Tere õhtust, kell sai kuus, Eesti raadio uudistetoimetus teeb kokkuvõtte neljapäevast 20.-st detsembrist. Stuudios on Vallo kelmsaar. Kõik ministrid peavad lõppevad 100 aastat Eesti jaoks edukaks. Kõige tähtsam sündmus on liitumine Schengeni õigusruumiga, mis ootab Eestit ees täna öösel. Uus koosseis lõpetas oma esimese istungjärgu, koalitsioon tõstab esile tulumaksu alandamist ja vanemahüvitist. Opositsioon on rahul noorte õpetajate toetamisega, kuid kritiseerib aktsiisitõusu. Eesti õpilasesinduste liit on kohustusliku matemaatika eksami vastu. Liidu hinnangul tuleks riigieksam muuta vabatahtlikuks, taastada ülikooli vastuvõtueksamid. Tartu Ülikooli õppeprorektor Birute taas ootab matemaatikateadmiste kõrgemata, et kui kohustuslik eksam nõuaks praeguse süsteemi muutmist. Euroopa Komisjoni presidendi Jose Manuel Barroso hinnangul suurendab Schengeni viisaruumi laienemine julgeolekut kogu Euroopa liidus. Ta tunnustas uute liikmete panus, tänu millele Schengeni laienemine teoks saab. Euroopa Liidu järgmine eesistujamaa Sloveenia soovib, et euroliit oleks valmis juhtima Kosovo iseseisvuspüüdlusi. Vene välisministri sõnul on provintsi iseseisvumine pidurdamatu protsess. Venemaa allkirjastasid memorandumi Poola lihatarnete taastamisest Venemaale Varssavi jätkuvalt pidanud kaubatõkkeid poliitilisteks. Tallinn. Talvefestivali raames toimub sel aastal kuus kontserti, millega kogutakse raha puuetega laste toetamiseks. Ja ilmast. Ilm on lähiajal olulise sajuta, õhutemperatuur nullist kuni pluss viie kraadini. Valitsus andis täna lõppeva aasta viimase pressikonverentsi, kohal käis seal Marta Grauberg. Valitsuse liikmed peavad lõppevat aastat Eesti jaoks edukaks. Peaminister Andrus Ansipi sõnul annab sellest muuhulgas märku möödunud kvartali majanduskasv. 6,4 protsenti majanduskasvu möödunut patareis on Euroopa Liidu üks suuremaid majanduskasv. On ja täiesti selge, et pikka aega jätkata 11 protsendise majanduskasvuga ei ole võimalik. See viitab ilmselgelt üle kuumenemisele vabariigi valitsus. Eesti pank võtsid tarvitusele meetmeid selleks, et majanduskasvu jahutada. See, mis praegu toimub, on oodata tahad ja see on ka kindlasti meie majandusele vajalik. Erilist heameelt avaldas peaminister selle üle, et töötute arv on kahanenud kõigi aegade madalamale tasemele. 4,2 protsenti on väga madal tööpuudus kogu Euroopa Liidu kontekstis kuid Eesti vabariigi ajaloos nii madalat tööpuudust pole, varasemalt mitte kunagi annab, ka tööga on mured seotud, kuid need mured, mis on seotud tööga ja need on head mured, halvad, muredan, tööd ei ole, inimesed saavad loomulikult rõõmustada ka selle üle, et tulumaksumäär on alanenud, et vanemahüvitise maksmise periood on pikenenud, et tulumaksuvaba miinimumi määr on tõusnud, et pered juba esimesest lapsest alates saavad veel ühe täiendava maksuvabastuse. Muidugi leiab ka seda, mis ei rõõmusta nendest rööv jõuluajal ei, ei räägita ja küllap need need asjad lähevad mööda. Haridusminister Tõnis Lukas peab selle aasta tegijaks eesti koole detsembri alguses avalikustatud majandusliku koostöö ja arengu organisatsiooni korraldatud testi tulemuste kohaselt on Eesti õpilased saavutus tasemelt Soome järel maailmas teisel kohal. Nüüd on kõigile näha, et Eesti õpilased ja õpetajad on maailmatasemel. Me peame sellest tegema oma järeldused. Loomulikult on meile koolis ka nõrku kohti, aga ma usun, et vastuvaidlematult võiks olla selle aasta suurimaks tegijaks Eestis eesti kool. Aasta kõige tähtsam sündmus on aga alles ees. Täna öösel liitub Eesti Schengeni viisaruumiga peaminister Andrus Ansip. Meie jaoks tähendab eelkõige seda, et meie inimesed on Schengeni viisaruumis kohelda võrdsetena vanade Euroopa Liidu liikmesriikide elanikega. Suhtlemine Eesti ja Läti vahel saab kindlasti olema märksa tihedam, kui ta on olnud siiani ja ma usun, et sellest tuleb ka teatavat positiivne majanduslik efekt. Riigikogus oli täna selle istungjärgu viimane tööpäev. Uku Toom palus anda tööaastale lühikommentaari nii koalitsiooni kui ka opositsiooni poolelt. Esmalt riigikogu aseesimees Kristiina Ojuland Reformierakonnast. Kindlasti on olnud väga olulisi eelnõusid, no ma võiksin siin nimetada tulumaksu, üksikisiku tulumaksu alandamist, vanemahüvitise dioodi pikendamist, mul on ka endise välisministrina väga hea meel selle üle, et see riigikogu koosseis on olnud väga aktiivne välispoliitilisel rindel. Meil on olnud hulga debate, meie liikmed on käinud valimisi vaatlemas erinevates riikides ja praegugi muuseas see minemas 20 riigikogu liiget, kahtlemata on maailm päris keeruline koht ja, ja kindlasti on ka meie riigikogu liikmete ülesandeks võtta sõna nende riikide ja nende inimeste toetuseks maailmas, kes ennast võib-olla ise hetkel nii palju abistada ei saagi. Ja veel ühe olulise asjana ma kindlasti mainiksin ära aprillisündmusi ja sellele järgnevat perioodi Riigikogus. Ja kahtlemata ei ole nõus nendega, kes süüdistavad, et Riigikogu ei võtnud seisukohti ja ei ole arutanud ja teinud järeldusi aprillisündmustest ikkagi on ja riigikogu on terve selle aasta oma fraktsioonides ja erinevates komisjonides kajastanud aprillisündmusi, seda on põhjalikult uuritud. Ministrid on käinud siin esinemas nii justiits- kui siseminister koos arutanud, kas Eesti seadusandlus vastavas valdkonnas vajaks täiendamist ja see tegelikult on toonud päris sügava siseriikliku julgeolekudebatti riigi kogu seinte vahele, mida varasemalt ei ole olnud või vähemalt väga pikka aega ei ole olnud. Ja kuidas hindab aastat Keskerakonna aseesimees Kadri Must, olukorras, kus nende seaduse eelnõud peaaegu reeglina tagasi lükatakse? Selle riigikogu koosseisus on vastu võetud ainult üks Keskerakonna algatatud seaduseelnõu aga vaadata pikemalt, siis me oleme lubanud olla konstruktiivne opositsioon ja selles mõttes häid asju ei häbenema. Kiita halbade asjade vastu seisame me väga selgelt. Kui nüüd praegu mõelda, oskate te öelda näitena mõne päris hea seaduse, mille poolt hea meelega hääletasite ja mõne päris vastiku, mille üleüldse hea meel ei ole, vastu võeti. Millel on alati olnud oluline hariduspoliitika ja selles mõttes ei häbenema kiita Isamaaliitu, kes algatas noorte õpetajate toetusprogrammi tõsisejaid poolikuks, see jätab välja täna veel noored õpetajad, kes tulevad tööle Tallinnasse ja Tartusse. Aga iseenesest see, et kõrgharidusega noored inimesed läheksid koolidesse õpetajaks, on kiiduväärne programm. Halb on kahtlemata aktsiiside tõstmine, sellega täidetakse eelarves otseste maksude langetamisest tekkinud tühik ja sellega viiakse nii-öelda maksukoormus nendele inimestele, kellel on nagunii majanduslikult keerulisem toime tulla. Eelkõige nende inimeste peale, kes veel ei tööta või enam ei tööta, sest kaudsed maksud on tarbimismaksud, tarbime me kõik esmaseid toiduaineid ja näiteks ka transporditeenuseid ühepalju. Riigikogus käis täna ka jõuluvana ning tõi kaasa kingitusi kõikidele fraktsioonidele. Korjasime mõned katked tema jutust, mida ta kingiks tõi ja mida soovitas. Mul on sedapuhku tõesti väga raske kott kaasa võetud, sest et eks aasta oli raske ka teile rohelistele ja mul on sedapuhku teie esimene riigikogu. Jõuluvana jõulukink on igale teie fraktsiooni liikmele saab niisugune tuulelohe järgmine kingitus. See on tungraud, et erakonna mainet tõsta. Kes tuleb vabatahtlikult järele? Ja tõepoolest näete, usutakse ja ega oleks, oleks lihtsalt mingisuguse väikse asjaga tegemist. Antakse võib-olla harjub nööri. Aga kuna tegemist raske ettevõtmisega, siis on ikka tungrauda tarvis. Päkapikud andsid mulle ühe niisuguse väikese koti veel üks seltskond on niisugune, üks nende mees oli ääretult tubli, tema säras ja paistis silma ja nüüd on president. Aga need ülejäänud sotsid olla üsna hallid kujud, ütlesid mulle päkapikud, sellepärast Teile sõbrad Igalühel ühe kikilipsu. Nagu te ise näete, siin on kaks paari jagunema päkapikud ütlesid, et nemad on neid neid pahvenenud eriti tihti teinekord rinnuni soos, siis et see asi erinevalt kuiva jalaga saaks ära tehtud, siis ma palun siia rohkem metsa ja metsavendadega, sina peal Isamaa esindajad ja siis ka Res Publica. Üks kingitus on, mul veel, on mõõdulint ja selle ma tahaksin anda selle fraktsiooni esindajal üle, kes esindab Reformierakonda. Sest et vaadake, mulle tundub kohati vähemasti seal kaugel Lapimaal, et teie enam endale eriti aru ei anna, kui kõrgele ta juba jõudnud olete. Ja et te aru saaksite, et seal kuskil võivad kõrgemates sfäärides juba vahest võib õhk hõredamaks minna. Ja viimane kingitus on mul veel. Me teame ju kõik, eks ju, et Tallinna linn on suur ja mis seal salata, elatustase on nii tohutult tõusnud, et inimesed on endale autod muretsenud mõnesse perre koguni kaks. Ja mina teadsin läbi päkapikkude mulle ette antud mure, et ühel erakonnal on kõige suurem mure kõige suurem mure parkimise pärast. Ja sellepärast madin ühe niisuguse numbri mida te saate siis. Kordamööda erinevatele autodele külge kruvida, parkida, kus jumal juhatab. Loodan, et see läheb vaid politsei aktsepteerib seda, olge head, kes tuleb järgida? Olgu lisatud veel siis, et Isamaa ja Res Publica liidule kinkis jõuluvana kummikud. Aga nüüd nende lõbusamate teemade juures tõsisemate asjade juurde. Eesti on nii põnev koht, et Euroopa Komisjoni president Jose Manuel Barroso teeb kahe päeva jooksul kaks visiiti Eestisse. Ta kohtus ta presidendi, riigikogu esimehe ja peaministriga ja homme tuleb tagasi, osalemaks Schengeni viisaruumi laienemise pidulikul tseremoonial. Täna oli ta koos peaminister Andrus Ansipiga ka ajakirjanike ees, vahendab Riina Eentalu. Homne päev on Jose Manuel Barroso sõnul tema elu üks tähelepanu vääriva maid päevi. Homne Schengeni viisaruumi laienemine on suur progress ja see on saanud teoks tänu uute Schengeni riikide tõeliselt suurele jõupingutusele tõsta Euroopa Liidu välispiiri turvalisust. Barroso sõnul suurendab Schengeni ruumi laienemine julgeolekut Euroopa liidus. Inimeste vaba liikumine on üks Euroopa liidu põhilistest vabadustest ja meie inimesed alates tänasest seda eest saavad seda vabadust täiel määral kasutada. Lisas peaminister Andrus Ansip. Peaministri sõnul käsitleti kohtumisel ka äsja vastu võetud reformilepet ehk Lissaboni lepet ja peaminister loodab, et kõik liikmesriigid ratifitseerima selle järgmise aasta jooksul. Eesti riigikogu aga loodetavasti aasta esimesel poolel. Peaminister Ansip rõhutas, et Eesti toetab Euroopa Liidu energiapaketi seda, et oleks välja arendatud Euroopa Liidu ühtne energiaturg. Energia teema viiska küsimuseni Nord Streami kohta, mida Euroopa Komisjoni president projektist arvab. Me peaksime toetama Nord Streami projekti, oli vastus. See projekt seob Venemaa paljude Euroopa Liidu riikidega ja see puudutab ka üldist energiatarnet. Komisjoni jaoks on väga oluline saavutada poliitiline konsensus liikmesriikide vahel. Keda see projekt puudutab. Eesti sealhulgas Nord Streami suhtes jõutakse kokkuleppele, siis on see Jose Manuel Barroso sõnul kasulik kogu Euroopale. Euroopa Liidu järgmise eesistujamaa Sloveenia hinnangul peab euroliit olema valmis juhtima iseseisvusmeelset Kosovot tema eesmärkidele lähemale. Sloveenia välisminister Dmitri super ütles, et euroliit ja Kosovo peavad leppima kokku järgmistes sammudes, kuna Kosovo iseseisvumist pole enam võimalik peatada. Ministri hinnangul peavad järgmised sammud olema mõistlikud ja rahumeelsed. Läbirääkimistel Kosovo staatuse üle pole saavutatud seni mingisugust tulemust. Kosovo on lubanud end lähemal ajal ühepoolselt iseseisvaks kuulutada. Serbia ja Venemaa on sellele vastu, Euroopa Liit ja USA on lubanud aga Kosovo püüdlusi toetada. Maa ja Poola allkirjastasid täna memorandumi Poola lihatarnete taastamisest Venemaale. Rosselhoosnad sorri, juht Sergei Tanqwert ütles pärast tseremooniat ajakirjanikele, et kauplemise taasalustamine soodustab riikidevaheliste suhete laienemist. Ta lisas, et viimastel kuudel on spetsialistidel õnnestunud saavutada kompromisse ja loobuda paljudest pretensioonide eest. Venemaa hakkas blokeerima Poola lihakaupu eelmisel aastal, süüdistades Poolat sanitaarnõuete eiramises. Varssavi pidas Venemaa ettekirjutusi poliitilisteks. USA president Bush kritiseeris poliitilist paigalseisu Iraagis, kuid märkis, et riigil on funktsionaalne valitsus, mis on teinud ka edusamme. USA president kinnitas, et Washington jätkab Iraagi valitsuse survestamist rahvusliku ühtsuse loomise nimel. Kongress kiitis heaks Iraagi sõja rahastamise. Tuleval aastal heakskiidu saanud 70 miljardi suurune rahastuspakett hõlmab sõjalist abini Iraagile, kuigi Afganistanile. Täna leidsid USA sõdurit Iraagis Bagdadist põhja poole jäävas diala maakonnas massihaua 26 inimese jäänustega. Haud leiti ühe hoone lähedalt, kus kohalike elanike sõnul tegutses Al-Qaeda piinamiskeskus. Operatsiooni käigus leitigi kahtlusaluse Estonias piinamisriistu ja relvade peidupaiku. Täna hukkus samas maakonnas enesetapu terroristi korraldatud pommiplahvatuses vähemalt 13 inimest. Erakonna Paremjõudude Liit SBS presidendikandidaat Boriss Nemtsov esitas keskvalimiskomisjonile oma kandideerimisavalduse. Need soovid nimetas kandidaadiks SBS-i kongress seitsmeteistkümnendal detsembril. Kuna SBS viimastel üldvalimistel riigiduumasse pääsenud, registreeritakse Nemtsov kandidaadiks vaid siis, kui tal õnnestub 16.-ks jaanuariks koguda enda toetuseks kaks miljonit allkirja. Neitsov kinnitas, et alustab allkirjade kogumisega kohe. Nemtsov Neljas parteide poolt esitatud presidendikandidaat. Enne teda esitasid dokumendid liberaaldemokraatliku partei liider Vladimir Žirinovski, kompartei esimees Gennadi Zjuganov ning ühtse Venemaa kandidaat Dmitri Medvedjev. Kuna nende esitajaks saanud riigiduumas esindatud erakonnad, siis neil enda toetuseks allkirju koguda pole vaja. Informaatikanõukogu ettepanek muuta matemaatika riigieksam kohustuslikuks on tekitanud õpilaste vastuseisu. Õpilasesinduste liit on juba reageerinud avaldusega, kus öeldakse, et kuna eksam pole kõigile õpilastele jõukohane, siis langeb eksami kvaliteet. Eksami kohustuslikuks muutmine ei lahenda probleeme, leiab õpilasesinduste liit, jätkab Riina Eentalu. Informaatikanõukogu ettepanek lähtub sellest, et teadmistepõhine majandus vajab spetsialistide ja teadlaste senisest süsteemsemat ettevalmistust ja kohustuslik matemaatika eksam oleks üks võimalus muude seas. Kindel on see, et matemaatika tähendab loogilist mõtlemist ning õpetab nägema seoseid ja seal on vajalik igas ametis. Miks on õpilasesinduste liit matemaatika kohustusliku riigieksami vastu juhatuse esimees Merilin piipu Langeks meie arvates eksami kvaliteedi ja nii ülikoolid kaotavad oma adekvaatse hindamise kui ka siis keskkooli lõpetamine õpilased soovivad, et riigieksameid muudetaks vabatahtlikuks ja taastaksid siis sisseastumiseksamid ülikoolidest ja see matemaatika riigi riigieksami kohustuslikuks muutmine ei pruugi olla kõike õige lahendus. Tartu Ülikooli õppeprorektori Birute klaasi sõnul on matemaatika üks võtmeoskusi. Õpilaste seisukohalt kui ka arengu seisukohalt on väga oluline see, et meil matemaatika, oskajate tase ja ka matemaatika populaarne baarsus oleks riigis piisavalt suur, seetõttu ma olen ise pigem selle poolt, et matemaatika muuta kohustuslikuks riigieksamiks. Kuid kui matemaatika muuta kohustuslikuks riigieksamiks, siis me ei saaks edasi minna praeguse süsteemiga. Et kõik õpilased teevad ühe ja sama matemaatika eksamil. Siin võiks eeskuju võtta kolleegidest Soomes, kus lapsed, kes õpivad süvendatud ainekursust, teevad siis vastavalt raskema eksami ja need, kellel on lühem aine kursus, on ka kergem eksam. Praegu on matemaatika riigieksamiga kaks väga kurvastavad tendentsi. Nimelt on eksamitulemused väga madalad ja teine, mis on sama halb, on see, et matemaatika eksamit teeb järjest vähem ja vähem koolilõpetajaid. Mina olen lõpetanud ise endise Tartu viienda keskkooli, praeguse Tamme gümnaasiumi ja meie kooli seinal oli selline lauset. Matemaatikat tuleb juba ainuüksi seetõttu õppida, et siis jääb mõistuse korda. Haridusminister Tõnis Lukas Arutades õppekava me kindlasti lähiaastatel sellele teemale pühendame aega ja matemaatika võiks olla ülikoolidesse ja rakenduskõrgkoolidesse saamise eelduseks. Matemaatika, mingi tase, mina pean väga loogiliseks, et ülikoolid ja rakenduskõrg koolid seaksid üheks tingimuseks matemaatilised teadmised isegi ükskõik missugusele erialale vastuvõtmisel aga mis puudutab ühe aine riigieksami kohustuslikuks tegemist, siis see peab ikkagi sobima ühtsesse süsteemi. Ja praegu vabandame võib-olla hoopis riigieksamite vabatahtlikuks muutmist. Algamas on Tallinna heategevuslik talvefestival Marta Grauberg vestles festivali kunstilise juhi Pille lillega. Sel korral on meil natukene rohkem kontserte, esiteks meil on kuus kontserti, ame, kestame siis kuni 12. jaanuarini välja alustame 27. detsembril ja aastavahetust ja läheme veel edasi siis neljas viies jaanuar ja 11. 12. jaanuar, 10 kaheksandal detsembril on siis Kaarli kirikus süüta lastepäeva kontsert ja seal oleme me jällegi kokku toonud väga suure hulga Eesti niisuguseid paremaid muusikuid. Lisaks solistidele kelledeks. Sel aastal on Margarita Voites Hanna-Liina võsa ja Oliver Kuusik on meil siis ka kokku toodud Tallinna festivaliorkestri kammerorkester ja kõlavad väga kaunid jõulumuusika, jõulumeloodiad veidikene klassikalist muusikat, hulkan ja teine suurem kontsert on siis 12. jaanuaril ja see on Jaani kirikus, pealkirjaks on muusikarõõm ja, ja kus ma olen eriline au, siis esitate Marko Matvere, et ja Tallinna saksofonikvarteti ainult koostöös on siis valminud Markol ja minul endal niisugune kaha, mida me siis siin Tallinnas saame, käite kanda? Sellel festivalil on ka ilus eesmärk toetada käo puuetega lapsi ja eelmisel aastal meil tekkis see mõte, sest meid, kogu meie tegevus on heategevustegelikult. Me oleme ju toetus, on, see tähendab seda, et me vahetame eesti muusikuid ja põhiline, millega saame neid toetada, hetkel on siis see, et me saame neile võimaldada kontserte, me mõtlesime, et oleks vaja ka pöörata tähelepanu teistele abivajavatele gruppidele ja ma usun, et puuetega lapsed on küll üks niisugune keelega peaks tegelema ja eelmisel aastal tõepoolest meil õnnestus siis nagu koguda neile 30000 krooni ja sellega nad said muretseda endale muusikainstrumente, sest tegelikult puuetega laste puhul muusika on üks tugevamaid teraapilise vahendeid, lapsed saavad jälle tagasi mingi elurõõmu kuigi neil on see elurõõm võib-olla isegi suurem kui meil, aga nad saavad nagu suuremad suhtlusvõimaluse oma vanematega ja ühiskonnaga. Klassikalise muusikaga õnnestub kuidas raha koguda ja peab olema see tahe, et sa tahad midagi omaenese kõrval märgata. Ja ma arvan, et muusikud, kes on jõudnud väga kõrgele kvaliteedile, nemad tegelikult kõik ikkagi näevad kõike seda, mis toimub meie ümber ja, ja saavad sellest aru, kui palju on siiski neid valdkondi, mida, mida on vaja toetada, mida toetab kogu maa käod. Päevakeskuse direktori Merike Melsase sõnul loodetakse sel aastal kogutud rahaga toetada. Kiskusin muusikat, terapeudi enesetäiendust laulis festivali üks solistina Margarita Voites. Ja ilmast öösel on Eestis vahelduva pilvisusega sajuta ilm, puhub loodetuul viis kuni 11, rannikul puhanguti kuni 15 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on null kuni pluss neli kraadi. Ka homme laval on sajuta ilm, puhub loode ja läänetuul viis kuni 10, rannikul puhanguti kuni 15 meetrit sekundis, õhtul tuul nõrgeneb veidi. Sooja tuleb homme üks kuni viis kraadi. Niisugune mõne päevakaja, mis kandis järjekorra numbrit 17035 kuulmiseni.