Teadjamad inimesed on öelnud, et siin Eestimaal on üks noormees, kes teab orelitest peaaegu kõik. See noormees on nüüd siin stuudios laua taga. Harri Ilves, öelge, kuidas teie elu ja oreli kokku puutuvad. Puutuvad kokku kõige otsesemas mõttes, tähendab ma teen tööd nende juures nende sees? Jaa, kuidas ma oreli juurde tulin, siis on need võib-olla natuke teine küsimus. See on nagu paljude asjadega siin elus ühelt poolt nagu juhus teiselt poolt nagu täiesti loogiline jätk mingile teisele etapile või eelnenud etapile. Aga oreliga puutun ma kokku oma igapäevases töös, tähendaks kõige otsesem vastus sellele, missugune see esimene etapp, mille te läbisite enne, kui jõudsite arelini ma liigitaks siin seda võib-olla ise niimoodi, et mitte nüüd päris erialaliselt, aga elus on mingisugused kujunemise etapid, mida läbides satud teisele ja noh, minu esimene etapp oli. Kui rääkida haridusteest, siis oli see pedagoogiline instituut tol ajal. Ja see oli kultuuriteaduskond ja näitejuhtimise lisaeriala oli selline asi, kuidas ma sinna sattusin, see on ka jälle omaette küsimus. Võib-olla peaks siis natukene veel ettepoole vaatama, alustama sealt, kes mu isa oli, isa, tähendab, isa on siiamaani isand tisler, elupõline tisler. Alates juba seitsmeteistkümnendast eluaastast on ta seda tööd teinud. Ja minu kodu lapsepõlvekodu kujutas endast sellist väikest teiega töökoda esimesel korrusel ja sealt ma juba sain teada juba seda, milline puu on kuusk ja milline on mändia. See kulus mulle pähe juba lapsepõlvest. Ja samamoodi tähendab tisleritöö, ütleme üldse stet, orel on ikkagi ikkagi seotud võib-olla kõige rohkem ikkagi tisleritööga peale Pedagoogilist instituuti abiellusin ja ei saanud lihtsalt suunamist siia Tallinnasse ja, ja tekkis selline nagu tühi auk ja, ja ma läksin tööle restaureerimisvalitsus selliselt puidurestauraator yks ja hiljem, kui Eesti kiriku konsistooriumi juures tekkis orelitöökoda, siis Läksin tööle sinna. Aga mis mul on, mis, ma olen kindel veendumus? Ma ei kahetse midagi, mida ma olen eelnenud eelnenud eluetappides korda saatnud, põhiosas muidugi. Kõikidest nendest asjadest on väga suur kasu olnud ja on täiendanud minu minu üldist vaadet elule. Ja minu üldine arvamus ongi selline, et ei ole olemas mitte ühtegi lihttööd. Lihttöö on selline, mida tehakse primitiivselt. Valdavas enamikus kõik tööd on ikkagi täitsa suure sõnaga töö. Ja need iga tööprotsess allub ikkagi peaaegu ühesugustele seaduspärasusele, millel on erialalised erinevused. Ja samamoodi, kui ma vaatan nüüd seda lavastuskunsti näitekunsti ja nüüd vaatan oma tööd oreli juures siis kõik need tööprotsessid, nii imelik kui see praegu kuulda ei ole, on mingil määral ühesed ülesehitus, kõik see vundamendi rajamine ja kõik see töö edasine käik on mingis mõttes vaimses mõttes on nad kõige äärsed. Kas te ise orelit mängitega? Ma mängin seda väga vähesel määral, sest ametlikke muusikaline haridus lihtsalt puudub. Ja sellest on mul muidugi väga kahju. No mingil määral ma teda mängin veidikene, aga, aga noh, teades, mida tähendab nüüd orelimäng üldse ja mida tähendab hea orelimäng, siis muidugi võin öelda, et marditail mängi. Millised on olnud teie suuremat tööd orelite restaureerimisel? No seda võib öelda jah, kohese on, see oli Kaarli kiriku oreli. Kolmanda manuaali manuaal on siis üks oreli osa, selle remont, restaureerimine, no see on jälle omad, mida nimetada restaureerimiseks, mida nimetada remondiks. Need omavahel mingil määral põimuvad, mingil määral nad on täiesti erinevad. Nojah, minu tööd võib seal nimetada mingil määral ka restaureerimiseks. Rääkige natuke lähemalt sellest oreliehitusest üldse öeldakse, et orel on nii keeruline pill, et ainult inimhääleaparaadiga võib teda võrrelda. Ta ei ole keeruline Pill. Ta on ühelt poolt väga lihtne instrument, et ma võib-olla räägiksin veidikene sellest mis mind üldse selles oreli huvitama hakkas ja mis mind teda praegu ka huvitab. Orel on selline instrument, milles on koondunud väga paljud valdkonnad. Noh, kui me läheme kirikusse, siis me kõigepealt näeme seal üleval kooride all näeme seda oreliprospekti. See on siis nagu kujutava kunsti vallas see prospekt, mis võib olla küllaltki ilusa, väga ilusti läbi töötatud. Nii, teiseks orel kui muusikainstrument, mis on helitekitaja jälle omade valdkonda. Siis kui minna juba edasi oreliehitusse kui instrumendi ehitusse, siis on juba seal väga palju valdkondi. Noh, kui me hakkame orelit ehitama projekteerima, mingisse konkreetsesse ruumi, siis on kõige esimene asi on matemaatika, hakkab pihta oreli ja matemaatika, kõikide oreliregistrite häälegruppide vile gruppida. Õieti nende väljaarvutamine siis juba kõikide mehaaniliste detailide väljaarvutamine ja nii edasi ja nii edasi. Mis ma võin veel iseloomustamiseks öelda, et orel on, teda on nimetatud kosmiliseks instrumendiks ja mille poolest just ma arvan, et sellepärast, et temal see heli tekib. Kuidagi, sõltumata meist tähendab, me vajutame klahvile, ta lihtsalt tekib. Ja tekib nii et me ei saa sinna selle heli tekkimisele kuidagi omalt poolt oma tahtega veel eriliselt kaasa aidata, ei anda sinna mingi erilist intonatsiooni, selle näpuvajutusega hääle tugevust ja nii edasi. Ma ütlen lihtsalt, tekib klaveril Tuua teine klahvi instrument, näiteks seal on ju palju võimalusi ja ta on väga paindlik pill. Seal võib arendada kõiki dünaamikaid, kõike tämbrivarjundeid, isegi vastavalt interpreedi vajadus vajadusele, aga orel on selleni kosmiline instrument teada, valetama, lihtsalt klahvile. Me paneme käed peale ja see heliliselt tekib. Puhkpill klahvidega puhkpill klaviatuuriga puhkpill koguse helivõnkumine, mis konkreetses ruumis tekib. See on ka midagi küllaltki eripärast. Võib-olla mina arvan nii, teiste instrumentidega võrreldes seal tekivad juba mitmed võnked, mis võivad tekkida ainult selles konkreetses ruumis ainult selle konkreetse instrumendi juures ainult nende konkreetsete registrigruppide kasutamise juures. Et ta on selles mõttes ainukene instrument mida ei saa kunagi dubleerida kuskil mujal ruumi ruumis, tähendab, ei ole olemas ühtegi orelit, mis oleks täiesti täpselt sarnane eelnevale. Kõik on erinevad ja oreliehituses on ka see üks keerulisemaid probleeme teeme, et ehitada konkreetsesse ruumi just selline orel, mida me tahame teha, ta just oleks selle ruumiga niimoodi kokku kasvanud, tähendab ta on selline ruumielund ruumi organism. Ühelt poolt on ta selline kosmiline ja, nagu nagu nagu nagu läheb, aja piiridest välja, teiselt poolt on ta konkreetselt selline ruumi ruumi organism. Orel ongi ju tulnud, tulnud ju sõnast organ, organism, tervik, selline tervikorganism sellest on seal nimetas ka tulnud ja see on kõige parem. Kõige parem sõna selle instrumendi iseloomustamiseks. Nii et orelilooja oreliehitaja peab olema arhitekt, peab olema muusik, parema tisler. Ja ta peaks seda olema, no tänapäeval on need asjad natuke teistmoodi juba selles üleüldises turumajanduslikus rabelemises on see konkurents tohutult suur. Ja need alad on oreliehituse juures täiesti eraldatud, on inimene, kes projekteerib oreli, on inimene, kes koostab orelite registrite nimetused ja iseloomustuse, arvutab isegi välja, tähendab matemaatiliselt nende parameetrid on inimene, kes pärast ta paneb häälde intoneerib ja nii edasi ja nii edasi, nad on hästi diferentseeritud, need alad. Aga tõelises sellises mõttes orelimeister, jah, peab olema kõikide nende, nende Töövaldkondade valdaja. Niimoodi seda ka orelikoolides õpetatakse tänase päevani ja välismaa. Meil ei saa veel õppida oreliehitajaks. Ei, meil ei saa õppida, tähendab, on võimalus õppida mõne Moskva inimese juures on ainuke võimalus. Näiteks Hardo Kriisa juures, kes on juba kolmandat põlve orelimeister Rakveretöökojas. Võib-olla on see võimalus, kui tal lihtsalt aega mahti jätkub. Aga see võimalus on praegu ainult ja välismaal. Välismaades. Olete teie saanud ennast kusagil täiendada? Minu põhiline enesetäiendus on ise õppimine ja olen saanud käia siin-seal. Olen käinud Taani orelifirmas ettevõttes käinud Taani oreleid vaatamas. Omal käel omal käel olen käinud ka veel Saksamaal, aga sellist püsivat? Stažeeriv ist mul ei ole olnud. Olete te Eesti oreleid kõiki oma silmaga näinud, oma käega katsunud? Ei, kaugeltki mitte. Oreleid on, ma võin nüüd arvuga täpse arvuga eksida, sellepärast ma täpset arvu ei tahaks öelda, umbes 150 on neid oreleid Eestis üldse kokku? Üheksa 10, tänud. Ütleme jah, isegi 100 võib neist nimetada väärtuslikeks oreliteks, aga noh, mida ma näinud olen? Mul on väga raske öelda, ma olen. Ma olen proovinud küll. Algul proovisin teha mingisugust arvet, hakkasin päevikut tegema, aga pärast läks niivõrd sassi, sest seda käimist oli niivõrd palju ja ja ma tõtt-öelda ei teagi, kui palju ma neid näinud olen. Aga ma arvan, et et ligi pool kindlasti ma olen näinud. Mille järgi mõõdetakse oreliväärtust, ütlesid, et umbes 150-st on 90 100 väärtuslikku orelit. Kõla oreli kõla ja täpselt nii nagu on inimhäälega. Kui ta on hea laulja, siis tal on häälekõla ja tämber ja kõik need hääle omadused on väga head, ilusat meeldivad. Ja oreli ka sama lugu. Tema kõla on siis mõõdupuu. Orel on ju väga vana pill. Ei ole küll väga täpselt nüüd uurinud oreli ajalugu, aga noh, on teada juba Vanas-Roomas need esimesed vesiorelit nii-öelda, mis käisid mille tuulerõhu andis siis selline veega käitav süsteem. Kuna ta on ikke enne meie aja arvamist, no Euroopa mastaapides on vanemad pillid arvestama aastast 1400 ja umbes niimoodi, võib-olla nad on natuke ümber ehitatud aja jooksul, aga võib öelda, et sellesse ajajärku võivad vanemad pillid kuuluda küll. Kas on teada ka oreli sünnimaa? Oreli sünnimaa, vot see on küllaltki huvitav küsimus, tõtt-öelda ma ei ole selle peale mõelnud. Jälle jällegi ma arvan, et, et ta võib vana-rooma olla vana antiikmaailm. Aga siin Euroopas, nad on nagu üksikud saarekesed, need on koolkondi, on palju. Saksa koolkond, prantsuse koolkond, hispaania koolkond Itaalia ja nii edasi, nad on täiesti eripärased ja millal nüüd keegi või mingi koolkond selle oreli ehitamisega alustas või parimad oreleid ehitas, seda nüüd väga raske öelda. No meie orelit on, kõik, võib öelda ikkagi tehtud saksa orelitraditsioonide järgi ka eesti meistrite poolt. Võib-olla ainult jah, üks või kaks orelit üks, kaks, kolm orelit on, on, on nüüd instrumente, mis on ehitatud nagu natuke mujalt mõjutusi saades, aga aga valdavas enamikus on nad kõik on, on saksa koolkonna traditsioone järgides. Ja see tähendab, et ehituses ennekõike ilmnevad neuronid See ehituses ja, ja eelkõige eelkõige siiski kõlas kõlaerinevused on väga suured. Prantslaste kohta isegi on mõni arvanud, et et prantslaste esimesed oreliviled üldse, mida nad tegid, olid mitte need huuli viled. See on tavakuulajale lihtsalt seletatuna tavaline selline vile vile nagu, nagu ütleme, politsei ei lähe, eks ole, ja nii edasi ja nii edasi. Milles siis selle kõla tekitab selline huul vile ülevalpool, aga et prantslased olla teinud päris esimesed viled, keelviled no see keelvile on nüüd jälle teistsugune, kui huul vile. Keeleviljal paneb selle heli võikuma, paneb selline keelekene ja prantslastel on väga ilusad ja väga erilised keeleregistrid üldse, need prantsuse oreli ehituskoolkond on küllaltki eriline, kui võrrelda sakslasi üldse. Aga need ei saa muidugi niimoodi võrrelda, et üks on parem, üks on halvem, nii et, et see on täiesti täiesti nagu üksikud saarekesed, nagu üksikud värvikesed kuskil maali peal. Lihtsalt erilised jah, erilised ikkagi ikkagi orel on hea või halb kaks, kaks sellist variant on olemas, muud võimalust ei ole. Mis puu on tõeline orelipuu? Tõeline orelipuu, küllaltki keeruline küsimus. Ühelt poolt on seda võimalik peaaegu otse öelda, see on kuusk. Teiselt poolt on orelis kasutusele väga palju teisi erinevaid puidusorte. Aga kui mõelda kõla, siis on kuusk väga hea kuusk, milles tehakse oreli puitviled. Ja see peab olema ka erilisest kohast võetud kuusk ja eriliselt kuivanud. Teatud koos, nojah, nii ta peaks olema ja niimoodi räägitakse sellest küll. Jah, peab muidugi olema valitud ja küllaltki normaalselt kuivatatud ja töödeldud. Aga nüüd päris seda öelda ei saa, et see nüüd määraks, kõik, määrab selle kõla konkreetse vile kõla või konkreetse registri kõla määrab tegija, kuidas ta selle teeb ja kuidas ta sellepärast intoneerib. Intoneerimine on üldse üks võib-olla kõige raskem osa oreliehituses üldse. Kuidas see toimub? Kui tehnilises mõttes öelda, siis see toimub orelivileosade muutmisega muutmisega niimoodi, et saaks soovitud hääletämbri või tähendab selle kõla, tämbri, häälevaid, kõla tämbri orelivile juures. Ja seda siis vastaval kombel muudetakse. Algajale on seal väga suur probleem. Suur peavalu. Meistrile enam mitte, aga ka suured meistrid võivad teha mõne hea pildi ja mõne halva pilli, et kõik ei tule nii nagu vaja. Nagu ma just ennem ütlesin, siin on mitu asja, mängib, mängib nagu kokkuruum, selle, selle parameetritele suurus, selle ruumi, kõik muud omadused, kuidas ta seda kõlaneelad, millised kõlata neelab, milliseid ta soosib ja nii edasi ja nii edasi, nii et, et see on omaette suur probleem. Maadest meistritest. On jutte, palju kuulus Saksa orelimeister, Kotrid, Silberman, saksa kõrgbaroki orelimeister. Käis lihtsalt mööda kirikuruumi ja jalutuskepiga koputas põranda vastu ja niimoodi ta sai teada kohe millised ta need oreliregistri ehitab. Niimoodi vähemalt temast räägitakse, aga noh, tema pillid muidugi kõnelevad seda tõesti. Tal ei ole ühtegi pilli, mille kohta võiks öelda, et see on natukene nüüd ebaõnnestunud, ta oli tõeline meister. Mis teil praegu käsil on? Momendil kui päris ausalt öelda, siis hetkel mul ei olegi mingit tööd käsil. Ma olen hooldaja kahes Tallinna kirikus on Kaarli kirik ja toomkirik. Ah, on küll, jah, ma nüüd läks veidike meelest ära, see töö on praegu poolikus, järgus on Ridala kirik Läänemaal. Sinna tuleb valmistada kolm registrit, uusi vilesi. Need viled ma tavaliselt olen tellinud Hardo Kriisa töökojast ja siis ise olen nad siis paigaldanud hindoneerinud, lasta. Mida tähendab, et te olete orelihooldaja? Kas seda pilli tuleb aeg-ajalt häälestada, üle vaadata? Jaa, ta tähendabki just seda. Võib-olla ma toon nüüd natukene ebaõnnestunud näite, no igal asjal peab olema oma hooldaja, isegi õmblustöökojal on üks hooldaja vees, kes käib ja need õmblusmasinaid kogu aeg hooldab sinna õli, vaja sealt natuke pingutada. Orelil on põhimõtteliselt sama, ta on ju üks suur mehaaniline organism. Kõik vajab reguleerimist. Ja loomulikult ka vajab häälestamist. Suure oreli häälestamine on üldse üks, üks omad. Isegi võib öelda raske, raske töö mitte kuulmise mõttes. Kõrguse mõttes juba ta küündib oma seitsme, kaheksa kuni 10 meetri kõrguseni võib küündida suur orel. Need viled asetsevad väga erinevatel kõrgustel, erinevatel kõrgustel on erinev temperatuur. Häälestus selle pärast lihtsalt muutub. Ja nagu öeldakse, et orelit eriti suurt orelit ei olegi võimalik. Praktiliselt täiesti puhtalt häälde panna käibki pidev üks, üks suur pidev häälestamine. Aga oreliviljadel registrigruppidel on üks väga huvitav nähtus, et hääles olevad registrid ja viled tõmbavad kaasa neid üle siin ise ei ole hääles. Näevad järel jah, see on selline kaasatõmbamine. Võiks mingi paralleeli tuua ka elus elust organism, no mõni on teda hellitlevalt öelnud, et veel niimoodi, et oreliga peab ümber käima nagu naisterahvaga ja ta ongi ju kõikides keeltes. Mida mina nüüd tean, tähendab, saksa keeles kindlasti on ta hakkab naissoost artikliga tanud naissoost sõna. Et peab käima nii õrnalt ümber oreliga siin Eestimaal ümber käitutud ka väga halvasti. Noh, meil on väga segased ajad olnud, ühelt poolt on see hea, ei ole tehtud, väga suuri möödalaskmisi, ei ole ümberehitusi toimunud teiselt poolt on käinud neid remonte teostamas täiesti suvalised inimesed. Remondimehed nii-öelda. Tekitatud küllaltki suuri kahjustusi, lausa pöördumatuid mingil määral. Aga õnneks on neid suhteliselt vähesest. Kui pikk võib olla ühe hea pilli eluiga? Ühe hea pilli eluiga, see sõltub väga paljudest põhjustest üldse, aastaarv on siin väga raske pakkuda. See sõltub, kuidas on temaga ümber käitunud oreli hooldajad, see sõltub sellest, kuidas on hoolitsetud ruumi kütmise või mitte kütmise eest. Sõltub sellest, kuidas on ruumis üldine niiskus, temperatuur ja nii edasi ja nii edasi, näiteks noh, nagu on teada, on olemas. Selline protsess, toimub, toimub tinaviljade juures, nagu on tina katk. Võin väikese komaga eksida, minu teada oli see miinus 13,2 kraadi seisust hakkab see protsess pihta ja lõpeb sellega, et see pliist ja inglistinast selle sulamis tehtud vilja lihtsalt pudeneb tolmuks. Need oleneb väga paljudest faktoritest. Aga kui on väga head nii-öelda tingimused oreli orelile, siis, siis ta siis ta on praktiliselt ja ma ei oska öelda pool sajandit. Surematu, ta ei ole seda, et iga asi väsib ja väsib ka orel, sest on tehtud ikkagi mateeriast kokku pandud, on selline kreatuurne oma loomuselt ikkagi. Jaa. Mul on selle küsimusele lõplikult vastata väga raske. Väga paljudest põhjustest. Oleneb. Kas oreliviled on loetud? Ja nad on loetud väga täpselt. Ja no võib ju, igaüks võib ju Vi pärast korrutada, kui keegi ütleb, et oreli on 10 registrit, siis vaatame, mitu klahvi sellel oreli klaviatuuril on ja siis korrutame selle klahvide arvuga, siis saame teada, mitu vilet seal mudelis on. Suuremates orelites on neid väga palju, väiksemates on neid vähem, On isegi ühe registri jagu, ütleme seal üle 50. Aga oreli headust ei ei iseloomusta mitte registrite arv, et mida suurem, seda parem, vaid ikkagi kõla. Ameerikas on tehtud ju väga suuri oreleid. Minu teada. Atlantic City on selline linn New Yorgist 100 kilomeetrit seal minu teada on praeguse seisuga ka maailma kõige suurim orel. Ameeriklased arutavad oma registrite või vilede arvu ja registrid hoopis teise süsteemi järgi, aga no minu teada, umbes üle 300 registri peaks selle oreli suurus olema. No võib võrrelda meie Kaarli kiriku oreliga, mis on Eesti suurim, on üle 80 registri, nii et võib arvestada kui orelimürakas ja siis on, aga ameeriklased on silma paistnud sellise suurusehullustus, ega need, see orel ei ole kohe kindlasti hea, seda ma tean juba kirjanduses, kuigi ma seda näinud ei ole. Kuidas te suhtute orelimuusikasse selle toimesse inimesele? Orelimuusika see on täpselt samasugune nagu iga muu muusika, tähendab, ta võib olla täiesti lammutava toimega, ta võib olla täiesti vastupidine, ta võib. Ta võib luua inimeses tähendab uusi dusi mille pärast lammutav toimegi tähendab. No on kindlat osa heliteosed, mis mulle ei meeldi ja mis mulle lausa füüsiliselt on talumatud ja on osa heliteoseid, mis kannavad ennast sellist igaviku väärtust. Seda muusikat kuulan mina hea meelega ja ma arvan, et et. Orelimuusikal on, eelistaks teistest instrumentidest seda sedavõrd, et orelimuusikal on nüüd tõesti eriline eriline toime inimesse, aga no ma arvan, et tal on, tal on täpselt täpselt samasugune toime nagu mingil muul instrument, mida mängitakse hästi lihtsalt. Aga täpselt samamoodi nagu muusika võib ju venitada väga laiaks. Tänapäeva kõikvõimalikud popmuusikastiilid, mida mina ka enam ei tea, kuigi ma olen noor inimene. No ma võtan küll vastutused, ma ütlen, et see on lihtsalt mingi süsteemi viidud kola lihtsalt, aga, aga kui see inimestele midagi pakub või kellelegi midagi pakub? No ega ma selle vastu midagi ei ole, kuigi ma kahtlen selle muusika positiivses väärtuses, lihtsalt ma ei saa seda kuidagi uskuda. Puhtfüüsiliselt. Aga missugune muusika teile mõjub? Loovalt väärtusi tõstvalt, hästi rahustavalt. Ma kuulan suhteliselt palju tõesti orelimuusikat. Kuulan täiesti erinevaid autoreid, mul ei ole mingit kindlat kindlat heliloojat. Kui on võimalik, siis siis kuulan Bachi. Koraalieelmänge. Ja noh, meeldivad kõik kõik barokiajastu heliloojad, eriti, sest et orel oleks nagu kuidagi eriliselt loodud just barokiajastu heliloomingule. Aga jälle omate teema, oreleid on ehitatud täpselt ajastu stiili järgi, on olemas puhtalt romantilise muusika ideaali järgi ehitatud oreleid oreleid. Eestis on ju väga palju neid. Seal kõlavad väga hästi prantsuse romantiline orelimuusika, kuulen ka seda hea meelega. Tulen franki väga hea meelega, kuigi tema orelilooming ei ole nii suur tseesar franki. Nii et ma kuulan kõiki kõike head orelimuusikat. Ja ma ei oskagi öelda konkreetselt täpselt milline see peaks olema. No see meie lühike jutuajamine tõestas veelkord, et ei ole võimalik nii lühikese ajaga rääkida sellest instrumendist kõike sest iga küsimus tekitad 10 uut. Jah, võib-olla see on tõesti nii ja ma ei ole ju veel tegelikult kaugeltki lõplikult välja kujunenud orelimeister vaid olen alles teel ja ma usun, et kui ma oleks pidanud või peaks seda jutuajamist kuskil umbes 10 aasta pärast, siis ma oskaksin no vähema lobisen visata seda asja ja konkreetsemalt ja ilusamalt ja ilmekamalt võib-olla rääkida ja kuulaja ette tuua. Praegu võib-olla kaldun liiga palju kõrvale ja aga see on loomulik, loomulik, kuna kuna ma alles kujunema Ma julgen anda lubaduse, et kui mitte varem, siis vähemalt 10 aasta pärast otsin ma teid uuesti üles. Räägime siis jälle aitäh. Minu vestluskaaslane oli orelite restauraator Harri Ilves. Kuulsite itaalia heliloojate helitöid ja kõik nad olid esitatud itaalia koolkonna orelitel.