Kell on kuus õhtul, uudistetoimetus teeb kokkuvõtte neljapäeva 16. veebruari olulisematest päeva sündmustest. Stuudios on Uku toom. Eestis on loomisel elektriautode üleriigiline kiirlaadimispunktide võrklepinguga. Ostetakse ligi 200 elektriautode kiirlaadijad koos nende paigalduse, hoolduse ja haldamiseks vajaliku operaatorteenusega viieks aastaks. Riigikogu väliskomisjon soovitab vähendada Eesti saatkondade arvu Euroopas. Rahandusminister Jürgen Ligi sõnul näitab Kreeka üles tahet täita euroliidu nõudmised esmaspäeval. Nad peaksid eurogrupi rahandusministrid otsustama täiendava abi andmise. Grega karistamise või väljaviskamise operatsioone ei alustata. Annan sanktsioonidega silmitsi seistes teatanud, et on valmis ummikusse jooksnud kõnelusi kiiresti jätkama ja tahab teha uusi ettepanekuid. Egiptuse mõjukas moslemi vennaskond ähvardab rahulepingu Iisraeliga üle vaadata. Kui USA peatab Egiptuse abistamise Eestisse on sel aastal oodata tervet taadi vene kultuuriga seotud tippartiste kogu maailmast. Käivitub esmakordselt kultuurifestival kultuurikultus ja näiteks on Tallinna oodata monoetendusega prantsuse filminäitlejat Marina Vladid, kes oli teatavasti Vladimir Võssotski abikaasa. Eesti ja Läti ühise tõlkeauhinna pälvis Kalev Kalkun Nora ykste romaani Neitsi õpetus eesti keelde tõlkimise eest. Härra linnapea Andres Jaadla mõisteti Viru maakohtus süüdi korruptsioonivastase seaduse rikkumises. Reformierakonna Rakvere piirkonna juhatus nõuab Jaadla lahkumist linnapea kohalt. Ilm on täna olnud vahelduva pilvisusega, komme kisub sajule ja külma on öösel viis kuni 18, homme päeval viis kuni 10 kraadi. KredEx tutvustas täna üle-eestilise elektriautode kiirlaadimisvõrgustiku loomise kava ja Margitta, otsmaa teeb sellest ülevaate. Kiirlaadimistaristu eesmärk on tagada elektriautokasutajatele kindlustunne, et ka pikema sõidu või ootamatult külmema ilma korral on võimalus alati autod kiiresti laadida. Praegu on KredEx'il kokkulepe 160 kiirlaadija paigaldamiseks, 60 maanteedele ja 100 asulatesse. Mirje Adler Kredexist selgitab. Kõikidel põhimaanteedel ja ka võrgustikku sobivatel kõrvalmaanteedel kõikides vähemalt 5000 elanikuga asulas sõnas, saab laagris vähemalt üks laadimispunkt olema ja lisaks ka olulisemates sadamates nagu Tallinna sadam, Rohuküla-Heltermaa, Virtsu ja Kuivastu. Et kui tahtmist üle mere sõita, siis ka enne seda või pärast seda saab samuti oma autot laadida. Taristukaarti saab vaadata elektromobiilsuse projekti ehk ELMO kodulehel. Praegu käib kiirlaadimispunktide asukohtade projekteerimine. Võrguettevõtet ehitanud liitumispunktini, siis energia kohtuv või VKG ja edasi liitumispunktist kuni ja nii koos Eesti Energiaga. Plaan tehakse eraldi piirkondlikud hankele, siis ettevõted ehitaksid meile need valmis kuni vundamendile välja, et siis pärast seda võimalust postina vundamendi peale paigaldada. Elektriauto soetamiseks maksab KredEx ka toetust. Mirje Adleri sõnul on praeguseks laekunud 20 taotlust ja üheksa autot on juba väljastatud. Ja taotlejaks võib olla nii era- kui juriidiline isik toetanud kuni 18000 eurot auto kohta ja me toetame siis nii soetamist ja liisingu esmast sissemakset, pluss siis veel niinimetatud kodulaadija paigaldamist kuni 1000 euro ulatuses. Jarmo Tuisk majandus ja kommunikatsiooniministeeriumist rääkis, et praegu saab osta vaid pisiautot, mis sobib linna või pere teiseks autoks. Tulemas on aga veidi suuremat pereautod. Kiirlaadijate paigaldusega tegeleb ABB, selle juht Mart Tuuling. Kui vaadata praegu teema kodulehekülje pealt, siis maailmas on praegu püsti 1000. Paljud oli üks 100 kiirlaadijat. Nendest suurem osa on Jaapanis, 160 on Euroopas ja nüüd ma panen Eestisse 200. Ta on põhimõtteliselt nagu tavaline bensiinijaamas, on ankur ta disainitud elektriautode laadimiseks nii alalisvooluga, mis on kiirlaadimine kui ka vahelduvvooluga kiirlaadimine tähendab siis seda, et laadimine on kuni 80 protsendini maksimaalsest poole tunniga. Kiirlaadija kasutajatele pannakse nii Elmo kodulehele kui ka laadimispunkti üles info. Valitsus saatis riigikogule arutamiseks uue korruptsioonivastase seaduse eelnõu. Seaduse eesmärk on tõhusam korruptsiooni ennetamine, selleks täpsustatakse ametiisikute piiranguid ja kohustusi, muudetakse huvide deklareerimise süsteem tõhusamaks ning sätestatakse vastutus. Seaduse rikkumisel. Tähendab halduskoormust, suurendab läbipaistvust avalikus sektoris ning tõstab korruptsioonivastast teadlikkust ühiskonnas. Eelnõuga sõnastatakse ümber ameti ümber ametiisiku mõiste ja määratletakse ametiisiku kohustused, täpsustatakse ametiisikute tegevus- ja toimingupiiranguid ja ka korruptiivset tulu mõiste ning rahandusministeeriumile ligi rääkis täna valitsuse pressikonverentsil Kreekast. Eile hilisõhtul toimus järjekordne eurogrupi rahandusministrite telefonikonverents, kus otsuseid ei langetatud, kuid Ligi sõnul oli arutelu keeruline. Samas tõdeti, et Kreeka tegevus on viimastel kuudel liikunud paremuse poole. Juba pikemat aega on olnud etteheide, et Kreekal ei täida oma lubadus, et siis nüüd viimasel ajal hästi jõuliselt nõudmised, mis neile on esitatud, on andnud konkreetsed vastused ja nad on kärpinud 325 miljoni arvel selle aasta seda eelarvet, mis on sümboolselt väga oluline, vigade parandus, see programm siis lähenenud nendele parameetritele, mis siis riigijuhid omal ajal, see oli vist üheksa detsember seadsid, et laenukoormus väheneks 20.-ks aastaks 120-le protsendile. Programm oleks piiritletud summa, summarum on see 170 miljonit koos eelmise programmiga, aga see teine programm nii-öelda täiendusena on suurusjärgus 130 miljardit selle üle siis vaidlus käima, need on hästi palju muutujaid kogu selles võrrandis. Detailid on hästi lahti, arutelud on hästi keerulised, aga ütleme, atmosfäär on muutunud lubavamaks Kreeka poolt ega on hästi keerulises sisepoliitilises olukorras. Valimised on lähenenud, võib öelda, et äärmuslikud erakonnad on populaarsust võitnud aga kaks suuremat parteid on nii nagu nõutud, andnud siis kirjaliku kinnituse, et ka peale valimisi jäädakse oma lubadustele truuks. Tekitab muidugi kahtlusi, et kas need populaarsust kasvatanud erakonnad ei peaks ka alla kirjutama, kas on võimalik nendelt saada selle nõusolek või mitte spekulatsiooni palju, enamik neist on valed. Aga tegelikult on tõepõhja paljudel ka olemas, siis ma arvan, et, et me liigume ikkagi otsese poole ja samas on ka üksmeel selles mõttes, et, et keegi ei ole alustamas mingit kreeka välja viskamist, karistamise või mingeid operatsioone. Ja no mis asjad veel on, mida oleme Kreekalt nõudnud tööturu reform ja kogu reformipakett see pühapäeval. Nii suure debati järel ja suurte rahutuste taustal võib öelda, vastu võeti, on oluline märk eurogrupile, nii et liigume edasi. Nüüd tänased olulisemad välisuudised ja Kai Vare Iraan on sanktsioonidega silmitsi seistes teatanud, et on valmis ummikusse jooksnud kõnelusi kiiresti jätkama ja tahab teha uusi ettepanekuid. Samas kinnitas Iraani president eilses telepöördumises, et ei tagane tuumaplaanidest. Vaatlejate sõnul annab seevastuolulisi signaale ja raske on Iraani tegelikke kavatsusi aimata. Prantsusmaa hinnangul võib Teheran olla nüüd siiski valmis oma tuumaprogrammi arutama. Iraan tegi ettepaneku kõneluste jätkamiseks Euroopa Liidu välispoliitika juhile saadetud kirjas. Mingit selgitust uute ettepanekute kohta ei antud. Egiptuse mõjuka moslemi vennaskonna teatel vaadatakse 1979.-le aastal Iisraeliga sõlmitud rahuleping üle, kui USA katkestab Egiptuse abistamise. Washington pole rahul Egiptuses tegutsevate valitsus ste organisatsioonide suhtes algatatud uurimisega, mille käigus on kinni peetud üle 40 aktivisti, sealhulgas ka 19 ameeriklast, kellel ei lasta Egiptusest lahkuda. Washingtoni teatel seab see ohtu Egiptuse abistamise. Egiptus on üks suuremaid USA abisaajaid pärast Iisraeliga rahuleppe sõlmimist ning moslemi vennaskonna sõnul on Egiptuse abistamine kokkuleppe osapoolt võetud kohustus. 79. aastal. Lepinguga sai Egiptusest esimene araabia riik, mis Iisraeliga rahu sõlmis. Ühtlasi kinnitas Washingtoni liitlassuhted Kairoga Hosni Mubaraki kolmekümneaastase valitsemise jooksul, samas kui moslemi vennaskond oli Mubaraki ajal keelatud. Liibüa relvarühmitused ohustavad riigi julgeolekut ja stabiilsust hoiaku läbi inimõigusorganisatsioon Amnesty International. Amnesty avalikustab homme Liibüa ülestõusu aastapäeva puhul aruande, mille järgi on alates septembrist surnuks piinatud vähemalt 12 vangistatud isikut. ÜRO teatas veidi aega tagasi, et relvarühmitused on kinni võtnud ligi 8000 endisele liidrile Muammar Gaddafi lõustavat inimest. Liibüa ajutine valitsus üritab oma võimu kehtestada, aga vaatlejate sõnul ei ole nad relvarühmitusi eriti oma kontrolli alla saanud. Süüria valitsusüksused on kinni võtnud mitu opositsiooni eestvedajat. Teiste seas on kinni peetud ka ülestõusu ikooniks muutunud veebipäevikupidaja. Jaa. Razan Kasavi, teatasid opositsiooni esi tajad. Vahistatud on ka ajakirjanik ja aktivist, Maren tarvis, tema abikaasa ja veel kümmekond inimest. Darwisson, süüria sõna- ja ajakirjandusvabadusekeskuse juhataja. Seekordse kinnipidamise põhjused on teadmata. Niga savi, kui tarvis, on ka varem vahi all olnud. Riigikogu väliskomisjon kiitis oma tänasel istungil heaks arvamus Eesti välisesinduste võrgustiku kohta ning arvestades Eesti piiratud ressursse, teeb väliskomisjon valitsusele ettepaneku kaardistada ja läbi mõelda erinevate ametkondade ja asutuste esindatuse vajalikkuse eri riikides ning kaaluda lähiajal saatkondade arvu vähendamist Euroopas. Väliskomisjoni arvamus tugineb komisjoni poolt tellitud uuringutele ja kuulamistele ning sisaldab komisjonipoolseid järeldusi ja soovitusi vabariigi valitsusele. Komisjon ootab valitsuse ülevaadet soovituste elluviimisest käesoleva aasta lõpuks. Väliskomisjonilt on seisukohal, et Eesti esindatus üleilmastuvas ja üha kiiremini kiiremini teisenevad maailmas peaks muutuma mitmekesisemaks ja läbi mõelda maks. Eesti julgeoleku ja majanduspoliitilisi huve silmas pidades peaksid traditsioonilisele diplomaatiale julgemalt lisanduma ka uued tegevusalad ja vahendid väljuvad klassikalisest välissuhtluse mudelist ja komisjon leiab, et Eesti kui väikeriik peab suunama rohkem vahendeid Eesti tutvustamisele maailmas ja Hoodka hoolt kandma Eesti rahvusvahelise kuvandi teadliku kujundamise eest. Jätkame kultuuriteemadel, Eestisse satub Vene kultuuri esindajaid suhteliselt harva. Seda tühikut üritab täita 13. märtsil algav festival, mille nimi on kultuurikultus. Täna räägiti sellest lähemalt ja meile räägib nüüd sellest lähemalt Indrek Kiisler. Festivali eesmärk on näidata, et vene kultuuri sünni pelgalt ainult Venemaal vaid tegemist on ikkagi ülemaailmse nähtusega. Festivali korraldaja Adolf Käis, kes on kultuuriürituste korraldamisega tegelenud Eestis 20 aastat, ütles, et lõpuks on aeg panna kokku festival tema isikliku maitse järgi. Ta tahaks ütelda publikule ta, et, et mul on selline maitse, mõned kollektiivid meeldivad. Ma nende peras käisin üle euroopa, otsisin, korjasin kokku ühe kaasse oma kerja, nägin, et üldiselt aasta jooksul publikule parem vastuvõtt, see kuidagi planeerid, omad ajad ja peale selle igas erisused on mingisugune selline ootamatus, mis võib-olla peab kogu aeg sellest rääkima, tõestama publikule, tulete vaata tema selle eest vastutama. Jutt on, et see kõik meeldib. Ja kuigi olnud Tip tähed fessioonismi püüdma, Marino laadibki suva Prantsusmaalt siia oma unikaalse etendusega, mis pühendud oma mehele Vladimir Võssotski-le on näiteks see selline tšello mängija nagu päris lastroil joostes pole kunagi käinud ja ma katsun kõikvõimalikesse saab, saabub siia koos Mustoneni orkestriga vapustas mängi täitsa unikaalse kavaga. Nii et kõik oli seal ka, võib läbi vaadata ainult ühte ütelda, et see on minu isiklik maitse või ta võib mitte meeldida teile, ta võib meeldida. Enamik esinejatest pole kunagi Eestis käinud näiteks viini Johann Straussi orkester Nii palju oleme eksinud väga tihti instressaaris aga siin ja kui näiteks eesotsas üldisele festivali avamiseks ma kutsusin selle mehe helkasin Nick Rootsis, kes täiesti unikaalne nähtus, kes ütleme, kultuuril on pühendanud terve oma elu ja tõestanud kõrge kultuuriväärtus meie elus. Meie publiku maitse mitte ainult meilegi terves maailmas on tohutult langenud. Peab päästma kuidagi noort põlvkonda, et vanemad oleksid hoolitsevad, võtaks kaasa oma lapsed, tuleks üritusele, näiteks on selline protsess olema, selline peab olema balleti, selline peab olemas. Foonia orkester. Festivali programmi teine kokkupanija Artur Rauhiainen selgitas veel kord esinejate valikut. Et neid ühendab tegelikult selline vene kultuur, võib-olla vot see on selline stiil või selline nagu kõige olulisem joon, mis ei tähenda, et nad oleksid nagu küsinisse venelased näiteks ka Marina paadi, kes on küll Prantsusmaalt ja prantslane ja suurepärane laulja ja tantsunäitleja, aga ta on olnud Vladimir Võssotski abikaasa ja kindlasti tajub ja tunneb Saari kultuuri kõige paremini. Tänavuse Eesti, Läti ning Läti-Eesti tõlk. Auhinna pälvis Kalev Kalkun Noraykstena romaani Neitsi õpetus tõlkimise eest eesti keelde võite kuulutasid Riias välja Eesti välisminister Urmas Paet ja tema Läti kolleeg Edgars Rinkēvičs. Auhind antakse välja kolmandat korda ja kui kahel eelmisel aastal pälvisid auhinna Läti tõlkijad, siis sellel aastal pälvis selle eestlane. Täna otsustati Reformierakonna Rakvere piirkonna juhatus korralisel koosolekul, et seoses süüdimõistva kohtuotsusega ka peab Rakvere linnapea Andres Jaadla võtma vastutuse ja ainult linnapea kohalt taandama. Reformierakonna Rakvere piirkonna juhatuse liige Maia Urmas ütles, et Jaadla ise erakorralisel koosolekul ei viibinud, sest oli seotud teiste tegemistega Tallinnas. Küllaga edastati headlale koosolekul vastu võetud seisukohad Reformierakonnale. Lääne-Virumaa piirkonna juht, Euroopa Parlamendi liige Kristiina Ojuland toetas piirkondliku juhatuse otsust. Viru maakohus mõistis täna teatavasti Andres Jaadla süüdi korruptsioonivastase seaduse rikkumises ja määras talle rahalise karistuse 200 päevamäära ulatuses ehk 22536 eurot. Andres Jaadla ennast kohtus süüdi ei tunnistanud ja lubas esimese astme kohtuotsuse kindlasti edasi kaevata. Reaalteemadel ka jätkame veel, kas Eesti riik arendab ka omalt poolt mingit tegevust, kui me oleme esitanud taotluse meil süüdimõistetud kurjategija väljaandmiseks ja seda mingis riigis arutatakse seda kõike muidugi Anna-Maria Galojani näitel, kes on Londonis ja valmistab ette uut kohtuistungit, valmistub uueks kohtuistungiks, oodates väljasaatmisotsust ja siis valmistub advokaadi abiga kaitseks küsisime justiitsminister Kristen Michalil, milline on selles situatsioonis Eesti riigi tegevus ja kas seda on? See on nüüd juba vastuvõtva või siis ütleme selle riigi hallata, et antud protsessi edasi haldab ju ühendkuningriigid ja meie oleme ainult selles rollis, et kui nüüd nad küsivad lisainformatsiooni mõnes astmes või annavad märku, et me peaksime minema siis sellele vahistatud sellele inimesele, kes siis otsustatakse kohtuotsusega loovutada, et siis asub Eesti riik tegutsema, et, et need on kaks kohta, kus selles konkreetses protsessis Eesti riik tegeleb, konkreetsel juhtumil on Eesti riigi osa piirdub sellega, et kuna me oleme väljastanud Euroopa vahistamismääruse ja, ja ta on vahi alla võetud, nüüd kohus, siis menetleb tema loovutamise menetlust, et kas otsustatakse lohutada, kui otsustatakse Oudova esimeses astmes ja inimene, kes lohutatakse, selle vaidlustab, siis ta läheb teisast vajadusel küsitakse jälle lisainfot ja nii edasi, kuni jõutakse siis kõige kõrgemal astmele. Ja siis selle tulemusena tegelikult antakse eesti riigile märku, öeldakse, et vaadake, me oleme otsustanud ta loovutada või mitte loovutada. Noh, ma arvan, et ega see antud juhtum seal ühendkuningriikides võib minna ka vabalt täiesti aasta. Nii et ega siis me võime ju maailmast vaadata, et Julian Assange'i toimub. Et see tegelikult on sarnane vaidlus, kes endiselt kestab ju tegelikult, eks ju, et nii et ega need sarnased vaidlus on pidevalt ja ega see on, ütleme selline õiguse ja ütleme võib-olla avalikkuse tunnetuse vahe, et inimesed eeldavad, et kui inimene on süüdi mõistetud, peaks ta kohe vanglas olema, ka inimesel on vahel õigus ka vaielda. Seda õigustab praegu kasutab, et ei midagi ebatavalist, aga see jah, et selle käigus lendab kõrge kaarega sopa Eesti riigi suunas, noh, see ei ole küll väga kena, eks. Ilm on meil öösel pilves selgimistega ja olulise sajuta, puhub lõuna ja kagutuul kuus kuni 12, rannikul 12 kuni 17 meetrit sekundis. Miinuskraade on lääne pool viis kuni 10, ida pool 12 kuni 18. Homme hommikul päeval on Lääne-Eestis pilves ilm, sajab lund ja tuiskab. Ida-Eestis on pilves selgimistega olulise sajuta ilm. Puhub lõuna ja kagutuul viis kuni 11, rannikul 12 kuni 15 meetrit sekundis. Päeva jooksul tuul nõrgeneb ja külmakraade on homme viis kuni 10. See oli Päevakaja kuulmiseni.