Keelesaates on täna keeleinspektsiooni peakirjaga doktor Ilmar Tomusk ja saatejuht Piret Kriivan ja me räägime teise riigikeele võimalikkusest Lätis Eestis ja Eesti 2011. aasta keeleseadusest, mis on nüüd siis pool aastat jõus olnud. Et missugune on olukord kaubamärkide alal, mis mullu suvel tuliseid kirgi küttis. Aga alustame riigikeelte küsimusest. Ilmar Tomusk. Lätis on see küsimus siis küsimus vene keelest. Aga Eestis on viimasel ajal kuulda hoopis rohkem inglise keele võimalikkusest riigikeelena võimatusest. Seda peate nüüd teie ütlema. Jah, eks ta on, nii Läti kui Eesti puhul on ta ühtviisi suure tõenäosusega võimatu. Kui võtame, võtame Läti praeguse juhtumi, siis tõesti rahvahääletus on tulemas. Ja mina küll arvan, et enam-vähem sajaprotsendilise kindlusega võib praegu öelda, et vene keeles ei saa läti teine riigikeel juba presidendi tasemel, kes alguses ütles, et ta ei tahaks selle teemaga üldse tegeleda? On, on öeldud, lätlased peavad välja tulema, lätlased peavad oma arvamust avaldama küsimusele selles ju, et kas vene keelt tohib Lätis kasutada või ei tohi, tohib ikka, loomulikult see on, see on kooskõlas igasuguste normide ja tavadega, aga, aga läti keelel peale selle, et ta on riigikeel. Ta on asjaajamiskeel, et ta on hariduse keel ja teabekeel, tal on ka sümboli väärtus lätlaste jaoks. Ja kui Läti taastas oma iseseisvust 90.-te alguses, siis nii nagu Eestis oli ka Lätis Läti keele teema riigikeelena väga-väga oluline, sest nii nagu Eestis ka Lätis läti keel, selle väikese rahva keel, kõnelejaid on umbes kaks miljonit oli kõige olulisematest eluvaldkondades teadusest poliitikast majandusest ju üsna üsna kõrvale tõrjutud ja oli oht, et et Läti keeles võib saada nii-öelda köögikeel, milles ei saa, ei teadust teha. Ei haridusasju ajada, ei poliitikat teha. Ja läti keelest sai ainuke riigikeel ja, ja kõik, need 20 aastat on tegelikult kogu ühiskond pingutanud selle nimel. Et läti keel noh, nii-öelda selle administratiivse ja asjaajamiskeelena kui ka selle sümboolse väärtusena oleks ühiskonnas olemas. Ja praeguseks, kui me kas või vaatama neid protsesse, mis on Läti haridussüsteemis toimunud. Läti venekeelsed koolid läksid Lätti lätikeelsele õppele 60 protsendi ulatuses üle mõnevõrra varem kui meie 2004. aastal ja nende kogemus on natukene pikem kui meil. Ja võib öelda, et tulemus on päris hea õppeedukus õpitulemused venekeelses koolis õpib 60 protsendi ulatuses läti keeles on isegi mõnevõrra paranenud, kuigi hoiatati, et sealt ei tule mitte midagi vene lapsed läti keeles õppides kaotavad teadmistes ja jäävad rumalaks, mitte midagi sellist ei ole juhtunud, tegelikult on asjad läinud päris hästi. Kui oli enne seda üleminekut selline protsess, et venekeelsed lapsed hulgakaupa tungisid lätikeelsesse kooli, et õppida riigikeelt, siis see protsess on, on peatunud ja vene lapsed õpivad vene koolis seal, kus on neile omane kultuurikeskkond, saavad lihtsalt juurde selle, selle läti keelekomponendi, mis aitab neil ühiskonnas hakkama saada, nii et tegelikult need protsessid on läinud päris hästi. Kui nüüd Läti saaks teise riigikeele, milleks saaks siis vene keel, siis need protsessid pööratakse tagasi vähemalt 20 aastat. Ja need need punktid, mis on nii-öelda positiivselt saavutatud, nad kaotaksid need kõik Lätist tuleks nii-öelda kakskeelsus, mis tähendaks seda, et, et venekeelsed inimesed räägivad vene keelt ja lätikeelsed inimesed räägivad vene keelt, see on siis see kakskeelsus, mis, mis tõenäoliselt Lätist tuleks ja läti keel tasapisi hakkaks jälle taanduma. Ja üks oht, mis, mis sellel kahel riigikeelel Lätis veel oleks, on see, et kui me vaatame rahvastiku koosseisu ja selle jaotumist, siis siis nii nagu Eestis venekeelne elanikkond diis, venekeelne elanikkond ei ole klassikalises mõttes vähemusrahvas, et ta on tegelikult nii-öelda hilis hilistulnukad või hilisimmigrandid. Nad elavad kompaktselt kas siis Riia, Riia piirkonnas või Daugavpilsi piirkonnas ja see eraldumine segregatsioon jätkuks ja süveneks väga tõsiselt. Nii et. Ma arvan, et kui, kui vene keelest saaks teine riigikeel siis venekeelne elanikkond kapselduks veel enam omakeelsesse nii-öelda inforuumi, haridusruumi ja, ja sellist ühtset ühiskonda integreeritud ühiskonda ei tekikski, et sellel loeksid tegelikult väga negatiivsed tagajärjed. Lisaks sellele veel majanduslik külg, sellepärast et kõik sildid, viidad tuleb ümber vahetada. Valdemar rassiielast saaks uulitsa, Vladimir ära ja, ja nii edasi, nii edasi. Kõikide asutuste, riigiasutuste, kohaliku omavalitsuste asutuste asjaajamine peaks toimuma paralleelselt kahes keeles. Ka nendes omavalitsustes, kus on enamuses lätlased, peaks vähemalt teatud osa asjaajamisest toimuma vene keeles, kuna riigikeel sel juhul on ju vene keel ja, ja ei, ei ole nii, et et meil on riigikeel ja selles keeles asjaajamiste toimu kindlasti peaks toimuma majanduslikult oleks see erakordselt kulukas, Eestis oleks kõik samamoodi samasugused probleemid. Jah, kui jutt oleks vene keeles, siis tõenäoliselt täpselt sama samad probleemid Tallinnas, Harjumaal, Harjumaa mõnes lähilinnas ja Ida-Virumaal, tõenäoliselt. Et need integratsiooniprotsessid, mis meil on läinud praegu minu meelest väga edukalt ja noh, ma isegi ütleks, et natukene edukamalt mõnes mõttes kui Lätis, sellepärast et selliseid väljaastumisi noh, nagu näiteks Lätis enne seda koolireformi 2004. aastal. Selliseid meil ei ole olnud. Jah, aga me võtsime ka vedu väga kaua aega. Reformiga. Jah nagu meie vanasõna ütleb, et kaua tehtud kaunikene, eks lätlased on natukene ägedama loomuga ja võtsid selle natukene kiiremini ette seda pronkssõduri, neid sündmusi ma tegelikult üldse seostaks selliste rahvastikuprotsessidega ja, ja ma olen seda tegelikult kuskil raadiosaates juba öelnud ja ma kordan seda veelkord. Keeleinspektsiooni töö tulemused näitavad, et vähemalt Tallinna koolides õpetajate keeleoskuse küsimus on pärast 2000 seitsmendat aastat hakanud palju kiiremini lahenema, see tähendab Õpetajate õpimotivatsioon on kasvanud. Nii et see, see pronkssõduri asi vähemalt vähemalt siin ei ole meile mingit sellist tagasilööki antud, pigem on, me näeme, et asi on paremaks läinud. Aga jah, vene elanikkonna nii-öelda kapsel, domine omakeelsesse keskkonda, oma inforuumi tõenäoliselt süveneks. Ja need protsessid, mis on meil venekeelses hariduses praegu toimunud, needsamad mis on Lätis paar sammu meist nii-öelda ees, needsamad pöörataks, pöörataks tagurpidi ja, ja kas või näiteks ma ei kujuta ette, mida saaks, mis juhtuks kodakondsuse taotlemisel praegu nii pikaajalise ela, mis loa taotlejalt, kui kodakondsuse taotlejalt nõutakse eesti keele oskust, kui meil on kaks riigikeelt, siis tõenäoliselt oleks võimalik Eesti vabariigi kodakondsus saada ka vene keeles. Ja see on kindlasti on mõnede mõnede poliitikute unistus, aga ma arvan, et see ei peaks nii olema, sellepärast et et Eestis on eesti keelel peale kõige muuga sümbolväärtus ja väikerahvana, see on meile äärmiselt oluline. Aga võib-olla 21. sajandil on see aeg möödas, et võib-olla peaks rääkima hoopis kolmest keelest, sest inglise keel tungib peale ja üha enam tegelikult arvatakse, et ilma inglise keeleta nagu ei saagi. Absoluutselt õige ilma inglise keeleta tõenäoliselt ei saagi hakkama. Ja nagu me Eestis praegu näeme, me ei saa ilma inglise keeleta hakkama. Suur osa ärist toimub inglise keeles, on ülikoolides ingliskeelne õppetöö, teadustöid kaitstakse inglise keeles ja, ja sind detsembrikuus tuli keeleinspektsioonile üks omapärane teabenõue ühe doktoritöö kaitsmise kohta ühes Eesti suures ülikoolis kaitsti võõrkeeles ja teabenõude esitaja küsis, et kas see on seaduspärane, et kas nii tohib. Ja loomulikult seadus lubab õppetööd läbi viia eesti keelele lisaks mingis muus keeles, sest ülikooliseadus ütleb, et et ülikooli õppekeel on eesti keel, aga ülikooli nõukogu otsusega võib see toimuda ka mõnes teises keeles, näiteks inglise keeles ja meil on väga palju inglisekeelset õppetööd ja teadustöid. Eriti kui me räägime doktoritöödest. Mis on selline teadustööde tipptase, seal on väga palju inglise keelt ja üha enam alates 2005.-st kuuendast aastast on on inglisekeelsete doktoritööde osakaal jõudsalt kasvanud. Aga see, kui me teeme teadust inglise keeles, see ei tähenda seda, et riigikeel peaks olema inglise keel. See, kui me äri teeme inglise keeles, see ei tähenda seda, et riigikeel peaks olema inglise keel. Meil on mitmeid näiteid sellistest riikidest, kus elanikkonna inglise keele oskus on erakordselt hea näiteks Hollandis või Rootsis või Soomes näiteks. Aga, aga see ei tähenda seda, et inglise keel peaks riigikeel olema, riigikeel tähendab hoopis midagi muud kui ühe võõrkeele kasutamine mingis eluvaldkonnas. Muidugi kui me räägime eesti keelest, kui teadus keelast, siis natukene murelikuks teeb see et jah, doktoritööd on paljudes valdkondades valdavalt inglisekeelsed. Ma ei ütle, et nad peavad eesti keeles olema. Aga kui me uurisime nüüd, kuidas need doktoritööd on vormistatud ja kui palju Nendes inglisekeelsetes doktoritöödes on eesti keelt siis erinevates ülikoolides on see väga erinev ja mõnikord sellise 200 leheküljelise doktoritöö kokkuvõte on pool lehekülge eestikeelset teksti, mida on natukene vähe. Mis võib viia selleni, et ühel hetkel on meil väga suur hulk teadusvaldkondi, tehnikateadused, loodusteadused, täppisteadused, ökoloogia, arstiteadus, kus kõrgel tasemel akadeemilist diskussiooni ei ole enam võimalik eesti keeles pidada. Ja Eesti keelenõukogu on seda ka arutanud ja, ja uues eesti keele arengukavas on, on üks mõte mida me kindlasti keelenõukogus arutame edasi, aga mõte on selline. Doktoritööd võivad olla mistahes keeles, loomulikult kui on mingi teadusvaldkonna ülemaailmselt tunnustatud keel, inglise keel või saksa keel või prantsuse keel, siis loomulikult nad võivad olla võõrkeeles. Aga, aga selle doktoritöö eestikeelne kokkuvõte peaks olema vähemalt selle teadusvaldkonna uurimisvaldkonna teadusartikli mahus. Loomulikult täppisteadustes on see erinev humanitaar- ja sotsiaalteadustes erinev, aga, aga see peaks olema sellises mahus, mis hõlmab ka nii-öelda selle valt konna väljendamise keelelisi vahendeid. Et ei ole nii, et hakkame ühel teadus teemal näiteks arstiteadusest või täppisteadustes mingil teemal rääkima, siis me peame üle minema inglise keelele või saksa keelele, sellepärast et eesti keeles ei ole enam vahendeid. Ja loomulikult see, see nõuab teatud juriidilist korrastamist, see valdkond aga, aga see ei tähenda kaugeltki seda, et inglise keelt ei tohiks kasutada, me peame kõik inglise keelt oskama jätmata ära või unustamata eesti keelt teada, sest ei taha ei tohi eesti keelt eemale jätk, kindlasti mitte ei tohi teadusest ei tohi, kultuurist ei tohi meediast eesti keel peab olema kindlasti ja ka teised keeled, keeled võivad olla ja ja minu meelest äärmiselt vajalik ja kasulik. Inglise keelele lisaks. Ja kui ma nüüd vaatan tegelikult neid on meie kokkuvõtteid, mis nendes doktoritöödes tegime siis inglise keelele lisaks on kaitstud doktoritöid ka saksa keeles, vene keeles, prantsuse keeles ja soome keeles, muide mis on, mis on väga kasulik vajalik ühele väiksele väikerahvale, et me tunneme ka ütleme, sellise akadeemilist sõnade vara teistes keeltes minu meelest oleks väga vahva, kui Eestis kaitstakse doktoritöid ka rootsi keeles või läti keeles. Aga eesti keeles peab, peavad need keelelised vahendid kindlasti olemas olema. Tegelikult ilmselt on ju see arutelu või on olemas olnud seisukohad, et eesti keeles ei ole võimalik teadust teha täpselt nii kaua, kui on eesti teadus olemas olnud. Alati on see vaidlus käinud ja õnneks on jäänud ikkagi peale need, kes on arvanud, et eesti keeles on võimalik teadust teha. Jah, loomulikult ja teadus saavad saavutusi selgitada. Eestlased. Jah, aga me ei tohi seda kaotada, Me oleme 100 paarsada aastat alal hoida suutnud, me oleme suutnud nii endale kui maailmale tõestada näiteks et ilukirjandust on võimalik luua eesti keeles oli ka selline arvamused, et selles nii-öelda matside keeles ei ole võimalik luuletusi või romaane kirjutada ja, ja, ja need inimesed, kes selle üle naersid, kirjutasid ka nalja, nalja, laulukesi eesti keeles ja tuli välja, et sellega tegelikult paljuski nad panid panid aluse eestikeelsele ilukirjandusele. Et, et selles mõttes jah, eesti keelel on, on kõigele muule lisaks selline sümbolväärtus ja me ei tohi seda muidugi ära unustada. Kui me räägime nüüd riigikeelest kui mõistest siis see mõiste hõlmab asjaajamist, haridust, avalikku teavet, riigi suhtlemist, oma kodanikuga, kohalike omavalitsuste asja ajamast ja suhtlemist oma oma kodanikega, oma inimestega. Nii et mulle küll tundub, et need inimesed, kes on öelnud, et inglise keelest võiks saada Eesti teine riigikeel ei ole lihtsalt mõelnud selle peale, mida see mõiste tähendab. Et, et see ju tegelikult tähendab seda. Et kui põhiseaduse paragrahv kuus kõlaks niiviisi, et Eesti riigikeeled on eesti keel ja inglise keel siis põhiseaduse paragrahvis 37 oleks säte, et igaühel on õigus saada eestikeelset ja ingliskeelset õpetust mis tähendab seda, et Eesti koolisüsteem peab samal tasemel olema valmis andma inglisekeelset õpetust, nii nagu praegu me anname eestikeelset õpetust ja, ja kindlasti on neid lapsevanemaid, kes kes seda ka nõuaksid lasteaiast kuni ülikoolini välja. Ja nii Narva linnavolikogu kui Alajõe, volikogu kui ka Tallinna linnavalitsus peaksid asjaajamiskorraldama hakkama eesti keelele lisaks inglise keeles. Noh, meil on mõnes omavalitsuses praegu sellised probleemid, et selle eestikeelse asjaajamise ja suhtlemisega ei ole veel kõik asjad päris korras, kui nüüd järsku tuleks kasvõi näiteks aastal 2015 nõuet lisaks eestikeelsele asjaajamisele, mida veel parasjagu ei ole, peaks veel kogu asjaajamine toimuma inglise keeles. Ma ei ole päris kindel, kas me sellega hakkama saame, kas, kas meil on nii palju raha, et me suudame välja õpetada kõik riigi ja kohaliku omavalitsuse ametnikud, et nad suudaksid asjaajamiskorraldada dokumente koostada inglise keeles, mis õnneks meil ei ole nii palju raha, mis nõuab vähemalt keeleoskustasemel C1 vähemalt C1. Ma ei tea, kui palju on praegu Eestis inimesi, kelle keeleoskus on tasemel C1, mõtlen riigiametnike ja kohalike omavalitsuse ametnike hulgas. Kõik sildid, viidad, kohanimed tuleb eesti keelel lisaks panna panna välja inglise keeles ja palju palju muud asutuste plangid. Pitsatit peavad olema kakskeelsed, kui on riigikeel, kui üks keel on riigikeel, siis ta ei tohi staatuse mõttes puududa mitte kuskilt. Nii et see läheb päris päris kalliks maksma ja ega seal tegelikult mitte mingit mõtet ei ole. Ma olen lugenud, et kaheksakümnendatel aastatel Soomes arutati selle üle et rootsi keele asemel võiks olla teine riigikeel inglise keel. Ja kui me tuletame praegu meelde, milline on kuidas on sätestatud Soome põhiseaduses riigikeelte mõiste või, või miks on seal praegu Soome ja Rootsi keel, seal on öeldud niiviisi, et igaühel on õigus kasutada oma Või soome keelt jah, ütleme saamide puhul on veel oma klauslid, aga, aga see põhiline nii-öelda võlusõna on oma keel. Ja siis leiti, et meil ei ole ju neid inimesi, kelle oma keel on inglise keel, kes saavad öelda, et see on minu esimene keel, ma mõtlen, töötan, elan selles keeles on ajalooline rootsi vähemus, mille juured on vähemalt 1000 aastat. Soomes mille osakaal on küll suhteliselt väike, seal on umbes 300000 inimest ja viimase 100 aasta jooksul see Gaalan, ütleme ühiskonnas natukene vähenenud, aga absoluutarv on enam-vähem sama kogu aeg olnud ja ajaloolistel põhjustel on rootsi keel nende inimeste oma keel, nad on Soome ühiskonda integreerunud, nad üldjuhul valdavad vabalt ka soome keelt, aga lihtsalt ajaloolistel põhjustel on, on, on nende oma keel üks riigikeeltest ja teine oma keel on siis soome keel. Ja Eestis on samamoodi, kui me küsime, et, et mis keeled meil Eestis on nii-öelda põhivõi põlispõliselanikke oma keeled siis põliselanikke, oma keel on, on eesti keel. Meil on väga suur venekeelne elanikkond. Ja, ja tegemist on siis nii-öelda viimase 50 60 aasta vältel Eestile Eestisse elama asunud inimestega kes ei moodusta ajaloolist vähemust, ajalooline vähemus Eestis on nii-öelda vene vanausulised ja nendele ei ole kunagi integreerumisega mindud, probleeme olnud täpselt samamoodi eestirootslastel või, või sakslastel, kes Eestis elasid või juudi rahvusest inimestel, kes Eestis elasid, ei ole integratsiooniga mingeid probleeme olnud. Integratsiooniga on probleeme alati immigrantidele, kes, kes ka praegu, kui me vaatame Rootsit, Soomet või Euroopa riike, siis immigrandid kipuvad omakeelsesse oma kultuuri keskkonda kapseldume. Klassikalised traditsioonilised vähemusrahvused on integreerunud ja neil ei ole mingeid probleeme. Nii et noh, igasugused jutud teise riigikeele kehtestamisest tegelikult toovad kaasa teatud sellise ühiskonna lõhestumise ja kapseldamise kui ise selle keele kasutamine ei ole ajalooliselt välja kujunenud. Eestis ei ole ajalooliselt välja kujunenud. Aga inglise keel tungib peale ikka ja üks valdkond vist kus, kui kui seda nüüd mõttemängu veel kasutada, et inglise keele riigikeel Eestis siiski, et midagi ei muutuks, kui see nii läheks, on kaubandusTallinna kesklinnas kaubamärgid ja sildid. Pool aastat tagasi jõustus uuskeeles kodus ja siis oli see kaubamärkide küsimus tuliselt üleval. Kui mulle tundub isiklikult, et sellest vaidlusest võeti see osa, et kaubamärk võib olla ükskõik mis keelne, kui ta on kaubamärk. Aga see väike osa, et peab olema eestikeelne selgitus, see on nagu minu meelest kauplejatel ja kaupmeestel kuidagi meelest maha läinud. See pilt on väga hirmus. See meie töö on, on neile seda meelde tuletada ja, ja me oleme alates keeleseaduse jõustumisest ikkagi sadu ja sadu ettevõtteid, et nii-öelda korrale kutsunud, teinud väga arvukalt ettekirjutusi, ega meie ettekirjutusi alati väga rõõmsalt vastu ei võeta. Ja sellega nende kaubamärkidega tihtipeale on tegemist rahvusvaheliste kaubamärkidega ja nende puhul nad need kaubamärgid üldjuhul on ta siis McDonald's või, või Philips või mingisugune muu selline tuntud kaubamärk, need kaubamärgid üldjuhul ei sisalda olulist tarbijateavet. Ja neid tõlkima ei pea McDonaldsi. No kuidas tõlgime, ei saagi tõlkida. Aga põhiprobleem on meie Eesti ettevõtjate poolt registreeritud ärinimede või, või selliste ettevõtte liigi sõnadega, mis on registreeritud kaubamärkide, noh see tähendab, et kaubamärgi sõnalises osas on sõna, mis näitab, mida see asutus müüb või mida ta teeb. Näiteks on kaubamärgi sõnalises osas kohvik-restoran võõrkeeles erinevates võõrkeeltes ja, ja see on nüüd see juhtum, kus see tuleb eesti keeles edasi anda. Kindlasti ta ei pea olema kujunduslikult samasugune kui kaubamärk, ta ei pea olema sama suur. Aga see, kui on tegemist näiteks kasiinoga, peab olema Eesti tarbijale teatavaks tehtud, kui on tegemist poega. See peab olema eesti tarbijale kindla, kindlasti teatavaks tehtud väga paljudel juhtudel, kaubamärgi sõnaline osa sisaldab teavet allahindluse kohta, mis on noh, iseenesest natukene kummaline aga, aga kauplus, mille noh, nii-öelda võõrkeelne nimigi ütleb, et me oleme allahindluspood aga inglise keeles see kõlab kuidagi väga Maieszteetlikult ja ja suursuguselt nagu, nagu näiteks eksklusiivsed second händ. Selline kauplus on tõesti olemas ja see on eriliselt kõrgetasemeline allahindlus ja, ja see, et on tegemist allahindlusega, see tuleb kindlasti eesti keeles edasi anda, nii et selliseid vaidlusi meile, ettevõtjatega on väga palju. Samal ajal kuna seadus annab võimaluse ettevõtjale, et ta jätab selle kaubamärgi siiski esiplaanile ja eestikeelne teave peab igal juhul olema arusaadav ja teatavaks tehtud, aga ta ei pea olema nii suur, ta ei tohi varjutada kaubamärki, siis ettevõtjad on üldjuhul sellega nõustunud. Aga muidugi jah, kui on tegemist kaubamärgiga, siis riik ei saa nõuda, et eestikeelne tekst peaks olema kaubamärgist suurem. Seda ei saa nõuda. Aga kui on tegemist tavapärase teabega. Ja siin ongi küsimus selles, et kas tekst miit anud vain? On tavapärane teave või on see kaubamärk, meie lähtume sellest, et see on see tavapärane teave. Et tegemist on kohaga, kus saab liha ja veini või Fishanschibs näiteks kus me saame kala ja friikartuleid. Ettevõtjad ütlevad umbes sarnaste asjade kohta, et seal meie kaubamärke, siis me peame vaidlema selle üle, et kas, kas sõnad liha ja vein on midagi erilist, mida see, mida see ettevõtja peab, enda ainuomandiks üldjuhul ei ole. Ja, ja sel juhul, kui ei ole tegemist kaubamärgiga siis peab eesti keel olema esikohal ega tohi olla halvemini vaadeldav kui tõlge. Ja tavapärase teabe puhul on see tarbijateave. Ettevõtte liiginimetused peab eesti keel igal juhul olema esikohal ja mitte halvemini vaadeldav, see tähendab, et eesti keel peab olema vähemalt sama suur, kui võõrkeelde peab olema esikohal. Ta peab esimesena silma hakkama. Aga kui on kaubamärk, dist teave peab olema olemas, aga ta võib olla väiksem. Aga kas te, keeleinspektsioon saab kontrollida, kas on tegelikult tegemist kaubamärgiga näiteks Tallinnas keset mustamäge on pood, ei, Flowers hästi suurelt võimsalt, ma ei saa aru, kellele on mustamäel inglisekeelne silt. Ikka mustamäel hordide kaupa. Kes käivad mustamäel või näiteks Lasnamäel kuskil Ümera tänaval lilli ostmas või, või, või kohvikuseteks niisi meile selgitatakse. Aga kui on, kui on tegemist registreeritud ärinimega siis seda tõlgendatakse juba nagu kaubamärk. Ja, ja loomulikult, kui see kaubamärk sisaldab teavet selle kohta, mida müüakse siis tuleb see teave anda edasi eesti keeles, nii et selle äriühingu nimi võib-olla ei Flowers või, või, või mis iganes neid veidraid ärinimesid, me oleme kogunud ja nad on päris päris vahvat. Ettevõtjate fantaasial ei ole tegelikult üldse piire. Aga, aga kui nad sisaldavad olulist teavet selle kohta, mida seal tehakse, mida müüakse, siis see peab olema kindlasti eesti keeles edasi antud. Sellel on edasi antud eesti keeles lillede jae- ja hulgimüük aga kõige kas kurioossem või naljakam selle asja juures on, et see on eesti keeles edasi antud eesti keeles on see lühem kui vene keeles, vene keeles on ka ära tõlgitud. Nii et silma paistab inglise keel, vene keel ja siis Kui on kaubamärgiga tegemist, siis esimesena võib kaubamärk silla silma paista, aga kui nüüd küsimus on selles, et kuidas me teada saame kas on kaubamärk või ei ole, siis kõigepealt on küsimus, kas on registreeritud kaubamärk või ei ole. Kaubamärk võib olla registreeritud, aga ta ei pruugi olla registreeritud registreeritud kaubamärgid. Me leiame patendiameti kaubamärkide andmebaasist. Kui nad on Eestis registreeritud, aga välja väga paljud kaubamärgid ei ole mitte Eestis registreeritud, vaid nad on kuskil mõnes teises Euroopa Liidu liikmesriigis registreeritud. Neid on küll üsna vähe, aga samal ajal võib-olla nii, et sul on kaubamärk, sa kasutad seda, aga ta ei ole registreeritud. Ja, ja kui see kaubamärk on üldtuntud, siis kui kaubamärgi omanik ütleb, et tuntud siis noh, tegelikult ta ei pea olema registreerida, see ongi nüüd vaidlemise küsimus, et kas ta on või ei ole, kõige kindlam on muidugi minna kaubamärkide andmebaasi ja vaadata, kas ta on registreeritud või ei ole. Ja sealt me leiame väga palju selliseid nii-öelda kaubamärke, kus on tegelikult registreeritud mingi kujundusega sõna kohvik-restoran, pitsabaar ja nii edasi ja nii edasi ja sellistel puhkudel loomulikult kõik see teave, mis seal on, tuleb edasi anda. Ja omaette küsimus on muidugi, et mida kaubakaupmehele ettevõtjale see annab, et ta sellise sildi paneb inglise keeles üles, kuigi see on tal kaubamärk või, või mis iganes, märg. Meile laekunud kaebustest me saame aru, et see tekitab väga palju klientide pahameelt ja, ja ma, ma üldse ei saa selles mõttes Eesti ettevõtjatest aru, et miks nad tahavad oma tegevusala klientidest varjata. Et meil ju ei ole kohustust, et inimesed oskaks inglise keelt. Eesti keelt inimesed oskavad, miks ettevõtja ei taha eesti keeles öelda, mida ta ma müün tolmuimejaid? Miks ma pean seda ütlema inglise keeles, milles klient ei pruugi aru saada, ma müün kodumasinaid. Et ma ei, tõesti ei saa sellest aru ja need põhjendused, põhjendused, et meie meie tegevus on suunatud välisturistidele, see on tegelikult ikkagi päris naiivne, et mitte öelda natukene tõsisemalt, et paljukest neid välisturiste siis sellistesse poodidesse satub, ma saan aru, sadama ümbruses on, on paljud poed täis soomekeelseid silte ja, ja kuna ma ise olen soome keelt õppinud, siis ma võiksin seal üsna palju vigu parandada, need soomekeelsed tekstid on tihtipeale üsna vigased. Aga muidugi noh, ma ei saa teha ettekirjutust, et parandada vead soomekeelses tekstis, aga see näitab muidugi meie. Meie sellist suhtumist võib-olla ka meie soove külalistest, et me ei pruugi ei vaevu isegi soomekeelses tekstis või inglisekeelses tekstis vigu parandama. No omaette nähtused on veel sellised kaupluste nimed, kus kus enam ei saagi aru, et kas on tegemist inglise keelega või eesti keelega, näiteks Tallinnas Tallinna, selle, need ongi vist rohkem Tallinna probleemid. Tallinna-Pärnu natukene Haapsalu natukene Kuressaare ja Tartu probleemid. Narvas ei ole üldse probleem, Narvas pidid olema kõik ilusti kenasti eestikeelsed sildid. Seal korduvalt käinud ja üldiselt Narvas jälgitakse keeleseadust siiski päris hästi, ütleme avaliku teabe osas seal keeleoskuse osas on loomulikult probleeme, aga avaliku teabe osas on üsna kenasti. Nii, aga need need nimed, millest Tallinnas enam aru ei saa, näiteks Pärnu maanteel on sellised ettevõtted nagu kodu study jah. Ja beebitsenter, beebi eesti keeles ja tsenter inglise keeles. Segakeelne, aga samal ajal kui on tegemist äriühingu nimega siis äriühing võib endale võtta nii tobeda nime, kui ta tahab ja keegi ei saa teda keelata samal ajal väga paljud kliendid on just nimelt nende kahe poe pärast meie poole pöördunud ja küsinud, et kas ei ole võimalik sinna stuudiosse ühte ood juurde panna. Siin see kodustuudio, mis tuli neil ka mingisugune reklaam raadiokanalites ja tõesti see, kes reklaami luges, üritas lugeda seda tõesti ühe hooga Studio ja see oli isegi natukene koomiline ja mulle tundub, et ettevõtjad ei taju seda, milline on ütleme sellise veel õnneks üsna hea keeletunnetusega eestlase suhtumine sellistesse noh, natukene kadaklikesse reklaamidesse ja nimedesse või sega keelsetesse taguse beebitsenter, jah, nad võivad endale sellise nime panna, samal ajal inimesed nagu naeravad selle üle ja noh, nad, nad ei saa sellest aru, lihtsalt kliendid ei saa sellest aru. Aga, aga see ei ole veel päris ettevõtjateni jõudnud, ikka soovitakse mingisuguse sellise võõrkeelse aktsendiga, olgu ta kasvõi vigane. Aga peaasi, et võõrkeelne kadakas on kadaklus või nagu Mati Hint ütles, võsa, võsa inglus natukene natukene selle moodi on see küll ja ja ega noh, sellist tarkust või keeletunnetust või, või mõistust ei ole võimalik seadusega kehtestada. See tuleb ikka sellest, et kliendid on rahulolematud. Ja, ja ma ei usu, et keegi ettevõtjatest tegelikult tahab endale sellist imagot. Et ma teen sellise firma, mis nagu kõikidele nalja teeb ja naerma ajab ja, ja mida omavahel niiviisi saunas mõnitatakse ja ma ei usu, et see tegelikult ettevõtja eesmärk on. Aga, aga päris hästi, ma ei saa aru, mis nende eesmärk selliste asjade puhul on. Keeleinspektsioonil on käed-jalad tööd täis, ühesõnaga selles vallas Meil on, meil on üsna palju tööd selles osas kahjuks ettevõtjad on tihtipeale väga selles mõttes nutikad, mõtlen negatiivses mõttes, et noh, ta on üks üsna suur probleem, mis on, mis on meie asutusele, mis on väga paljudel ametiasutustele, et meil ei ole võimalik ka, lihtsalt ei ole võimalik oma kirju kohale toimetada, sellepärast et ettevõtjate ütleme, need aadressiandmed, kontaktandmed on, kas ebaõiged või, või kirju ei võeta vastu. Et lugesin praegu ühte või loen praegu ühte raamatut. Väga huvitaval kosmose teemal, kus juttu sellest salapärasest hiksib osa neist ja mul on tundub, et ettevõtjad on tihtipeale nagu fiksib osa. Et, et sa näed tema tegevuse tagajärgi. Võõrkeelsed sildid on väljas, aga, aga sa ei saa aru, sa ei saa teada, kes seda on teinud. Yksib osana täpselt sama moodi, et teadlased ütlevad, et tänu temale on universumil mass. Aga, aga me ei ole teda leida. Ja ongi ettevõtjaid, keda me ei suuda leida. Me oleme nagu suur Hadronite põrguti, põrgatab kirju ühte kohta teise kohta, me oleme proovinud turvafirmadega väljastusteadetega ja on õnneks küll üksikud, aga on sellised ettevõtted, keda me tõesti ei ole kätte saanud. Mis on, mis on täiesti arusaamatu, oleme pöördunud ettevõtlusametite poole ja, ja erinevate teiste ametiasutuste poole Tallinnas munitsipaalpolitsei poole, kes on aidanud meil mõned kirjad kohale toimetada. Aga on neid, keda, keda ei olegi kätte saanud, kes ongi nii-öelda salapäraseks salapäraseks jäänud, et, et see on üks probleem. Laias laastus. On siis tegelikult oluline ühiskondlik arvamus. Ühiskondlik arvamus on erakordselt oluline ja mul on väga hea meel selle üle, et meil on kogu aeg olnud inimesi, kes meile sellistest asjadest sellistest nähtustest võtavad ja, ja on need siis kaebused siltide viitade kohta on see kaebus sõna võib-olla ei ole kõige parem teade väärteoteade või keeleseaduse rikkumise teade või siis bussijuhtide, trollijuhtide taksojuhtide viletsa keeleoskuse kohta müüjate-teenindajate keeleoskuse kohta, meil on väga väike asutus ja me jõua tõesti igale poole, aga tänu sellele, et noh, meil näiteks on mõni tubli inimene, kes suviti või isegi talvel sõidab väga erinevates Eesti paikades, me oleme saanud väga palju teavet siltide viitade kohta, mis on veel endiselt 70.-test aastatest, mis on kakskeelsed nii-öelda vene, vene ja eestikeelsed, mis on tihtipeale vigased. Võetakse üksilt maha, pannakse uus üles jälle vigane. Et selliseid asju on meil väga palju ja, ja sellest, et inimesed on keeletundlikud, et nad hindavad ja armastavad oma keelt tänu sellele saame meiega oma tööd natukene paremini teha. Ja see ei ole mingi rumal ajast ja arust tähenärimine, vaid see on oluline. Eks see on, see on ja, ja mul on hea meel, et, et meie keel on veel eestlase jaoks väga oluline. Ilmar Tomusk, lõpetame, proovime lõpetada veel positiivsemalt. Me kogume keelesaates Iseseisvuspäeva saate jaoks selliseid näiteid, mis näitaksid, kuidas keelt on ilusti hästi kaunilt kasutatud. On teil sellest samast vallast tuua mõni hea näide? No kindlasti, kui, kui meil on olnud mõne ettevõtja ka pikaajaline vaidlus mõne sõna üle, kasvõi seesama tuntud sõnal Launcz millel on väga palju erinevaid tähendusi ja tõesti inimesed ei pruugi aru saada ja, ja kui ettevõtja lõpuks ütleb, no tõepoolest mul tegelikult on ju kohvik paneme kohvi, siis, siis meil on tõesti äärmiselt hea meel või, või kui ettevõtja on väga veendunud, et see asutus, mille tema on asutanud, on igal juhul tsenter. Ja kui pärast tuleb välja, et tegelikult on see kauplus ja ongi kauplusi ja panemegi kauplus või pood siis see on üks väga hea näide ja teine väga hea näide, mida ma eriti ütleme, vana Võrumaa ja, ja sealsete ettevõtjatele paneksin südamele, et neid murdekeelseid nimesid ja nimetusi võiks rohkem kasutada praeguse keeleseaduse järgi. Võru ja setu keel on murdekeeled, mis on eesti keele osa ja neid võib julgelt kasutada. Ja käies seal Värskas või kanepis või kuskil teistes kohtades on silma hakanud väga palju selliseid nii-öelda murdekeelseid ette võtta. Tõsi, ja, ja ma küll julgustaks neid rohkem kasutama, see annab meie meie elule väga palju värvi juurde ja muide, ma ootan väga suure huviga rahvaloenduse tulemusi, et mida siis inimesed ütlevad? Vastuseks sellele küsimusele, et kas te oskate mõnda kohalikku muret, et oleks väga põnev teada saada, kui palju neid tegelikult on, aga, aga, aga murdekeelt kindlasti võiks rohkem kasutada, see annab rikkust meie keelele juurde. Ja kõik keelehuvilised inimesed, olge head, vaadake enda ümberringi, kui te leiate mõne kaubamärgi asutuse ette võtta, et või kauplusi, nime, mõne sildi, mis hakkab just silma oma eestikeelsuse või murdekeelsuse poolest, mis on tore, tabav ja vahva, andke meile teada, et me saaksime keelesaates neid inimesi neid ette võtta, jäid avalikult tunnustada. Ja keelesaate kodulehelt, kuulake palun akadeemik Urmas Varblase saadet kõige esimest keelesaadet sügisel eestikeelse teaduse vajalikkusest ja võimalikkusest. Ja iga esmaspäeva hommikust Keelesäutsu ka vikerraadio kodulehelt. Head päeva.