Tere, kena kaunist hommikut, vikerraadio tervitab kuulajaid jutusaate stuudiost. Jutusaade on teadupärast selline saade kui raadium, Majas on stuudios kaks inimest, üks räägib neist rohkem, teine räägib mõnevõrra vähem ja kuulajad siis kuulevad või kui neile tundub, et jutt ei paku huvi, siis võib-olla vahet tavad, raadiokanalit ka. Loodetavasti meie jutt pakub huvi. Ja kuni kella 11-ni võib vist tinglikult öelda, et räägime ilmast. Sest tänase jutusaate külaline on sünoptik, taimi, paljak. Tere hommikust. Tere hommikust. Vikerraadio poolt suunab juttu Tarmo Tiisler ja, ja kindlasti me ei räägi ilmast mitte sellepärast, et meil millestki muust rääkida ei oleks pühapäeva hommikul, aga ma arvan, et taimi te olete mitu korda nädalas inimeste õhtusel ajal, sellisel väga võib vist öelda juba intiimsel ajal kodudes toanurgas külaline mistõttu oleks su. Ma pakun inimestel huvitav teada, et, et kes see inimene on, kes räägib ja kes ütleb meile nii tähtsaid numbreid ja sõnu. Seega Teie amet on tegelikult mis sünoptik, sünoptik, mis siis sisaldab, mida? Sisaldab ilmaprognoosi töö seisnebki ilmaprognoosi, mis. Ehk siis see, kui te käite kord või paar aktuaalses kaameras õhtuti ilmast rääkimas, räägiti päeval paar korda vikerraadios. See, see on ju teie töö üks osa, aga nüüd ongi minu see küsimus, et miks te siis ülejäänud ajaga teete, millest teie tööpäev koosneb? Ja see on tegelikult ainult üks väike osa ja see on see töö tulem kokku võetult. Et sünoptikutel on eriti kiire aeg, hommikune aeg, kui kõik uued andmed laekuvad ja, ja nüüd õnneks või kahjuks on neid kaasajal hästi palju, on väga erinevaid allikaid, nii nagu tegelikult paljudki ise teavad, kes internetti kasutavad, siis, siis võib sealt leida väga-väga palju andmeid, väga erinevaid andmeid, nii et võiks öelda igale maitsele. Aga meie ei saa paraku oma töös vaata vaadata selle järgi, et mis meile meeldib, vaid mis nüüd kõige suurema tõenäosusega võiks meie ilmaks kujuneda nii numbriliselt kui siis kui, siis taevaseisult. Ja kuidas see siis ikkagi käib, tulete hommikul tööle, teete arvuti lahti, hakkate uurima, et kuidas siis täna läheb, kuidas Hombele. Ja meil on ka laual ilmakaardid veel nagu vanasti ja ja meile laekuvad andmed. No kõige tihedamini iga kolme tunni tagant üle Euroopa üle Kesk- ja Põhja-Euroopas Euroopa põhjapoolse osa, siis aga on andmeid ka üle Euraasia. Need on need, mis on tegelikult kogu prognoosi aluseks ja tänasel päeval üha enam ja enam on saanud muidugi ilmaprognoosi aluseks ilmamudelid et inimese inimese aju ei suuda ikkagi läbi töötada nii palju andmeid, kui on praegu võimalus saada just tänu tänu satelliitide lähelt üha enam ja üha rohkem andmeid on võimalik satelliitidest välja lugeda ja neid arvutisse pannes, siis, siis suudavad ilmamudelid neid kõiki nüansse kõiki aspekte arvestada. Aga nii nagu igaüks võib ka jah, leida sealt ilmaprognoosidest internetist, et et need mudelid võivad oma arvutuste käigus minna erinevat teed ja sellest välja tulev prognoos võib olla kardinaalselt erinev. Te ise ka midagi arvutate seal või, või mis, mis see teie töö reaalselt siis on küsinud kolmandas versioonis selle küsimuse, kuidas teie siis seda tööd teete? No ütleks, praegusel ajal on sünoptik, kui põhitööks on analüüs, väga erinevate andmete analüüs, seda nii, nii nende faktiliste mõõdetud andmete analüüs kui ka ilmamudelit poolt välja arvutatud andmete analüüsis. Et kui nüüd lihtsalt vaadata erinevaid prognoos variante, siis siis inimene ei oska sealt ei oska otsustada, missugune neist on õige. Aga Meie meie peame oma oma töö sisu tõttu leidma selle selle variandi, mis nüüd siis kõige õigem on leidma ja miks ta nii on, sest see peab ikkagi põhinema mingil analüüsil. Mingil tõenäosused, et ei saa lihtsalt valida suvalise suvalise prognoos variandi suvalised andmed ja neid rahvale näidata rahvale välja öelda. Kui tihti te sõna otseses mõttes sõimata saate, kas telefoni teel või meili teel, et noh, te ju rääkisite seda, aga tegelikult tuli hoopis toda. Ikka on, ikka on pahaseid, telefonikõnesid ja muidugi praegusel ajal väga palju internetis, et on see siis nüüd tingitud sellest konkreetselt prognoosist või on see tingitud sellest, et inimesel on lihtsalt tuju paha? Ikka iga elatakse ennast, et välja ja muidugi sellisel juhul kui see prognoos on inimese jaoks olnud väga ja kui see on tekitanud talle mingit kahju või mingeid ebameeldivusi, siis on see täiesti arusaadav ka. Ja ega inimene ei peagi lähtuma nüüd niisugusest mõtteviisist, et et et noh, et see, see prognoos oli põhjendatult, põhjendatult ja, ja seal oli tõenäosus, et, et läheb valesti, teda ei peagi seda niimoodi analüüsima, tal on lihtsalt meil paha, et see nii läks ja, ja noh, seda tuleb mõista. Meie üks töö osa. Ma ise arvan, et äkki on põhjus ka selles, et inimesed unustavad ära selle sõna prognoos kõige selle juures, et see ongi teie prognoos. Inimene vaatab teid ja kuulab, tei ja teie olete ju see, kes ütleb, et see nii on, mitte ei prognoosisin midagi, ehk siis inimene usub seda, mida te räägite? Ja see on väga tore, kui, kui inimesed ikkagi meid usuvad, et kui nad meid ei usuks, siis oleks ju täiesti mõttetu, et siis teisest küljest vaadelduna on see ju hea, kui inimene meid uskunud ja seekord nii meil läks ja, ja sellepärast olen mina seda meelt, et kui on näiteks kahtlusi, et kas võib see ilm kujuneda nüüd selliseks või hoopis teistsuguseks, siis, siis ma arvan, et et on parem seda inimestele nii ka öelda ja seda olen maga. Tihtipeale siis ka ka ilmateates öelnud ja, ja ma pean seda siis õigemaks, siis inimene teab, et selles on mingit kahtlust ja ta oskab siis oma tegevust selle järgi ka plaanida või siis jälgida hoolsamalt, et juba juba järgmis ilmateateid, et siis siis vastavalt sellele tegutseda. Kas see ilmateade või ilmaprognoos on teie kollektiivne looming või teie, kes te seda sel päeval esitate on see teie ainuvastutada? Põhimõtteliselt on meil küll jaotatud niisugune põhivastutus prognooside osas, et teeb üks sünoptik siis järgneva 24 tunni prognoose ja siis on sünoptik, kes kes tänase päeva ilmal silma hoolsalt peal hoiab, seda prognoosi päeva käigus korrigeerib. Ja siis inimene, kes järgneva nelja-viie päeva prognoos prognoosi paika paneb. Aga kuna ruumi seal mitu sünoptikut, siis enamasti käib niisugune tihe arutelu selle üle. Ja ja siis ka vaidlus, tihti ka vaidlus ja, ja tuleb ka aeg-ajalt oma prognoosi põhjendada ka kolleegidele ja, ja tegelikult vaidluses selgub tõde. On teil niisugune spetsialiseerumine ka, et mõned on nagu suveilma spetsialistid ja teised on talveilma spetsialistid või mõned on sademete peale nagu, nagu kõvemat käpad. Jah, vaist loeb ka vahetevahel päris palju ja on tõesti sünoptik, kuid kellel on väga hea vaist pikemaajalise prognoosi peale, et et see on jah, meil täiesti täiesti teada ja, ja kui kui on mingeid kahtlusi või mingeid küsimusi või tahaks konsulteerida, siis kindlasti pöördud sellise inimese poole, et et kellelt loodad mingit selgitust või loodate loodate põhjenduste kinnitust oma sõnadele? Mingisugused seapõrna teemad ei haaku teie valdkonnaga üldse mingi looma pealt ja looduse pealt mingit kraadid välja pakkuda. Ei, seda mitte, jah. Aga alati olen mõelnud nende pikaajalised prognoosid suve talvele. Et neid võivad loodusvaatlejad küll küllalt kenasti külast kenasti ära vahetada, tabada, et loodus annab tõenäoliselt mingeid märke, aga selleks peab olema pidevalt looduse keskel ja ja peab oskama neid märke näha ja neist oma järeldusi teha. Tegelikult need inimesed peavad olema ka sellised analüüsijad, et et kes lihtsalt midagi välja pakuvad, et, et neid ma ei usu, aga, aga kes on pikaajaliselt loodusvaatlusi teinud, nendest teevad järeldused, siis, siis neid ma küll austan. Palju teie kõige suurem aps on olnud kraadide osas, mis te olete eksinud? Ma ei oskagi öelda, eks ikka tuleb tunnistada, et kindlasti neid on olnud. Et Eesti piires võib-olla seal 20 kraadist eksimust näiteks kui rääkida konkreetsest mingist ajavahemikust, et, et kui kui inimene soovib näiteks teada, missuguseid kraadid tal hommikul väljas on, siis on selliseid jah, juhtumeid küll ette tulnud, et kus, kus ilm on selles mõttes vingerpussi mänginud. Et kas natukene kiiremini sooja kohale toonud näiteks talvisel ajal või vastupidi, on jäänud see toppama, nii et kui ootame juba Hommikuks näiteks temperatuuri tõusu seal nelja-viie kraadi lähedale, on küll selliseid juhuseid olnud, kus ikka veel paugub 20 kraadine pakane ja siis tuleb kolme nelja tunni pärast see pehmem ilm kohale. Jah, selliseid juhtumeid on küll jah, meil, eriti meil siin Läänemere ääres, et Läänemere mängib väga suurt, et rolli meie ilmas ja eks ta muudab selle heitlikumaks ja meie töö raskemaks. Öeldakse, et arstid ei saa võtta oma tööd emotsionaalselt, peavad tegema lõikust ja puutume kokku inimese surma kaasa, lihtsalt on nende ameti koostisosa. Teie ju ka talviti annate kohati väga ränk ilmaprognoose nüüdki nädal-poolteist tagasi olid vaatet miinus 30, miinus 35 ja see kõik kõlab tegelikult väga õudsalt. Kas sellist prognoosi välja öelda teleekraanil või, või endale teadvustada kuidagi raske või keeruline ka? Ehk selline Extremaalne ilm on, see kuidagi puudutab teid ennast ka. No kõik oleneb muidugi olukorrast, et kui on, on seda kindlustunnet, see tähendab, seda annavad erinevad erinevate ilmamudelite nüüd poolt välja arvutad, et kui, kui nad on olnud mitu päeva ja, ja on enamik nendest ühel meelel et siis ei ole seda raske välja öelda ja eriti nüüd kusagil ööpäev jagu ette, on prognoosid tegelikult küllaltki usaldusväärseks muutunud. Edasi juba kolmandaks, neljandaks, ja sealt veel edasi nädalaks. Selles on alati sellist kahtlust ja me, me tihtipeale ei ütle seda laiale avalikkusele veel väga vara välja, et et see on rahva asjatu asjatu hirmutamine ja paanikasse hea meel, et me ikkagi ootame seda kindlust sellele, et jaa, tõendust sellele prognoosile veel paar päeva, siis et niisuguse temperatuure välja öelda, et kui nüüd seda pakast meenutada, siis selles osas oli see juba nähtav prognoos pildist juba pea nädal ja nädala jagu ette, nii et. Et inimesi igaks juhuks teadmatus Siiski, seekord meil oli, nädalalõpp oli kõige karmim, aga, aga esmaspäevases prognoos variandis me juba näitasime temperatuuri alla miinus 30 ja siis päev-päevalt, et mida enam see kindlamaks sai, see pakane ikkagi tuleb, siis, siis lisasime neid kraad. Aga selle väljaütlemine, näiteks sealsamas aktuaalses kaameras on see kuidagi keerulisem ka, kui rääkida, et on mõnus talveilm, miinus viis. Ei, ma seda ei ütleks, et see nüüd kiirul keerulisem on, siis keel tõrgub, kui, kui ei ole päris kindel, aga tead, et tuleks, et asja öelda, et rahvas teaks, aga aga seekord oli ta, oli ta ikkagi väga tõenäoline. Ilmaennustajad sünoptikud on ju Eestis sellised populaarsed ja tuntud inimesed. Ma arvan, et alates pilvi Kirsist Eesti inimene teab üldiselt nime ja, ja nüüd ka nägupidi vist kõiki või kas just kõiki, aga väga paljusid, kes selle ametiga kokku puutuvad. Kuidas te selle kõige juurde jõudsite? Ma õppisin tegelikult Tartu Ülikoolis geograafiat. Ja selleks väikeseks tõukeks oli tegelikult minu vanem õde, kes läks geograafiat õppima ja vaatasin, et tal on, tal on väga huvitav, ta käis matkadel ja nägi päris palju ja see oli, see tundus väga huvitav olevat. Et siis ma tegelikult kui päris ausalt öelda meteoroloogia küll veel ei mõelnud. Ka geograafias oli ka tol ajal äike ees spetsialiseerumine ja kuidagi ma sattusin-jäin sinna Meteroloogiasse. Ja siis kolmandal kursusel, siis sai ilmajaama. Tead sa, Helve Kotli, kes siis pidas oma pühaks kohuseks kutsuda enam eestikeelseid inimesi ilmajaama. Nii et oma kursusekaaslasega koos Me tulime stažeerima ja nii ta läks. Tegelikult oli, on tööjõu väga huvitav. Ja eks me sellepärast olengi niikauaks jäänud. Kas te selle ilmaennustamise algtõed või algpõhimõtted said ülikoolis juba teada? Jah, seda küll. Aga mis siis seal töökohas juurde tuli, õppida kogemusi, praktikat? Jah, kõike, kõike tööd ikkagi. Ikkagi tegelikult. Peaaegu et alguses peale ja lisaks teooriat ka kindlasti juurde, sest geograafia õppekava ei saanudki sisaldada piisavalt lisaaineid, et, et olla juba valmis. Sünoptik, kuna tööle asumiseks paljud vene kolleegid on tulnud tolleaegsest Leningradist ning praegusest, siis Peterburist ja seal on ikkagi spetsiaalne hüdrometeoroloogiainstituut, et see on, see on spetsialiseerunud ikkagi sünoptikute meteoroloogide klimatoloogide ettevalmistamiseks. Maailm meie ümber muutub väga kiiresti, eriti viimasel ajal ja see ei ole enam kellelegi uudis. Ma ei ole töökohas käinud, aga ma kujutan ette, et seal on päris palju arvutimonitore, kust te siis kogu aeg kõike jälgite? Kui te läksite sinna tööle, see oli siis nüüd 30 aastat tagasi, umbes et milline siis teie töölaud oli ja kuidas siis meie saime teada, missugune ilm võitu. Siis olidki ainult laual kaardid, mida joonistasin ja siis olid ka. Olid ka prognooskaardid, mida saadi tol ajal läbi Moskva, sest hüdrometeoroloogia oli lausa salastatud tol ajal seda loeti riiklikult, et niivõrd tähtsaks, et, et see oli pool, sa salajane asutuseid, informatsioon, mis sinna sisse laekusse oli salajane. Et peeti strateegiliselt Meteroloogiat väga tähtsaks. Ja prognooskaardid olid tol ajal ütleks ma võrreldamatut praegusega. Et, et nende põhjal oli vast võimalik, niisugust üldist prognoosi oli jah võimalik anda. Aga sellised täpsusega nagu praegu, et lausa paikkonniti iga iga linna jaoks, et see muidugi ei olnud võimalik ja siis staadin püüti seda ausalt öelda. Telegraafiliini pidi kinni niisugune niisugune sagedus, selline aeg, kus, kus liikus liikusid andmed Rootsi prognoos kaardi kohta, nii et see oli väga-väga hinnatud kaart, et kui, kui see saadi kätte, et siis oli nagu kindlustele prognoosi andmisel tunduvalt. Tähendab virutasite Rootsi ilmateadet. Ei, ma ei tea, kuidas seda nimetada, aga eks igaüks püüdis kuidagi kuidagi informatsiooni saada, et jah, ametlikult seda ju ei, ei saadetud, ei vahetatud, tol ajal ei olnud mingisuguseid sidemeid ausalt öelda ju. Läänepoolse välisilmaga. Aga üldjoontes te küll ütlesite, et nüüd on see asi palju täpsem, kas üldjoontes oli nende kaartide pealt ka täiesti võimalik prognoosida, nii et see tulemus langes ka reaalsusega kokku? Täpsus oli kindlasti väiksem, siis kindlasti ei olnud võimalik nii pikaks ajaks ennustada. Ja kindlasti mitte nii detailselt. Ma ei tea täpselt, millal hakkas vikerraadios selline häälega ilmateate esitamine pihta, aga ma mäletan, et lapsepõlvest saati on minu kodus olnud pilvi Kirsi ja ene linnu ja ja siis kõik edasi teieni välja. Millal teie esimest korda oma hääled esitasite. Ilmateadet. Ma arvan, et kas aasta või kaks pärast tööle asumist. Oli hirmus ka mütsiga hirmus alguses. Aga kuidas te sellest üle saite või mis te siis tegite, et sellest üle saada? Ega seal mingeid spetsiaalseid nippe ei olnudki, ehk siis kui tuli mingi tuli juba kindlus, ehk siis see, see närv oli ka väiksem. Oleme natukene ilmast rääkinud koos sünoptik, taimi väljakuga ja meil on muusika kuulamise aeg. Te olete valinud välja kaks laulu, mis teile kuidagimoodi on korda läinud ja öelge esimene neist siis saatesõnadega eetrisse mängimiseks sisse. Et valisin pigem eesti muusikat ja, ja huvitava tämbriga lauljat, et on mulle alati meeldinud Jaak Joala hääl. Ja ka Kare Kauksi ajal. Neist Jaak Joala hakkab nüüd laulma. Pääru. Nurgas. Soome nurgas. Nurgas. Pühapäeva hommikust jutusaadet, külaline on meil täna taimi paljak, sünoptik, külaline meie kodudes õhtuti ja mina olen vikerraadio poolt, Tarmo Tiisler. Veel sellest nõukogude ajast. Te ütlesite, et teie asutus oli noh, kas just salajane, aga, aga midagi sellelaadset, millest see kõik väljendus, tehti teile sinna tööle saamiseks mingit lisataustauuringut või, või kuidas? Ma ei oska isegi seda öelda, kas seal tehti mingit taustauuringut seal eriosakond oli täiesti olemas. Aga kuna sellel ajal töötas väga-väga palju vene inimesi, seal, keda ju kutsuti eesnimega ja isanime pidi minu jaoks oli see täiesti täiesti mõeldamatu inimesi niimoodi meelde jätta nende nime järgi sellisel tavatul moel, et et sellepärast ma täpselt Neid inimesi, kes siis võisid meid jälgida või meie taustauuringut teha, ma ei oska öelda. Aga tean sellest ajast juhtumit, kus kus lihtsalt Ungari üliõpilased tõenäoliselt olid. Meteroloogid tulid Tallinna ja nad tahtsid ka meie töö kohta näha. Ja jõudsid nad ainult peadirektori kabinetti ja sealt kaugemale mitte, sest ülejäänu oli oli salajane. Nii et nad said ainult peadirektoriga vestelda ja siis nad saadeti sealt kenasti uuesti linna vaatama. Kas nõukogude inimene võis ilmast kõike teada? No üldiselt küll prognoos ju prognoosi koostati niisuguseid täpsustatud andmeid nüüd Eesti kohta. Ta tegelikult kõikides tolleaegsetesse riigiasutustesse jõudsid küll väga täpsed, ilma ilmaandmed, et ka praegu me teeme imab ületteniga, see sisaldab ainult Mil-ilmakaar sarnast, nagu meie kodulehel on näha. Ja, ja siis prognoosi, aga tollel ajal, kuna ei olnud ju internetti ja võimalus sealt vaadata, et kui palju kusagil on külma, kui palju on sadanud siis tolleaegne ilma büllatan sisaldas väga täpset täpselt ilmaandmeid üle kogu Eesti. Ja sealjuures olid ka agrometeoroloogilised andmed tol ajal ju Oli võimalust ja, ja rahastajaid niiviisi, et oli võimalus väga-väga täpselt ka agrometeoroloogilised vaatlusi teha ja, ja selleks noh, olid ressursid olemas. Et ilma büllatan, sisaldas küll kõiki Eesti ilmaandmeid, nüüd tõenäoliselt peeti siis salastatuks seda, mis mis laiemas ulatuses oli kogu Eesti kogu nõukogude liidu kohta ja sellepärast siis ilmselt olid need asutused ka sellised nupul salajased, olgugi et ka tollel ajal oli ilmaandmete vahetus üle kogu Euroop, papa toimis, toimis sarnaselt, teed olid juba vastavad rahvusvahelised kokkulepped, sest ei saa keegi ju ennustada ja sealjuures ka Nõukogude liidus ei saanud ilme ennustada, ilma et oleks naaberriikide andmeid olnud kasutada. Selline kuulus lause oli, et idast pole meile kunagi midagi head tulnud, on see tegelikult ka olemas olnud, see lause on seda keegi öelnud. Ei, proua Kirsi küll väidab, et tema ei ole kunagi midagi niisugust öelnud, aga rahvasuus on selline legend liikvel küll, jah. Ilusti kõlab igal juhul. Jah, seda küll. Ma nüüd ajas ei ole üldsegi kodus, aga aga millal see ilus nimi ilmajaam ära kadus? Tallinna ilmajaama andmetel muutus järsku mingisuguseks kummaliseks Eesti meteoroloogia ja hüdroloogiainstituudis. Ta selle uue Eesti aja tulekuga, siis sai kogu asutus uue nime ka. Meid võeti formaalselt uuesti tööle ja sellest ajast peale on tal vangide all niiskuni nimetus. Miks ta, miks ta ära kadus ja on teil seda keelatud kasutada ka, sest nimetus Tallinna ilmajaam on minu meelest Niilus. Jah, ta on kena ja lihtne nimetused tegelikult tol ajal veel oli meil ka haru, mis niisugust arendus- ja teadustööd tehti ja siis siis leiti õige olevat sellid nimetust kasutada, nagu instituut. Et tagataustaks ma rohkem jah öelda ei oskagi, et, et selle instituudi nime all on võimalus siis koondada kõik see tegevus, mis tegelikult meie asutusest tehakse, et et meie osa on ju ainult prognooside andmine, aga aga peab pool võib-olla enamgi sellest teisest poolest. On ju ilmavaatluste tegemine ja erinevat väga erinevate vaatluste tegemine, et et võib-olla siis sellepärast on parendada koondada sellise nime all. Mingil hetkel, mis oli päris pikka aega, kui igal hommikul loeti ette valju, on kuusikul ja palju on Lääne-Nigulas ja missugustes vahvates kohtades kraade ja kõike muud, et kuidas see kõik seal kohapeal toimib, kes seda teeb ja mis ta teile saadab, mis andmeid? Varasemal ajal tegidki seda ainult inimesed. Aga nüüd viimaste aastate jooksul on väga palju automatiseeritud. Kõikides nendes paikades ja ka veel lisaks on, on paiku, kuhu on üles pandud automaatsed mõõteriistad, nii et kokku on meil neid 26 paika Eestimaal, kus on automaatsed mõõta riistad üleval ja ööpäevaringselt teevad seda mõõtmistööd. Nendesse jaamadesse on järele jäänud inimesed osalise tööajaga, see tähendab seda, et Nad on jaamades kohal päevasel ajal ja kuni kuni lõunani, siis ja kuues neist siis Tallinn-Harkus, Vilsandis, Pärnus, siis Väike-Maarjas, Tartus ja Võrus on siis ööpäevaringselt ka inimesed kohal. Kui te olete teleekraanil näitate, seda ilma räägiti sellest nii-öelda oma näoga siis olles nüüd ise olnud ka kolm ja pool kuud televisiooni töötaja, pean ma tunnistama, et ma jätkuvalt ei saa aru, mida te seal näitate, kuidas te näitad, et, et siit tulevad need õhumassid ja sealt tulevad need teised õhumassid ehk siis kuidas käib see töö, mida te teete teleekraanil? Seal on küllaltki palju vaja mõelda sellele ajale, et see, see on mind tihti kammitsemas. Et võib-olla ei olegi, ei olegi mõttekas rääkida väga pikalt sest inimese kõrv teatavasti ei suuda väga kaua informatsiooni nendele vastu võtta ja seda seda omandada, et et oma tööseisuga alt tahaks. Ma pole rohkem aega, et, et rääkida neid asju lahti ja, ja et nad oleksid arusaadavamad. Et kui te ütlete, et te pole aru saanud Ehk siis, mida me seal räägime, ei, ma saan aru, aga ma ei saa aru, et kuidas te saate aru, et nüüd tuleb vasaku käega näidata selle õhumassi peale, mida tegelikult teie selja taga ei ole, võin ma telestuudios olnuna öelda ja siis pöörata teisele poole näitate oma käega millegi muu peale, mida ka ju seal seinal kuskil ei ole, mis pannakse hiljem kuskilt arvuti poolt juurde, et kuidas see kõik teil niimoodi käpp on läinud? Ei selleks tegelikult ei ole. Ei ole selles erilist raskustest, monitorist on tegelikult näha, mida me ikkagi näitame, nii et ega me täiesti tühja koha peal seal ei vehini, monitorist on kõik väga kenasti näha, ainult enne peab lihtsalt järele mõtlema, et missuguses järjekorras ja mida näidata. Jällegi, et see oleks arusaadav, et sellest, et oleks võib-olla natukene abi mõistmaks missugust mõju see meile ilmale avaldab ja, ja kuidas see ilm ja kusse meile tuleb ja missuguse ilmada kaasa toob see just see õhumass. Mina olen just mõelnud, et ette kõigepealt minut aega räägite mingitest õhumassidest ja, ja Euroopas kuidas on, aga tõsiselt huvitab, kuidas on meil homme ja kuidas on meil ülehomme, kas sajab või ei 100 ja seda ei tule ega tule, ei tule ega tule. Just nimelt. Ei ta ikka lõpuks ju tuleb. Et kui praegu nüüd on see see liikuv pilt ehk animatsioon läänemeremaade ümbruse, selle rohuvälja kohta, et kui seda niimoodi pikemalt vaadata õhtuti, et siis siis saavad need selgeks, mis need jooned seal tähendavad ja kui, kui tihedalt või, või hõredad nad on, et see, see näitab, annab vihjet tuulele ja ja mis kõrge ja madalrõhkkond kaasa toob, et selle võrra tegelikult peaks see prognoos natukene võib-olla enam mällu sööbima, et kui vaadata ära selle üldpildi, mis Läänemere ümbruses toimub ja siis tuleb pärast seda ikka tuleb see prognoos ka Eestiga. Et palju, siis homme meil külmanni. Aga ma arvan, et, et nad telemajas teevad seal oma tööd veel edasi ja et ka järgnevate päevade kohta tuleb mingisugune mingis variandis kaart, et mis siis inimese seda kõrva toetab. Tseemiste kõrvust kuuleb, et kui see on ka silme ees, põhimõtteliselt need numbrid või, ja need need päikesed kuud ja, ja, ja lume vihmamärgid, et, et siis ta saab kindlasti parem olema. Kui kaua te olete juba noh, nii-öelda näoga olnud ilmateadustaja. Ega me ei ole ka väga kaua käinud, et see on nüüd televisiooni initsiatiiv. Vast vast kolm aastat. Ma päris kindel ei ole, kas esimene kord oli väga jube? Jah, eks ta ikka on jube, sest sõna ei saa tagasi võtta ning kõik on ju otse-eetris, kõik, mis on välja öeldud see, see on öeldud ja, ja pealegi tuleb seda teha kiiresti, et mitte mitte uudistesaateaega lõhki ajada. Kui tihti te saate näiteks õhtusel ajal kõnesid tuttavatelt või tuttavate tuttavatelt, kes siis teevad nädalavahetuseks või järgmiseks päevaks plaane? Ei ole ilmateadet kuskilt kuulda saanud, internetti läheduses pole ja siis kellelgi tuleb meelde, et temal on tuttav taimi paljak ootama, helistan ja küsin. Ja siis tuleb õhtul kell 10 kõne. Kuule, räägi, kuidas homme on. Mitte väga tihti, sest Eestis on peaaegu igas paigas, nurgas on internet olemas, et inimesed väga palju ikkagi vaatavad seda, et et helistatakse siis, kui on mingi mingi kahtlus. Et vaadatakse tihtipeale mitut mudelit, vaadatakse teist ja kolmandat ja ka meie ilmajaama telefonikõned on väga tihti sellised, et ma vaatasin seda norra muleerit. Ma vaatasin kism Eteod vene mudelit ja siis siis vaatan teie Hirlam mudelit ja, ja kui need nendes on väga suur lahknevus, siis siis helistatakse ja küsitakse, et mis siis teie arvate, kuidas siis tegelikult tuleb. Teil selline teenus on ka kohe olemas, võid helistada ja küsida. Ja see on meie Eeemm hai punkti kodulehel kohe olemas, kohe avaleheküljel on olemas telefoninumber ja, ja sinna saavad kõik helistada, kes, kes soovivad. Igas valdkonnas, ma arvan, on olemas mingisugused siseringi naljad date, aru küll, mingis raadiotöötajate naljad või teletöötajate naljad või sportlastel naljad, et millised need ilmaennustajate naljad. Mina arvan, et mina ei ole see õige inimene ütlema seda, et niisuguseid nalju ilma kohta minu arust tehakse seda kohe lausa iga päev, nii et ma arvan, et, et minu käest neid kõige paremaid ei saa, näitab kusagilt mujalt koguma. Aga nihkus madalrõhulohk ja kõrgrõhuhari ja niisugused sõnad on siuksed, töö, sõnade levinud sõnad. Mulle tundub Ja seda kindlasti jah, aga nende üle nagu nalja eriti ei lisata. Et see ilma ilmata, see. Ikka üks suur nali. Kui tihti te märkate keset ööd üles, kui ärkate hommikul üles ja esimene mõte on, et kas läks nüüd teke? Ja huvitav on küll jah. Et kas nüüd täkke läks, aga kas nüüd läks või kuidas läks ja ja siis, kui on, on kahtlused ja kõhklused seoses merega just ja tuulega, et minu arust meri on see, mis, mis nagu nalja inimestega idee, et et põen ma alati selliseid tuuleprognoose, mis on pigem pigem alahinnatud või, või ei, ma ei ole seda tugevust päris õigesti osanud prognoosida, et et siis on, siis on alati see mure, et kas nüüd on keegi kusagil väikese paadiga lahe peal väina peal ja on sattunud sellise tuule kätte? Seda, seda ma elan nagu kõige rohkem üle, aga huvitav, sellepärast vist olengi niikauaks ilmajaama jäänud, et lihtsalt on huvitav. Kui teil puhkus on, kas te ootate õhtust aktuaalset kaamerat või helistate kolleegile? Helista, kui ma midagi tahan näha, siis ma vaatan pigem internetist. Selge aitäh, oli väga suur rõõm teiega täna hommikul siin vestelda, sünoptik, taimi, paljak ja ma ei hakka neilt küsima, et rääkige siis, kuidas Tartu maratoni ajal ilm on või et millal siis sulaks läheb ja millal kevad tuleb, aga ikkagi oli suur rõõm. Aitäh.