Meie külalise nimi on Jaan Tätte, tere tulemast. Tere. Tere. Ma. Me oleme ilmselt mallariga, no ühed sellised esimesed, kes saavad oma silmaga sind taas kodumaal tunnistada, et ega sa siin väga kaua ei ole veel ringi jõudnud täie, kust tuleb. Oli üks õnnelik reis, oli kaks kuud, hulkusin aasia kandis, olin saalis kolm nädalat ja siis kaks nädalat Indias ja Pakistanis Kashmiri see, nii et sai üle pika aja vähe maailma nähtud jälle, aga mismoodi see välja tähendab, see ei ole ju päris niimoodi või noh, ei ole nii lihtne, et täna mõtlesin välja, et nüüd tahan minna Nepaali Indiasse kašmiir ja igale poole, et. Ja see oli jah, täielik juhus. Kevadel. Tahtsin teatris, et võtan väikese sellise näitlemispausi, et mõned aastad tegelen, näitleja teatavasti on selline vanged, temal oma elu, ega oma aega ei ole. Kui sa oled sellel tööle läinud, siis, siis siis ära unista enam mitte millestki muust. Kui publiku aplaus istekardin lahti tehakse, siis anna minna, jah, jah, ja niimoodi hommikust õhtuni ja aga siis korraga ma vaatasin, et 13 võtan seda niisugust elu elatud ja ja igatsused on kõik jäänud realiseerimata, mis nagu väljaspool teatrielu on ja ja siis läksin teatri direktori juurde, palusin, et kas ma saaks vähe ja ja selgus, et kõik on võimalik. Kui sa julged küsida ja sain aru, et vabadusega käes ja siis juhuslikult suvel tulid sõbrad või siis nad ei olnud veel sõbrad, tulid Vilsandil küllatki. Me lähme Nepaali, tule kaasa. Ma hakkasin ütlema. Ei, ma ei saa, mul on teatris töö ja siis tuli meelde, et ei ole, ma saan. Et muidugi, ja siis Rollingud kutsusid kaasajal selgus, et need kaks asja ühilduvad, nii et ma ei tea isegi vahepeal Eestisse tulenevaid otse ühelt teisele üleselt samast piirkond nagu sattus sinu vaatevälja pigem juhuslik, see ei ole pikalt. Aga selles põhjalik. No ma kujutan ette, et selline reisimine on ühelt poolt väga hea selline akude laadimise variante inimeses võib-olla oleneb persoonist, kuidas sinuga oli, et see on ikkagi väga pikka aega kodust eemal olla ilmselt ta suuremalt jaolt tsivilisatsioonist eemal olla. Ja kui niimoodi kuulge võrrelda, siis tegelikult on alguses täielik maha laadimine niimoodi nulli ja siis uuesti täis laadimine niimoodi, et kuidagi kui sa seal eriti see jalgsi oli osa oli meil jalgsimatk ja me käisime läbi umbes 280 kilomeetrit, tõusime viis kilomeetrit kõrgemale ja see oli füüsiliselt niivõrd koormav, et tegelikult sa nagu muutub täiesti null nullpunktiks kuidagi inimese suhtes, nii et kõik, mis sul ennem oli, kaob ära, sa hakkad aru saama, kes hetkel oled, kui palju sul on jõudu, kuidas süda töötab. Muuhulgas ma ütlen, et ma peaksin kodus olema selle asemel. Ei, seda ja seda ei mõtle nagu sest see ja need on jälle niivõrd võimas ja, aga siis kuidagi sa hakkad endale rohkem otsa vaatama, see rada, mida me käisime, oligi iidne, tuhandete aastate vanune palverännaku rada millal rajanud mägedesse raidunud mungad ja mõtlesin, et mis see palvele rünnak on, aga siis käisime ja siis ma sain aru, et palverännak on tegelikult see, et sa ükskord saad endale jälle üle pika aja otsa vaadata. Et sa tead, kes sa oled, et sa ei mõtle endast, ei tea, mida, saad aru, et sa oled just selline nagu sa oled, ei parem ega halvem. No ma ei tea, kas on sul võimalik välja tuua mõni eriti selline erakordne mälestus, ilmselt pakkus reis sulle iga päev midagi sellist, et mida tasub meenutada aastakümnete pärast, aga aga noh, mõni selline eriti vapustav elamus. Kõik see oli niivõrd vapustav, need, ma kavatsen hakata seda promotööd tegema, et inimesi sinna meelitama, et inimesed saavad, aga kõige vapustav tegelikult minu jaoks oli killustikuga vabrik, mis oli rajatud ühe jõe orgu. Ja seda killustikku tehti käsitsi, suurtest kividest. Nii et noh, see tähendab, ma sain aru, mida tähendab, kui tööjõud ei maksa mitte midagi. Veeretati inimesed veeretasid kohale suuri kive ja naised haamritega toksisid seda killustikku, neid oli suurem. Meie seal väikse haamriga ja veoautod ootasid ees ja niimoodi veeti ära, nii et see killustik tehti kividest käsitsi. Kuidas teie tavapärane päev välja nägi, kuidas need vastu võeti, ilmsete puudutasite kohalikele ikka noh, ka verbaalsel tasemel dokuma, aga see on see jalgsimatkaeelis, et mitte nagu hiljem rollingutega autoga, et sa kihutad kõigest mööda peatud seal, kus sa tahad, vaid sa oled kogu aeg sunnitud suhtlema kohalikega ja vastu võeti meid niimoodi, et nemad on tohutu õnnelikud ja rõõmsad inimesed seal Nepaalis ja Tiibetis ja ja kui me jõudsime oma seljakottidega sinna külla kuskile, siis olime väsinud ja kurnatud ja inimesed vaatasid meid, tulid kohale, vaatasid umbusklikult. Aga kui sa siis suutsid üle oma väsimuse korra neile naeratada niimoodi siis nad muutusid niimoodi ja meie mehed ja siis oli õnne ja rõõmu, nii palju, naeratus on relv sealmaal, et kui sa neile naeratad, siis nad võtavad sind oma. Kuidas sa suhtlesid viipekeeles? Ei, neil on kuidagi inglise keel, on enam-vähem niimoodi isegi linnades on kõik seal inglisekeelsed sildid ja et inglise keel on võetud seal omaks rohkem kui Prantsusmaal või Itaalias või kuskil mujal. No inimeste jaoks, kes eriti palju kodust ära ei käi, on ma tea Soomeski elu juba kardinaalselt teistsugune, et nende must-valgel skaalal, et meie elu on nagu selline enam-vähem valgepoolne siis kui halliks või kui teist värvi sealset elu võib nagu pidada. Ma tooks sellise näite, et kui ma tulin, siis nüüd ja Eestisse tagasi üle kahe kuu ja läksin koduteatrisse linnateatrisse. Ja uksel vaatasin, vaatasin küünlaid, ei ole kuskil mustade lintidega, kas keegi on surnud. Ja siis tuli meelde. Ei, ma olin ju kaks kuud tagasi see täpselt samasugune kurb ja õnnetu ja masendunud ja ja elu seal ta on, kuid mingit värvi öelda siis. Helekollane kollane. Huvitav, kas see on see efekt, et inimesed nagu seal ei tea, et on nii palju võimalusi maailmas, et nad on, nad ei teadnud millestki ilma jäänud, et nad elavadki oma sellist tagasihoidlik elu ja õnnelik sa oled? Ei, ma arvan, et vabad, aga nad äkki ongi õnnelikud selles suhtes, et nad teavad, et neil ei ole seda vaja. Naeravad võib-olla sellepärast, et mõned lollid ei saa aru, mis elus kõige tähtsam. Kui sa seal olite, jätame inimesed kõrvale, inimesed, kelle sa siia jätsid, maha on, millest sa kõige rohkem puudust tundsid, seal tundsid sa millestki puudust. Kas koduigatsus kiusas sind? Koduigatsus, mitte niivõrd, sest ma teadsin täpselt kuupäeva, millal ma kodus tagasi olen ja ja noh, ei ole mõtet niimoodi ennast vaevata. Kui sa kuskil oled, siis võta sealt täie rauaga. Aga kui üldse midagi vaevas, siis eesti euroopalik läänelik WC-potid seal oleks ikka nagu meil vanasti, bussijaamades olid need augukesi kaks pedaali, kaks pedofiili. Mis on need asjad, mida sa nüüd tead ja sa ennem ei teadnud sinna kaugele sõites, muudab, seal käib selline elu põhiväärtusi või suhtumist millessegi. No ma ütlen, et see on nii värske, ma saan aru, et, et midagi on minust tohutut käärimas, aga, aga väga raske on jälle siin tahaks nagu valgustustööd teha maailmale natukene seletada näiteks maainimestel või noh, et mis on linn. Aga kui sa oled maal, siis ela maaelu ära taha elada nagu linnaelu ja ole õnnelik selline, et sa elad maal ja seal peaks olema 1000 korda õnnelikum sealmaal kui sa kui linnainimesed, sest seal oli näha nagu linnainimesed olid õnnetud. Vaat, nad olid palju koos, nad ei teadnud, miks nad seal on. Aga maainimesed olid kõik õnnelikud ja rõõmsad ja ja kuidagi ma tunnen, et ma pean hakkama mingit selgitustööd tegema, et, et kus on see elu tõeline õnn peidus, aga oleks küsimus meelest ära? No see oligi, et kas sinu põhiväärtused või hinnangud asjadesse nagu muud oletada, ilmselt on siis seesama, mida sa rääkisid, et et serv selgub aja jooksul, kas selgitust hakkab äkki mõne uue näitemängu kaudu käima ja? Ma usun, et kui, kui näitemängu ei õnnestu, siis siis kas kirjutan mingi raamatu või midagi, aga aga ma saan aru, et ma oskaks Eesti inimesele edasi anda seda põhitõde, mis sealt kaasa sai võetud. Raske on käia majanduslikult sellisel kahekuulisel turneel, kas sa läksid siit, ütleme mingit riided ja põhjasead kaasas, otsitavad toitu, kaaslaseid või läksid selles mõttes ka, et toitu ei võtnud ja telki võtnud? Niipalju kui seljakoht koti asju mahtus siukseid, soojemad riided ja suveriided ja sest see matk oli ette teada, et me läheme, pluss 30-st jõuame minust 10-sse väljund. Aga tegelikult oleks võinud kõik seal kohapeal osta, oleks võinud ka käed taskus minna, seal on kõik nii odav. Kui saab, samas suudad 100 krooni ära kulutada, sealjuures ööbides süües kolm korda väga hästi, siis sa oled ikka vinge mees. Et elu on seal meeletult odav, need inimesed, pooled. Nepaalis on 24 miljonit inimest, pooled neist ei ole kunagi käes hoidnud sularaha. Ja pooltel neist ei ole elektrit, nii et on selline kaunis tore koht. Sa ütlesid, et temperatuuride aheli, mis ta ligi 40 kraadi, te käisite mägedes kõrgele tõusete tõusime natukene üle 5400, seal oli mingi kuru ja ja noh, pabistati sa oled haigused ja ja mõnel meil seal veel ma käisin kümneliikmelise grupiga, mõnel natuke oli ka, minul oli küll nii, et mida kõrgemale tõusin, seda parem mul hakkas ja kergemal hingata, kergemalt hingata, kõik oli paremini. Seda eelmises elus olen olnud kuskil seal mägedes, et mulle seal nii koledasti meeldinud, palju selles grupis eestlasele veel ja kõik oli täiesti kõike head ja hästi toredad eestlased. Aitäh nende meenutuste eest, Jaan, palusime sul kaasa võtta, Harry ka ja noh, ilmselt me kuulame mallariga mõlemat sinu austajate hulka selles mõttes ka, et võib-olla meil on ainus asi, mis meil on tegemata kokku leppimata, millist lugu sa mängima hakata? Ma mõtlesin, et ma laulan ikka midagi uut, mida te ei tea. Ja pärineb see reisilt sealt kaasa vahetult kuskil ennem reisis, on sõprade laul number neli Jaa. Peaks jõulumeeleoludesse sobima? Saatma kui ma lähen siit, kus mul on olnud hea tahan tunda, kui selja taha vaatan, siia tagasi, kord tulema pean. Tahan seisma jääda maja tagasillal, kui wandoksa tahan jõkke visata. Ja siis vaadata, et kui seda kaob ja millal talle järgmise võiks sappa lisada. Linn on õhu Kala vees, sina, minu süda, mees, lind on õhus. Kala vees, sina minu süda, mees. Üsna imelik, et igal aastal vähem on meil rääkida, mismoodi elu lai. Aga koos on olla aasta-aastalt lähem. Justkui paremini oleks 11 näinud. Enam ööseks jääda meil ei ole kombeks. Õigel ajal peame kella märgata. Kui ka peol on jõudu üle minna homseks järjest armsam, meil on kodus ärgata. Linn tol õhtul. Kala vees, sina, minu süda, mees, lind on õhus, kala vees, sina minu süda, mees. Tahan. Kinni hoida millestki, mis püsib. Nii ma näen, kuis olen muutunud. Ja ei minul enam palju, küsi. Nii mad, tunnen kuis mind aegunud, muutunud. Ma ju palusin mind, ärge tulge saatma. Kui ma lähen siit, kus. Mul on olnud vea. Tahan tunda, kui selja taha, vaatan siia tagasi, kord tulema maa peal. Aga ikkagi täid seismas, näen. Tuttavand vaikimise keel. Ja ma tean, see pole saatmine, vaid kutse. Kõige rohkem ühe tunni istun veel. Linn on õhu. Kalamees, sina minu süda, mees, lind on õhus. Kala vees.