Kell on kuus õhtul, uudistetoimetus võtab kaku laupäeva 11. veebruari olulisemad päevasündmused stuudios on Uku Toom Tallinnas Vabaduse väljakul protestiti võltsimisvastase kaubanduslepingu ACTA ja kõigi ülbet ametnike ja poliitikute vastu, kelle ettekujutus suhtlemisest on solvangud oma rahva suunas. President Toomas Hendrik Ilves ütleb, et innovaatoreid tuleb kuulata Eesti rahvakunsti ja käsitöö liidu ning rahvakultuuri keskuse aastaauhinnad. Pärandihoidja 2011 pälvisid anni kreeme Eeva Talts ja kärtsu madalate Kreeka valitsus kiitis heaks kärpemeetmed. Protestid valitsuse käitumise vastu jätkuvad. Tallinna linnas teatris esietendub täna mürk, see on kahest Aleksander Puškini väikesest tragöödiast koosnev lavastus. Neid seob inimeses pulbitsev ebaõigluse tunne. Maailma muusika aga festival, maa ja ilm kolis Tartust Viljandisse. Maa ja ilm tähendab nüüd kolme teema päeva, mis toimuvad erinevatel kuudel. Täna tähistati Euroopas ja ka Eestis hädaabi number üks üks kaks kasutuselevõtu sünnipäeva. Euroopas on kümned tuhanded inimesed lumevangis, Eestis on lund normi piires, kuid üldiselt ilm külm. Öösel on, kuni on Ida-Eestis kuni 28 homme päeval siiski üksnes kuni 15 kraadi külma. Tallinnas oli täna võltsimisvastase kaubanduslepingu ACTA vastu protestima tulnud Vabaduse platsitäis rahvast ja Riina Eentalu käis kohal. Fooliummütsid inspireerituna peaminister Andrus Ansipi väljaütlemistest. Protestimaskid ja loosungid täitsid Vabaduse platsi. Meeleavaldus avas mittetulundusühingu Eesti Interneti kogukonna juhatuse esimees Elver Loho. Kogu maailmale, et Eesti rahvas ei käitu nii halvasti käitunud meie peaminister. Me oleme siin sellepärast, et seista Akto vastu kõigi nende ebamääraste ja ebaselgete punktide vastu, mis seal kirjas on. Aga ma ei ole, sellepärast siin me seisame siin kõigi ülbete ametnike vastu, kelle ette kujutad solvangud rahva suunas. Me seisame kõigi poliitikute vastu, kes naeruvääristavad avalikult Öelge, palun, mis teid selle akva juures kõige enam häirib? Võib-olla see ongi halb, selle juures ei ole midagi selge, osa sellest on juba noh, juba algusest peale salastatud ja sellepärast ei tohiks vastu võtta ühtegi niisugust lepingut, mis võib ükskõik mis olla. Minu meelest lihtsalt ei ole võetud kuulda eksperte, poliitik, nemad nagu ei ole eksperdid. Nii arvasid noored platsilt ja filmimees Artur Talvik Mitmed mu tuttavad on esitanud retoorilisi küsimusi. Eesti tegelik kodanikuühiskond on, miks nad ei hakka vastu nende õigusi riivatakse, kui nende ka käituvad poliitikud arrogantselt üleolevalt dialoogi pole absoluutselt olnud, see on see koht, kus kodanikuühiskond peab tõusma ja ütlema, et halloo, et ei tehta nii olulisi otsuseid ilma meieta. Aga kohal olid ka Europarlamendi liige Kristiina Ojuland, Riigikogu liikmed Juku-Kalle räide, Igor Gräzin. Mida arvavad Actast nemad? Juku-Kalle raid? Iga asjaga ei maksa pimesi nõus olla, eriti kui selle asja sügavam sisu pole teada. Ja ACTA puhul paraku see nii on. Kristiina Ojulandi sõnul hakkab Europarlament arutama ACTA teksti järgmisel nädalal ja rätifitseerimiseni ei jõua enne varasügist. Tegelikult nüüd ongi poliitikute asi juristide asi seda seletada rahvale ja analüüsida Eestis isiklikult ma leian, et seda aastat ei ole ilmtingimata vaja sest meil on seadusandlus olemas, mis kaitseb kaubamärke. Kiirustada pole kuskile ja kui sa midagi teed, tegemine kukub alati paremini välja, kui sa natuke mõtled. Nii lõpetas Igor Gräzin. Õhtupoolikul kommenteeris oma pressiteates ata ümber toimuvat ka president Toomas Hendrik Ilves ja märkis, et Eesti riik peaks kuulama infotehnoloogia valdkonna loojaid innovaatoreid ning pidama nendega arutelu. Kui Eestis on rahvale kohta küsimusi ja kõhklusi, peavad kõik asjasse puutuvad poliitikud ja ametnikud rahulikult ja ausalt vastama pragunenud meeleavalduste taga, nii protesti selgitamata mõjudega kaubanduslepingu vastu kui ka inimeste laiemat rahulolematust võimu senise suhtlemise üle, ütles president. Ta lisas. Internetivabadust tuleb kasutada parimal moel ning inimeste võimalust end harida, kuulata muusikat vaadata, filme ei tohi ebaõiglaselt piirata. Samas tuleb autoritele nende loomingu eest õiglaselt maksta. Seepärast kutsub president üles otsima vabadus tausta vaid kaasaegseid autorikaitse abinõusid. Eesti rahvakunsti ja käsitöö liidu ning rahvakultuuri keskus, aastaauhinnad, pärandihoidja 2011 pälvisid Anni Kreem, Eeva Talts ning kärtsu madalat auhinnad anti üle tänasel pidulikul vastuvõtul Tallinna Ülikooli käsitöö osakonnas. Sel teemal nüüd Janek Salme. Aasta au, sind parandi hoidi antakse välja esemelise rahvakunsti alalhoidmise ja arendamise eest. Auhinnasaajad valib esitatud kandidaatide seast rahvakunsti ja käsitöö liidu juhatus koos rahvakultuuri keskuse esindajaga. Auhinnapärandihoidja 2011 pälvisid elutöö eest lapitöömeister Anni Kreem ning niplipitsimeister Eva Talts. Rahvakunsti ja käsitöö liidu juhatuse esimees Liivi Soova, ütles Eeva Talts on teinud väga palju rahvusliku käsitöötraditsiooni alles hoidmiseks. Viimase aja tegemistest peab Eeva Talts kõige olulisemaks setu niplispetsi taastamist. Kõik käsitööhuvilised ja tegijad teavad, et setus on väga omapärane värviline heegeldatud pits aga setus on ka nipli spits, mis oli niivõrd ära unustatud, et 100 aastat polnud seda tehtudki ja ta on palju erinevam kõikidest teistest pitsiliikidest ja tänu muuseumieksponaati telesuutsime aga nüüd selle välja dešifreerida. Kuidas seda tehakse, olengi käinud, seda ka Setumaal õpetamas, mitu aastat juba. Rahvakunsti ja käsitöö liidu juhatuse esimees Liivi Soova ütles, et teine elutöö preemia laureaat Anni Kreem on aastakümneid valmistanud meisterliku lapitöid. Ta on õpetanud huvilisi ning on labidaseltsi. Juhataja. Anni Kreem ütles, et talle on olnud viimasel ajal loominguliselt huvitav uute võimaluste avastamine. Hakkasin proovima ühtse teist kinda, uuemat tehnikat ja nüüd ma olen siin niisugust nägusid pilte inimeste pilte teinud ja need ma mõtlen siis välja panna seal käsitöönäitusel natuke teistmoodi ja mulle endale ka põner, eks see ikka pakub rõõmu, kui tunned, et ah, ma olen teinud äkki midagi niisugust, mida võib-olla ei ole nii palju tehtud veel ja midagi endale avastamist. Lisaks kahele elutöö preemiale anti välja veel üks pärandihoidja auhind ning selle pälvis ehtekunstnik Kärt summatavat. Liivi Soova sõnul tunnustati tema loomingulist tegevust kui ka koolitustööd. Ja siinjuures kindlasti tuleb tänada teda selle eest, et ta alustas rohkem kui viis aastat tagasi projektiga käsitööga tööle ja kärtsuma. Taavet oli ka meie ehteaasta eestkõneleja konverentsil ornament võti maailma. Pärandihoidja auhinna pälvinu saab Georg pagatkini loodud keraamilise kausi rahalise preemia ja Kultuuriministeeriumi tänukirjapärandihoidja auhinda antakse välja alates 1998.-st aastast. Välismaalt nii palju, et Kreeka valitsus kiitis täna varahommikul ühehäälselt heaks uue kokkuhoiumeetmete kava, mida riigil on vaja uue, 130 miljardi euro suuruse päästepaketi saamiseks. Parlament hääletab säästumeetmete vastuvõtmise ülehomme, aga päeval kogunesid politsei pilgu all tuhanded meeleavaldajad protestida uute kärbete vastu. Streik seiskas ka pealinnas ühistranspordi, selliseid bussid, trollid ja metroo. Lasteaiad ei ole enne nõukogus abi välja käima, kui uus kärpekava parlamendis ratifitseeritud ning säästuallikad täpselt paika pandud ning kõik parteid andnud kindla lubaduse reformide elluviimist toetada. 20. märtsil tuleb Kreekal tasuda 14,4 miljardit eurot vanu võlgu ning selleks on vaja uut laenumakset. Meetmed näevad ette miinimumpalga langetamist, Jaballandamise hõlbustamist aga Eesti asjade juurde tagasi. Tallinna linnateatris esietendub täna Aleksander Puškini lühitragöödiate koosnev lavastus. Jätkab Margitta, otsmaa. Mõlemad lühinäidendid, ihnus, rüütel ning Mozarti ja Sali eri on kirjutatud 1830. aastal. Ihnus rüütel on lugu rüütel, likkuse loojangust, ühe maailmakorralduse lagunemisest, kus rüütlid ei ole enam rüütlid. Teise lühinäidendi süžee põhineb Puškini kaasajal levinud kuuldustele justkui Viini õue ooperi direktor Antonio Sali eri mürgitanud austria helilooja Wolfgang Amadeus Mozarti. Neid kahtede Köödiata seob inimeses pulbitsev ebaõigluse tunne. Lavastaja Kristjan Üksküla ütles, et see on raske tükk. Esiteks on ta värsis Buzginelia, teiseks on ta väga kontsentreeritud tekst väga sündmustetihe, väga dialoogitihe, et selle kohta, nagu on öeldud ka, et väikesed tragöödiad on justkui nagu suurte Tööandjate noh näiteks kas või Hamleti nagu lõppvaatus, et kõik väikesed lood on justkui nagu lõppvaatused, et seal ei ole aega, et vaikselt publikut sellesse loosse sisse viia, vaid seal on juba ütleme, katel keema aetud ja siis viimane vaatus algab, kus kõigi kiredi probleemid saavad mingisuguse lahenduse, ütleme sisse mürk, mida inimene terve elu nagu kaasas kannab see mingi sisemine kiusatusse, mingi sisemine kiusaja, millega ta võitleb, tekitab pidevalt mingeid küsimusi, et kuidas oleks õigem elada ja mida ma siis teen iga päev oma elus, kui ma teen seda, mida ma teen, ongi selline elu, elukestev kahekõne iseendas, ma arvan Samuti mängib Kristjan Üksküla lavastuses ise ka kaasa. Teistes osades on Rain Simmul, Indrek Ojari, Aleksander Eelmaa ja Mikk Jürjens. Üks huvitav selline paralleel, mis on nendes kahes naised nagu puuduvad lavalt, aga samal ajal nendest räägitakse, nende peale mõeldakse küll. Nad on üheks oluliseks tõukejõuks küll. Rain Simmul. Kui ta on nagu aeg edasi, siis mulle tundub, et, et me selle juure kaudu me enam nagu ei, ei ammutav, ei püüa toitva saada endasse, vaid meil on kasvanud väga palju pisikesi selliseid niit, juurestik ja selliseid kiirust on palju, käega väga ei ole ja inimesed on pealiskaudsemaid, võib-olla paljudes asjades ja aga see hing, mis nagu kisendab selle taga kogu aeg nagu järjest rohkem ja rohkem kuskil otsib kuidagi nendest asjadest, mis annaks nendele asjadele vastuseid. Miks need asjad on nii, kas nad ei võiks olla teistmoodi? Kristjan Üksküla on ka selle lavastuse Nonii kujundaja. See on nii, et kui ma mingisuguse materjali otsa satun, mis mulle kuidagi aga hinge läheb, siis väga kiirelt leian ma kuidagi oma seesklasele muusika, mis sellega kokkukõla selles mõttes on Puškini loo puhul lihtsam, et seal on kaks heliloojat sisse ka kirjutatud nii soleeri kui Mozart. Kultuuri teemal ka jätkame maailma muusika festival maa ja ilm, mida Eesti pärimusmuusika keskus pidas alates 2002.-st aastast Tartus on tänasest kolinud Viljandisse. Muutunud on nii formaat kui sisu. Ilm tähendab nüüd kolme teema päeva, mis toimuvad erinevatel kuudel. Viljandist, jätkab Piret Jürist. Eesti pärimusmuusika keskuse programmi juht Tarmo Noormaa märkis, et maailmamuusikat pakuvad juba kõik festivalid ja sellepärast tuli välja mõtlema uue formaadi. Et me tunneme, et see protsess on juba nii tugevalt käima läinud, et võtaks teise suuna Esimene rahvuspäev süülib Inglismaasse päeva avab inglase liiam Robinsoni ja eesti juurtega Peeter Volkonski vestlus. Volk tahab teada, jätkab Peeter Volkonski. Külas kusagil külamehed kokku võtavad laulujoru üles, midagi ei tea, tegelikult tema peaksite teadma, tan folklorist. Liam Robinsoni juhatusel toimub inglise tantsu õpituba, kus püütakse aimu saada, kas Inglismaal osatakse veel vanu tantse õppida, jätkab Tarmo Noorma. Kuna hingelt on ka sellised traditsiooni kauged üldised, et nad ei mäleta oma vana kultuuri väga palju, siis kutsutaksegi kohale Dance Color tantsu, hõika või tantsututvustaja, tema siis käib, siis hõikab viirud vasakule, paremale, teie tulge sealt ja ta on niisugune õpetamisstiil ja lisaks mängib lõõtsa ja ta lisaks metsale teeb trantsionaalset nukuteatrit, on niisugune nukk, nuku nimi, tšikk, tool, mis pannakse põlve peal ja tal on kõik need liigesed liikuvad ja kui ta nüüd sellel džiigi rütmis patsutab seda nukku ja laulab, siis nukk hakkab tantsima. Niisugune meelelahutus. Inglise päeva lõpetab Urban folkkvartett pärimusmuusika keskuse programmi juht Tarmo Noormaaga rääkis sedagi järgmise päeva temaatika, mis toimub juba märtsis. On teada, siis toimub venepäev, kuid kolmanda päeva temaatikat saab rahvas ise valida. Facebookis Tarmo Noorma. Pärimusmuusika aida Facebooki lehel, siis anda meile soovitusi, näiteks, et mis päev võiks olla, mis kultuuripäev ja kes seal vist esineda võtame kindlasti arvesse ja head mõtted on alati teretulnud. Kuremaa lossis korraldati täna Haarald Trii Palusajanda sünniaastapäeva puhul sõjaajalookonverentsi ettekandeid oli väga mitmel teemal, Jaan Lukas küsis aga ühelt ettekandjalt Rocca al Mare kooli ajal õpetajalt Marek Nisumaalt, mida arvab tema õpetajana sõjaajaloost ja selle õpetamisest. Ajalugu on meie kultuuripärand, ajalugu tuleb tutvustada ajalookoha pealt tuleb olla aus, kuid keegi ei tohi ajalugu tutvustades peale suruda oma vaatenurki. Noorel inimesel peab tänapäeva maailmas tekkima endale arusaam sellest, kuidas teise maailmasõjasündmused kulgesid. Kuid loomulikult juhtiv roll siiski on õpetajal, tutvustajana, aga samas ka tuleb austada noore inimese omi. Vaatenurki selle teema väljakujunemisel. Euroopat tabanud külmalaine tõttu kümnet lumetuisu tõttu on kümned tuhanded inimesed vangis ja külmaohvrite arv tõusnud juba 550-ni. Rumeenias on lumevangis hinnanguliselt 30000 inimest, Balkani riikides 110000, neist 60000 ehk kümnendik elanikkonnast Montenegros. Täna jätkus lumesadu Balkanil ja Itaalias. Harjas külmus esmakordselt viimase 27 aasta jooksul täielikult Doonau jõgi ja katkestas sealse laevaliikluse Eestis. Öösel vähese ja vahelduva pilvisusega ilm, Lääne-Eestis sajab kohati vähest lund, võib ka tuisata. Külma on öösel 17 kuni 24, Ida-Eestis kohati 26 kuni 28 kraadi, saartel ja läänerannikul kaheksa kuni 13 kraadi. Homme on samuti pilves selgimistega ilm, mitmel pool sajab lund ja kohati tuiskab. Kagutuul on ja puhub kolm kuni 10, rannikul puhanguti kuni 13 meetrit sekundis. Homme on külma 10 kuni 15, Lääne-Eestis viis kuni 11 kraadi. C oli Päevakaja kuulmiseni.