Tere õhtust, kuuldavalt, kuule rahvas. Et raadio kahega määrani muusiku tund ei kellelegi ma, minu nimi on Tiit, kus minule meeldib teile öelda, et tänane ka veel tund, mis on alanud kõveralt kõlavatest kelladest algab veel ühe, teise kummalise tähelepanekuga, nimelt toone kuradil ja torn, vanadel on ilmsesti üht-teist ühist. Või miks muidu tähistatakse neid mõlemaid võõras inglise keeles ühe ja selle sama sõnaga see sõna ja ühtlasi tänane peaesineja ansambel, selle nimi, see kõik kõlab ühtemoodi, on tähistatav. Ühesõnaga, ja see muusika on kohe algamas. Grupp, mida kellelegi madena tutvustab, taastutvustab, kelle muusikat mängib all Grans. Õde ja venda, Tõnissoni emissioon, kes moodustavadki Ingi Undi muusikat mängiva kenakese kitarrigrupiks Queen's tuumiku on pärit inglise linnakesest parajast keskmise suurusega linnakesest, mis eestlasi ja mitte ainult nendele eestlasi-le, kes kitarrimuusikast tingi hundi kõrvadest lugu peavad näiteks jalgpalli üle kõige armastavad peaks mõnevõrra lähedane ja olema koduseid tundeid tekitav või vähemalt mingeidki assotsiatsioon Kloppi Queen's Irma tuleku kohaks koos mängimise kohaks see vaikus. Need alustasin, oli pootsman. Täpselt sama kant, kus teadagi Mart Poom kunagi jalgpalliväravat kaitses võrdlemisi edukalt ja siis veelgi parimatele jahimaadele. Edasi suundus aga kellelegi algaleyrani muusikatund. Jalgpallist räägitakse ainult valitud hetkedel. Tänale grupp, kellest kõige enam kõnet juttu tuleb, on krants, Samaqueys õest-vennast koosnev ansambel mille võib-olla kogu erinevatest muusikalistest viguritest, milleks nad võimelised on juba kolmest kaks äragi kuuldud. Siis tõepoolest Chimso, kes kirjutab muusikalisele ansamblile põhiosas mingi Alisson soo, kelle lapsehääl nõiduslik laul on teine, äratuntav element. Põimuvad kokku muusikas kolm kaunist kavalust või, või kolm šnitti või kolm palet ansamblile kreis. Ja need on, nagu ennist juba kuulda võis. Kuri kitarrikäiguline on pehmem, ohtlikum vool ning kolmas, millest seni veel näidata ja kellega me eetris kõlanud ei ole, aga kohe-kohe varsti tuleb, on samuti olemas. Samas seal kahe vahel veel on natuke kiirekäigulise keelmim, õhulisem, peenem ja popim palade valik. Üks seesugune kreisi 97. aasta albumilt käeltki, et frii. Kuuldavalt kuulajad, kes sellega meeleolumuusikasaadet seni tähelepanelikult peaks olema kuulanud, võiksid arvata, et ongi juba ära kell ja ta teps mitte teps mitte ei 60 minutit kestvad enam eikellegimaa saade, vaid saab juba vaatate veerand tunniga otsegi, sest miks ja mida ja mida üldse on veel mängida, kui ansambli Queen's kõik kolm kavalust on juba korra ette mängitud, mida on meil ülejäänud kas neid samu ikka edasi demonstreerida või, või äkki leida, et Grenzil ka muid muusikalisi käike varuks olla? Tegelikult peaaegu et ongi, sest kui pehmed ballaadid, kurjad kitarrikõlad, kiirema käigulised, kelmid, Pokk lood on ühe korra juba ära kuulatud siis jääb üle, mis taibukas kuulaja ütles, selle peale, remix jääb üle. Remix jääbki üle kreis rüüdsitud. Tuttavalt tunduvalt tuntuma Indjundi muusiku Q5 grupi liidri Roberts Michibavalt. Inge Undi ansambel Queen's sellisel kujul, nagu ta ilmus, olles läbi käinud remiksi masinast. Nendel oli selle eksimise puhul Roberts, mis grupik liider ning tegemist oli aastaga 93, kui aasta enne seda, kui tegemist oli aastal 92, olid Kreinseks tule viimati nimetatu eestvedamisel, sest tegemist oli ikkagi suuremate staaridega. Suurel turneel, mida võib peaaegu et maailmakontsertreisiks nimetada. Pärel ette mängitud pala ennist olid alla 93. aasta albumi pala ning miksitud Robert Smithi poolt jõudis too esimest korda kreisipaladest Briti singlimüügitabeli esimese 30 hulka. 92. aasta tuur, mille käigus ka kolmandast album Forever kirjutati enamasti hiljem, lindistati ilmselt tubliks õppetunniks, sest nii, nagu on tunnistanud Kreinsi põhilisi muusikalisi alustalasid Simms soo oli see muljetavaldav, mitmest kandist, kuidas sellisel tasemel ansambel funktsioneerib, loob, lehvitab või vahel ka häviby läbi kukub. Kõigest sellest katsest nad jõudumööda õppida. Ja võib-olla mõningaid meeleolulisi sarnasusi popmuusikaliselt on Kreinsijaks palades läbi aegade. No iseenesest tundub krainskil tihtipeale teravam, vahedam ja ka värvitud olevat. Nii olles ei kellelegi läbi Grenzilesid ajaloo kõndinud mööda 90.-te aastate teist poolt ning nüüd taandunud keskpaika või minna ajas veelgi rohkem tagasi 90.-te aastate algusse. Nende teisel peeni Kunsav joy, mis ilmus aastal 91, sealt pärit balanit mõrus tihes, et siis hiljem taanduda veelgi kaugemale sinna 80.-te aastate lõpu, kus köis ehk emissioon õde-venda Bosmorfi keldristuudios oma esimesi keldris helisid jäädvustama hakkasid. Kõigepealt homsed pisarad. Tige tõre jaamad Altumatele moon pisut kohmakas, isegi valla realistlik vähemalt popmuusika lüües oli Kreimisema kõlanud aastal 89, kui ilmus nende esimene kaua Joalgumusel Lonsalt. Mida talle ilmumise ja seesuguste külade jaoks öelnud Bricky nuusika? Tekstist tollel ajal kõige parem aeg sugugi mitte. Sest tegemist oli 80.-te lõpul, kes mäletab pikema mälu val tolle tantsu moetantsuhullusega, mida Mäeczysteriks nimetati poolest tunduvalt kammitsematud kammitise tutte ja, ja võib-olla et kombekamati kitarride tantsurütmide sulami saatel, mida väetistele pakkus, oli Klensi muusika, mis muuhulgas nikeevist ja ameerika müra pandist son ajendatud esialgu vähemalt hoopis teine. Ja sugugi mitte kuldne tera ei tundunud see esialgu paljudele olevalt seda ikka rohkem tuugaldaks peeti ning maitsetuks loomiks ehk üheksakümnete alguses juba Klenski oli ka mõnevõrra muutunud. Jõudsime järgemööda nende kuuluma esimest pisemat mõõtu Patty eebeed, skeidu spero ja Turation kõik võrdlemisi ihaldatavale kohale noortebändide jaoks, nimelt nädala muusikaajakirja Melody Maker. Parima pisiplaadi tiitli. Koos valdkonnast sõltumatus muusikas, kreisi tee suhteliselt sõõrawakele, ehkki teps mitte kogu kriitika ei ole lihtsalt kogu aeg palju pidanud neid. Eks mitte moosiste sõnadega meelitanud, logurrigen kuulda olnud, võib-olla mõne sellise taadi tasakaalustamiseks saate lõpu poole lopile väljagi. Müüriks Väike-erand, Alisson soo, laps, naiselik nõiduslik, kummastav hääl, mis kahtlemata kreisi näiteks firma värkisid all kaunistab kui ehib või, või alla vähemalt selle kummalise ja pisut kõhedavõitu jume praktiliselt kõigile kreisilauludele aga on mõni vähemasti üks, kus helissousho oma lauluhäält kuulda peaaegu üldse ei lase. Ja sealt kollane on selle laulja ülesande enda peale võtnud. Alisoni vend Hulsso, kes muidu trummari kitarristi klaverimängija ametit peab ei ole Chimmilo hääl kahtlemata suurem asi. Sellise kummastava koha ja erandlikku Renzi kaunist ning hundimuusikast nopiks need pooleteiseks minutiks kellelegi eetrisse küll. Ja kui ei soovi, siis ärgem arvestagem, aga seesugune tool, kreisikitarristide kord laulja rollis. Grupile köincise loomulikud Pokk, muusikalised kvaliteedid, plussmärgiga kvaliteedid on kahtlemata veidigi iseäralikud. Olgu neilegi, kes mingi hundimuusikaga, nii nagu teda kunagi nimetatud on ja sõltumatute tegelasklaeelistustega on kursis kellele nad isegi üsna väga meeldivad all ei pruugi tingimata ison Shoo klaasi lõikav hääl ei pruugi meeldida, see pisut morbiidselt koega kõlaväli, mille sinna juurde on põhiinsenerina ehitanud Kirso lauljane jumet. Ometigi 94. aasta albumi laud, millelt eelnev lugu särav teeshai mõjur võetud oli, siia ei kellelegi ma eetrisse ilmis suhteliselt laiemalt heatahtlikke kommentaare esile kutsus kriitikuna hulgast ning eks päeva peale aastaks 94 oli neil oma üsna truu austajaskond tekkinud, nii. Muidugi nagu ennem ka märgitud ega, ega üldine heasoovlikkus reisi suhtes briti sõltumatu muusikaringkondades nii väga üleüldine pole ka olla. 97, kui kreis ilmutas duubelplaadi arhiivihõngulise kollektsiooni oma ET-le ja varasemalt albumite lugudest võttis Briti nädalaväljaannetest teine, mitte Melody Mäikele, mida enne tsiteeritud sai veel inimesi, kel ekspress suu kõvasti täis ja paiskas, purskas sealt välja üsna mürgise tiraadi. Sel teemal, et miks küll peab veel praegusel ajal kaunis düna päevas olema seesuguseid meelt heitvaid, inetuid inimesi, kes kogunevad omaette gruppidena küünlavalgele, pisikesse magamistubadesse, kuulavad siis seal nii heledat muusikat, nagu seda mängib friends. Oled päris täpne, tsitaatsõnad olid tegelikult veel teravamad ja, ja tool tükk maad õelam sest selle saate tegijaid varjata teatavat sümpaatiat selle grupi suhtes. Ja aeg-ajalt sedagi, et Crain olgu pealegi iseäralik, aga põhimõtteliselt ikkagi kitarri veel mõningate muusikaliste käikudega üsna väga hämmastada. Hämming hetkes lõpus, 96. aastal, kui endale Jimmy Alisson prantsusekeelse plaadi muusikat avaldasid ning tegemist pole niivõrd üllatusega, sest suhteliselt, miks mäe inglased seonduvad julgevad, tahavad üldse prantsuse keeles popmuusikat teha. Et muusika ei olnudki tingimata nii, popmuusika olid üleni tegemisteni Simmi äärissoni sisse võetusega prantsuse kirjamehe ja filosoofi kadunud šambolsaatri loomingust ja eriti tema lavatööst naisehk siis eesti keeli kärbsed, misse, terve kauamängiv heliplaat, mis oli mõeldud kokku kuulda tollel ava TÖÖ vaimsuse, mõtete ja üldise filosoofilise taustaga ning jõudis kirjutada isegi filmimuusika tollele samale Polast samast laadest majandatud näitemänguks filmimänguks lina teeks. Elektrotragöödia oli mõeldud Simmi Harrissoni poolt. Pealiski läks tollele muusikalisele viiminduslikule ühisprojektile plaat ilmus ehk see sai, ehkki see sai veel vähem meinstriimse pressi tähelepanu osaliseks kui Klainzi. Tolle ajani. Aga ei saa mitte vaiki olla ja tunnistamata jätta, et üks näide tulelt kummaliselt halvunud saab, ei kellelegi ma eetris ette mängitud kohe. Taevas ei kellelegi kohal, võiks öelda, et on päris pilvitu muusikaline atmosfäär selles ka meeleni muusikasaates. Võib-olla suisa selge, ehk natuke hämarusti udu tundus olevat viimati kuuldud loos ja miks mitte igasugu asju võib tekkida, õhku hõljuma jääda, kui võtta mistahes parajalastase läbi helide Renicsialist köinsi lugu Claudelas, pilvitu lugu, niisiis oneeri Mikserist läbi lasta sedapuhku sel kujul, nagu ta kuulda oli kaunikesti legendaarse mehe poolt legendaarse poolt Bridgi ja muugi maailma Ingi hundimuusikas nimelt plaadi filoforay tyybossi, Ivo Ots Racheli käe läbi oli Queensi remix sedapuhku tehtud. Aga Ühe kasu tihtipeale, kui pole võimalik võrrelda neid selle kujuga Mis oli lugudel esmalt niisiis olevale miksi järelevarast pilvitu, tuleb selle pala originaalversioon või vähemasti nii leid versiooni siin nimetatakse siseilma reisijate abita. Aastal 93. Oma albumil oleva. Ärkamisaeg on käes, pilvedel hõljuv hetk eikellegimaal läbi selleks korraks läbi ei ole päriselt saade grupist Queens, kes Piivitusse taevas kaunikesti unelema jäid, viimaseks viieks minutiks. Sest mängida neil väel kaunikesti vaest heitliku moega kollaaslik pala Pariis ja Rooma seal ta sai kellelegi, ma saate lõpulaul. Olen liikus mets ja loodetavasti võid kuulda muusugust muusikat tegelegi valt. Loodetavasti teie kuldavad kuulajate osalusel, kes seda kuulavad, kui seda siitpoolt ette mängitakse nädala pärast samal ajal samas kohas. Kuulmiseni.