Tere õhtust, kell sai kuus. Uudistetoimetus teeb ülevaate 13. veebruari tähtsamatest sündmustest. Stuudios on toimetaja Janek Salme. Euroopa komisjon vastas Eesti Rahva Muuseumi uue hoone rahastamistaotlusele eitavalt. Peaminister Andrus Ansip, pea. Kultuuriminister Rein Lang on kinnitanud, et kui Euroopa komisjon ütleb projektile lõplikult, ei, ehitatakse muuseumi Kultuurkapitali rahaga. Haridustöötajate streik. Palgatõusu nõudmiseks toimub seitsmendast kuni üheksanda märtsini. Haridustöötajate liidu juht Sven Rondiku ütles, et esialgsel hinnangul võib streigist osaleda 70 protsenti Eesti tähedast. Riigikogu õiguskomisjon ei võtnud arvesse ametiühingute ettepanekuid kollektiivlepingu seaduse muutmiseks. Ametiühingute keskliit otsustas järele, alustatakse protestiaktsioone ning viiendal märtsil algab streigilaine. Riigikogu infotunnis võltsimisvastase kaubanduslepingu ehk ACTA-teemalistele küsimustele vastanud välisminister Urmas Paet kinnitas, et kui Eesti selle lepinguga ühineb, siis seaduseid ei ole vaja muuta. Peaminister Andrus Ansip avaldas aga pöördumise, mis puudutab tema sõnavõttu riigikogus ACTA teemal ning avaldas kahetsust, et teda on valesti mõistetud. Välismaalt. Euroopa Liit tervitas kärpekava heakskiitmist Kreeka parlamendis. Euroopa Komisjoni majandus- ja rahandusvolinik Olli Rehn avaldas lootust, et Kreeka valitsus suudab lubadused ka ellu viia. Indias sai plahvatuses vigastada Iisraeli diplomaadi naine ning veel mitu inimest. Gruusias tehti aga kahjutuks Iisraeli diplomaadi sõiduki alla paigaldatud lõhkekeha. Enn Soosaare 75.-le sünniaastapäevale andis Enn Soosaare sihtasutus esimest korda välja eetilise esseistika auhinna. Selle pälvis filmirežissöör Ilmar Jaak. Öösel on pilves selgimistega ilm, kohati sajab vähest lund. Külma on kuus kuni 13 kraadi, Ida-Eestis paiguti kuni 17 kraadi. Homme päeval on peamiselt pilves ilm, sajab lund ja tuiskab. Õhutemperatuur on miinus kaks kuni miinus kaheksa, Ida-Eestis kuni miinus 11 kraadi, saartel kohati null kraadi. Euroopa komisjon vastas Eesti Rahva Muuseumi uue hoone rahastamistaotlusele eitavalt. Peaminister Andrus Ansip ja kultuuriminister Rein Lang on kinnitanud, et kui Euroopa Komisjon ütleb projektile lõplikult ei, ehitatakse muuseumi Kultuurkapitali rahaga jätkab Mirko ojakivi. Reede õhtul saabus Brüsselist Eesti Rahva Muuseumi uue hoone ehitamise osas otsus, mida muuseumi direktor Krista Aru käsitlev, erinevalt eelmistest äraütlemiskirjadest lõplikuna Krista Aru Saabunud kiri ütleb, et meie projekti Eesti Rahva Muuseumi projekt mälestuste väli sellisel kujul ikkagi ei vasta sellele meetme raames finantseeritavatele taotustena, nii et see suur protsess, mis meil tegelikult algas aastal 2008 on siis lõpule jõudnud. Aru sõnul heidetakse uue muuseumihoone projektile ette seda, et see on liiga kallis, liiga suurejooneline ning kõlama jääb ka soovitus mõelda muuseumi ehitamist transpordi seisukohast ja rahvaarvu osas paremasse kohta taas Krista Aru. Mida, nagu soovitatakse, mõelda, kui me tahame, siis me võime põhjalikult ümber teha selle sama projekti ja siis uuesti esitada või esitada siis projekti järgi järgmisesse vooru, mis on 2014 algamas. Aga sellisel kujul, nagu ta praegu on oma suures mahus 33000 ruutmeetrit Raadi väljal see kindlasti sellisesse turismimeetmesse ei sobi. Muuseumi ehitamise hinnangul lisaks maksumuseks oleks ligi 60 miljonit eurot. Kui siiani püsis lootus, et poole sellest saab muuseum Euroopa Liidult, siis nüüd soovitab aru riigil leida alternatiivi. Kultuuriminister Rein Lang on varasemates intervjuudes korduvalt öelnud, et valitsus peab igal juhul Eesti Rahva Muuseumi uue hoone ehitamist rahastama. Ka peaminister Andrus Ansip on kinnitanud, et raha muuseumihoone ehitamiseks leitakse. Viimati kinnitas lang seda, et Eesti Rahva muuseum saab igal juhul valmis ehitatud. Möödunud nädala kolmapäeval riigikogus saadikute arupärimistele vastates. Rein Lang. Juhul, kui Euroopa komisjon seda objekti ei rahasta, siis rahastatakse Eesti Kultuurkapitali vahenditest. Rahandusministeeriumi asekantsler Ivar Sikk rääkis riigi kinnisvara aktsiaselts ja kultuuriministeerium töötavad praegu läbi alternatiive Eesti Rahva Muuseumi rahastamiseks. Siku sõnul on suuremate riigi investeeringute osas sooviks otsuseid vastu võtta hiljemalt aprilliks, kui valitsus kinnitab eelarvestrateegia, kuna Eesti Rahva muuseumi uut hoonet peaks ehitama asuma riigi kinnisvara aktsiaselts, mille kulud ja tulud on riigieelarve tasakaal. Osa viitas ikka sellele, et ainus muuseumile raha andmise kriteerium Pole raha olemasolu, vaid jälgida tuleb ka eelarve tasakaalu. Ivar Sikk. Aga meie näeme kõige suuremat kitsaskohta just ütleme tasakaalu ja positsiooni teemal. Mirko Ojakivi, Tartu. Euroopa komisjoni esindajale palus otsust kommenteerida meie Brüsseli korrespondent Kadri Kukk. Euroopa komisjon jäi oma kommentaaris napisõnaliseks, viidates vaid kavandatud muuseumihoone suurusele, mis komisjonis küsimusi tekitab, jätkab Euroopa komisjoni kõneisik Karoliina Kotova ööbingamis i ken konferem. Ja ma võin kinnitada, et oleme saatnud Eesti ametivõimudele uue kirja, mis puudutab Eesti Rahva Muuseumi taotlust, kuna meil oli täiendavaid küsimusi. Need küsimused kätkevad soovitud muuseum, Tomi hoone olemust ja mastaapsusest. Me loomulikult loodame, et kahepoolse dialoogi tulemusel jõuame Eestiga ühisele positsioonile lähiajal, kõneles Euroopa Komisjoni kõneisik rahvusringhäälingu raadiouudistele. Kadrikuktrissel. Täna kirjutas riiklik lepitaja Henn Pärna alla otsusele kuulutada nurjunuks haridustöötajate, omavalitsuste ning haridus ja teadusministeeriumi läbi rääkima, et õpetajate palga alammäärade tõstmiseks. Sellega katkes. Haridustöötajate ja tööandjate vaheline töörahu, mis ei taastu enne, kui palgatõusu küsimuses saavutatakse kokkulepe ning sõlmitakse uus kollektiivleping. Haridustöötajate liidu juhatuse esimees Sven rondik kinnitas Indrek Kiislerile, et üleriigiline haridustöötajate streik toimub seitsmendast üheksanda märtsini. Me juba varakult oleme ette valmistunud, aga välja pole saanud seda varem kuulutada, kuna luba ei olnud. Oleme kavandanud siis seitsmes kuni üheksas märts ka üleriigilise streigi. Esialgsetel hinnangutel, kui suureks streik kujuneb, kui palju inimesi võib osa võtta? Wabariigi õpetajaskonnas oli, oli selle streigi poolt. Loomulikult see on eelküsitluse põhjal, mismoodi ta välja hakkab tulema, eks see selgub lähinädala jooksul. Sellepärast siis juba täpsustatakse ära, kui palju streikis osalejaid on ja mis päevadel sest osa asutuses asutuses kolm päeva osa tahtis ühe päeva ja selle tõttu meil on streik, ongi kolme päeval seitse kuni üheksa, nad ise siis kohapeal igaasutusi otsustab ise, kui palju, kes ja millal seda asja tehakse. Mis peaks juhtuma, et, et streigi ära jätaks? No selleks enam mingisugust võimalust nähtavasti ei ole, sellepärast et valitsus on ju kategooriliselt teatanud, et nemad selle küsimusega tegeleda ei saa, kuna riigieelarve seda ei võimalda nende valitsuskoalitsioonipoliitika niisugust asja, et ei näe järelikult ei ole siin mingisugust nendepoolset muudatusi loota, kuigi homsel päeval pidi siis haridusministeeriumi ja valitsuse esindajad kokku saama ja arutama, missugused võimalused võiksid tulla järgmisel aastal, aga noh, see on muidugi nii-öelda, et arvad, arvatav jutt, mida praegu ei tea, millega toimub Nii et lapsevanemad peavad arvestama sellega, et seitsmendast üheksanda märtsini võib-olla koolis ümberkorraldusi ja võib-olla lapsed üldse kooli või lasteaeda Ja päris kindlasti juhtubki nii ja peale selle võib ka muid üllatusi tulla, sellepärast et ka teised ametiühingud on lubanud neid toetada nii transpordiametühingud ja mitmed teisedki, kuidas nemad oma toetust avaldavad, see selgub juba nende otsuse tulemusena, eks siis näis Riigikogu õiguskomisjon ei võtnud arvesse ametiühingute esitatud ettepanekuid kollektiivlepingu seaduse muutmiseks. Ametiühingute keskliidu juhatus otsustas seejärel, et alustatakse protestiaktsioone ning viiendal märtsil algab streigilaine jätkab Indrek Kiisler. Ametiühingute keskliidu esimees Harri Taliga kinnitas, et seadusemuudatus ei tohi tekitada olukorda, kus tööandjal tekib lihtsalt kirja teel võimalus kollektiivleping edaspidi üles öelda. Praegu on Eestis kokku umbes 800 tähtajatut kehtivat töölepingut. Täna viidi oma ettepanekud komisjoni ette. Esimene muudatusettepanek on täpselt sätestada kollektiivlepingu lõppemise alused. Teine muudatusettepanek on välistada olukord, kus aasta aega kehtinud kollektiivleping muutub automaatselt tähtajatuks ja, ja seda, seda on võimalik ühepoolselt üles öelda kolmekuulise etteteatamistähtajaga ja soovime, et seal ikkagi reaalselt läbi räägitakse. Otsitakse kompromisse, kui seda vaja on ja võimalik, on. Kolmas asi, mida me kindlasti soovime, on see, kui minnakse tõesti seda teed, et tähtajatuks muutunud kollektiivlepingut hakatakse üles ütlema, sest see ülesütlemine toimuks mitte formaalselt, vaid riikliku lepitaja, vahendame selle lepitaja kaudu, oleks võimalik siiski otsida kompromisse. Õiguskomisjoni esimees, IRL-i kuuluv Marko Pomerants ütles, et ametiühingute ettepanekuid komisjon ei toetanud. Näiteks puudub tema sõnul vajadus riikliku lepitaja rolli sissekirjutamiseks seadusesse. Olukorras, kus peale etteteatamist, et ei soovita enam lepingut pikendada ka töörahu pidamise kohustust, ei ole, mis iseenesest tähendab seda, et tegelikult on võimalus niiehknaa riikliku lepitaja poole pöörduda. Pomerants ei uskunud, et ametiühingute protestidele oleks mingit alust. Tegelikkuses peaks olema mõlema tööturu poole huvi see, et on olemas töörahu. Kas ta siis kajastub tähtajalistes lepingutes või täht ajatutes lepingutes? See on ju iga kord. See küsimus, aga ei ole tekkimas täna juurde kollektiivseid lepinguid olukorras, kus sa teed lepingu üheks aastaks ja tegelikult oled nende tingimustega seotud utreeritult igavikku kestel, eks ole, et peab olema ka selline normaalne lepingu algus ja lõpp. Pärastlõunal kogunes ametiühingute keskliidu juhatus, mis otsustas siiski protestiaktsioonide kasuks. Kaheksateistkümnendal ehk siis sel laupäeval toimub Tallinnas miiting, järgmisel nädalal on piketid ja koosolekud kohtadel seal töökohtades ja keskliidu piirkondlike osakondade korraldamisel ja ilmselt alates viiendast märtsist peaks tulema ka üks üks selline väike streigilaine. Välisminister Urmas Paet vastas Riigikogus võltsimisvastase kaubanduslepingu ehk ACTA-teemalistele küsimustele jätkab Margitta otsmaa. Välisminister Urmas Paet püüdis riigikogu täissaali ees muresid ja pingeid leevendada ning kinnitas, et kui Eesti võltsimisvastase kaubandusleppega ühineb, siis ühtegi uut seadust siin vaja teha ei ole. Meie õigusruum on kohati kangem, kui Akto ette näeb. See leping ja selle lepinguga liitumine inimestele igapäevases elus võrreldes tänase olukorraga, ei too kaasa mingeid muutusi, ükskõik kas nad kasutavad internetti, tarbivad kaupu või teenuseid. Nii et veel kord Eesti õigusega mitte muuta ei ole vaja. Peamine väärtus sellel lepingul on see, et meie autorid, meie intellektuaalse omandi õiguste omajad võiksid, saadab suurema kindlustunde nendes riikides, kus täna autoriõigused ei ole nii hästi kaitstud. Lepe nõuab mitmete riikidega Euroopa Liidu liikmesriikide toetust. Ehk kui te vaatate selle riikide loendit, kes on seni olnud selle projektiga töö tasandil nõus, siis need on Euroopa Liidu riigid ja riigid ka väljastpoolt Euroopa liitu kus austatakse inimõigusi, kus austatakse internetivabadust. Reedel peatas Saksamaa selle võltsimises vastase kaubanduslepingu ratifitseerimise, sest selle kaalumiseks on vaja rohkem aega. Ka Läti on teatanud, et ootab allkirjastamisega kuni teiste riikide seisukohta selgemaks saab. Oma allkirja ei ole andnud veel Poola, Tšehhi ja Slovakkia ja miks ei ole välisministeerium kaasanud avalikkust probleemi arutellu. Minister Paet ütles, et lepingu tekst on olnud avalik kaks aastat seoses ACTA vastaste väidetava mõnitamisega. Kriitika alla sattunud. Peaminister Andrus Ansip tegi täna avaliku pöördumise, milles kinnitas, et temast saadi valesti aru ja tema sõnu ja lauseid on kasutatud esialgsest kontekstist välja rebituna suvalises kontekstis. Argumenteeritud väitlus sel teemal on vajalik ja loodan väga, et ka võimalik. Usun, et riigikogus toimuv debatt tuleb asjalik ja põhjalik, sõnas peaminister. Mis saab aga siis, kui Eesti võtab kuulda ACTA vastaste häält ja ei allkirjasta leppeta? Noh, seda on raske ju niimoodi ette hinnata, eks ole, eks see natuke sõltub ka sellest, milline on selle lepingu edasine käik mujal, kui me kujutame ette olukorda, et ülejäänud Euroopa riigid ja ka teised riigid, kes selle lepingu algavad, Ajad on selle leppega ühinevad ja Eesti on ainukesed, kes jääb välja, sealt tuleb kindlasti mängu ele lihtsustamine näiteks teemal, et kas siis Eestil ei olegi oluline rahvusvaheline intellektuaalomandi autoriõiguste kaitse. Jätkame välisuudistega päeva tähtsamad sõnumid võtab kokku Liisu Lass. Euroopa Liit tervitas Kreeka parlamenti öösel vastu võetud kärbete eest. Euroopa Komisjoni rahandusvolinik Olli Rehn ütles, et eelarve kärped on pankrot Tyleval Kreekale parim lahendus avaldas lootust, et Kreeka valitsus suudab lubadused ka ellu viia. Reen ütles, et kui kärpekava oleks jäänud vastu võtmata, oleks see kaasa toonud hoopis rängemaid tagajärjed. Ka Kreeka vähemkindlustatud elanikkonna kihtidele. Kreekale ja Kreeka elanikel on hoopis paranäidata vajalikku poliitilist pühendumust reformide läbiviimisel, vähendades seeläbi Kreeka võlakoormat ja tagada riigi tagasipöördumine majanduskasvu ja paremate tööhõive näitajate juurde, ütles Reen. Kreeka kärpekava heakskiitmist tunnustas ka Saksamaa-sarnasel. Tolli Reenile hoiatas Saksa majandusminister Philly Presler, et Kreeka ei saa raha enne, kui kärped ka tegelikult ellu viiakse. Edasist tegevuskava hakkavad euroliidu rahandusministrid arutama kolmapäeval. Kreeka vanade võlgade tähtaeg on 20. märts, valitsuse esindajate sõnul on neil selleks kõik valmis. Täna teatas valitsus ka, et Kreeka ennetähtaegsed parlamendivalimised toimuvad aprillis. Iisraeli saatkondade stoniudeelisijad pilisis korraldati täna pommirünnakud. Indias leidis rünnak aset Iisraeli saatkonna lähistel. Seal sai viga Iisraeli diplomaadi naine ning veel mitu inimest. Gruusias tehti kahjutuks Iisraeli diplomaadi sõiduki alla paigaldatud lõhkekeha, keegi kannatada ei saanud. Iisraeli peaminister Benjamin Netanyahu süüdistas rünnaku korraldamises Iraani ning Liibanonis tegutsevat rühmitust Hezbollah. Süüria lükkas täna tagasi Araabia liiga ettepaneku, mis kutsub üles alustama liiga ja ÜRO ühisrahuvalvemissiooni, et lõpetada ligi aasta kestnud vägivald riigis. Süüria valitsusametnik ütles riiklikule uudisteagentuurile, et vaatamata sellele on Süüria kindlalt otsustanud taastada riigis julgeolek. Araabia liiga on lubanud alustada kõnelusi Süüria opositsioonipoliitikutega, pakkuda neile kõikvõimalikku poliitiliste ja materiaalset toetust ning kutsunud opositsioon üles suuremale ühtsusele. Oma toetust Araabia liiga üleskutsele avaldas ka Euroopa liit. Vene välisminister Sergei Lavrov teatas, et ka Moskva on valmis aitama kaasa rahu dialoogile Süürias. Lavrovi teatel soovib Moskva saada täiendavat teavet Araabia liiga ja ÜRO ühise rahuvalvemissiooni kohta, nagu seda on soovinud Araabiamaade ühendus. Venemaa riiklik pank, Venešenkonoom. Pank laenab Valgevene tuumajaama ehitamiseks 500 miljonit dollarit, ütles Valgevene keskpanga juhatuse esimees. Laenu andmist on kinnitanud panga tegevjuht Vladimir Dmitrijev kohtumisel Valgevene presidendi Aleksandr Lukashenkoga Minskis. Panga tegevjuht selgitas, et tuumajaamast 10 protsenti rahastab Valgevene ja 90 protsenti kaetakse Venemaa. Riikliku laenuga laenatakse Valgevenele üle mitmes jaos. 100 miljonit sel aastal ja 130 miljonit igal järgneval aastal. Enn Soosaare 75.-le sünniaastapäevale andis Enn Soosaare sihtasutus esimest korda välja eetilise esseistika auhinna. Selle pälvis filmirežissöör Ilmar Raag, jätkab Margitta otsmaa. Enn Soosaare sihtasutus annab eetilise esseistika auhinna möödunud kalendriaastal eestikeelses trükiajakirjanduses ilmunud tähele pandavaimale kirjutisele esseistika žanris. Auhind peaks põlistama ja edasi arendama Enn Soosaare vaimset pärandit. Sihtasutuse liige Raul Rebane ütles Tallinna Ülikooli aatriumi kogunenuile. Ma arvan, et meie hulgas on siin väga palju neid, kes tunnevad väga suurt puudust nendest vestlustest temaga, kus ta tõlgendas meile maailma asju, selle prisma läbi, kuidas tema tunnetus ja me teame, et seal alati eetika moraal, eesti, kuidas meil kõigil hästi läheb ja praegune aeg oi-oi kui palju toob selliseid asju, mille jaoks vajaksime Ennu juhatust ütlust, et kuidas on õige, võiks teha, kuidas sellest mõelda. Suur on see mees, keda läheb vaja ka pärast surma. Professor Rein raud Enn, kes oli alati ühest küljest kompromissitu, teisest küljest ratsionaalne ühest küljest otsis alati väljapääse, teisest küljest ei otsinud neid ükskõik kust. Inimene, kelle jaoks eetilised põhimõtted olid tulevikku suunatud tegevuste alus. Esimese Enn Soosaare eetilise esseistika auhinna pälvis 10 kandidaadi seast Ilmar Raag Postimehes avaldatud esseest kultuuritust ei ole olemas. Ma arvan, et oluline on see, et ma tõepoolest ei ole viimase 20 aasta jooksul kirjutanud midagi, millesse ma ei oleks ise tõsiselt uskunud. Sellega seoses tundub, et ma saan veidi võib-olla paremini Nende vabamõtlejate rollist meie ühiskonnast. Poliitikutel on teontoloogiliselt peaaegu võimatu tuua inimesteni ebameeldivaid sõnumeid. President Toomas Hendrik Ilves võitjale Liiga sageli meie meie seas on diskursus, pigem kuulub sõimule Athominemis hõimule teisele pähe andmisele. Harva Se alalisi mõtiskle ja kuidagi edasiviiv. Küsisin žürii esinaiselt Iivi Anna Masso, miks just Ilmar Raagi TÖÖ? Seal oli, oli ilus, sõnum oli sisu, samas ta oli väga selge. Kuidas teile tundub, kas Eestis on piisavalt häid esseist, keda tasuks järgida. Aga minu meelest oli rõõm näha, et Eestis on palju häid kirjutajaid. Kindlasti on igas olukorras laenamise võimalust, et loodaks, et need, kes oskavad kirjutada, oleks aktiivsemad. Et oleks ka peale kasvanud. Ja nüüd ilmast öösel on pilves selgimistega ilm, kohati sajab vähest lund. Puhub kagu ja lõunatuul kolm kuni üheksa, vastu hommikut rannikul puhanguti 12 meetrit sekundis. Külma on kuus kuni 13 kraadi, Ida-Eestis paiguti kuni 17 kraadi. Päeval on peamiselt pilves ilm, sajab lund ja tuiskab. Lõuna ja edelatuul tugevneb nelja kuni 10, saartel ja rannikul seitsme kuni 12, puhanguti 16 meetrini sekundis. Õhutemperatuur on miinus kaks kuni miinus kaheksa, Ida-Eestis kuni miinus 11 kraadi, saartel kohati null kraadi. Te kuulsite Päevakaja. Head õhtut ja kuulmiseni.