Kahega lõunal saatekülaliseks on täna Priit Võigemast kindlasti paljudele juba praeguseks tuntud näitleja, tere tulemast, Priit. Tere. Tere. No kas sinu jaoks on ühe filmi esilinastumise päev eriline ka, tunned sa kuidagi nahaalust olemist teistmoodi või oled sa juba Eesti Näitlejate turul nii vana ja tugev tegija, et ei kõiguta? Ikka kõigutab? Ma ei hakka valetama, et ei kõiguta. Aga seda peab küll ütlema, et noh, kui esilinastus, nimed marmortahvlil, siis oli, siis oli natukene teine tunne ikka mismoodi teinud. Esiteks see, et noh, see oli kõige esimene film ja ja kuidagi ma ei tea. Ise ei osanud ka midagi muud oodata sealt kui ainult üks suur ärevus ja ärevus. Aga nüüd on juba, esiteks on endal praegu nii palju tegemist muud tööd on kaelas kõik ja ma ei jõua ise esilinastus oligi et et nii palju tegemist on, et ei jõuagi nagu mõelda selle peale, aga ärevus on ikka sees. Lähme natukene ajas tagasi, ütle ütle. Priit, milline on sinu, kui, kui näitleja lugu varasematest aegadest on, on teada mitmeid klassikalisi juhtumeid, kus näitlejate seltskonda sõna otseses mõttes satutakse juhuslikult, kas sinu jaoks on see juhuslikult valitud tee või või vastupidi, väga-väga teadlik valik. Selles mõttes juhuslikult, et ma ei ole tahtnud lasteaiast saadik näitlejaks saanud. See mõte tuli mul alles alles kaheteistkümnendas klassis keskkooli lõpus. Aga kui ta tuli, siis ta tuli niimoodi kindlalt. Uurisin välja, millal on katsed ja, ja mida tegema peab ja läksin sellist paljuräägitud põdemist ja hirmu, mida Lausale kindel räägitakse, selle kohta sinu jaoks ei eksisteerinud? Ei tol ajal ma olin, ma olin väga enesekindel. Erinevalt praegusest olin ma teadsin täpselt, kuidas teatrit tegema peab. Kes on hea näitleja, kes on halb näitleja? Ma rääkisin siis vähem, muidugi, hoidsin enda teada. Kuna me väga pikalt, nagu nende lastel peatuda ei saa, siis kas sa suudad hoobilt meenutada ja välja mõelda kõige kasulikumad tarkuse, mis sa nendest kooliaastatest lavakas kaaslaseks kõige kasulikum tarkus on, see, et ei tohi proovis ennast tagasi hoida, ei tohi häbeneda ja ei tohi mängu katkestada. Et kui, kui on proovinud meeleolu ja juba töö käib juba midagi tuleb siis ja tekst läheb meelest ära, siis ei tohi katkestada edasi mõlemad. Sest et see, mis on parasjagu tekkimas, kui see ära katkestada, siis ta võib-olla enam ei tekigi. Sinu töölehel on praeguseks juba kaks väga tõsiseltvõetavat filmiprojekte. On see juhuste kokkusattumus või noh, mõnes mõttes kordan küsimust, teadlik suund, sinu sinu näitlejateel filmilinale pürgimine ei ole kindlasti teadlik suund, see on see on juhus. Et esiteks, Eestis ei tehta nii palju filme, et seal, et sellega võiks nagu ennast ära elatada. Ja teatris on väga huvitav olla. See tähendab osaliselt juba vastust järgmisele küsimusele, et kumb näitlejatöö sinu jaoks mugavamalt mugavam. Mugavam on tegelikult dist filmid. Sellepärast et kui tehakse ühte filmi siis keskendutakse tavaliselt sellele filmile ja istutakse selle kallal niukene paar kuud ja kogusin oma aeg ja, ja vaev ja mõtted ja kõik on suunatud sellele. Aga teatris tihtipeale on mitu rauda korraga tules. Et proovi mingisuguse tükiga, siis samal ajal pead mängima sisse mingisuguseid tükke, satub veel selline juhtumeid, pead õppima kellegi osa sisse ja just üks tükk välja tulnud juba algavad järgmised proovid, et et ma ei oskagi öelda. Mõlemal on omad plussid-miinused. Kaks natukene just seoses sellega, et täna esilinastub film täna öösel, rääkida natukene rohkem sinu filmi tegemistest, kuivõrd ma isiklikult olen ka. Pean tunnistama neid rohkem nagu näinud teatrilaval olemas, nendel trehvanud, aga. Võrreldav kuidagi see kogemus, mis sa oled saanud filmi nimed marmortahvlil tegemisel ja siis nüüd selle värske täna öösel me ei maga tegemisel on nendel sinu kui ütleme professionaalse näitleja jaoks vahet. Minuga või lihtsalt on tegemist tööga, mis noh, põhimõtteliselt ei erine minu kui algaja näitleja jaoks. Et. Nad olid, see periood oli väga erinev aga ma ei ütle ei head ega halba kummagi kohta nende mõlemad lihtsalt väga kasulikud. Igalt poolt on üht-teist kõrva taha panna, et lihtsalt erinevad lähenemised ja ka erinev materjal. Kui nimed marmortahvlil oli selline rohkem rühmatöö, siis Neid oli seal terve punt ja kursus enamvähem koos ja ja käis ikkagi selline nagu grupis arenemine. Siis seal selles filmis õhtul esilinastub, olin ainuüksi oma hädadega hädadega ja ja kas see muutus sinu ülesanded selles filmis lihtsamaks või raskemaks, et, et ka Carmen kass tegi oma sisuliselt debüüdi filmina? Mis sa arvad? Minu jaoks. Ma ei tea, ma ei oska öelda. Selles mõttes ehmatasime alguses ära muidugi, et Carmen kassi, esiteks, ma ei olnud temast nagu suurt midagi kuulnud, ma teadsin. Jajah, tõsiselt. Ma teadsin, et on olemas, aga kus ta on ja kes ta on ja mis ta, kui vana ta on, seda ma ei teadnud üldse. Mulle mul oli mulje jäänud, et ta on tohutu vana, juba. Aga selgus, et me oleme ühevanused enam-vähem ja ja üllatavalt selline täiesti tavaline inimene ja ja selles mõttes nagu esimene sokk läks väga kiiresti üle ja, ja kõik nagu laabus. Et tema suudab ja enda ümber luua sellise vaba suhtlemisõhkkonna. Et mingi mingisugust sellist Meie vahel ei olnud, mis oleks takistanud nagu tööd tegemast. Minul on tunne, et üks film peaks mulle meeldimiseks midagi minust tuttama. Ma näen kahte varianti, üks on see, kui ta kuidagi emotsionaalselt mõjub olla, või siis teine point, et, et sa saad nagu enda jaoks midagi teada või või mingi asja, mis paneb sind mõtlema. Mis sa arvad, kui hästi selles mõttes on see täna öösel me ei maga õnnestunud, et et kas publikul on aga võimalus sealt leida sellist sellist asja, mis teda liigutaks? Ma loodan kõigest hingest, et on. Ma pean ütlema, et selle filmi baarium või üldse nagu see stoori On minu minu jaoks natuke keeruline. Et. Mul võttis väga kaua aega, et see lugu enda jaoks kokku panna. Mis kohal olen mina selles loos, mis ülesanne on minul täita, sest seal on ju mitu liini. Üks liin, mida mängivad Maria Avdjuško, Peeter frantsem, ja siis teine liin, kus olen mina ja Carmen. Et kuidas need omavahel kokku lähevad ja rohkem mulle tundub, et see lugu on just marja ja peeteri lugu. See tähendab, et üks. Nagu ma ei tea, põlvkond, siis vanemate inimeste lugu. Et võib olla Nende jaoks see nagu puudutab rohkem midagi. Ma ei, ma ei oska selle enda liini kohta midagi öelda, sest esiteks ma ei ole näinud seda veel. Ja enda tegemiste kohta on üldse raske öelda. Puudutab, puudutab nimed marmortahvlil püstitas vaatajate rekordeid. Julged sa ennustada, milline edu või, või populaarsus võiks saata seda uut filmi? Ei julge. Sellepärast, et tema ei julgenud ennustada ka marmortahvlit edu. Viimane küsimus õigupoolest on need kaks. Kas oma praeguse hõivatuse juures me ei saa jätta mainimata ka ka projekti pealkirjaga kriis, oled sa jõudnud Priit? Mõnele pakkumisele juba ka ei öelda, ehk et kas on veel sinu tegemistest nii palju ruumi, et sa oled suutnud kõik asjad vastu võtta, mis sul on pakutud või oled sa juba teinud valikuid? Ei, kindlasti ei jõua kõike vastu võtta, mida pakutakse. Et peab tegema valikud. Eriti praegu, kui on vähem kui kuu aega, Triisi esietendus on ja siis lihtsalt peab ennast nagu kokku võtma, ühele asjale keskenduma. Ja mul on ka teada, mis tuleb pärast kriisi veel ja mis tuleb pärast seda veel, et päris pikalt on nagu ette teada. Et vaba aega ei ole. Sind on täiesti põhjendatult üheks Üheks, ma usun, meedia lemmikuks ka võetud. Kui sina oleksid ajakirjanik ja sa teeksid Priit Võigemastiga intervjuud? Millise küsimuse sa enda kiusamiseks välja mõtleksid? Oled sa siiamaani üllatunud, et sinu käest midagi küsitud pole, mõnda konkreetset asja? Noh, ma ei tea, kui keegi küsiks mu käest, kes on mu lemmiknäitleja või või mis rolli ma tahaksin mängida. Ma ei oska vastata nendele küsimustele või kuidas ma näen oma tulevikku. Viimane film, mida sa vaatamas käisid, see oli tagasitulek, see vene film, mis praegu jookseb Coca-Cola Plazas, väga hea film. Hollywoodi asjad sinu jaoks omavad mingisugust tähendust, tähtsust või pigem hoidud ei hoidu ikka omavad. Et ma ei ole sellise eelarvamusega, et kõik, mis Hollywoodis tuleb, on saast, jama ja klišeed ja et neid noh, mingisugused võtted on kindlasti sellised, mille puhul nagu võtab muigama või aga, aga näitlejatööd, näitlejatööd, ma jälgin väga huviga Aitäh raadio kohta tulemast, Priit Võigemast kõikidele sinu edasistele tegemistele pöialt hoides. Loodetavasti kunagi jälle. Loodame.