgest küljest ja tõesti, sellepärast ma väitsin, et 2012 tuleb hea aasta, aga aga samas, kui võtta kasvõi meie kirjanduse maja olukorda, noh kirjangi liita ametiliit, mis ühendab kirjanikke, üritab nende heaks teha seda, mida nad noh, näiteks ise ei oska või õieti luua nendele häid töötingimusi siis siis on probleeme tegelikult täpselt sama palju nagu eelmisel aastal ja nagu eelmisel 10-l aastal eelmisel 20-l aastal. Probleeme on. Et paneksingi näiteks hea meelega, et linn kuidagi aitaks neid probleeme lahendada. Kirjanike liidu eelarve on üpris väike, me ei saa isegi maja remontida, välistrepp laguneb varsti ära ja inimesed ei saa tuppa sisse. Et ja selleks selleks eriti palju raha ei ole, et et kõigepealt oleks vaja jah lahendada ära nii-öelda maja endaga seonduvad olmeprobleemid, milleks tõenäoliselt ei olegi väga palju raha tarvis. Käisin just eelmine nädal Luunja kultuurimaja kutsel lahva raamatukogus esinemas ja küsisin muuhulgas ka Luunja kultuurimaja direktor Toomas Franciscus arult, et kui suur on siis nende aasta eelarve Luunja kultuurikeskust olen pildi pealt näinud päris uhke maja. Kena keldriga ja puha ja ja aasta eelarve oli 100000 eurot pluss minu meelest veel midagi, et see ei olnud veel kõik. Sellega Kirjanike liit küll kohe mitte kuidagi kiidelda ei saa, Kirjanike Liidu Tartu osakond, sinna on palju-palju vähem raha ja ja meie plaanid on tegelikult palju-palju suuremad kui Luunja kultuurikeskuse direktoril. Kuigi ka tema plaanid on väga suured, tuleb tunnustada, et inimene on olnud 100 päeva ametis ja tema tegevus on juba hästi märgatav seal. Nii et tegelikult Tuleks jah, hakata kuidagi linnaga arendama sellist mõlemale poolele kasulikku sõprust, et et meil kõigil sellest tulu tõuseks ja Tartu saaks nii-öelda maailmakaardile oma kirjanikega Jaama linnavalitsusega. Aga, aga mida kirjanikud teha saaksid, kirjanikud teevad ikka seda, mida tavaliselt kirjutavad raamatuid, see on nende põhiline missioon, ma arvan tuleb võimalikult palju aega anda nendele raamatute kirjutamiseks ja võimalikult vähe killustada neid igasuguse muu jamaga. Kui kirjanike esineb, siis tõesti mina tahaks, et tal oleks midagi tähtsat öelda, tal tavaliselt ongi. Et ta ei tuleks meelt lahutama, et kokasaates ja mujal võib esineda ka keegi teine, kes asja paremini oskab, aga mitte kirjanik, et ma arvan, et kirjaniku missioon ei ole rahvale noh, mingit lõbustusüritust komplekteerida, vaid noh, kui öelda, siis midagi tähtsat või kui ei, siis kirjutatud raamatuid. Jah, või siis kirjutada raamatuid, jää, teha meelelahutust, kirjutada häid raamatuid näiteks. Aga m-ma arvan, et näiteks need, et ürituste korraldajad või, või üldse need noh, mingil omal moel sellega Tartu kultuurielu edendajad on nagu üldiselt õigel teel olnud ja ma arvan, et see jätkub, need nüüd ka nimedeta, et hoolimata sellest, et raha jagatakse jaopärast ja kuidagi selline projektipõhine ebakindlus, mis siin on kõikide ürituste korraldamisega, kaasneb, et sellest hoolimata on ikkagi tehtud väga ägedaid asju. Nagu seesama tapofon, millest ma juba rääkisin või hullunud Tartu Jaan Malini ka eesotsas leitakse uusi formaate. Jaa, jaa. Ja ma arvan, et, et nüüd leitakse veel uusi formaate kuidagi kuidagi ikkagi nuputatakse välja välja asja ja võib-olla kunagises saab rohkem rahaga. Jah, küllap see, et et me asume mingisugustest telekanalitest niivõrd kaugel või ütleme, suurtest ajalehetoimetustes niivõrd kaugel, paneb inimesed loominguliselt mõtlema ja leiutama selliseid asju, mida nad kuskil selles tähelepanu raadiuse keskpunkti läheduses välja ei mõtleks. Jah, ma arvan küll. Aga. Saade hakkab meil vaikselt lõppema. Küsin teilt lõpetuseks veel. Kui lõpeb aasta 2002 teist. Mille puhul on teil põhjust öelda, et te olete aastaga rahul just eesti kirjanduse mõttes Tartu kirjanduselu mõttes. Mis on see, mida te konkreetselt sellelt aastalt ootate? Mina ootan konkreetselt seda, et Vanemuise 19 majas hakkaks käima väga palju erinevat rahvast ja et sinna leiaksid tee ka Tartu kõige helgemad pead. Et neil oleks seal, mida kuulata. Et nad teadvustaksid, et see koht on tähtis Tartus. Ja et alati tasub sinna tulla, sest seal võib näha väga tarku, huvitavaid inimesi. Ja noh, päris elu on alati palju kihvtim ja põnevam kui mingisugune virtuaalkeskkond. Jah, seda ma tahaksin. Nii mina tahaksin võib-olla paari head romaani paari head luulega, kui on näiteks Tartu autoritelt paari ägedat üritust. Ma jäin nagu ei küsi palju ja, ja ma arvan, et säästa saab olema hea selles mõttes. Ma olen suhteliselt kindel. Lõpetasime rõõmsanoodiga aitäh Piret vestel aitäh Maija Tamme ja Neeme lõpetama Tartu ansambliga ja väga sobiva pealkirjaga laul, avanejad, ansambel, kehatiiv mootor. Oregi sadul. Muses ja talgud laiali ja tarel. Eks vaate. Sabiinaks hooge sõnale. Lisada ei ole neid. Ja elus olemisel pole ta.