Ja nüüd on telefonil sotsiaalminister Hanno Pevkur, tere. Tere päevast. Nii, mis plaan siis sotsiaalministril on osaliselt töövõime kaotanud, kuid siiski tööl käivate inimeste hüvitistega? No ma tahaksin alustada sellest, et minu hinnangul täna ja viimastel päevadel Eesti Päevalehes olnud teema käsitlus sellel üsna laial teemal on olnud väga selgelt segadust tekitav ja minu hinnangul ka pahatahtlikke, et nii ei sobi ühel Eesti päevalehel teemat käsitleda kui, kui täielik ülevaade puudub ja noh, hirmutada taas kord inimesi, et keegi jääb kas Töövõimetusest ilma või, või midagi sellist, et on eba ebakorrektne, et meie plaan on väga selge, meie plaan on see, et nii riigikontroll kui poliitikauuringute keskus Praxis eelmisel aastal on öelnud, et täna toimiv süsteem ei toimi ja vajab muutmist ja sellest tulenevalt me oleme välja pakkunud mõned lihtsad, arusaadavad reeglid. Esimene reegel oleks see, et, et inimesel Peaks olema tänase kolme asutuse asemel üks asutus, kes temaga tegeleb, kui ta on kas ajutiselt töövõimetu pikaaegselt töövõimetu, ehk siis töövõimetus, pensionär või temaga on juhtunud tööõnnetus või tal on tuvastatud kutsehaigus. Igal põhjusel, kui inimene mingil põhjusel tööturult eemale jääb, tegeleb temaga üks asutus täna teatavasti inimene saab haigekassast ajutist töövõimetust. Pikaaegset töövõimetust hakatakse maksma sotsiaalkindlustusametist ja kui ta tahab tööturule naasta, siis ta peab minema töötukassasse, et meie, meie hinnangul see on inimeste liigne jooksutamine ja oleks mõistlik, et seda saadakse ühest kohast. Teine või selline üks põhimõttelisema muudatusena on see, et, et tõesti praeguse töövõimetuse hindamise asemel on mõistlik hinnata inimese töövõimekust ja, ja see peaks aitama inimestel paremini tööturul hakkama saada ja, ja ei pea ütlema tööandjale, et ma olen töövõimetu, vaid öelda, et ma suudan teha ühte, teist ja kolmandat ja selleks on täiesti seaduslik alus. Kolmas suur, et selline muudatus on see, et kui me räägime ajutisest töövõimetusest, siis täna ei tohi inimene üldse ajutise töövõimetuse ajal palka saada. Ehk kui inimene on palavikuga kodus, siis ta ei tohi justkui tööd teha. Samas me oleme lubanud töölepinguseaduses kaugtöö võimalus, et me oleme lubanud üle interneti või, või nii-öelda just kauglahendusi kasutada ja kui inimene on palavikus, aga ta, ta on siiski töövõimetuslehel võib näiteks tööandja ja töötaja vahelisel kokkuleppel teha tööd ja selle eest ka töötasu saada. Praegu selle töötasu saamise keeld inimesel on sajaprotsendiline, seda, seda ei, ei tohi saada. Nii et ja, ja noh, ma võiksin neid nii-öelda positiivseid muudatusi, mis sellega kaasneb, veel edasi lugeda. Aga kui üks, üks lugupeetud Eesti Päevaleht otsustab hirmutama hakata inimesi, siis minu hinnangul on see ilmselgelt ebakorrektne ja ebaadekvaatne Põhiküsimus sotsiaalminister Pevkur on siiski see, et kas need inimesed, kellel on siis see osaline töövõimekus, kas nendelt võetakse see hüvitis või töövõimetus või võimekus pension ära, kui nad tööl käivad, et see on asi, mille üle. Sellist plaani kusagil kirjas olnud, me räägime sellest, et me tahame sellesse süsteemi raha juurde panna. Me räägime sellest, et, et kui, kui, kui täna on ka Eesti Päevalehes käisid läbi need numbrid, et kui suured on need miljonid, mis sellesse süsteemi pannakse, siis siis meie, meie eesmärk on olnud see, et tõesti ajutine töövõimetusmakstakse haigekassast, pikaajaline töövõimetusest maksustatakse pensioniametist ja töötukassa vahendid, et need kõik liidetakse ja inimesele kasutatakse rohkem abi. Pluss sellele lisandub siis tööõnnetuse ja kutsehaiguste kindlustus, mida meil Eestis üldse ei ole. Ehk me räägime süsteemi korrastamisest, süsteemi, raha juurde panemisest ja keegi ei räägi sellest, et kellelt võetakse täna makstav töövõimetuspension ära, sellest ei ole mitte keegi kunagi rääkinud, seal on mingisugune meelevaldne Eesti Päevalehe tõlgendus, millest mul on väga raske saada ja mida ma kuidagi ei saa toetada. Ministri seisukoht on selge. Kust kohast see raha juurde tuleb. Mainisite, et see süsteem süsteemi muudatus nõuab raha. Jah, süsteemi muudatus kindlasti nõuab raha, eelkõige nõuab ta raha töövõimetusmuide, vabandust, tööõnnetuste ja kutsehaiguste kindlustamiseks ja, ja me oleme öelnud seda, et et meie nii-öelda esimene eesmärk on esimesest jaanuarist 2013 töö töötuskindlustusmakset alandada, samas kui me vaatame seda, et, et mis on need alandamise võimalused, siis alandamise võimalusi on, on noh, ütleme niimoodi, et, et seda on võimalik siis null koma kolmest kuni kuni ükskõik kui suure protsendini ja see meie mõte ja meie, meie arusaamine sellest, et ka tööõnnetused ja kutsehaigused peavad olema Eesti riigis kindlustatud, siis on selge, et, et nende peamine vastutaja saab olla tööandja. Ja nüüd ongi küsimus, et kas me vaatame selle töötuskindlustusmakse niimoodi ringi, et seal need proportsioonid muutuvad ja Tööandjate osa, mis täna ka millega kaetakse ainult pankrot, Briti kaitse ja mõned mõned juhtumid siis veel, et, et see nende osa kataks ka täna makstav osa kataks ka siis tööõnnetus-ja kutsehaigused, eks ehk seal on nii-öelda seda täiendavat ressurssi oleks võimalik katta ka tööõnnetuste ja kutsehaiguste osa teiselt poolt, kui me vaatame seda, et kui haige kas töövõimetusajutise töövõimetega seotud kulutused liita nüüd selle Töövõimetusskeemiga, siis suure tõenäosusega on võimalik haigekassas rääkida teatud vabanevatest vahenditest ja kui need vabanevad vahendid tekivad, siis on võimalik seda rohkem suunata just nimelt töövõimetuse ja tööõnnetuste ja kutsehaigustega tegelemiseks ehk eelkõige taastusraviks ja eelkõige hooldusraviks ja see annabki süsteemile, nagu me räägime töövõimetute, inimeste tööle aitamisest, lisaraha, et ehk meil haigekassas vabaneb teatud ressurss, mille saab siis ümber suunata nendeks vahenditeks inimesi kiiremini tööle, aidata nendel pakkuda rohkem taastusravi ja rohkem hooldusravi. Mainisite jutu alguses ka seda, et tuleb luua alused töövõimekuse hindamiseks. Kes loob ja mis alusel ta siis hindama hakkate, kuidas inimene suudab tööd teha? Ja ei, selles mõttes, et see, kes loob, on ikkagi seadusandja ehk Eesti vabariigi parlament, aga aga eks meie pakume selle skeemi välja, et seda on öelnud meile ka riigikontroll, riigikontrolli sõnastus on olnud muidugi tema auditis veelgi nii-öelda karmim, mida, mida me mina igal juhul isiklikult ei toeta, aga, aga riigikontroll on öelnud, et senisel kujul puuete puuet puudetoetuste maksmine tuleks igakuiselt üldse lõpetada. Et, et see on liiga radikaalne lähenemine ja on selge, et kui inimesele puue on määratud, siis teatud lisaabivajaduseks tal katteallikaid on vaja ja mis puudutab töövõimetuse hindamist, siis teatavasti ka täna perearstid ju koostavad kõigepealt terviseseisundi kirjelduse. Terviseseisundis tuleb välja see, et, et milline on inimese tervislik seisund ja sotsiaalkindlustusameti eksperdid hindavad siis kogumisse nii tervist kui kui igapäevast toimetulekut ja annavad selle alusel siis selle nii-öelda töövõime kaotusprotsendi. Nüüd, kui me räägime sellest, et inimesel on võimalik näiteks kui, kui tõesti tal on uude mõttes või töövõimetuse mõttes on mingisugune vigastus, kas füüsiline, no võtame lihtsa näite, et inimene on näiteks kas autoõnnetuses kaotanud jala või, või mis, mis on selge puue. Siis, see tähendab küll seda jah, et need liikumist vajavad tööd on on tal raskendatud ja praktiliselt sealt ongi siis töövõimetuse osa päris suur tüli. Mis puudutab näiteks kontoritöötajad, siis see selles osas võiks ta olla sajaprotsendiliselt võimekas. Muutusi on palju, nagu ma aru saan, aga kas te olete ka asjassepuutuvate isikute ühendustega nendest muutustest eelnevalt rääkinud? No vaadake, kui, kui on alles algne, jätab. Me mäletame, et vabariigi valitsus sai oma volitused alles aprillikuus, aprillikuus lepiti kokku ka koalitsioonileppes. Et luuakse tööõnnetus-ja kutsehaiguskindlustus ja selle raames me alustame tööd siis siis selleks, et üldse mingisugust ettepanekut kujundada. Et, et ma ütlengi, et hetkel on see väga nii-öelda mõttepaberis staadiumis ja, ja selleks, et kõikide osapooltega laua taha istuda, peab meil olema nendele nendele ka midagi laua peale panna. Et see, kellega me praegu oleme nii-öelda esimese kohtumise pidanud sel teemal toimunud üks kohtumine ja need on olnud meie enda allasutused, kes selle süsteemiga võiksid olla seotud ehk need on töötukassa, need on haigekassa, see nastangu kutserehabilitatsioonikeskus ja seal sotsiaalkindlustusamet ja tööinspektsioon. Et need on need, see selts, Nad, kes peab ütlema, et kas see üldse nende poolt on teostatav. Ja kui see mõttepaber nüüd jõuab sellisesse staadiumisse, et me saame kutsuda endale ka puuetega inimeste koja ja kõik teised, et kes, kes seda sellega seotud on, siis loomulikult me alustame tööandjad ja ametiühingud, siis, siis läheb see töö laias laastus lahti. Aga enne kui meil ei ole midagi neile lauale panna, siis, siis noh, ei, ei ole ka sobilik tegelikult avalikkuses külvata sellist paanikat nagu viimastel päevadel kahjuks Eesti Päevaleht teinud. Millal siis mõttepaber nii-öelda kaugemale jõuab, on mingisugused tähtajad, teil ka paika pandud? Meil on tähtajad vabariigi valitsuse töökavas, et, et me liigume sellega loomulikult edasi ja me liigume sellega edasi. Selles valguses, et me püüame paari-kolme kuu jooksul küsida vabariigi valitsust, sest põhimõttelist nõusolekut, kas see skeem, mille ma teile just kirjeldasin, ehk et on üks asutus ehk et on töövõime hindamine ehk et on tööõnnetuste ja kutsehaiguste kindlustus, et, et kui, kui põhimõtteliselt vabariigi valitsusele, teistele ministritele on see skeem vastuvõetav see, siis me saame paari-kolme kuu pärast tõesti minna ja tulla juba selle juurde, et, et ka puuetega inimeste kojad ja, ja, ja erinevate kojad seal ei ole, ütleme, kui räägime katusorganisatsioonist, pluss veel erinevad allorganisatsioonid ja tööandjad ja ametiühingud on kõik loomulikult laua taha oodatud ja ilmselgelt ka vajalikud. Aitäh selgituste eest sotsiaalminister Hanno Pevkur.