Tere õhtust, kell sai kuus. Uudistetoimetus teeb kokkuvõtte reedest, seitsmeteistkümnendast veebruarist minale Mall Mälberg. Võltsimisvastase kaubanduslepingu ACTA osas on endiselt mitmeid küsimärke, nenditi riigikogu asjade komisjoni avalikul istungil. Eesti arstide liit teatas, et korraldab õpetajate streigi ajal toetusstreigi Tallinna ja Tartu haiglates. Itaalia, Saksamaa ja Kreeka on kindlad, et eurogrupp teeb Kreeka suhtes otsuse eeloleval esmaspäeval. Kreeka loodab kindlat nõusolekut 130 miljardi euro suuruse abirahale, mis päästaks riigi pankrotist. Mere kohal olevasse neutraalsesse tsooni sisenes vene pommitaja. Seetõttu tõusid õhku ka meie õhuruumi valvavad NATO hävitajad. Läti kaitseministeerium soovib Venemaalt selgitust. Tallinnas avati iga-aastane turismimess Tourest. Kuna mitmed reisikorraldajad on möödunud aastal pankrotistunud, siis peaks alles jäänud ettevõtetes seljatagune olema tugevam. Tarbijakaitse soovitab aga kindlasti uurida enne reisi ostmist reisikorraldaja tagatisi. Tallinnas on üle 1200 kodutu, neist 146 elab lausa tänaval või varjualustes. Kodutuks jäämise põhjused on töötus, võlad, perekonna lagunemine, alkohol, selgub Tallinna sotsiaaltöö keskuse värskest uuringust. Jaan Krossi kirjandusauhinna sai Jüri Hain, see anti talle väikese Wiiralti raamatu ja artiklikogu raamatu lehitseja eest. Kumu sai täna kuue aastaseks. Kunstiteadlane Piret Lindpere rõhutab, et kumu ei ole üksnes kõrgkultuurikoht, vaid pakub tegevust ka harrastuskunstnikele ja õpihuvilistele oleval ööl ja homme päeval on meil pilves ilm, mitmel pool sajab lund, külma on öösel üheksa kuni 16, kohati 18 kraadi, homme päeval kuus kuni 12 kraadi. Viimastel nädalatel on palju kirgi kütnud küsimus, kas Eesti ikka peab liituma rahvusvahelise võltsimisvastase kaubanduslepinguga ACTA või mitte. Täna arutati seda küsimust ka Riigikogus Euroopa asjade komisjoni avalikul istungil. Indrek Kiisler teeb räägitust ülevaate. Paljud möödunud nädalavahetusel protestidele tulnud inimesed väitsid, et ACTA võimaldab hakata riikidel kohe nuhkima inimeste elektroonilises kirjavahetuses ning arvuti andmeid kontrollima. Justiitsministeeriumi eraõiguse talituse juhataja Indrek Niklus väitis, et see pole nii. ACTA eesmärk ei ole kellelegi sõnavabadusse sekkuda ja eraelu puutumata Dust mõjutada. Akto ei luba kindlasti mitte seda, et kellelegi postkasti hakatakse meelevaldselt jälgima, internetiliiklust nii-öelda pealt kuulama või mis iganes terminit siin kasutama. Et see on siin selgelt kirjas ja mina seda ohtu ei näe. Avatud Eesti Fondi nõukogu esimees Linnar Viik ütles, et päris selge see ikka ei ole. Vaatamata sellele, et seal lõpus on viidatud sõnaõiguse säilimisele juhul kui keegi püüaks praegu hetkel maailmas sõna otseses mõttes nagu rakendada tehnoloogiliselt viisi, kus meil oleks võimalik ennetada ja veenduda selles, et aset on leidnud rikkumine. Selleks, et veenduda selles, et on toime pandud rikkumine eeldab seda, et mul olemas informatsioon, mida mul on võimalik analüüsida selle õigusrikkumise kohta. Minu jaoks on siinselt kahetine asi mulle, minul ei oleks võimalik anda hinnangut sellele, kas toime pandud rikkumine või mitte. Kui mul ei ole võimalik olnud teie kogu erinevate kanalite kaudu toimunud informatsiooni levitamist talletada, jälgida. Vastu selgituse esitas välisminister Urmas Paet. Ega siis õigusriigis, kuidas saab teha asju, mida igapäevaselt ei saa teha, selliseid asju saab siis, kui prokurör või kohus vastavalt seal saab loa, et ka täna võidakse teatud kriminaalasjade uurimisel kuulata pealt näiteks mobiiltelefoni, seda juhul, kui on prokurör või kohus andnud loa. Et sellega on täpselt sama moodi, et et selleks, et mingile võimalikule kuriteole järele jõuda, peavad olema siis prokuröri või, või kohut veenvad andmed, et ta sellise loa annab. Arutelu käigus kerkis üles ka küsimus, kas ACTA võimaldab riigipiiridel kontrollida inimeste infokandjaid näiteks kas MP3-mängijas on ebaseaduslikul teel omandatud muusikat. Internetiõiguse asjatundja Peeter Metsküla. Dokto otseselt ei pane kohustust kõigile liikuvatele riikidele aga kui ei ole ACTA eesmärgiks vihjata isegi võimalusele, et tegelikult võiks kaaluda sellist võimalust, et ka piiril kontrollida eraisikute pagasis sisalduva mitte kaubandusliku iseloomuga kaubakoguste vastavust intellektuaalomandi õiguskaitsenormidele, kui see ei oleks üleüldse teemaks tulnud, siis ei oleks seda punkti sinna kirjutatud, sest ühtegi sellist õigusakti koostada, mis mitte midagi ei muuda, seda lepingut ei ole mõtet kirjutada. Niisiis jäävad vastamata küsimused endiselt õhku. Eesti arstide liit teatas, et korraldab koos Eesti tervishoiutöötajate kutseliiduga õpetajate streigi ajal toetusstreigi Tallinna ja Tartu haiglates. Arstid ja õed toetavad õpetajate õigustatud nõudmisi, tunnustavad nende julgust avaldada streigiga rahulolematust valitsuse haridusvaenuliku käitumisega õpetajate oluliste vastutusrikast. Tööd tuleb hakata väärikalt tasustama, ütles arstide liidu president Andres Kork. Erakorralist arstiabi toetusstreik ei hõlma. Tööseisaku täpse toimumiseni ja ulatuse teatab arstide liit pärast õpetajate streigi ametlikku väljakuulutamist. Euroopa Liidu regioonide komitee eesmärk on kaotada niinimetatud tänava kodutus 2015.-ks aastaks. Seda silmas pidades valmis Tallinna sotsiaaltöö keskuse uuring kodutute olukorrast Tallinnas. Margitta otsmaa käis kuulamas. Kodutu on inimene, kellel puudub isiklik või üüritud eluase või alaline majutusvõimalus. Tallinna sotsiaaltöö keskuse direktori Kersti Põldemaa sõnul küsitleti Tallinna kodutuid supiköökides, päevakeskustes jaamades ja turgude ümbruses, mahajäetud majades, aga ka eri sotsiaalmajutuse üksustest. Tallinnas on kokku 1225 kodutut, kellest enamik leiab peavarju joosta sotsiaalmajutusüksustes. Paljud elavad aga täna. Pargipingi peal või pingi all või, või silla all või neid saime kokku 46. Aga niisugustes kohtades, mis siiski elamiseks ei ole mõeldud, uurid ja lobudikud veel. Neil oli 100 ja nüüd tulevad mängu ka lapsed. Lapsi saime me 91, sest majutusüksuste klientidel lapsi, lapsi ei ela tänavatel. Meie andmetel. Uuringust selgub, et pea kolmandik kodutuid on tulnud Tallinnasse, mujalt neid aga sotsiaalmajutusüksustesse ei võeta, kuna need on vaid tallinlastele. Kodutuks jäämise peamised põhjused on. Ka väljatõstmine, sundmüük, üürilepingute lõpetamine, kõik need perekondade lõhki minemised. Kersti Põldemaa ütles, et koduta olemise aeg on väga oluline, et inimest tagasi jalule aidata. Kui see aeg läheb väga pikaks, siis inimene gradeerub ikkagi väga tugevalt mingisuguse võluväega seda tagasi tuua. Iseseisvalt elama on raske, kui mitte võimatu. Üks ütles sedamoodi, et tema on olnud kodutu 30 aastat, võib-olla siis on. Ja üks klient ütles, et olen kodutu umbes kolm aastat varem elasin metsas, tendents on kuus kuni 10 aastat. Ollakse kodutu, on koduta inimeste hulgas ka kahjuks olnud juhte tippspetsialiste ja ametnikke väga palju. Siiski märgiti ära laevandusega seotud elukutseid. Kodutute sissetulek on peamiselt juhutööd ja toetused, mida kodutud linnalt ootavad. Soovitakse omaette korterit oma tuba saada, inimesed siiski mõistavad osa töö tähtsust ja, ja tahaksid sellist jõukohast ja stabiilsed ja siiski tasuvat tööd. Siin on aga Kersti Põldemaa sõnul vastuolu. Meie ahvatleme, meelitame inimesi tööle minema, aga osadel töökohtadel on palk selline, et meie klient saab aru selle töötasuga, tema elatud ei saa. Tallinnas avati täna iga-aastane turismimess Tourest. Indrek Kiisler käis kohal. Turismiärile on viimased aastad olnud keerulised, lisaks majanduslangusele on ka mitmed reisikorraldajad ootamatult lõpetanud oma tegevuse pankrotiga. Näiteks veel eelmisel aastal pakkus messil odavaid reisipakette Es-duur. Küsisin turismifirmade liidu tegevdirektorilt. Kersti kondilt annab inimestele praegu kindluse, et selle aasta veebruaris ostetud sügisesed reisid tegelikult siis ka toimuvad. Ei, ma arvan, et Eesti reisikorraldusturg on nüüd viimasel aastal tõepoolest korrastanud ja suuri reisikorraldajad on jäänud vähe. Kolm neljast suurest reisikorraldajast on ka meie liidu liikmed ja meie liiduna ikkagi alati harime neid, kontrollime neid ja loodame, et meil läheb hästi ja nad suudavad tulevikus ka kaua veel turul püsida. Kindlasti tasub uurida enne reisiostuettevõtte tausta, rõhutas tarbijakaitseameti avalike suhete osakonna juhataja Hanna Turetski. No kõigepealt ma tahaksin soovitada selle reisipakkumiste virr-varris ikkagi kaine mõistus säilitada. Kas aeg ja natuke vaadata erinevaid pakkumisi, mis on muuhulgas tarbijakaitseamet, pakub see aasta sellise võimaluse ka, et aitab tarbijatel kontrollida reisiettevõtte tausta see on kõige olulisem pakettreiside puhul kontrollida majandustegevuse registris, kas on olemas registreering ja kas on olemas ka taga, siis need on kaks kõige olulisemat asja pakettreisi ostmisel. Teine asi, mis on kindlasti tarbijakaitseamet, soovitab alati valida reisikindlustus ja mida pikemalt reisijalt osta, seda olulisem on vaadata erinevate kindlustuspakkujate tingimusi. Ehk tuleks pöörata tähelepanu ka sellele, et kui reisiettevõtjaga midagi peaks juhtuma, kas kindlustus katab ära näiteks ka sellisel juhul, kui ettevõte on sattunud maksejõuetuse või näiteks on selline olukord, et ettevõte peaks minema pankrotti? Viimasel ajal on tulnud palju ärevaid teateid Egiptusest ning ka Kreekas on olnud rahutusi. Kas üldse tasub sinna sõita, seda uurisin välisminister Urmas Paetilt. Et kui inimesed püsivad Sharm el Sheikhi Hurghadasse sinna, kuhu reisija tehakse ja ei lähe mööda Egiptust praegusel ajahetkel rändama siis inimesed võivad sinna minna. Aga samas ikkagi tuleks jah, laiemalt silmas pidada ja nende olukord iseenesest Egiptuses on ärev mööda Egiptus reisima minna, kindlasti me ei soovita, aga nüüd öelda, et ärge üldse meie selline olukord, et seal ka veel Kreekaga tuleb silmas pidada seda, et tark on hoida eemale kõikvõimalikest meeleavaldustest ja demonstratsioonidest. Muus osas me ei ütle, et on mingid piirangud. Edasi välisuudiseid Tõnu Karjatse. Läänemere kohal olevasse neutraalses õhuruumi sisenes vene pommitaja, seetõttu tõusid õhku ka balti riike turvavad NATO hävitajad. Läti kaitseminister Artis Pabriksete BNS-ile, et Läti andmetel peab Venemaa balti riikide ja Poola vahelises regioonis tõsiseid strateegilisi sõjaväeõppusi. Ametlikult pole aga õppustest teavitatud. Läti kaitseministeerium soovib siis Venemaalt täpsemat teavet suurõppuste kohta, arvestades sellega, et homme toimub Lätis rahvahääletus vene keelele riigikeele staatuse andmise üle. Itaalia valitsusjuht Mario Monti on kindel, et Kreeka üle saavutatakse kokkulepe jube. Esmaspäevasel eurogrupi kohtumisel samal arvamusel montiga telefonikonverentsi pidanud Saksamaa kantsler Angela Merkel ja Kreeka peaminister Lucas papadiimas Merkel täna sõitma ka rooma montiga kohtuma, kuid tühistas sõidu Saksamaa presidendi ootamatu tagasiastumise tõttu. Saksa president Christian Wulf astus tagasi seoses prokuratuuri nõudega tühistada ta ametipuutumatus põhjuseks juurdlus presidendi ametiseisundi väidetava kuritarvitamise asjus. Saksa kantsler alustas uue riigipea leidmisest kõnelusi kõigi erakondadega. Pakistani president Acifaliisardaari teatas, et Pakistan abistab juhul, kui islamiriik peaks rünnatama Islamabadis antud pressikonverentsil pärast kohtumist Afganistan taania Iraani liidriga rõhutas Pakistani riigipea, et vaatamata välissurvele hoiab Pakistani Iraaniga endiselt tihedaid sidemeid. Sardaari sõnadega kavatse Pakistan USAd Iraani vastases konfliktis kuidagi toetada. Frankfurdi lennuväljad lennudispetšerite ja reguleerijate jätkuva streigi tõttu on täna ära jäänud ligikaudu 300 rahvusvahelist lendu. Ametiühingute teatel võis streik jätkuda ka eeloleval nädalal, kui nende nõudmisi ei rahuldata. Nädalavahetuseks streik küll katkeb, tööandjad on omalt poolt lubanud uuesti läbirääkimislaua taha naasta. Odavlennufirma Air Austraalia teatas täna, et peatas tegevuse, jättes ära kõik siseriiklikud ja rahvusvahelised lennud. Ettevõttel puuduvad nende teater rahalised vahendid tegevuskulude katmiseks. Välismaal on ligikaudu 4000 eer Austraalia tagasisõidupiletitega reisijat, kellel soovitatakse siis leida mõni muu moodus koju naasmiseks. Austria lääneosa suusakuurort Artis lehammarlbergis vallandas lumelaviin, mille alla jäiga Hollandi prints Johan Franso prints oli lume all lõksus veerand tundi. Tema olukord on kriitiline, aga stabiilne ja ta on praegu insploki haigla intensiivravi osakonnas. Hollandi kuninganna Beatrix lumelaviini alla jäänud mägedelt alla tulnud lumesein oli 30 meetrit lai ja 40 meetrit pikk. Selle aasta Jaan Krossi kirjanduspreemia sai kunstiteadlane Jüri Hain. Jaan Krossi kirjandusauhinna asutasid kirjanikuks pärijad, et igal aastal tunnustada väljapaistvat saavutust mõnes Jaan Krossi loometegevusega seotud valdkonnas. Ilukirjandusliku proosa, luule, draama, esseistika, kultuuriloo, võideltki alal. Valiku langetab aga komisjon koosseisus Jaan Undusk, Kristiina Ross, Matti sirkel, Toomas Haug ja Märt Väljataga. Jüri Hain pälvis auhinna väikese Wiiralti raamatu ja artiklikogu raamatu lehitseja eest. Üks neist on vanem üle-eelmisel aastal ilmunud väikene Wiiralti raamat mis võtab kokku minu tegevuse Wiiralti. Kuidas ma nüüd ütleme, vähetähtsate ja, ja vähem märgatud? Tööde ja nendega seonduvate asjaolude üle selle tõttu väikene raamat mahultoni väikene ei olegi aga aga tegeleb väikeste asjadega taotluslikult, mitte tema kõige tähtsamate töödega. Kuid muidugi siiralt on niivõrd suur kunstnik väga väikese töid ei ole väikesed, tuleb üles leida või nende töödega seonduvalt väikesed huvitavad asja ja nad muutuvad koos Wiiralti ülejäänud loominguga tähendusrikkaks teisesse raamatusse, raamatu lehitseja siis sinna. Ma olen koondanud enda läbi aegade kirjutatud artiklid ja arvustused. Ühesõnaga ühelt poolt ja teiselt poolt selle, mida ma olen kirjutanud sõnade raamatuillustratsioonide kohta. Nii et raamat koosneb nagu kahest poolest, aga mõlemat seotud raamatuga raamatul ehitsejana, esinen siis. KuMul on täna kuues sünnipäev, küsisime Kusti teadlase Piret Lindpere käest, mis on kõige parem, mis kuue aasta jooksul juhtunud on. Kõige parem asi on kumu ise see, et meil on selline muuseum, see ime, et ta on rahvusvahelist tähelepanu köitnud, see, et ta 2008.-le aastal sai Euroopa muuseumi auhinna muuseumid kadestavad, meie oleme ülimalt uhked, ilmselt see ongi kuue aasta jooksul kõige paremini. Mida inimesed teie arvates siit kõige rohkem otsima tulevad, mis laadi kunsti ei tahaks loota? Inimesed tulevad, erinevad kunsti otsime, siis on meil ju nii eesti kunstiklassikanäitusi korraldatud näiteks Henn Roode näitusi, Ülo Õunanäitus, mälestusväärne vendade Kristjan ja Paul Raua näitus, kus inimesed aga tõesti Eesti kunstiajaloost väga hea pildi loomulikult, kuhu siis veel tulla maailma kunsti näitusi otsima, kui mitte kumusse. Meie kõige suuremad sündmused on iganenud Jon konstaabli näitus, Miro näitus loomulikult või selleaastane väga-väga põnev, väga sisukas Pavel filonovi näitus ja loomulikult ootame inimesi meie Eesti kaasaegsete kunstnike näitusi vaatama. Kõigile soovitan praegu hetkel olemasolevat Kaido Ole isiknäitust, meil on seinast seina ja seetõttu loodame, et igaüks leiab endale selle oma. Rühm lasteaialapsi läksid praegu mööda, mida nemad KUMUs vaatavad, tegelikult kumu ei ole ju ainult see kõrgkunstikoht, vaid üha enam on populaarne oleksid meie haridusprogrammid alates lasteaiast lõpetades gümnaasiumiga ja mitte ainult siis haridusprogrammid näitusel, vaid ka kõik see, mida inimene saab ise KUMUs teha. Täiesti tähelepanu, väärne ja väga rõõmustav on see, et tõestika harrastuskunstnikud on leidnud tee KuMusse ja me võtame kõik rõõmuga vastu, korraldades neile daamike, kursust või graafikakursust. Väga populaarne on koopiamaali kursus, kus inimesed lähevad oma malbertitega päris saali ja maalivad endale meelepärasest teosest endale kunstiklassikateose koju. Nii et see kumu boonus on just nimelt see, et kõik see toimub siin selles imelises majas suure kunsti keskel, nii et see kõik väärtustega eelistada. Eeloleval ööl on meil pilves ilm, mitmel pool sajab vähest lund, saju tõenäosus on suurem Lääne-Eestis. Kagutuul neli kuni 10 meetrit sekundis. Külma on öösel üheksa kuni 16, kohati 18 kraadi. Homme päeval enamasti pilves ilm, saartel võib veidi lund sadada. Puhub kagutuul viis kuni 11, õhtupoolikul rannikul kuni 12 ja saartel puhanguti kuni 17 meetrit sekundis. Külma on meil homme kuus kuni 12 kraadi. Te kuulsite Päevakaja järjekorranumbriga 18555. Stuudios oli toimetaja Mall Mälberg, kena õhtut.