Tere õhtust, kell sai kuus, eetris on 15. veebruari Päevakaja stuudios toimetaja Riina Eentalu. Tallinnas linnade ja valdade päevadel arutatakse ja analüüsitakse kõike, mis on seotud kohaliku eluga. Suurtest keskustest väljaspool elavaid inimesi ei tohi hätta jätta, ütles president Toomas Hendrik Ilves. Haridus ja teadusministeerium tänab õpetajaid, kes on edukad olnud eestikeelse aine õppe edendamisel venekeelses koolis. Tõdeti, et õpetajad vajavad rohkem tuge oma keeleoskuse parandamisel ja õppematerjalide ettevalmistamisel. Tallinna linnateatris tähistati ettekandepäeva ka teatri peanäitejuhi Elmo Nüganeni viiekümnendat sünnipäeva. Päeva. Rõhutati, et Elmo Nüganen on eesti nüüdisteatrimaastiku üks tähtsamaid arhitekte. Teater andis välja raamatu Nüganeni arhitektuurimuuseumis on näitus Pärnu kunagise linnaarhitekti Olev Siinmaa loomingust. Siin maa tõi Eestisse moodsad funk, villad aga lõigar rahvuslikku esindusmööblit. Näituse koostaja Mart Kalmu sõnul ei oleks Olev Siinma loomingut ta Pärnust nii atraktiivset kuurortlinna saanud. Taas on sel nädalal tutvumistutvustamis visiidil Hiina asepresident Jean-ping. Washingtonis ei võetud teda aga sugugi vaid naeratuste ja kahe riigi suhteid. Kiitvate kõnedega vastub. Kreeka koalitsiooni juhid andsid kirjaliku tagatise kärpekava rakendamise kohta. Peale selle nõuab laenuandjad Kreekalt täiendava mitmesaja miljoni euro suurust kärbet. Iraan kinnitas valmidust jätkata suurriikidega tuumakõnelusi ja ilmast. Homme on Eestis olulise sajuta ilm, puhub lõunakaare tuul ja külma on seitse kuni 13 kraadi. Kuidas vältida Eesti muutumist vaid mõnda suuremasse linna koondunud riigiks, küsis president Toomas Hendrik Ilves täna. Linnade ja valdade päevade avamisel. Oleme kaugel asub töökoht, ei ole tööl käia. Loodav riik peab läbi oma asutuste ja ettevõtete soodustama töökohtade olemasolu Nende loomist väljaspool suuri linnu. On see siis riigi ametiasutuste säilitamine maakonnakeskustes või riigile kuuluvate ettevõtete teenuste toetamine. Riigil tuleb aidata lahendada ka olukord, kus vajalike töökohtade loomine maaliad energiafirmaga liitumistasude taha sest need ei ole alustavale ettevõtjale lihtsalt jõukohased. Ka suurtest keskustest väljaspool elavaid inimesi ei tohi üksi ja hätta jätta, rääkis riigipea. Riik ei saa riigist ära kaduda, kinnitas president Ilves. Ja Mall Mälberg ajas linnade ja valdade päevadel osalejatega juttu. Eestimaa omavalitsuste liidu juht Jüri Landberg peab kõige olulisemaks, et arutataks planeerimise sidumist majanduse rahaga. Kõige suurem mure ongi siinkohal tema sõnul raha ja suhtlemine keskvõimuga. Kahjuks väga palju asju suunatakse meile, alati öeldakse, et kes sellega hakkama saama, no kindlasti oma siis nemad on kõige lähemad rahvale, küll omavalitsused teiega tegelevad ja kui tegelikult nemad on pahad. Linnade Liidu tegevdirektor Jüri Võigemast on samuti mures raha pärast. Juba neljas aasta läheb kohalikele omavalitsustele kärbitud tulubaasiga, mis tehti seoses majanduslangusega ja loomulikult on meie taotlused taastada kohalike omavalitsuste tulubaas, taastada kohalike omavalitsuste teedevahendid. Paikuse vallavanem Kuno Erkmann kinnitab, et tema tuli Tallinnasse sooviga kuulda ja rääkida sellest, mida on suurepäraselt tehtud, millega kohapeal hakkama ei saada ja miks ei saada ja teha siis need asjad keskvõimule selgeks. Siin on kaks asja, et üks on ressurss, mis meid piirab, ressurss on teada, et seal riigis ühine, aga võib-olla me peaksime siin poliitilised sellised otsused vastu võtma ja ütlemegi, et noh, kui näiteks teede puhul, mis on, kus omavalitsused saavad väga pisku ehk ütleme, viis protsenti teedele, minevatest rahadest ja omavalitsused neid on kaks kolmandikku, siis ei ole võimalik seda ülesannet täita ütlengi politsei viie aastaga, kuidas ta annab omavalitsustele, siis saame omavalitsuse teed korda. Võtame nüüd omavalitsuse seisukoha pealt, et kui inimene on kuskil 10 20 kilomeetrit kauge tõmbekeskusest ja kui tal ei ole võimalik liikuda, siis temal on eksistentsi algne küsimus ja siin ei aita enam, et meil ei ole raha või kõik, me peame selle lahendama. Mitmed koosolijad tõid esile ka koolieluga seotud Jüri Landberg. No me loodame, et me suudame ka, arvestades eilset läbirääkimist haridusministeeriumiga minna üle nii-öelda kaeviku säält või ütleme, ajakirjandus sõjaltava konstruktiivsele täpsele tööle märkisin ära täpselt nii ka seisukohad maha, mis sa kuidas mida, millest aru saada. Jüri Landberg kui maaomavalitsuste juhte ei muretse eriti sellepärast, et inimesed maalt linna lähevad. Eks kindlasti käib see rotatsioon, aga tegelikult inimesed toovad maale ka tagasi, kõik ei taha linnas elada. Ma arvan, et see esimene ring, kes on nagu linna läinud, selle põlvkond hakkab aru saama, et ega siin linnas kõige parem ei olegi. Need, kes armastavad ikka vabadust ja natuke väljas käia, rahulikult, need tulevad tagasi. Kui me saame kommunikatsioonid, kordab kaugtöö põhimõtteliselt korda, siis inimesed väga hea meelega töötavad maha. Välisminister Urmas Paet kommenteeris Venemaa välisministeeriumi tänast avaldust, kus taotletakse riigikogus vastu võetud iseseisvuse taastajate tunnustamisavaldust. Paraku ei sobi Venemaa välisministeeriumi esindaja jätkuvalt mõistlik ja et eesti inimeste olulisim eesmärk oli alates 1940.-st aastast demokraatliku ja vaba Eesti riigi taastamine. Natsi-Saksa ega Nõukogude okupatsioonivõimud ei soovinud Eesti iseseisvuse taastamist. Vastasel korral oleks eestipärast teist maailmasõda saanud iseseisva riigina edasi areneda nagu suur osa Euroopast. Seega võiksid Venemaa esindajad ükskord lõpetada jutu fašistlikest käsilasteks minevikku võltsimise eest. Tunnistada seda, mis tegelikult 20. sajandil Eestiga juhtus. Ehk Eesti kaotas Natsi-Saksamaa ja Nõukogude Liidu okupatsiooni tulemusel pikaks ajaks oma iseseisvuse. Kümned tuhanded inimesed. Eesti tunnustab kõiki neid, kes aitasid kaasa demokraatliku Eesti iseseisvuse taastamisele. Selles ei ole mingit vastuolu Eesti suhete arendamisel nii Venemaa kui ka teiste riikidega, ütles välisminister Urmas Paet. Jätkamegi sõnumitega välismaalt Margitta otsmaa. Eurotsooni esindajad kaaluvad Kreeka teise abiprogrammi edasilükkamist, aga nii, et see ei põhjusta Kreeka kontrollimatut. Maksejõuetus teatavad mitu Euroopa Liidu allikat. Viivitus võib kesta Kreekas aprillis peetavate valimisteni. Kuigi Kreeka uus 30 miljardi eurone abipakett on enam-vähem koos, ei ole eurotsooni rahandusministrid rahul Kreeka poliitiliste liidrite käitumisega kokkuleppe täitmisel. Seni ei ole selge, kas Kreeka riigivõlg, mis praegu moodustab 160 protsenti sisemajanduse kogutoodangust suudetakse kokkuleppega langetada Aastaks 2020 120 protsendini nagu nõuavad Euroopa Liit, IMF ja Euroopa keskpank. Mitu riiki nõuab, et lepet ei sõlmitakse enne, kui Kreeka on võtnud konkreetsed kohustused, mida ei saa pärast valimisi muuta. Kreeka koalitsiooni juhid saatsid täna Euroopa ametnikele nõutud kirjalikud tagatised kärpekava rakendamise kohta. Neid nõuti päästepaketile juurde pääsuandmiseks. Täna õhtul toimub ka euroala rahandusministrite telefonikonverents Kreeka küsimuses. Uudisteagentuuri Reuters teatel on aga Kreeka neli suurimat panka andnud 800 miljoni euro suuruse tagatise, mida Soome nõuab Kreeka abipaketi toetamise tingimusena. Saksamaa keskpanga presidendi Jens Viidmann ei näe probleemi, kui Euroopa keskpank peaks tahtma müüa Kreeka abistamisele raames Kreeka võlakirju, kuid avaldas kahtlust, kas valitsused soovivad neid osta. Iraan esitas Euroopa Liidu välispoliitika juhile Catherine Ashtoni-le kirja, milles kinnitas valmidust jätkata suurriikidega vaikimisi oma tuumaprogrammi üle. Iraan laadis täna ka esmakordselt Teherani teadusreaktorisse kodumaalt ostetud kütusevardad. Seda jälgis ka president Mahmoud Ahmadinejad. Iraan on kuulutanud protseduuri tehnika saavutuseks, mis näitab, et islamivabariik on suutnud lääneriikide ja ÜRO sanktsioonidest hoolimata läbi teha kogu tuumatsükli ja saada 20 protsendini rikastatud kütust. Venemaa välisministeerium teatas, et katsed isoleerida Süüria president rendiBashar al-Assadi režiimi on viga ja üksnes dialoog tooks lõppu vägivallale. Välisminister Sergei Lavrov hoiatas haagis peetud kõnes välise sekkumise eest Süüria vägivalda. Venemaa, kes tarnib relvi Assadi režiimile ja kellel on Süüria rannikul mereväebaas, pani koos Hiinaga veto ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonile, milles mõisteti hukka protestijate mahasurumine. Süürias on Assadi võimuvastased meeleavaldused kestnud 11 kuud andis president Bashar al-Assad korralduse panna riigi uus põhiseadus 26. veebruaril referendumile. Uue põhiseaduse kavandi kohaselt valitseb rahvas mitmeparteisüsteemis, mis tugineb islamiseadustele. USA-s on sel nädalal tutvumistutvustamis visiidil Hiina asepresident Jean Ping, kellest saab sel aastal tõenäoliselt Hiina kompartei uus juht ja tuleval aastal Hiina riigipea. Washingtonis ei võetud teda kasukaid sugugi vaid naeratuste ja kahe riigi suhteid kiitvat kõnedega vastu. Neeme raud jätkab. Kõige otsekohesem hinnangut USA ja Hiina suhetele ei kuulnud Hiina asepresident eile valges majas president Barack Obamaga kohtudes vaid Ühendriikide välisministeeriumis toimunud lõunasöögil asepresident Joseph Bidenilt, kes luges väga otsekoheselt ette rea valdkondi, kus Ameerika Hiinaga ei nõustub nende seas pekingi. Otsus vetostada koos Venemaaga ÜRO julgeolekunõukogus Süüria-teemaline resolutsioon. USA ja Hiina nägude härra asepresident märkisite ei ole alati kõigis küsimustes samal arvamusel. See näitab aga meie suhete tugevust, et saame erimeelsustest avameelselt rääkida. Me nägime seda äsja ÜRO julgeolekunõukogus toimunud Süüria-teemalisel debatil. Biden rõhutas, et USA-le ei ole midagi Hiinaga maailma areenil konkureerimise vastu, kuid konkurents peab olema õiglane. Praegu ei mängi Peking Washingtoni arvates aga ausat mängu. Hiina soovimatus lasta vabaks oma valuutakurss annab talle maailma areenil eeliseid. Hiina asepresident märkis omalt poolt tõlgi vahendusel, et kohtumisel tõusid ka riikide vahel pikka aega pingeid tekitanud inimõiguste teemad. Me jätkame, arvestades Hiinas valitsevaid olusid sammude astumist inimõiguste tagamise vallas, ütles Tsee Champing. Hiina praegune asepresident, tulevane riigipea hakkab olema USA jaoks erakordselt oluline poliitik. On juba Washington kuulutanud, et käesolev sajand on riigi välis- ja kaitsepoliitikas Aasia sajand ning Hiina on ka USA suurim võlausaldaja. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Neeme raud, New York. Draamateatrisse kogunesid õpetajad, kes on tublid olnud eesti keeles õpetamisel vene õppekeelega koolides. Tunnustusüritusel tervitas õpetajaid haridus ja teadusminister Jaak Aaviksoo ning tänutäheks pakuti vaadata etendust kolm õde Kai Vare käis kohal. Haridus ja teadusministeerium kutsus täna kokku need tänu kellele on viimaste aastate jooksul arenenud eestikeelne aineõpe vene õppekeelega koolides tunnustatakseni, õpetaja, koolijuhte kui ka organisatsioone. Ministeeriumi üldharidusosakonna juhataja Irene Käosaar on rahul, et protsess on käima lükatud. Need koolid, kus alustati varem, on ka paremaid tulemusi saavutatud, aga algus on kõikjal tehtud. Käosaare sõnul tuleks nüüd rohkem tähelepanu pöörata õpetajate toetamisele, arvestades nende erinevat tausta. Osa õpetajaid on need, kes on, ongi erialalt bioloogid või keemikud näiteks on enne oma ainet õpetanud vene keeles ja nüüd siis lähevad üle eestikeelsele õppele. Nende puhul on oluline tagada imeline tugi, et neid veel toetada, kuidas keelt arendada õpilastel ja, ja võib-olla ka iseendal õpetajad, kes on tulnud näiteks eesti õppekeelega koolides, nende eesti keel on puhas, aga võib-olla nendel ei ole piisavalt metoodikat, kuidas oma ainet õpetada teiskeelsele lapsele, et me peame suutma iga üksikul juhul leidma selle võtme, kuidas õpetajat toetada. Küsisin Kohtla-Järve Ahtme gümnaasiumi Eesti ajaloo ja eesti keele õpetajalt Jelena Jakovlevalt, mille pärast ta muret tundis, kui pidi hakkama eesti keeles õpetama ja kas need hirmud ka täitusid? Hirm oli see, et lapsed ei saa aru, et võib-olla neil ei ole nii huvitav kuulata eesti keeles seda ainet, et ma ei oska nii ilusasti seletada, sellised hirmud olid, kes osutusid tõeks, läks normaalselt, ma ütlen, et üks periood on juba möödas ja saan öelda, et need tublimad õpilased, kes on motiveeritud, said hakkama ja siis neil läks päris hästi. Aga need nõrgemad nad nõrgemad ka teistes ainetes, nendel olid muidugi probleemid sellega. Ja kuidas saaks õpetajaid aidata, et teil oleks kergem seda ülesannet täita, mida teil vaja oleks? No näiteks kui rääkida Eesti ajaloos, siis neid valmis töölehti, võib-olla see ettevalmistus võttis väga palju aega. Just tekstide kohandamine ja võib-olla teiste sõnadega seletamine need, et tegin kõik ise. Üks tunnustuse pälvijatest on integratsiooni ja migratsiooni sihtasutuse keelekümblusprogramm. Maire Kebino keelekümblusprogrammist rõhutas, et kõige olulisem on motivatsioon. Eks iga kool, iga koolijuht näeb oma koolivõimalusi ja vajadusi kõige selgemalt ja kui me keskendume lapse ehk õpilase vajadustele ja võimalustele olevikus, siis kindlasti mida varem me selle peale mõtlema, et mida varem me kavandame laste valikuvõimalusi, pakume neid, seda tõhusam see kindlasti on ja, ja kindlasti koolijuhi hoiakutest ja, ja ütleme usus, rikku sõltub väga palju kogu kooli personali hoiakud valmisolekud hakkama saamine ka kindlasti. Ma arvan, et hariduselus on praegu väga palju muutusi ja muudatusi ja, ja iga muudatus toob teatud vastuseisu vastuolu ja igas inimeses isiklikult eeldab ta valmisolekut leida need motivatsioonid ja võib olla Merlus ja põhjused, miks edasi õppida. Mik olla muutustega kaasas. Elektrikatkestus Otepääl praegu toodi niisugune sõnum täna ja alates kella 17. Null seitsmest on elektritoiteta Otepää piirkonna elektritarbijad. Katkestuse põhjustas välja lülitanud infotoite. Katkestus on tingitud ka asjaolust, et samal ajahetkel on remondis. Eesti Energia jaotusvõrgule kuulub Otepää elektriga, varustab 35 kilovatine liin. Elering tegeleb rikke kõrvaldamisega ning vabandab elektrikatkestusest tingitud ebameeldivuste pärast. Aga jätkame kultuurilooga. Tallinna linnateatris oli täna ette kanda lavastaja lugeja, näitleja Nüganen. Sellega tähistati Elmo Nüganeni viiekümnendat sünnipäeva ja Mall Mälberg, kes teatris. Elmo Nüganeni loomingust rääkides ütles teatriteadlane luule Epner, et Nüganen on meie nüüdisteatrimaastiku üks tähtsamaid arhitekte selle kujundajaid, kusjuures ta ei ole olnud luule Epner sõnul radikaalne teisiti tegija või uuendaja. Ta on olnud traditsiooni uuendaja. Poliitikas on aeg-ajalt räägitud näiteks seda, et ta ei ole piisavalt sotsiaalne. Leiad see, oleks mingi mõistlik ettaheide Nüganen on sotsiaalne küll. Kui ta lavastab klassikat, ütleme Tammsaaret, siis see räägib ka meie ajas. Ta ei tee küll lahtiselt poliitilist teatrit, aga las seda teevad. Teised ja kassetttraditsiooni hoidmine, mida kriitika teinekord ei ole nagu väga heaks kiitnud on minu meelest just praeguses teatripildis üks täiesti jõuliselt värske ja uus asi. Elmo Nüganen ise ütles, et ta tunneb end sünnipäeval poisikesena. Esimene üllatus tuli talle hommikul, kui ta viidi Toompeale teatrikooli musta saali, kuhu olid kokku tulnud tema õpilased. Need kursused olid kõik koos, laulsid mul muidugi klomp kurku, eks ole, ja silmad vesiseks hakkasin kohe midagi muud tegema, et, et sellest nii-öelda hingeliigutusest üle saada. Ja nüüd tule siia, kus siin on ettekanded, ma tajun, et üsna suur hulk energiat kulub selle peale, et vaadata seda asja kõrvalt, kuulata seda, aga mitte võtta seda väga südamesse, sest nii kui sa lased need emotsioonid Ligisest nende aastate jooksul praktilisi iga inimesega seob ju väga-väga palju, eks ole, kui seal seisma korraks vaata talle silma, siis sa võidki niimoodi siia seisma jääda ja, ja kõik, aga kõik oli õige. Ehk inimene on palju keerulisem ja vastuolulisem sõnavõttudest võib jääda mulje kui küllaltki nihukesest positiivsest lavastajast ja ma ei tea, mis seal keelepidu läbi on, mis on esimene suurem, siis proovime praegu siis hakkama saada Tšehhovi noorpõlvejutustusega, mis ta siis kirjutas pseudonüümi all antoshontee. Need on niisugused kurbnaljakad lood ja sellest tuleb siis komöödianimetusega maailmale nähtamatud pisarad. Pärast ettekandepäeva esitleti raamatut Elmo Nüganen, esimene vaatus, mille koostas ja andis välja Linnateater. Raamatus on erikaasteeliste pilke Nüganenilt ja ka tema endaga tehtud intervjuusid. Üks raamatu koostajaid, teatri dramaturg Triin Sinissaar. Minu meelest kõige toredam on see, et kõik need inimesed, kelle poole me pöördusime ja palusime neil Elmust kirjutada, mitte keegi ei öelnud ära see soe suhtumine, mis kõigist nendest lugudest välja paistab. See teeb ikka väga palju rõõmu. Arhitektuurimuuseumis avati näitus, rannalinn, seen, rõdu ja viinakapp. Näitusel saab ülevaate Pärnu kunagise linnaarhitekti Olev Siinmaa loomingust. Kai Vare jätkab. Olev Siinmaa-arhitektuuriloomingut saab näha nii mitmete senitundmata vanade kui uute 2011. aasta olukorda jäädvustavate fotode kaudu. Esmakordselt on riigiarhiivi kaustadest välja toodud paljud originaaljoonised. Näituse koostaja Mart Kalm usub, et ilmu Olev Siinmaa ta oleks Pärnu linna saatus olnud teine. Tühja see Pärnu linn oleks suvepealinnaks kui siin, ma ei oleks talle Eesti ajal niisugust nivood atraktiivset visuaalset vormi andnud. Et selles mõttes see näitus on praegu kõikidele omavalitsustele väga hea näide sellest, kui sa tahad planeerida atraktiivset keskkonda, siis õpi sellest, kuidas Pärnu linn asutas linnaarhitekti. Siinmaa nautis oma funkviljadega populaarsust ka oma eluajal. Funktsionalismist oma olemuselt kosmopoliitiline moodsasse maailma, mis, miks Eestis ta nii hästi vastu võeti, oli ju see, et Eestis ei olnud niisugust oma Evoilist minevikku mõnime kuskilt köhi talast päri, soojad ja nii edasi kõik sealt tulnud, meil ei olnud eesti kuningate lossi ega midagi niisugust oma Hewoilise ajaloo puudumine tegi eestlase väga vastuvõtlikuks kõigele uuele pangakunstile. Noh, siin ma ei olnud, ütleme lüpsta ei olnud nii edumeelne, et oleks nii-öelda rahvusvahelise avangardiga suutvat suhestuda, aga ta püüdis olla nii moodne kui võimalik selles teema Kumevate vormidega betoonseened ja kõik selline noh, ikkagi väga Eesti oludes peaaegu kõige kaugemale minev moodsa arhitektuuriga kaasamine. Erilise haruldusena saab arhitektuurimuuseumi näitusel kokku suur hulk sõdadevahelise Eesti kõige hinnalisemat esindusmööblit mis mitte kunagi varem pole neist kabinettides lahkunud. Näitusel on väljas eestiaegne juhtide esindusmööbel on toodud presidendi esinduskabineti mööbel Kadriorus esimest korda väljuv Pätsi loodud keskkonnas, mis on üle elanud Meri ja Rüütli ja elab üle. Aga nüüd ilvese eks ole või näiteks on välja toodud ka esimest korda. Kabinetis on Eesti pangadirektori kabineti mööbel, mille siin kavandas juba üle 10 aasta vanem, kui see praegune Eesti Panga. Kuna Estonia puiestee Kentmanni tänava nurgal valmis sai ja samuti riigikogu hoones on toodud omaaegne Eenpalu korteri peaministri ametikorteri salongi mööbel, mis, mis praegu teenib, siis leia karter poja loodud uues kujunduses. Tema ülesandeks on olla kohvinurk. Riigikogu spiiker Ene Ergma kabinetis. Näitus Olev Siinmaa loomingust arhitektuurimuuseumis vaadata 18. märtsini. Näitusega koos ilmub ka kolmesajaleheküljeline kataloog. Eeloleval ööl on Eestis olulise sajuta ilm, puhub muutliku suunaga tuul üks kuni viis meetrit sekundis. Külma on 12 kuni 18, mandril kohati 20 kuni 23 kraadi. Päeval püsib olulise sajuta ilm, puhub enamasti lõunakaare tuul üks kuni seitse meetrit sekundis, õhtul rannikul kaheksa kuni 13 meetrit sekundis ja külma on seitse kuni 13, rannikul paiguti viis kraadi. Te kuulsite Päevakaja, stuudios oli Riina Eentalu kuulmiseni.