Kaunist keskhommikut, rahva teenrid taas eetris, nagu ikka laupäeviti 11, null viis. Rõõm olla teie teenistuses ja täna teenivad teid siis Neeme Korv, Postimehe arvamustoimetuse pealik Urmet Kook. Rahvusringhäälingu uudistepealik ja mina, väike tagasihoidlik tööjõud saatejuhi rollis Aarne Rannamäe kõiki rõõm uuesti kohata, kõikjal, rõõm tervitada ilusa laupäeva hommiku puhul, päike särab, väljas on küll suhteliselt külm ja vastik, tuul puhub, aga pole häda midagi. Kui te kuulete täna imelikke häälitsusi, siis lähevad kas Urmeti või minu suust, meid on tabanud mingi senitundmatu viirus. Neeme tundub olevat terve. Aga üks teine viirus on tabanud tervet Euroopat ja tundub, et Eestit, eriti viimastel päevadel, selle, selle viiruse nimi on meil täpselt teada. Ta koosneb neljast tähest, son Aadzeedee A ehk siis kokku tuleks rõveda Actan. Just natukene Urmetiga enne enne saadet rääkisime, et, et kust see pauk ikkagi nüüd tuli, et või, või miks see vulkaan nüüd nagu purskama hakkas või või mis, mis on selle põhjused täna rohkem kui 220. Euroopa ja maailma linnas tulevad inimesed tänavatele. Et tegelikult tegu on ju suhteliselt vanapaberiga, ütleme noh, nimetame dokumenti niimoodi, et on internetis üles rippunud juba aastast 2010 eestikeelsena ka täiesti kättesaadav. Et, et asi see oli, mis nüüd siis pistis rahvusvahelist, nimetame seda siis interneti kogukonnaks. Et kes järsku täna sai siis niukse niukse süsti, et et, et et protest on paisunud peaaegu globaalseks. Te häält näitab, missugune see välja näeb? Täpselt, just praegu on seda päris täpselt ei oska öelda, et et selle ACTA puhul noh, minu jaoks on ainult nagu küsimus kahe kahes kahes asjas, et ühelt poolt, et milline on suhtumine Actasse kui, kui sellisesse võltsimisvastasesse leppesse üldse. Ja teine küsimus on see, et kuidas seda ACTA protsessi on Eestis läbiviidud, et ennekõike siis poliitikute poolt, et et need on nagu minu jaoks nagu need teemad, et et mille üle nagu arutada, et et noh, ACTA ise on jama oma ideelt on ju üllas, onju, et öelda, et kaitseväe autoreid ja ja et iga autor peab saama teenitud tasu ja midagi ei tohi salajase autori eest teha või paljundada või kopeerida. Jumala õige Ja Eesti puhul siis läheb veelahe enne ja pärast Andrus Ansipi riigikogu väljapaistvat esinemist. Ei no see on jah, et Ansip andis sellele jälle sellise täiesti nagu uue nagu tähenduse et fooliumist mõõtme Justi seemnetega ka on ja et et sellega ta paraku see ongi teine teema on jäetud. Et kuidas me nagu sellesse protsessi nagu suutma on ju, et et kui, kui peaminister tuleb riigikogu kõnetooli ja hakkab sealt sõna otseses mõttes nagu mõnitama neid inimesi, kes on julgenud mingeid küsimusi esitada et see on ka laiem poliitiline küsimus, et sellest me jõuame ka saates rääkida, aga, aga ikkagi küsimus sama Neeme et 22 Euroopa Liidu liikmesriiki on ta heaks kiitnud, mõni on teinud seda pika hambaga mõne, mõni vähem pika hambaga, mõni on vabandanud selle allakirjutamise pärast aga ikkagi alla kirjutanud. Pluss veel maailmas, suured riigid on alla kirjutanud, et mis, mis asi see siis nüüd on meid torganud. No vot, siin ongi see, et nagu Urmet väga hästi välja tõi, et me siin on mitu erinevat teemat ka meie jaoks praegu hetkel koos, aga minu meelest kõige selle juures, millest me võiks ka tõepoolest rääkida sellest, mis puutub, puudutab poliitilist kultuuri ja demokraatiat ja kõiki õigusi ja vabadusi, siis tuleks rääkida ka asjast sisuliselt. Ja sisuliselt noh, mina näiteks olen lugenud ACTA läbi, see ei tähenda seda, et ma nüüd sellest täiesti aru sain, sest ma ei ole need salastatud osad. Ma ei ole, sest ma ei ole jurist, mingeid salaprotokolle väidetavalt ei ole, eks ju. Aga seal on, seal on sihuksed, potentsiaalsed lisad, mis puudutavad selle rakendamist. Aga küsimus on ikka väga sügavalt, sügavalt juriidiline. Jaa, jaa, küsimus on, on on väga, väga keeruline, mõned ütlevad, et sellega on totaalselt hiljaks jäädud, tuli üldse internetimaailma kuigivõrd reguleerida. Ehkki ehkki sealsamas dokumendis on, on ju kõik, mis puudutab kõiki neid põhivabadusi, siis on seal mitmes punktis rõhutatud, et põhiõigused nagu sõnavabadus, õigus õiglasele kohtumõistmisele, eraelu puutumatusele ja nii edasi, et need ei tohi saada riivatud kuidagi kuidagi, kui, kui seal midagi selle Ta raames nagu ette võetakse Kuidagi kuidagi tuleks need küsimused ju ikkagi ära lahendada, mis puudutavad aut autorikaitset sellepärast et, et võib ju olla olla nii, et, et on olemas. On olemas, no ma kujutan ette, et tulevikus võiks olla ju kaks sellist ärimudelit või teed, mis on juba mõlemad ka olemas, et kui on loor autor näiteks tahab ennast tutvustada, tahab ennast jagada, tahab igatepidi, et et teda teda mängitaks, teda näidataks. Siis tal peaks olema olema igatepidi see võimalus ja see võimalus on ka praegu olemas. Ja samal ajal võiks inimene nagu olla kaitstud selle eest, et ta, et tõepoolest tema loomingut ei varastataks. Mis mind selle ACTA puhul nagu häirib, on see, et see on selline. Kuidas ma ütlen, et see lähtub sellisest 10 või 15 või veelgi varasema nagu aasta tagusest reaalsusest? Lähtub ajast, kui, kui kui suured muusik noh, ütleme niimoodi, et on mingi selleks, et muusikud näiteks muusikalini oleks võimalik oma toodet müüa turustada, maailmas läbi lüüa, selleks ta andis, on ju niisama need õigused mingile suurele muusikatööstuse firmale. Ja lisaks siis ka veel noppis sealt oma oma sellise vaheltkasu kõikvõimalikud autorikaitseühingud. Ja see oli ka ainus viis tegelikult täna kuulsaks tuntuks ja rikkaks just tänasel päeval kus vinüülplaatide kassettide CD-de DVD-d P3 nüüd võib-olla et nende nende läbimüük on ju sisuliselt ju marginaliseerunud. Ja seda seetõttu, et interneti kaudu on võimalik sul neid asju palju kiiremini ja palju soodsamalt legaalselt osta. See on kõik muutu tulemuslikult seda arusaama autorikaitsest. Ehk siis sedasama öeldi, et Steve Jobsi on ja tisse Aitjuunzi lõi, on ju, Aityunzi mõte, on see, et, et kui varem suur plaadifirma tegi mingi plaadi, kus ta pani peale üks-kaks mingit sellist hitti ja ülejäänud plaadi plaaditäis oli see kräppi täis, võis olla, või noh, ütleme niimoodi, et mitte nii väga populaarset muusikat. Siis sa pidid ostma kogu selle plaadi ikkagi ära, et saada seda, seda, seda ühte-kahte lugu, mis sind võib olla huvitav. Aityunzi mõte oli see, et sa ostadki ühe laulu kaupa ja paned iseendale vajadusel nii-öelda plaadiga ja maksad selle laulu ja seda ei mäleta, kas oli 0,99 dollarit-ist. Et see kõik on nagu maailma reaalsus on tänasel päeval sootuks teine, aga mulle tundub, et ACTA üritab viia tagasi selle nii-öelda ajastu juurde. Ja on on mõjutatud nende instantside poolt, kes on sellisest praeguse internetiseerumiga seotud asjadest jäänud. No see suurkorporatsioonid, tegelen nendega, õigus, kes ütlevad, et just suured on, on tegelikult need suured kaotajad, kuigi kuigi nende kasumid on on, on ka hiigelsuured, aga, aga nad ikkagi mingisuguse osa sealt ju kaotama. Nojaa, aga seda võib võtta ka nagu teistpidi, eks ju, et et kui Soome andekad programmeerijad loovad mängu Angry Birds, mis on teadupärast siis nutitelefonides maailmas kõige levinum mäng seal selline hea näide kümned miljonid inimesed soodsa hinnaga väga soodsa hinnaga, ostavad selle endale autorid saavad tasutud ja nii edasi, siis tegelikult, et nii-öelda Apple haarab sellest ikkagi väga võimsa kael, suurkorporatsioon vaadake, mida aktsia on teinud, eks haarab selle haarab sellest suure suure osa endale, aga, aga samas on minu meelest selles suhtes survet õiguseta, et me peame ikkagi lähtuma muutunud oludest. Ja, ja nüüd, kui me näeme seda uut teid, uusi, neid skeeme, see Aidusi oma ei ole mitte ainult ainuskeem, neid on, neid on veel palju erinevaid siis, siis see, see, see on, see on nagu väga tähtis seda tähele panna, et selle juures on ka nii-öelda hinnapoliitika muutunud väga paljuski soodsamaks. Tunduvalt hinnapoliitika on tarbija jaoks soodsamaks muutunud ja, ja teine asi on see, et ikkagi sellised keskkonnad võtavad ka noh, see vaheltkasu, mis nad võtavad, nad küll võtavad seda, aga need summad on oluliselt väiksemad ehk autor ise tegelikult teenib selle pealt rohkem. Et see on nagu muutunud reaalsus ja selles mõttes on selles mõttes on nagu kahju, et et seda ei taheta tunnistada, aga noh, teine teema on ikkagi see, et et see protsess, kuidas seda Aktatun Eestis poliitiliselt nagu viljeletud, et et see, noh, taaskord niimoodi, et et rahvas on loll, millestki aru, seda on väga vaja, kas seda on üldse viljeldud? Mul on tunne, et seda, seda loodet loodeti võtta lihtsalt vaikides vastu nagu, nagu palju. Mitte ainult Eestis, et tuletame meelde, et ka Euroopa Parlamendi raportöör väga suure aplombiga astus tagasi siin aasta alguses. No räägime Eestist ikkagi, no me siin oma asja vajame ja, ja maailmas on mõõtmed nagu teised, et, et Eestis on toodud nüüd see Lotte näide, eks ole. Lotte tegijad ise ütlevad, et nende tagant hirmutatakse ka kõvasti, et seal on mingisugune, ma ei tea, mitu 1000 allalaadimist on juba avastatud, et, et võtavad inimesed tasuta. Mis on selle kohta arvame siis, kas ACTA hakkab siis neid kaitsma või on lihtsalt Lotte tegijad olnud ise selles mõttes passiivsed, et ei turustama toodangut piisavalt hästi? Ei no ma arvan, pigem on seal see, et ka praegused eesti seadusest annaksid võimaluse taolist tegevust nagu peatada või, või mingil moel ka siis karistada. Absoluutselt, ja, ja seda on muuseas tegelikult karistada neid, kes on üles pannud need akna seletuskirjas öeldud, öeldud seda, et et paljudes riikides tegelikult, et noh, Euroopa Liit on suhteliselt edumeelne selles osas ja, ja tegelikult seal seaduse kaitse peaks olema peal täitsa täitsa selgelt. Aga vot see on nüüd see küsimus, mida, mida me siin arutame, on see, on seesamasisuline küsimus näiteks väga mulle väga meeldis Linnar Viigi tänane mõtteavaldus postimehest, kus ta rääkis sellest, et kui me oleme, kui me oleme, see, see, see e-riik, kellel on olemas ka rahvusvaheline tähendus, Me oleme seda, seda, seda ise maailmas nii-öelda ennast promonud sellega, et et meil on olemas küberkaitse ja meil on olemas edukat rahvaloendus, et siin ja, ja nii edasi, siis siis see roll tegelikult kohustab meid ka nii-öelda mingil hetkel peatuma ja arutama, isegi kui meie oleme see võib-olla see viimane koht, kuke, kes nii-öelda siis selle, selle justkui justkui vastu. Selles kontekstis oleks kindlasti huvitav teada, mida arvab asjast vabariigi president Toomas Hendrik ilvesest meenutagem, et Tiit tiigri käivitamise juures oli küll selline noh, niisugune avalik see kõneisik oli või selline esinduspersoon oli toonane president Lennart Meri. Aga see idee ja see algne tõuge tuli Toomas Hendrik Ilvese poolt, et et huvitav oleks teada, mida, mida arvab sellest praegusest? Noh, mitte küll ma ei saa seda nimetada diskussiooniks, sest siin on pigem olnud noh, nagu ühe poole nagu etteheited ja teise poole sellises noh, nagu demagoogilised vastuväiteid, et ei saa millestki aru, on ju nagu diskussiooni sisulist diskussiooni pole Eestist nagu eriti toimunud mõned artiklid välja, et. Jah, aga mitte ainult, ma ei saa olla, mõtlen alati alati ka nüüd ja edaspidi kogu aeg sellest nii-öelda paipoisi rollis, kes kõik lihtsalt kirjutavad, me oleme harjunud sellega, et me oleme kohe mingisugustes klubides nii-öelda kohe automaatselt sees, aga antud juhul tõepoolest, et kui me oleme iseennast niimoodi määratlenud ja tahtsid oma riiki näha nii-öelda eesliinil sellise Estoniale, siis siis on, on, oleks väga oluline, et meie just nii-öelda käivitaksime mingid teatud debatid Nojah, aga eks alati vaadanud ja suurte poole ja, ja tegelikult suurt eeskuju on ka praegu olemas, Saksamaa on teatanud nüüd just eile tuli uudis on, on peatanud selle selle arutelu või õigemini noh, on peatanud selle lepingu vastuvõtmiseks ja asunud tõsisema arutelu juurde, Poola on teinud sama. Läti, Slovakkia Tšehhi on tagasi lükanud, nii et, et need, me, me ei ole selles mõttes nagu üksi. Et seda, seda enam imelik oli, et, et meie, meie võimukoalitsioon võttis nihukese noh, ülijäiga ja, ja siis lisaks veel nagu mõnitava ja iroonilise sarkastilise tooni, et et kõik kõik, kes ei saa okta nagu kasulikkusest ja vajalikkusest arvult kõik need lollid Ma tahaks kooli näite, et kui, kui õpilane esitab, ei saa tunnis aru ja läheb esitama mingisugust küsimust õpetajale ja siis selle peale õpetaja ütleb, et, et noh, et lihtsalt lihtsalt puupea ja nii edasi, et siis noh, niimoodi ka nagu inimene ei õpi midagi. Huvitav on ka see, et tegelikult ju võimukoalitsioonis on märgata mõningast sihukest nagu tegelikult lahknevust, onju, et tegelikult IRL on nüüd juba distantseerunud sellest aktiivsest. Vastavalt EL-i uus esimees tegi esimese avaliku sellise võimsa etteaste. Aga mitte nii väga seda asja nagu olemas ka tegelikult päris hästi kirjeldab, et ka Reformierakonna sees on leidunud üks, üks poliitik, kes on agdad, teravalt kritiseerinud ja seal on Andrei Korobeinik, kes on ise olnud mitmete suhtlusportaalide nagu looja ja ja on sellise noorema põlve poliitik, ta on ju ja siis teiselt poolt on ja kes on seda aknad siis hirmsasti kaitstud on ju Andrus Ansip, Rein Lang ja Valdo randpered ja kes kes veel on ja et noh, nagu selle mulle tundub, et siin läheb ka mõnes mõttes veidi selline põlvkondlik konflikt on ja suhtlemises sellesse, et üldse, et soluudelt. Et ühtede jaoks on internet selline instrumentaalne või selline institutsionaalne asi, mida saaks justkui kurioossem näide on see, et kunagi üks riigikogu liige palusama nõunikule internetti välja printida. Aga, aga, aga, aga noh, ütleme nii, et mauk, ideaalse konflikte tänasel päeval endiselt ei ole. Aga jah, aga sa jätsid nimetamata Gräzini leinatamme, kes samuti nagu võimu ja selle sees ja, ja on, on ütleme, Ansipi ja keda sa nimetasid langi eakaaslaselt samast, samast põlvkonnast, et. Aga minu meelest see loomulikult on internet rohkem Nortas digitaalne lõhe või mina ütleks isegi, et see on, on otsapidi nagu digitaalne kuristik tegelikult mis, mis paljude paljude asjade puhul ilmneb muuseas, minu meelest Vilniusse ka sellesama näiteks rahvaloenduse puhul, kui osad kütsid seda. Et nüüd Peame tegema rekordi, peame tegema rekordi ja samal ajal tekkis selline tunne, et mõned inimesed justkui tundsid ennast kuidagi puudutatuna, et me oleme nüüd need saamatud ja viletsad, eks ju. Et aga, aga, aga et, et on täitsa selge, et, et noh, nii-öelda on, on kaks sellist noh, maailma maailma nägemust ja, ja siis on samas ju on olemas osa inimesi, kes mõistavad seda vana mõistavad ka seda uut sellised. Ja ma arvan, et näiteks härra Korobeinik kuulub kindlasti kindlasti sellesse põlvkonda, et et, et neid makstakse kuulaja, iseasi on see, et, Noh kui, kui on kujunenud välja mingi olukord, et inimesed on harjunud internetti kasutama teatud mood kõige lihtsama näitena, need anonüümsed netikommentaarid siis kui seal nagu midagi ära muuta, see eesmärk võib olla väga õilis puhastada avalikku suhtlusruumi ja nõnda edasi. Aga kui näiteks ütleme, delfi keeraks Alates homsest oma IT-anonüümsed internetikommentaarid kinni ja nõuaks identifitseerimist siis on selge, et see tooks kaasa tohutu tohutu pahameele, sest ühiskond on sellega ära harjunud. Ja mõneti, ma arvan, on ka see väga-väga suur osa maailma internetti kasutades on selle praeguse olukorraga nagu ära harjunud ja seetõttu nagu midagi nagu tagasi pöörata või muuta toppima. Kuigi me ju ei tea, kui suur see kogukond tegelikult on, kes seal kommenteerib, väidetavalt on ta on ta suhteliselt väike ja, ja mitmete nimedega lasevad ja aga, aga see kogukond, kes neid loeb, seda soppa, mis sinna on kogunenud, see on kahtlemata väga suur. Mõned totrad, asjad muidugi surevad ka ise välja ja ma arvan, et ega ühiskonna ühiskonnas nii-öelda siis see, kuidas toimub nende anonüümsete kommentaaride retseptsioon, et see, see on ka nagu kõvasti arenenud sellest ajast, kui see asi kunagi nii-öelda pihta hakkas. No veel täna, sest poliitikast ja sellest, kuidas, kuidas tahetakse meil mingeid seadusi vastu võtta. Üks selline põhiline argument, mis, mis koalitsioonist ja just Reformierakonnast kostab, on see, et ega see nagunii ei muuda midagi. Teine asi on see, et ega me ju ei pea selle pärast mingeid oma eesti varasemaid seadusi muutma hakkama. Tähendab siis ärme võtame seaduse vastu, kui see ei muuda nagunii mitte midagi, teine asi sellele mina julgeks selle, mina ei ole nagu jurist, onju. Mina ei tunne ja juriidilisi nüansse, aga et selline olukord nagu Karmen Turk kirjutas Delfis üsna põhjaliku arvamusloo, kus ta nagu näitas ära, kuidas see võib hakata muutma meie elu ja meie seadus edaspidi. Seda on tunnistanud ka mitmed poliitikud, et see, see väide, et ta ei hakka kuidagi muutma, ei ole tõene. Ja Karmen Türgi puhul ma tahaks rõhutada, et tegu on kindlasti väga kuigi siin tema oponendid rünnanud ja rääkinud mingist kuulsusjanust taga ajavad. Karmen Turk on ära tugev jurist, oli aastaid Eesti televisiooni jurist. Tema peale olid kõige keerulisemad lepingud ehk siis rahvusvaheliste spordiülekannete õigused. Samamoodi seal puudusid ka need kõikvõimalikku autorikaitset, onju, et kus oli riide, tohib nii-öelda edasi, et tegu on kahtlemata väga pädeva inimesena et sildista teda kohe selleks, et ta ning kuulsusjanu tagasi mind häiribki kogu selle asja juures see, et et. Peaminister ütleb, et need, kes ei ole oktav poolt agoonia, fooliummütsid pähe ja söövad liiga palju mingeid kahtlasi seemneid ja et jurist, kes seda oksa vastu on kuulsenu taga ja nõnda edasi. Et need ei ole nagu argumendid. Need on demagoogia, kui niimoodi vastatakse inimestele või teise poole küsimustele. Et see on kõige suurem häda selle asja juures, et et miks ma peaksin seda, sellist, sellist sellist juttu nagu võtma tõsiselt toodangu näitajad. Et eurobaromeetri uuringu järgi Eesti valitsuse toetus kukkus eelmisel aastal või selle aasta alguseks väga palju enne et kuidas me saame siis ütelda, et kui valitsus isegi suvatse argumenteerida ja tema usaldus madalale kukkunud, et noh Mul siin minuarust see tegelikult on nagu tõsiselt nagu probleeme. Nojah, ja võiks öelda, et ta ei ole olnud ainus jurist, kes on nii-öelda juhtinud tähelepanu ka sellele, et, et kui on ikkagi olemas selline võimalik põhise riive põhiseadusega, siis tuleks seda asja ikkagi nii-öelda demokraatliku demokraatia tingimustes ikkagi riigikogus arutada rahva ees ja, ja mitte mitte lihtsalt niisama kuskil kirjutada, kuigi muidugi selles mõttes, eks, eks, eks see näitab mingis mõttes ka laiemalt kogu seda poliitilist nii-öelda protsessi, mis meil siin nagu edaspidi toimuma hakkab, sellepärast et et see, see Ansipi nii-öelda vastaste leer on antud juhul selline, see on ikka väga kirju seltskond. See koondab ikka ikka ikka kõik kõikvõimalikke kõik võimalused, sealhulgas. Turiste on ja kes otsivad endale hiidlased järjekordselt tähelepanu ja et olla mingi mingi asja vastu ja pälvida nii-öelda ajakirjanduses lehe- ja eetriruum, loeksime järgmiste uuringute ajal, mis mõõdavad erakondade populaarsust, näeme, kas, kas on midagi muutunud ei ole ja, ja ütleme siin mingisugune postihobuste vahetus võib-olla toimub alles alles valimiste ajal, et näeme, kuidas see mõjub, aga, aga praegu tundub küll, et see on peaministri kõige suurem ämber, mida ta on, on astunud, ütleme sellisel noh ise see, see ületab isegi selle, selle, selle kriisijuttu, et, et kui see on kriis, siis sellises kriisis tahaksingi elada. Et see on nagu isegi nagu tulega mängimine, sest et eks reformil ole ju väga palju sellist internetiseltskonda toetajaid ja nii sihukesi noh, arvuti taga harutajaid, kes, kes arvavad, et tohutult liberaalne maailmavaade nagu nende nende huve kannab ja ja kui mindi nüüd otseselt nagu nende sellise nende põhimõtete vastu siis võib-olla see väga-väga tõsine kabjahoop Reformierakonna sellisele toetajaskonnale ja ja, aga mis mind nagu selle asja juures, nagu veel häirib, mida ma siin vaikselt ja salaja püüdsin enne välja tuua, on see, et, et kui öeldakse, et, et see seadusakte nagu ei mõjuta mitte midagi siis enamasti peetakse silmas seda, et, et olge rahulikud, et ega me Meie hulluks ei lähe selle rakendamisega. Et me me suhtume nagu, nagu mõistlikult, eks ole. Aga üks ametnik suhtub mõistlikult, aga teine võib-olla ei suhtu, ega siis need äärmuslikud näited on nagu ma ei tea, kus ma täna lugesin, aga aga, aga näide on väga-väga hea ja väga-väga kujundlik, et et kui, kui sul korterisse sisse murtakse ja politsei tuleb uurima ja hakkab juhuslikult vaatama ka sinu arvutite näeb sealt alla laaditud filmi, et siis oled kurjategija, hoopis sina, mitte need, kes korterisse sisse murdsid, midagi mingi niisugune näide oli, et, et põhimõtteliselt iga iga asjaga, kus, kus võib, võidakse hakata ka vaatama, mis on sinu arvutis, mida sa kuulad, mida sa vaatad. Et sellega kaasneb hoopis hoopis laiem laiem kandepind, et sa oledki kurjategija? Põhimõtteliselt nagu needsamad head näited siin, et Bart Simpsoni pilk pandi, eks ole, oma oma blogi illustratsiooniks ja see hiljem ära koristati. Aga see ongi juba kuritegu. Ta ACTA valguses. Nii et noh, ongi ametnike suvast ja tegelikult vastu võtta selliseid seadusi kus jääb liiga palju tõlgendamisruumi. Et see, see ongi jama, et sellist seadust ei tohigi vastu võtta. Just nimelt. Jah. Võtsid asendit nagu nagu lendu tõusev kotkas Ei no püsivus on, küsimus on selles, et, et loomulikult et me näeme ju kas või nende. Eurodirektiivi tegi puhul, et, et neid nii-öelda ka eri riikides natukene erinevalt tõlgendatakse ja rakendatakse ja loomulikult on see, et, et, et, et tegelikult ju ka selline koopiate tegemine osalt osalt võib-olla see tingitud näiteks mingisuguse inimese tööst selle eest on tegelikult nagu makstud. Kui sa näiteks ostad, ostad plaadi näiteks või ostad, ostad muusikat ja teed sellest plaadi ja kuulad seda autos, mis muidu muidu näiteks. Kui aga teadupärast kui autos nagu mingit plaati kuulata, siis ta lõppude lõpuks saab kriimustada ja enam teda ei olegi võimalik kuulata. Aga sa võid teha endale koopiad ja kuulata seda võib-olla, kui kui sellist asja nii-öelda hakatakse kuriteoks pidama, siis see on ikka päris julm. Mina tunnistan ausalt, et mul ongi niimoodi, et ostan plaadi ja teen sellest koopia, et seda autos kuulata ja seal ta siis seisab. Ja külma talvega seisab ja vahel Väikse seisak seisabki seepärast, et ta koopia temaga võibki niimoodi ümber käia. Aga ma vist olen juba kurjategija, mulle tundub. Jahe, et nii või nii palju Actast, aga huvitav on see, et Eesti on praegu üldse nagu mingit desprotestide keeristes, me iga päev kuuleme mingisugustest õpetajate kavandatavatest meeleavaldustest või jätkuvatest meeleavaldustest, tudengit on äsja olnud tänavatel ja lubavad oma aktsiooni jätkata. Raudteelased ilmselt tulevad tänavale. Aga et, et see Actan nüüd nüüd niisugune asi, mis, mis on kujunenud nagu meie meie elu keskmes, et tulles tagasi oma oma halvale kinnisidee juurde, mis ma ütlesin, saate alguses, et et see on ikkagi tähelepanuväärne, et vaatame siis täna kell üks Tallinnas ja Tartus meeleavaldused, protestid rahumeelsed, nagu öeldi, sest ma millegipärast arvan, et reaalselt nendel protestiti tuhandeid inimesi kohale ei tule. Jah, aga nad on, inimesed on registreerinud ennast toetajat, eks, et, et noh, võib-olla tänane ilm ka väga, väga ei soosi. Tõesti on niisugune vastike vinge tuul väljal. Muuseas mul sellega seoses tuli meelde selline väike tagasihoidlik prohvet nagu olen, 2010. aasta lõpus, kui ma tegin Postimehe kolumnist idega sellist aasta kokkuvõtteid ümarlauda, siis ma esitasin neile ühe sellise võimaliku teema või küsimusena, esitasin seda, et kas, kas nii-öelda demokraatlikes riikides tuleb mingisugust sellist internetti kontrollimist või reguleerimist või sellist ja sellest sellest tulenevaid tulenevaid lainetusi või mullistusi toonase üllataval kombel nagu väga suureks teemaks, nagu meil selles vestlusringis kujunes. Kusjuures jah, näed nüüd olemegi täpselt sellises olukorras. Sel nädalal pidi üks tütarlaps vangi minema aga küll, kes, aga ta ei tahtnud minna, ta pühkis Eestimaa tolmu jalgadelt. Ja ei tea, väidetavalt ta ise ise väidab, et ta ei ole enam Eestis. Noh, oletame, et ei ole. Ma arvan, see uus poliitvang, seal uus poliitongi, jah. See on meie staarpoliitik staar, poliitvang, staar, poliitvang ja, ja ta ongi juba kujunenud staar poliitvangiks, seal ei ole mingit kahtlust. Eile siis anti tema kohta välja Euroopa vahistamismäärust. Ehk siis paistab, kui kaua läheb aega, et et noh, oletame, et ta on Inglismaal. Et Londoni politsei võtab ta kinni ja, ja annab siis paneb lennuki peale ja antakse Eesti võimudele üle. Aga asi asi ei ole mitte selles, et üks tütarlaps tahab oma elu ära rikkuda ja ja, ja, ja selle aja nimel, et viis kuud vanglas istuda jätab märgi endale külge päris pikaks ajaks. Küsimus on ikkagi selles, et minu jaoks, et, et kui palju Eesti ühiskonnas räägitakse, sellest? Ma saan aru. Süüdi on ju, süüdlane on ju, näitab, miks see ajakirjandusele süüdi, et ajakirjandus räägib meiega. See-eestvõttel ja hakkame rääkima seal ei, ei, tähendab, esimene reaktsioon on muidugi, et kas me tõesti sellest peame rääkima, peame küll, kui sellest räägib Eesti vabariigi justiitsminister, kui sellest räägib riigikogu põhiseaduskomisjoni esimees. See on teistel ministritel, teemaks see on, see on kogu ühiskonnas teemaks, et mis, mis pagana riik see selline on, et ühte vargaplikat ei saa nüüd normaalselt vangi panna. Ja see on tõsine, see on, see on väga tõsine küsimus. Minu küsimus on ikkagi vargaplika istub lennukisse, kui ta tahab, kui tal on ette nähtud kindel kuupäev ja, ja kellaaeg, et ta peab vangla uksele koputama. Miks seda esiteks lastakse teha, miks ja miks see niipalju, et issanda päike läheb enne looja, enne kui me jõuame kõik ära küsida. No tegelikult on ju see, et asi on lihtne, et riik ei tohiks lasta enda üle irvitada. Kurjategija peab saama, karistused on kohtus süüdi mõistetud ja, ja punkt, et vastasel korral ju avalikkus saab kapitaalselt mingi vale signaali. Aga ma saan aru, et üks, üks põhjus on olnud ka selles on olnud ka kinni meie meie õigusruumis et täiesti konkreetselt on ju karistusseadustikus paragrahv, mis ütleb, et, et see, kui inimene nii-öelda vabatahtlikult sinna kinnipidamisasutusse ilmu Siis ei ole kuritegu. Ja, ja, ja, ja kui, kui mina ütleks, et see on küll nagu väga tõsine probleem kui, kui, Kui see asi asi on tõesti nii ühene ja miks ta ei peaks olema, kui seda on kinnitanud ka prokuratuuri prokuratuuri, kõige kõrgemate läheb vastuollu? Eks see Muuga, et kui ma oma oma võlgu või laenusid õigel ajal ära ei maksa, arveid ei maksa, siis tuleb mul viivised. Et selles mõttes ja kui sa vangla uksest sisse ei lähe sel kellaajal, kui sa pead minema, siis ei maksa viivise, tehke see vana vana karistus, jääb, jääb jõusse. Toredad seadused, kui sa oled juba vanglas ära põgened, siis tulevad viivised ja oi kuidas tulevad. Aga kui sa sinna ei lähegi, lihtsalt paneb plehku teise riiki. Preili preili Galojan pidid selle nimel, et nüüd õnnestub Euroopa Liidust välja sõita ennem, kui, kui, et Suurbritannia politseinikud tulevad, koputavad tema uksele, et, et mis siis saab? Aga minu meelest see on minu meelest seesama asi, puudutab tegelikult see pole mitte üldse esimene juhtum, et meil on küllalt olnud selliseid avalikkuse ette toodud lugusid, kus, kus süüdi mõistetud inimene siis nii-öelda põhimõtteliselt irvitab, selle riigi ülev, venitama tahab, eks ole, viitab mingisugustele ootamatult ilmnenud haigustele ma ei tea mis iganes, eks ju. Et see on loomulikult täitsa selge, et inimest võib tabada mis iganes, eks ju. Aga, aga see, et, et kui sellest saab nagu ilmselge nii-öelda riigi üle irvitamine, siis minu meelest see sellele tuleks küll nagu jõuliselt vastu astuda. See, et senise retoorikaga riigi üle irvitatakse, see on selle inimese asi. Las tema siis irvitab, aga, aga riik peaks selles selles mõttes olema ikka väga-väga vahe ja terav, terav skalpell, mis, mis sellised asjad kohe läbi lõikab. Et veel kord, et, et vaatame siis, kui, kui kiiresti see asi toimib, see Euroopa koostöö ja, ja kui vahistamismäärus on nii-öelda interneti juba enne nafta vastuvõtmist üles riputatud, eks ole, et siis et siis kui kaua läheb aega, et üks vargatüdrukut, tõsi küll, tema vargus oli, oli suhteliselt enneolematu tema ülbus on piiritu. Aga ega ta ega ta suurem ei ole kui mõnedel meie poliitikutel, nii et et vaatame, kui kaua läheb aega tagasi tuua. Samas jällegi ma olen seisukohal, et kui siin ühtteist ütles, et ajakirjandus on süüdlaseks tehtud, et minu meelest on Eesti ajakirjandus siiski ebaproportsionaalselt palju tähelepanu temale peale tähendab, kuni selle hetkeni üldse Noh, kulu nii enne kui ka, aga, aga tegelikult on nii, et ajakirjandus on ikkagi selline suur ja lai ja, ja on olemas igasuguseid ajakirjanduse osi ja ma pean tunnistama, et mina väga neid ajakirjanduse osi, kes, kes temast on, temal on ette sele staar kirjutanud ja ma isegi ei tea, mida sa, mida see täpselt tähendab, et ma ei ole selle ajakirjanduse lugeja ega asjata. Vaata, kui ma lähen, nagu Postimehe veebilehele on ja, ja see on, nagu on üks niisugune rubriik, mis nüüd küll nii minu meelest on nihkunud natukene allapoole, et ülespoole nihkunud E 24 ja ka allapoole nihkrud elu 24, võib-olla ma eksin, aga mulle tundub, et allapoole nihkunud sellega õige. Aga kui sealt viskab mulle selle need asjad ette, kuidas temal muidu läheb, siis ma lihtsalt paratamatult. Näen teid, sa siin enne väga tõsise teema puhul tsiteerisid Delfit ja kuidagi umbes midagi taolist. Jah, neeme vahepeal on jälle nagu lendu tõusev kotkas, selle jutu peale aga Neeme Korv muidugi ei otsustada neid asju, et kuidas need asjad paigutada. Muuseas kunagi. Otsustan neid asju selle selles mõttes küll, et mina otsustan neid asju kui lugeja, eks ju. Et ma otsustan, otsustan enda jaoks, milline on see, see, see meediapilt, mida ma loen. Ja ei, muidugi, aga ma soovitan seda küll, aga me lihtsalt ei tahtnud sinule panna seda vastutust. Et sa peaksid endale võtma kõik Samosti kadastiku ja copy ja teiste teiste teod, et täpselt nii nagu nagu minu ja Urmeti peale panna r-i kõiki võib olla, teeme endale väga hea kirjasaatja, kui ta tagasi tuuakse, vangi pannakse. Et mõtle, milline loetustadel kolumn sel ajal, kui ta kui tarkust hakake kirjutama. Muuseas, ühe teisest ühes teises kuriteost me ju rääkisime mõne mõned kuud tagasi, et et pange tähele, et, et kui, kui, kui see sagara pihta hakkab ja ja mees pannakse nagu, kas vangi või hullumajja pole, pole nagu selles mõttes vahet, et juba Me loeme, mida, mida kodanik Breivik teeb, sööb-joob, mida ta nõuab, mida ta, mida ta üldse oma elust veel mõtleb ja nii edasi, eks ole. Kuriteod ei ole võrreldavad, loomulikult ühel ühel tüdrukul ei ole, tähendab kumbagi neist ei ole, ei ole vist peast kõik asjad korras, et, et, et, et see nagu ühendab neid, aga ütleme, kuriteoraskused on, on totaalselt erinevad. Aga aga põhimõtteliselt see, see, see asi müüdla, see on selge, et, et see asi müüb ja, ja ükspuha, kas ta peab siis seal kuskil teie veeru all otsas või üleval otsas või kuskil mujal, aga aga see muidugi see staar, poliitiku märgi külgepanek ja see on, see on vahva, tähendab inimene, kes ei ole kunagi poliitikas olnud, saab endale selliseid. Aga see on see meie, tolle ajakirjanduse, siis meie, Eesti tolle ajakirjanduse omapära. Et, et sellised asjad juhtuvad. Aga meil on järjejutte tegelikult, palju siin täna on, meil on meil on kasvõi näiteks Eesti kunstiakadeemia uue hoone ehitamine mis on siis ka jõudu praegu kuhugi? Ei julge öelda, et vahefinišisse, aga aga mingisugused mingisugused meetrid jälle läbitud. Jah, et linn andis siis nii-öelda tingimusliku ehitusloa aga tingimus on see, et kunstiakadeemia peab saama kokkuleppele siis ester Palmiga. Et. Ega sealt nüüd see on selline formaalne samm, aga ega ega sellist sisuliselt mingit läbimurret ei tähenda. Küsimus on selles, et mis, nagu linna ekal on see muidugi hea uudis, et, et nii-öelda lootusekiir ei ole veel lõplikult kustunud, aga aga, aga miks, miks linn nagu selles mõttes vastu tuli see jäigi praegu arusaamatuks, et et noh, võib-olla on see tore, et ta vastu tuli ega midagi selle vastu ei ole, aga et kui, kui asjad nagu korda saavad, et siis ehiti maa käivitab automaatselt linna peaarhitekt, naine, kes on olnud ka selle kogu selle ehituse selle konkursi uue konkursi juures tegev ja nõnda edasi, et, et see on linnaruumiliselt, on ju oluline, see on ju Tallinnas üks, üks üks olulisemaid punkte, kus ega maja nagu asus seal midagi, onju et selles mõttes on minu meelest linna poolt väga mõistlik samm see, et et aidata, nagu see protsess edasi. Et noh muidugi ma ei saa salata, et mulle väga meeldib see tühi päts, Tallinna kesklinn on nii maju täis ehitatud, et praegusel hetkel seal üks tiib seal küll aed ümber oleks üks väga-väga vahva plats oleks. Peaasi, et siin autosid ei pargi Viru Viru väljakut ju sellisel kujul kaela peale. Selle asja juures ongi see ütleme linnakodaniku jaoks on suurim hirm see, et tuleb järjekordne kaubanduskeskus või autoparkla, et et nagu me pole kunagi mingit garantiid, et, et kui, kui ei tule seda kas see kunstiakadeemia hoone lahendus ja see, see visuaalne külg meeldib või ei meeldi, et see, see ei ole nagu praegu ja üldse või küsimus loomulikult mina olen seda meelt, et kui seal olime, tuleks sellele kohale ehitada ja mitte kuskile mujale. Et linnaruumiliselt on see väga oluline, Tallinna kesklinnas ei oleks ainult kaubamajad ja parkimismajad, okei on, ja me saame öelda, et meil on Estonia ja Draamateater, k. Aga, aga üks selline boheemlaslik ülikool vaid kaunistab Tallinna kesklinna. Nojah, ta peab, noh, ma ütlen veel kord, et see ka see eeldab tegelikult ka seda, et, et oleks ikkagi arhitektuuriliselt võib-olla natuke teistmoodi, kui mingi mingisugune kaubamaja asja. Ja selles mõttes see, selles oli meil küll väga kahju, et, et see projekt, mis vahepeal ümber tehti, et võeti, et seda hoone ehitust nagu odavamaks teha et minu meelest läks hoone sellest palju märg esteetiliselt märksa nagu kehvemaks. Et see algne variant oli ikkagi palju, palju parem. Aga noh, see on selline, nagu ma ütlen, see on mõnes mõttes, mis ma ütlesin talle ka nagu puhtalt selline subjektiivne, subjektiivne arvamus, aga, aga noh, mina arvan seda, et, et ega need eks ta selline lootusekiire on ja, ja mina ei ütleks, et lootusekiired üldse kuhugi kadunud oleks. Keegi pole ju tegelikult otsesõnu öeldud, et, et nüüd ongi nüüd nagu selle sellega lõpp või selle kooliga lõpp või haridusega lõpp. Et, et, et pigem pigem on see, et, et nüüd otsitakse, et kas, kas nüüd on see seda sedasama teed pidi ikkagi võimalik minna minna lõpuni või tuleb, tuleb seda mine tagasi ja, ja võib-olla minna mõnest teisest haruteest edasi. Ja noh, see on pikk jutt ja keeruline ja hästi mitme kihi ja me oleme seda siin ka mitu ja mitu korda rääkinud samuti mõte on ju väga tore, tähendab kui, kui sinna, kui, kui, kui ekad sinna ei tule, siis oleks ju väga tore, kui seal oleks üks ilus plats koos puudega ja pinkidega ajal oleks, oleks jälle üks koht Tallinnas juures, sest Tallinnas ei ole neid kohti eriti. Ei olegi üldse neid kohti, kus tegelikult ju ma tea emad lapsevankritega tervisesportlased olgu siis rulluiskude või, või, või lihtsalt tossudega saaks, saaks oma oma oma tervisest lugu pidada, et et noh, kõik ehitatakse täis, et kui, kui sinna ikka üle vaadata ja Kaubamaja pikendused ja, ja Viru keskus ja ja noh, ega siis Tallinn pole ainus teistes linnades samasugused näited. Nojaa, aga mis me räägime, et tegelikult kui nõukogude ajal oli, oli see, et sellest linnaruumist niimoodi rääkida, selline merelinn nagu ta oli, meri sümboliseeris vabadust, kõik ehitati nii-öelda kinni, et seda vabadust nii-öelda ei, ei, ei paistaks kuskilt otsast ja, ja ei paistaks nagu liialt selline ava avar vaade siis noh, ega siin Iseseisvus kümnendit pole kahjuks nagu nagu väga palju seda olukorda parandanud. Et kas või seesama admiraliteedi basseini ümbruse hoonestamine minu arust mingite suhteliselt kummaliste kaubanduskeskustega, et, et see on seal, seal on nagu kõik nagu lahend, lahendamata asi veel siiamaani. Jah, ei ole visiooni kahju, aga ekale loomulikult ei ole, visiooni ei ole, ei ole selle järjekindlalt ellu viia, sest et selle sellega nüüd meie linnavalitsuses päris kindlasti ei tegele. Ma loodan, et kui linnapea taas terveks saab, et siis haaratakse taas härjal sarvist ja ja, ja linn saab sellest jällegi kasu. Räägime natukene rahvusvahelisest elust ka, et me kahta noh, loomulikult seda on aga, aga, aga nagu, nagu laiemas mõttes, et. Meie diplomaadid, meie sõjanduse asjatundjad ja riigikaitse ja julgeolekupoliitika eest vastuta ütlevad, et et viimase kümnendi võib-olla kõige kaaluma diplomaatiline otsus tuli seekord Brüsselist. Ehk siis NATO on otsustanud meie õhuturvet meie kolme balti riigi üle veetavat õhuturvet pikendada. Lõpmatuseni selles mõttes, et ei ole ajalist piirangut mis on iseenesest ju hea uudis, hea uudis ju mitmes mõttes, et Eesti pea oma õhuvõimekust ma räägin ka juba nagu mingi kaitseministeeriumi ametnik. Ei pea oma oma võimekuse võimekus, oi, see on kohutav. Kohutav, kohutav, mis missugune see tekst, aga noh, et kõik sellest nagunii aru saavad, siis ühesõnaga Eesti pea hakkama ehitama oma lennuväge jääb, jääb oma oma väikeste liistude juurde, ehk siis me panustame Ämarisse NATO lennukite vastuvõtmise. Kuigi kui ma kuulasin, see oli vist hommikutelevisioonis kaitseministeeriumi kantsleri sõnavõtu, siis et et see on tohutu nagu diplomaatiline võit, siis tekkis mul niisugune ketserlik küsimus, aga, aga mis see, mis alternatiive võiks siis olla, kui NATO ei oleks niimoodi otsustanud. Ja siis oleks alternatiiv on see, et Balti riigid oleksid siis ilmselt kolme peale selle õhuvõimekuse pidanud loobuma. Aga see oleks läinud väga-väga kulukaks. Nojaa, aga on ju selge, et me ei oleks seda suutnud teha. Noh mingi mingi hetkeni oli see variant täiesti laual olnud, nende meie me kõikvõimalikes kaitseväeplaanides, et et mingil hetkel meil tuleb seda teha. Aga, aga ma arvan, et see on väga positiivne uudis, et et see võimaldab Eesti riigil nii riigikaitselist raha kui ka muid kulutusi teistesse kohtadesse planeerida, et et üks väikeriik ei pea endale sellist sellist võimekust arendama. Samal ajal kui, kui meile antakse see tasuta kätte jah, ja sa lõuna muidugi ei ole, samal ajal me samal ajal on, on ju see, et, et ega siis keegi kuskil ma ei tea, kõrvalkäija ei otsustanud neid asju, et me oleme ju ikkagi ise ka sellesama laua tagapõhimõtteliselt, teoreetiliselt me arutame, me arutame koos ühes ringis või seda, seda, seda asja ja, ja meil on omad omad süsteemid, mida me arendame välja, mis puudutab tõesti hämarit ja ja seda lennukite vastuvõtu ja radareid ja, ja nii edasi ja ma arvan seda, et, et ma arvan, et see on igatepidi ka ratsionaalne otsus, kui me võtame nagu summa summaarum, maksumaksja raha nagu laiemalt, eks ole, selle ringi ringi Ei no selles ei ole nagu kahtlust, et see on meie jaoks väga-väga positiivne otsus, ma mõtlen lihtsalt, et ma mõtlesin, et missugune see alternatiiv siis nagu NATO jaoks oleks, kui, kui me ei tee, me ei suuda, et mis, mis NATO NATO liige siis või mis, mis allianssi selline oleks, kui kes ei, kes ei suuda oma oma territooriumi kaitsta. Sest et ta on ju, see on ju selge, et 1,3 miljoniga ja lätlased leedulased juurde, aga, aga ikkagi kokkuvõttes noh, kolm väikerahvast ei, ei, ei suuda ülal pidada oma oma lennuväge. Maailmas on muidugi, on vastav maailma siinsamas Euroopas on vastupidiseid näiteid, kus väiksed riigid tõesti peavad oma suuri lennuvägesid üleval kasvõi näiteks Šveits mis, mis on nagu ka nagu täpi nagu kärbsemust maagia kaardi peale, et kui lennuk õhku tõuseb, seda juba on teise riigi õhuruumis, aga, aga põhimõtteliselt neil on ju kümneid hävituslennuk. Jah, aga ta on kõikvõimalike blokkide välirikka. Jentsid erinesid seda küll, aga väga raske ette näha, kes näiteks seda riiki võiks unustada, just need Eesti geopoliitiline asend ongi lihtsalt selline, et ka NATO jaoks on oluline et siin selline võimekus oleks olemas. Ja absoluutselt ei, et ma ütlen veel kord, et, et see on kindlasti positiivne uudis. Aga et, et miks seda meile serveeritakse nagu, nagu tohutud meie diplomaatia võitu, et, et see, see jäi mulle nagu arusaamatuks, et mina olen aru saanud siiamaani olnud, seda ju otsustavad, et see jääb nii-öelda aegade lõpuni, et siiamaani oli olnud, ju oli ma peast ei mäleta seda aastaarvu, mis ajani ta kindlasti on meil neliteistpidi olema nii-öelda uuesti ülevaatamise aeg. Just et selles mõttes on suur võit. Noh, teine suur võit on nüüd see, et nagu me ka tund aega tagasi või 50 minutit tagasi uudistest kuulsime, et et Kreeka sai lõpuks oma säästuplaani katuse alla, valitsus kiitis heaks ja uued streigid on tulekul ja uued streigid on kohe tulekul. Jah. Et aga, aga mis see, millest see meile nagu siis räägib? Ja see räägib meile sellest, et varsti me saame Eestis võib-olla natuke põhjalikumalt arutada neid nii-öelda saame võib-olla natuke parlamentaarset debatti näha. Mis sa tahtsid sellega öelda? No selles mõttes, et eks sellega on ju täpselt samamoodi nagu nagu, nagu selle oktagagi, et nagu. Kriitikud ütlevad, et asju arutatakse tihtipeale niimoodi, et et meie allkiri on olemas kuskil juba enne, kui väikseid jah, et kui, kui asi tõsiseks läheb, et, et ma arvan, et seda, seda arutelu me saame näha ja ja samal ajal on ju ikkagi ilmselge, et see minu jaoks räägitakse kogu aeg ikka ühest ja sellestsamast asjast, et eurotsoon tegelikult on üks üks selline tervik ja ja ilmselgelt on eurotsoonil Ja nagu nagu üldse Euroopa Liidu ühtse ühtsusele ühtsetele poliitikatele oma selline positiivne nii-öelda tähendus kõigi kõigi nende liikmete jaoks ja, ja selge on see, et seda ei taheta kaotada, mistõttu ei taheta kaotada ka ka neid, neid, neid osiseid sealt sealt küljest ja kreeka kreeklaste endi huvides Nad võivad streikida, on ikkagi sellesse seltskonda jääda. Ja need teised lahendused on kõik palju halvemad. No riigikogul oli ka siin mitme komisjoni ühisistung, kus kuulati ära siis nii-öelda spetsialiste või mitte, selles mõttes nii-öelda spetsialiste, aga kuulati ära, et mida siis nagu kreeka tulevikust arvatakse ja ja kui üks ütles, et, et Kreeka peab raudselt jääma eurotsooni ja, ja kõik, kõik muud lahendused, kaasa arvatud drahmi peale, tagasiminek on nagu on nagu tagasiminek selles mõttes kogu kogu Euroopa jaoks, siis, siis teine arvas vastupidi, et et see kuluks ära küll ja sunniks riiki pingutama ja, ja et noh, selles mõttes ei ole olemas Euroopas nagu ühtset seisukohta. Ja samamoodi nagu Eestis lähevad arvamused lahku on, on ka, on, ka Euroopas on et selles mõttes ongi nagu, et see ei ole mitte niivõrd, ütleme me räägime praegu selline finantskriis, aga tegelikult nagu rohkem kui seni on võib-olla poliitiline kriis, et just sellepärast see on poliitiline otsustamatus, on need tähtsad mehed ilusates pintsakut ei, seal lipsades käivad pidevalt koos, arutavad, arutavad aga reaalsus on see, et nagu edasiminekus, homme on väga vähe või mingit otsustust, et keegi, kes võtaks vastutuse, onju, et kes ütleks, et nüüd tuleks teha nii et, et see minu meelest nagu suurim nagu probleem, et, et tegelikult ei ole ju Euroopa Liidu kui terviku finantsseisu sugugi nagu halb tegelikult kui oleks tahtmine, siis õnnestuks Kreeka võlad ja mis iganes nii-öelda korstnasse kirjutada ja edasi minna. Aga lihtsalt, et keegi ei taha võtta seda vastutust, sest kõik on ju riigid on niuke, suur riid on seotud oma sisepoliitiliste valikute otsustada, see on see põhjus, miks juleta otsustab. Just nimelt. Nonii, saate lõpuni on mõned üksikud minutid ja ma tean, miks urvet näpuga viibutama, et tal on üks kohustus täita ja, ja et kaks nädalat tagasi, kui me siin saates olin karneligaaessellist Peeter oli kolmas arutasime elu teemal elu võimalikkusest maal ja, ja siis oli meil jututeemaga Virtsu sularahaautomaat, mida tol hetkel ähvardati kinni panna. Ja pärast seda saadet vist päev või kaks läks mööda, siis Swedbank teatas, et nad ei pane seda automaati kinni, kuna avalikkuse pahameel on nii suur. Aga ühtegi Swedbankist selle saate põhjal. Ühe telefonikõne ja hiljem oli talle teise inimesega meilivahetus püsinud Swedbank inimene, üks neist ütles, et ta saadeti, kuula, tal tehakse meediamonitooringut. Et ma ei oska öelda, kui täpne see meediamonitooring olla võis, aga etteheited olid kaks. Üks etteheide oli see, et ma ütlesin, et Swedbank on öelnud, et ka Rootsis suletakse pangaautomaat. Ta on tõesti avaldanud Swedbank, on öelnud ka ruudi, suletakse pangakontoreid. Et ja teine asi oli see, et vist kasutasin väljendit, et Virtsu elanikud kasutavad 2,2 korda kuus siis Swedbanki seda pangaautomaati olid siis seed, mitte vürtsi elanikud, vaid virtsus elavad sõitma kliendid. Et ma olen nüüd need kaks aktiviga, mis ma tegin, suurt aktiviga ära parandanud. Aga üht-teist ma siiski tahaksin vangil veel teatada eetri kaudu, siis ei lähe. Pressiesindaja ametlik osa lõppes pressiesindaja sekretärile pool teatas mulle. Minu veendumused on valed. Siis vaat sellest ma aru ei saa, kuidas saavad olla minu veendumused, valed veendumused olla võivad olla erinevad, aga veendu öelda, et veendumused valed minu meelest demokraatlikus ühiskonnas, niikaua kui need veendumused ei lähe, on ju riigikogu põhiseaduslikku korda, ei saa olla valed, need võivad olla erinevad. Et ma ei kujuta ette, et Swedbanki pressiesindaja Rootsis saadab suvalisele Rootsi ajakirjanikule näiteks kirja, kus ta teatab, et tema veendumused on valed. Võib-olla on see seal võimalik? Minu veendumus on endiselt see, et selle pangaautomaati sulgemise ähvardus oli pale. Urva tänav saab sõna veel Virtsu sularahaautomaadi püsiklient. Absoluutselt mina, mina võin siin nii-öelda Urmeti kaitseks öelda, et Swedbanki veendumused nendes küsimustes on valed. Ah, no ei ole valed, teevad oma eraettevõttele, mis nemad tahavad ja peavad lisaks eurode lugemisele oskusele ka mõtlema sellele, mis nende maine on teinud selle mõne väikse lihtsa asjaga. Minu naine on läinud alla. Siis mina ei ole mingisugune, absoluutselt ei kujuta, mina ütlen siin lihtsalt, kui inimene, kodanik, klient, ajakirjanik. Ja absoluutselt, aga meie väike õiendus meie kahe nädala tagusest saatest on siis need ära tehtud, vead on parandatud. Ja subjektiivne pool on ka veel lisatud täienduste ja kommentaaridega, võib-olla mõtleb seda hakata jälle õiendama paar nädalat, võib-olla? Noh, ma arvan, et mitte enam siin saates, kui kasutaks selleks teisi kanaleid. Aga sellega täna lõpetame. Neeme Korv, Urmet Kook ja Aarne Rannamäe olid täna siis rahvateenrite stuudios. Ega ei jäägi muud üle, kui nautige ilusat nädalavahetust.