Tere õhtust, kell sai kuus, uudistetoimetus võtab kokku reede 14 10. detsembri stuudios on Kai Vare. Eesti uue lõimumiskava tulemusel peaks aastal 2013 kindlasti toimuma eestikeelne aineõpetus venekeelsetes gümnaasiumides. Ka täiskasvanud elanikkonna eesti keele oskus peaks olema parem, kinnitab Integratsiooni sihtasutuse juht Tanel Mätlik. Tänasest kehtivad Tallinn-Tartu maanteel raskeveokitele reedeti piirangud maantee. Maanteeamet loodab, et see aitab vähendada õnnetusi. Kosovo ülesehitamiseks on vaja. Euroopa Liidu missiooni otsustati täna Euroopa Liidu ülemkogul. Kosovo iseseisvumise asjus on Euroopa liit üksmeelel, aga mõni riik, nende hulgas, Küpros ei taha ilma ÜRO Julgeolekunõukogu otsusele Ta Kosovo iseseisvust tunnustada. Ülemkogul otsustati moodustada arutelu rühm ehk tarkade kogu, kes hakkab tegelema Euroopa Liidu tulevikuga, aga mitte piiride ja laienemisega. Läti president Valdis Zatlersi tegi uue valitsuse moodustamise ülesandeks ühenderakonna Läti esimene partei, Läti tee kaasesimehele Ivars Kodmanisele. Pärnus tahab Isamaa ja Res Publica Liit alustada Reformierakonnaga kõnelusi uue koalitsiooni moodustamiseks. Reformierakond leiavad praegust liitu muuta ei ole põhjust. Tallinnas rahvusraamatukogus algas kirjandusfoorum, kus käsitletakse lugemist. Kirjanduse õpetamise kontekst on muutunud, leiab Kiili kooli direktor ja kirjandusõpetaja Mihkel Rebane. Ilm on meil sademeteta, eelolevaks ööks lubatakse kuni seitse kraadi külma. Homme on õhutemperatuur miinus kahest pluss kahe kraadini. Rahvastikuministri büroo, Integratsiooni sihtasutus ja poliitikauuringute keskus Praxis tutvustasid täna Eesti lõimumiskava aastani 2013 Mall Mälberg käis kuulamas lõimumiskava koosneb kolmest põhiplokis. Integratsiooni sihtasutuse juhataja Tanel Mändliku sõnul on tegemist ambitsioonika kavaga, millel on kindel lõppeesmärk. Kolm vrakki katavad ära tegelikult praktiliselt kõiki ühiskonna valdkonnad alates haridusest lõpetades tööturuga. Ja see tähendab seda, et me tegeleme nii eesti keele õppega kui ka tööturumeetmetega kui ka tegelikult näiteks kodakondsuse edendamisega kui vanas kavas ei olnud täpselt selge, mis seal käegakatsutavad tulemused, mida me tahame saavutada. Et need eesmärke oli seal nagu palju. Praegu eeldatakse seda, et kogu selle kava tulemusena peaks olema olemas selline asi nagu Eestis nagu riigi identiteet, ehk siis Me jagame kõik ühiseid väärtusi ja oskame eesti keelt ja oleme enamuses Eesti kodanikud. Oleme ka sallivad teiste kultuuride suhtes. Riigi identiteeti päris sellisel kujul me aastal 2013 veel ei oma, ütles Mätlik. See võtab põlvkondi küll, aga on asju, millele võib kindlasti loota. Ma arvan, et kindlasti toimub edukalt eestikeelne aineõpetus venekeelsetes koolides gümnaasiumides c protsess, mis sellel aastal algas 2013 ikkagi edukalt juba lõpule viidud ja samamoodi ma kindlasti arvan, et ka täiskasvanud elanikkonna hulgas eesti keele oskus siiski paraneb. Ja teiselt poolt ma arvan seda, et omavahelised kontaktid eestlaste ja mitte-eestlaste vahel on palju tihedamad, kui nad praegu on. Selle nimel me pingutame, et pole mõtet seada ebarealistlik eesmärk, aga pole mõtet seada liiga tagasihoidlik eesmärk peakski olema ambitsioonikad. Rahvastikuminister Urve Palo sõnul peavad selleks, et integratsioon õnnestuks andma oma panuse kõik elanikud. See ei tähenda tema sõnul järeleandmiste tegemist, vaid huvi üksteise vastu ja paindlikkust, kus vaja. Kui on arvatud, et ma ei ole rääkinud piisavalt palju eesti keele tähtsusest ja tema ei pea seda oluliseks, siis see ei vasta tõele, sellepärast et vana programm oli väga suures osas riigikeeleoskusele ja kodakondsuse saamisele pühendatud ja ma olen öelnud, et lisaks sellele tuleb tähelepanu pöörata ka muule ehk siis meelele. Aga riigikeeleoskus on väga oluline endiselt ja ma pean tähtsaks, et uues programmis pöörata tahaks veel enam tähelepanu riigikeele oskuse parandamisele lasteaedades koolides keeleõppevõimaluste parandamine ning ka täiskasvanu koolitustel, et riik pakuks tasuta keelekursusi. Tagasiside eelmise lõimumiskava tulemustest on olnud ministri sõnul heatahtlik ja toonud paarsada täiendus- ja parandusettepanekut. Riigi identiteedi tugevdamine ja meeleõpe on olnud need, mida iseäranis tähtsaks on peetud. Alates tänasest on Tallinn-Tartu maanteel reedeti liikluspiirangud kella 13 ja 20 vahel on raskeveokite liiklus keelatud. Vambola Paavo räägib lähemalt. Keeld puudutab Jüri liiklussõlme ja Kärevere teeristivahelist lõiku, mille pikkus on ligi 160 kilomeetrit, mis ajendas sammu astuma. Maanteeameti peadirektori asetäitja Harri Kuusk. Kui me vaatame ikka reaalset pilti, milline on liiklus reedel Tallinn-Tartu maantee ja ka õnnetuste analüüs ja siis tuleb välja, et reede pärastlõunane aeg on suur liiklus, väga palju õnnetusi, liikluse kiirus langeb, risk on väga suur. Me ei saa enam pealt vaadata ja oodata, kuni kuni jälle mingisugune bussiõnnetus toimub, vaid me peame ette võtma senikaua, kuni ikkagi tee väljaid. Ta ütles, et see on meie kui tee omaniku esindaja kohustus ja seetõttu me seda ka teeme. Kuus kinnitab, et raskeveokite liikumiskeeld puudutab reedeti ainult seitse tundi ja moodustab umbes neli protsenti nädalasest liiklusmahust. Tegemist on ajutise ettevõtmisega. Täpselt ei tea, millised probleemid võib tekkida, meid ei ole terve, terve tee teisest suletud. Ülesõiduvõimalused sellest Tallinn Tartu trassist ja teisest küljest peavad ka, nagu öeldakse, iga uue asja juures näeb ohumomendid välja tulema ka võib-olla teatud probleemid tuleb lahendada suveks, tõenäoliselt seda jätta. Võib-olla ei ole vaja ka seda elu näitab, et kuidas, kuidas olukord kujuneb suvel ja sügisel, suured veokid tõstavad ikka väga suure poripilve üles lumepilve, kus nähtavus on suhteliselt minimaalne, seal tekivad ohtlikud majandused. Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts tervitab maanteeameti otsust ja seab raskeveokite liikumispiirangu puhul esiplaanile liiklusohutuse. Ja ta on selles mõttes mõneti niuke noh, pilootprojekt ka niimoodi liiklust piirata sellises suures mahus ja me jälgime väga tähelepanelikult, kuidas see mõjub nii-öelda liiklusõnnetuste statistikale, liiklusohutusele kui see on edukas võrreldes eelnevate aastatega, siis tasub see ära, tegelikult on ju mõeldud ja seda on ette valmistatud, et veoautojuhid, ettevõtted, kellel on vaja kaupa vedada, noh, nad leiavad alternatiivi ja küsimus on selles, et siin ma paneksin esikohal ikkagi praegusele liikluse out. Maanteeameti kinnitusel on võimalik reedesel ajal ka erandite tegemine näiteks piimaautodele, millised sooritavad oma tavapäraseid ringe. Muudel raskeveokitele soovitatakse Tallinna ja Tartu vahel sõitmiseks reedeti kasutada Piibe või Viljandi maanteed. Eesti Raadio uudistele Tartust Vambola Paavo. Euroopa Liidu tippkohtumisel ehk ülemkogul oli üks põhiteema Serbia provintsi Kosovo staatus. Mall Mälberg teeb ülevaate. Peaminister Andrus Ansipi sõnul oli täna kõige olulisem küsimus Kosovo tulevik ja see võttis ka kõige rohkem aega. Palusime anda sellest ülevaate välisminister Urmas Paetil. Praegune staatus koos staatus ei ole jätkusuutlik ja Kosovo osas on arenguid vaja ja kindlasti Euroopa liidul on täna juba ja saab olema ka tulevikus see peamine roll, et aidata siis Kosovo ühiskonda üles ehitada. Selleks tuleb algatada Euroopa Liidu missioon, et siis alustada süstemaatilise Kosovo ülesehitustööga, tuleb rõhutada ka seda, et Kosovo ei ole pretsedent ükskõik millise teise piirkonna jaoks Euroopas ega, ega maailmas, et tegemist on ainulaadse juhtumiga. Automatismi teistele piirkondadele Euroopa Liidu hinnangul sellest küll tulla ei saa. Kuivõrd lihtsad Euroopa Liidu liikmesmaad täna olid? No Euroopa Liidu riigid on ühtsed selles hoiakus, et tegemist on Euroopa Liidu eesseisva probleemiga ja noh, antakse ka aru sellest, et et arenguid on vaja samas täna veel sajaprotsendiliselt kõik Euroopa Liidu riigid ei ole teatanud valmisolekut Kosovot tunnustada, kui Kosovo peaks sellise ühepoolse iseseisvusdeklaratsiooni vastu võtma, aga, aga noh, samas ei ole see ka Euroopa Liidu kui terviku pädevuses üht või teist riiki tunnustada, et Euroopa Liit saab luua siin ainult sellise raamistiku. Kas Küpros kordas täna oma vastuseisu ka Kosovo iseseisvusele? Küpros esindajad ütlesid välja seisukoha, et nad ei ole valmis tunnustama Kosovo ühepoolselt iseseisvust, kui selle taga ei ole ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni. Peaminister Andrus Ansipi sõnul pälvib muudest teemadest vast kõige enam tähelepanu niinimetatud tarkade klubi ehk arutelu rühma moodustamine, kes hakkab vaagima Euroopa liidu tulevikku. Et arutelu rühma hakkab juhtima Hispaania endine peaminister Felipe Gonzales ja ta saab olema kaks asetäitjat ja need asetäitjad on mõlemad meie naabermaadest Soomest, endine Nokia juht Jormollil ja, ja Läti endine president Vaira Vike-Freiberga see arutleda rühm hakkab tegelema väga konkreetsete asjadega, nende teemade sisse ei kuulu Euroopa Liidu laienemine. Euroopa Liidu piirid ei ole huvitatud sellest, et selles küsimuses uuesti diskussioon algaks, hakatakse kavandama Euroopa Liidu arengut aastatel 2000 22030 just majanduse konkurentsivõime alal. Säästva arengu teemad saavad olema väga kesksel kohal. Migratsiooniteemad. Mis seisukohale jäi tippkohtumine küberkaitse suhtes? Eestile oli väga oluline see, et meie soov, et ülemkogu tunnistaks vajadust kujundada Euroopa Liidu ühtne küberjulgeoleku ja küberkuritegevuse vastase võitluse poliitika, mis võeti arvesse ja lõppjäreldustes ja me oleme oma tahtmise saanud küberkuritegevusele küberjulgeolekule, tuleb Euroopa liidus pöörata enam tähelepanu. Kuivõrd oli kõne all Läänemere strateegia Rootsi lubas enne tippkohtumist, et teeb sellel ametliku ettepaneku, et Läänemere strateegia võetaks eesistujate programmi. Jah, ka sellega läks meil hästi, see oli ka meie initsiatiiv. Toetasime rootslasi, Põhjala-Balti riigid. Kõik toetasid Läänemere strateegia väljatöötamise initsiatiivi, me oleme huvitatud sellest, et koostöö Läänemere regioonis oleks siis edaspidi veelgi tihedam. Me ei piira partnerite hulka ka ja me ei kavatse ka kuidagimoodi ühte regiooni eraldada ülejäänud Euroopa Liidust. Ja seetõttu me mitte kuidagi ei kavatse vastanduda teistes regioonides tehtavale koostööle. Muud välissõnumid võtab kokku Indrek Kiisler. Läti president Valdis Zatlersi tegi uue valitsuse moodustamise ülesande ühenderakonna Läti esimene partei, Läti tee kaasesimehele Ivars Goodmani. Selle eelnevalt olid Zatlersi kohtunud viie parlamendis esindatud paremerakonna juhtidega, et uurida nende valmisolekut koostööks võimuliidus, mida juhiks koodmanis. Läti eelmine valitsus oli sunnitud tagasi astuma seoses protestidega, mille ajendiks sai konflikt korruptsioonitõrje büroo juhi Alexis Loskutov, siga ja mitme ministri lahkumine. 56 aastane Goodmani soli, Läti peaminister ka aastatel 1990 kuni 1993. Ta kaotas oma koha taasiseseisvumisele järgnenud majanduskriisi tõttu. Suurbritannia püüab süstemaatiliselt halvendada suhteid Venemaaga, väitis täna Venemaa välisminister Sergei Lavrov. Ja seda kaks päeva pärast Moskva käsku sulgeda Briti Nõukogu regionaalsed bürood Venemaal. Moskva säärane otsus on kaasa toonud Suurbritannia valitsuse ja avalikkuse pahameeletormi. Peaminister Gordon Brown nõudis, et see otsus tuleb tühistada. Kahe riigi suhted halvenesid järsult pärast möödunud aasta lõpus puhkenud skandaali, kui Londonis mürgitati polooniumiga Vene eksluuraja Aleksandr Litvinenko. Briti võimud nõudsid väidetava mürgitaja Andrei lugu või väljaandmist, kuid Moskva keeldus sellest. Seepeale saadeti ühendkuningriigist välja Vene diplomaate, millele Venemaa vastas omakorda briti diplomaatide väljasaatmisega. Venemaa keelustas hiljuti BBC venekeelsete saadete transleerimise Moskvas ja selle ümbruses. Suurbritannia suursaadik Venemaal hoiatas täna, et niipea kui luga voi peaks ilmuma kuskile Euroopa Liitu, ta arreteeritakse. ÜRO peasekretär Ban Ki-moon kavatseb naasta poliitkliimakõnelustele, mis eile hilisõhtul ummikusse jooksid. Ida-Timuri pealinna väisanud pan lubas kohtuda delegatsioonidega ning pingutada läbirääkimiste jätkumise nimel. Täna lõppema pidanud kõneluste eesmärk oli jõuda kokkuleppele läbirääkimiste käivitamises, et töötada välja uus kliimapakt pärast Kyoto protokolli aegumist 2012. aastal. ÜRO soovib uut kokkulepet, mis hõlmaks kõiki riike eesotsas maailma suurim kasvuhoonegaaside õhku. Paiskate USAga. Misseni Kyoto ega ühinenud ei ole. Kliimakonverentsil läks pinevaks eile, kui USA ja Euroopa liit hakkasid süüdistama teineteist kõneluste käivitamise takistamises. Tagasi Eestisse Isamaa ja Res Publica Liidu Pärnu osakond tegi volikogu reformierakonna fraktsioonile ametliku ettepaneku alustada kõnelusi koalitsiooni moodustamiseks. Reformierakond ei võta vedu Toomas šalda annab teada. IRL-i ettepaneku seisab, et tulenevalt Pärnu linna juhtimises tehtud vigadest on linnakassa muutunud maksejõuetuks. Järgmise aasta eelarvekava suurendab linna laenukoormuse maksimumini seisku ma saan arendus- ja planeerimistegevus ja isegi linnavalitsuse komplekteerimisega on raskusi. Pöördumisest saab järeldada, et ainuõige otsus oleks koalitsiooni kuu. Täna kuuluvad Keskerakond, Reformierakond ja Rahvaliit muutmine. Et Pärnus viibis täna ka Isamaa ja Res Publica Liidu esimees Mart Laar, küsisin tema arvamust Pärnus toimuva kohta. Kui ikka linnas on jutud niivõrd kummalise poliitika, nii et kuigi teatakse, et eelarve jääb miinusesse, tehakse veel aasta lõpul lisaeelarveid, kus mitte kulutusi ei kärbita, vaid vastupidiselt suurendatakse, siis on see poliitika, mis pikemas perspektiivis jätkusuutlik ja vastupidi, on Pärnule ilmselt üsna ohtlik. Aga noh, probleem on Pärnus ilmselt üsna selgelt püsti, et see poliitika, mida praegusel hetkel aetakse, võib seada ja tulevased Pärnu linnavalitsused üsna keerulisse probleemi, kui sellele poliitikale otseselt ei panda. Kuna IRL pöördus otse Reformierakonna puhul, on selge, et jätkata tahetaks ilma Mart Viisitamme ja keskerakonnata. Reformierakonna Pärnu volikogu fraktsiooni ja ühtlasi koalitsiooninõukogu esimees Vello Järvesalu kommentaar. No väga hea, kui meie poole tullakse ja räägitakse ja tuntakse huvi, kuid ma isiklikult, kui koalitsiooninõukogu esimees arvan, et tänane koalitsioon tab hästi, arvestatakse mõlema poole huve, oleme saanud väga paljudel probleemidele ühise lahenduse, toimub diskussioon, loomulikult Reformierakonna fraktsioon ja juhatus tuleb lähiajal kokku, arutab seda küsimust ju me siis ütleme, kollektiivse otsuse, kuid isiklikult ma arvan, et tänasel päeval koalitsiooni muutuseks põhjust ei ole. Ja ei häiri ka see, mida IRL välja toob, et linnal on kehv majanduslik seis ja eelarve ei ole see kõige parem, mitte. Eks see ole muidugi tõsi ja seda me kõik arvame, et ega tänane Eesti majanduslik seis on üldse natukene halvaks läinud, loomulikult see kandub üle ka kõikidele teistele omavalitsustele, nagu teate, on kinnisvara niinimetatud kriis, àra müük ei ole enam nii hea ja tööstus ja tootmine enam ka ei toimi nii hästi kui enne. Aga on ju alati olnud häid ja halbu aegu ja halbadel aegadel tuleb kokku tõmmata, kui vaja võtta laenu, et seda saaks tagasi maksta headel aegadel, kuid minu arust on volikogu praegu võtnud väga õige seisukoha, et moodustab komisjoni eelarve strateegilise planeerimise osas, et vaadata juba eelarvet mitmeks aastaks ette. Eesti Raadio uudistele Pärnust Toomas šalda. Tallinnas rahvusraamatukogus algas kirjandusfoorum Paabeli raamatukogu, kus käsitletakse seekord lugemist. Lood lugemisega ongi Pealkiri jätkab Riina Eentalu. Raamatuid ilmub nii palju, et kelleltki pole võimalust täit ülevaadet saada. Raamatupoode sünnib ka rõõmustavalt juurde, ju siis loetakse ikka ka või siis Key. Mis lood selle lugemisega siis on, kirjanik Jan Kaus? No see kuidagi väga üldfilosoofiliselt on minu jaoks lugemine aasta-aastalt muutunud nagu üha olulisemaks teemaks, sest mul tihtipeale on selline tunne, et mitmed kirjanikud ehkki loevad nagu üsna vähe oma kolleegid teoseid ja kuna praegune Eesti raamatuturg noh, ajab nii barokselt üle ääre, et siis seda teravamaks ma arvan, see lugemise küsimus muutub, et kes loeb, kui palju loeb, miks Loeb, mida loed, kuidas loed, kui ei oleks ühtegi lugejat, kes käiks näiteks raamatupoes või raamatukogus, siis siis kaoks ka kirjanikel mõtte mõtte edasi kirjutada. Alles lugemine puhub kirjutatusse elujõu ja mida rohkem seda teksti loetakse, seda suurem see jõud on. Lugeja on siin ka aktiivne pool, leiab Jan Kaus. Et see on kuidagi väga kummaline, et lugeja tegelikult tavaliselt tajub ennast passiivsena, tema võtab raamatu etteraamat, pakub talle justkui lugu jutustama, tegelikult lugeja ise mõtestab. Eks lugeja ise otsib seda Lugusalt raamatust, lugejale paneb raamatu tööle nii et ta teeb Gazezi takkajärele nagu mõtestavat tööta, nagu takkajärele puhub raamatul elu sisse. Kui kirjutamise stiili peale väga palju mõeldakse, siis tegelikult ei mõelda üldse lugemise stiilidega. Kui lugemine muutub, siis kas on näiteks võimalik? Kiirustavas ajas sündinud sellise diagonaal lugemisega, kas on võimalik näiteks lugeda läbitungivate, aga mis siis mida inimene sealt saab? Mina kuulun nende inimeste hulka, kes tajuvad, et ongi, et ei saa kiirustades lugeda selles mõttes ka lugemise stiili peale tuleks hakata vaikselt mõtlema. Kes loeb, mida loeb, kuidas loeb, kuidas lugemine muutub, seda pilti tahabki kirjandusfoorum ette saada. Kiili kooli direktor ja kirjandusõpetaja Mihkel Rebane ütles, et 30 aastat tagasi oli kirjanduse õpetamise kontekst teine. Ta oli ikkagi teatud kontekstis kompleks võimaldas olla rahvuslike väärtuste kandja ja nii edasi. Täna seda konteksti kirjanduse õpetajal ei ole ja kuna kodus ei loeta, siis vaadatakse ka õpilaste poolt vähem. Üheksakümnendatel toimus jah, nagu nagu suur pauk, et õpilased tegid oma tiigrihüppe ära ja meie jäime oma tõe ja õigusega neile nukralt järele vaatama ja kuidas edasi läheb, ma ei tea, et tegelikult. Me peame kohanema, aga me ei tea täpselt, millega kohaneda ja nii edasi, et kunagi Gustav suits 20.-te lõpus ütles väga kenasti, et kirjandusõpetuse abil. Me kultuuristame Noorte rahvustunnet. See funktsioon on olemas. Kui hästi ta meil õnnestub, on, on iseküsimus. Ja nüüd veel ilmast öösel on meil muutliku pilvisusega sademeteta ilm, kohati võib tekkida udu. Puhub läänetuul üks kuni seitse meetrit sekundis. Õhutemperatuur on miinus ühest miinus seitsme kraadini, saartel on kuni üks kraad sooja. Päeval on pilves selgimistega, peamiselt sademeteta ilm. Puhub lääne ja loodetuul kolm kuni üheksa meetrit sekundis. Õhutemperatuur on laupäeval miinus kahest pluss kahe kraadini. Niisugune oli tänane Päevakaja kena õhtut ja kuulmiseni.