36 minutit on kell seitse läbi. Eile tunnistas Venemaa peaminister Vladimir Putin, et riigi jaoks on probleemsed kohad korruptsioon ja majanduse ühekülgsus. Samas teatas idanaabri peaminister ajalehes Vedomosti. Vaja on uut majandust, meil on hea meel öelda tere hommikust, riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson, tere hommikust. No see nüüd küll ääretult vastuoluline väljaütlemine Putinil siis, et ühelt poolt sellepärast, et. Et peaminister on ju ise otseselt vastutav nimetatud valdkondade eest ja teised sellepärast et Medvedjevilt ja Putinit on, ju, nimetad Timetanud nad ka ise tandemics, kes kõike koos teevad, millest nüüd järsku selline seisukohtmäega siin midagi uut ei ole selles suhteliselt veidi enam, kui kuu aja pärast seisab Putinil ees valimispäev ja eks need artiklid ja programmijupid, mida ta on praegu erineval moel avaldanud, et eks need siis püüavad veenda inimesi, et ta on parim jätkama presidendi kohal, aga tõepoolest, kui seda pikka ja mõnes mõttes küll jah, sellist hästi sõnarohket teksti lugeda ajalehest vedamist ja kõik võivad seda vaadata, kellel huvi on, kuidas Venemaa potentsiaalne uus president siis näeb riigi majandust, siis ega tegelikult sarnaseid tekste on, on varemgi avaldatud ja nagu kriitikud on tegelikult öelnud Vene enda analüütikud, et see on varasemate tekstide kogum, midagi väga põrutavat uut ei ole ja teisest küljest ikkagi see põhiklausel, mille üle on ka siis praegune peaminister väga selgelt uhke, et Venemaa rikkusest neljandiku annavad ikkagi toorainemüügid. No millised võimalused? Toorainemüükide valguses üldse Venemaal on selle nõndanimetatud konkurentsivõimelise majanduse ülesehitamiseks ja, ja, ja noh, mis on seni seganud seda tegema. Et tegelikult ega ka, kui vaadata, siis ju paljud teemad, mida Putin seal käsitleb, ükskõik kõrghariduse tähtsustamisest on nii-öelda teadusmahuka majanduse loomisest või arendamisest ükskõik, alates nanotehnoloogiast kosmoseni, et see, see on ju kõik tervitatav, aga tegelikult, et need võimalused ja mehhanismid, mille kaudu tegelikult siis Venemaa majandus toimib, usaldus nii-öelda õiguspõhisus ja noh, probleemid nagu korruptsioon ja raha väljavedu on, on olnud ju tegelikult aktuaalsed nüüd viimastel aastatel, vaid noh, mäletan, me juba 90.-test aastatest käis pidev võitlus korruptsiooniga ja korruptsioon aina süvenes ja paraku jah, kui ikkagi ka selliste suurte reitingute ja, ja, ja noh, arvamuste kohaselt on täiesti selge, et Venemaa kõige suurem probleem ka majandust silmas pidades on just nimelt seesama korruptsioon selle korruptsiooniga on üleüldse võimalik. Kui Venemaal võidelda selles mõttes, et see sellest on saanud ettevõtluse üks täiesti loomulik osa, et kõik, kes Venemaal äri ajavad, ütlevad, et muud moodi ei olegi. Jah, et tegelikult eks need numbrid, mida, millest räägitakse, on päris kosmilised, see umbes 300-st miljardist dollarist vähemalt räägitakse, mis aastastele on nii-öelda siis sellesse halli halli piirkonda kuuluv, ehk siis selline korruptsiooni raha, ükskõik kuidas seda siis ei, ei kasutata käsitleta, aga tõepoolest, eks siin väga paljuski sõltub ju sellest. Mitte ainult siis, mis toimub majanduses või suhtumises majandusse vaid ikkagi ka, milline on üldine riigistruktuur ja kas need muutused, millest Putin räägib, eeldavad ka poliitilisi reforme, mis on huvitav muidugi selline vägadele väga paljudele oli kergeks šokiksin kahe päeva tagune tele kaks telesaadet, mida ootamatult täiesti eetrisse ehk siis esimesel kanalil MTV veel kaks siis suuremad, et vene telekanalid, kus siis esimest korda mingi seitsme või kaheksa aasta jooksul said sõna tegelikult opositsionäärid tõsises need saated olid ka lindistatud ja teravama tasud olid sealt välja võetud. Aga tõenäoliselt ikkagi see surve, mis praegu on eriti Venemaa uue keskklassi poolt, et nende läbi suurmiitingut. Et seal survestanud natukenegi praeguseid liidreid ka Putinit selleks, et lubada veidigi rohkem avatust ka ta elemendis. Nii et tegelikult see, see tele telesaadete näitamine on mingisugune märk, et, et Putin, kas ühest küljest tunneb natukene hirmu, kui teisest küljest on aru saanud, et kui ta praegu seda nii-öelda natukene ventiilist seda õhku välja ei lase, siis järgneb plahvatus. Kindlasti on see, ma arvan ka signaal näit eks vaatlejatele ja teistele, et siis näidata, et aga meil on debatid, meil on ju nii-öelda teles toimunud muutusi ja nii edasi, aga neid on huvitav muidugi vaadata, kas alles jäänud nelja nädala jooksul siis nendes presidendidebattides teatavasti Venemaa presidendiks praegu kandideerib viis inimest. Et kas nendes debattides osaleb ka Putin või, või tema osalus piirdubki sarnaste artiklitega, nagu ta Vedomosti avaldas? No me ei saa veel praegu minna nii kaugele, et öelda Medvedjevis president Medvedjevis tegi Putin päris sisevaenlase, aga ta oli üsna krõbe oma väljaütlemistes ka Medvedjevi aadressil. Mida see, mida sellest välja lugeda? 900 praegu üritab olla teatud määral nagu sõltumatu, aga, aga samas on ju päris selge, et ka viimase nelja aasta jooksul, kui presidendiks olnud Dmitri Medvedjev on tegelikult nii-öelda olukorda kontrollinud selgelt Putinit. Ega siin ju midagi üllatavat ei ole, võib-olla ainult see, et tõepoolest küllaltki kriitiline selle nii-öelda moderniseerimisplaani suhtes mis oli teatavasti Medvedjevile Medvedjevi nõunikele väga südamelähedane, aga, aga ma arvan, et sellest ei maksa veel väga sellist suurt midagi välja lugeda. Tõenäoliselt ka Kremli administratsioonis ohverdatakse mõningaid inimesi, näitamaks, et tegelikult jah, et me oleme siin muutuste teel, et eile näiteks tuli uudis, et et inimene, kes omab näiteks risti, sissesõidukeeldu ja kes oli üks organisaatoreid, siis meie saatkonna vastu toime pandud rünnakutes 2007. aastal härra Jakemenko tema oma kohalt lahkub, näiteks küll toodi tema ise ütles, et jah, et on väsinud kõigest, aga, aga noh, ühesõnaga selge on see, et, et need on ainult kosmeetilised muudatused. Väga huvitav on kindlasti jälgida, et mis toimub eeloleval laupäeval siis Moskvas, kuhu on kavandatud järjekord. Suur miiting, no igal juhul on huvitav seda Putini sisemist monoloogi mõningate muutujate ka jälgida. Kas nüüd selle laupäevase miitingu kohta, Ta küsides see miiting tõenäoliselt toob kümneid tuhandeid inimesi tänavale, sõna saavad opositsiooniliidrid. Aga kas noh, kui nüüd vaadata hästi objektiivselt ja üritada kainelt analüüsida kõiki neid miitinguid ja Venemaal toimuvad, kas kellelgi üldse on reaalne võimalus sky lisaks Vladimir Putinile presidendiks saada? Ei, me siin ongi oluline nagu lahutada kaks asja, et üks, mis toimub neljandal märtsil, on päris selge ja arusaadav, et, et nendel valimistel siis praegu meelt avaldavad inimesed tõenäoliselt koheselt olukorda muuta ei saa ja tõenäoliselt see ei olegi ka eesmärk, sest et ka ka kõige võib-olla avatum kandidaat, kes võib-olla oleks nendele miitingulistele kõige paremini sobinud. Javlinski võeti ju valimistelt maha ja, ja ei ole ka see Prohhorov teada, kui, kui suure ühendaja ka viimased arvamusküsitlused näitavad, et Putini toetus on piisavalt suur, et vähemalt teises valimisvoorus võita süganovit näiteks, kes on siis populaarsuselt teine. Aga selge on see, et, et toimunud on päris oluline muutus. Inimesed ei karda väljendada oma arvamust ja, ja ka kui eeldatavalt ka sellel nädalavahetusel tuleb kümneid tuhandeid inimesi tänavale, siis see näitab tegelikult tahe esile kutsuda muutusi. Kas või kui me räägime tõesti sellest, et oleks korruptsiooni vähem riik oleks avatum ja järgiks neid põhiseaduses ettenähtud klausleid, mis 93. aastal juba on ju sisse kirjutatud, et ma usun, et see jätkub. Ja, ja väga raske on tegelikult ikkagi ette ennustada, et millised saavad olema võimalikud arengud ka näiteks peale neljandat märtsi loba. Me endale ühe väikse mõttemängu, et milliseks kujunevad Eesti suhted Venemaaga siis kui järgmiseks presidendiks saab Putin ja, ja kui keegi teine saaks, siis milliseks võiksid need suhted kujuneda siis ja kas opositsiooni kandidaat võiks, võiks tähendada meie jaoks midagi? Paremad kui praegu ütleks selliselt, et Eesti jaoks on kahtlemata väga oluline. Meil oleks avatud dialoog Venemaaga, ükskõik, kes seal ka ei oleks riigitüüri juures. Ja selles suhtes nii meie diplomaatia kui, kui poliitikud selle nimel töötavad, aga kindlasti on suhtumises, küsimus võib olla personaalses nii-öelda positsioneeringu ühe või teise poliitiku poolt. Aga ma ei näe, et mingeid selliseid tuntavaid muutusi lähiaegadel saaks sündima. Veel kord, mina võin öelda ka riigikogu väliskomisjoni esimehe positsioonilt, et Eesti on avatud kõigiga rääkima sellest, kuidas kahe riigi suhted siia ei maksa, siis siduda siis tõesti kõiki neid nii-öelda ühes või teises riigis toimuvat, aga elementaarne rahvusvaheliste suhete kontekst. Meile on kasulik, kui meil on dialoog ja ma olen näinud vähemalt viimase viimasel paaril aastal, et Eesti-Vene suhetes on sellist asjatut emotsionaalsust oluliselt vähem. Aga veel kord väga, paljuski meie suhted sõltuvad täna sellest, mil viisil toimuvad arengut edasi Venemaa. Suur aitäh, Marko Mihkelson, Riigikogu. Komisjoni esimees ja meiegi jääme põnevil vaatama, mis sünnib kõigepealt sel laupäeval Moskva tänavatel ja siis juba edasi märtsikuu esimesel nädalal.