Head raadiokuulajad meilonginud Tõnuga hea meel tervitada meie tänast külalist, kelleks on Harri Kingo. Harry, enne kui asume asja kallale ehk siis esialgu abielude kallale küsiksime selle loo kohta Missos kõlased, Jon eim, biitlasid, tundlad mind, Aune, see on täna sinu valitud. Millest selline valik? No ma arvan, et me kõik olema natukene palju noorest peast armastanud ja kõik me oleme natuke tundnud seda hirmu, äkki ta jätab mu maha ja mulle see Johnny lugu, Johni lauldud lugu ja ma arvan, et ta kirjutas selle ka just sellepärast meeldis, et see tuletas mulle meelde midagi nähtavasti minust endast ja lauludega, nii ongi, et eks need laulud meile ju meeldivad, kus me tunneme iseennast ära. Ja ma usun, et ma väga loodan, et paljud raadiokuulajad praegu tundsid ära mõlema noorepõlve armastuse, kus oht on nii kena, aga äkki ta jätab mu maha siiski, mis siis saab ja vot sotsiooni hääl, kuidas ta karjuvat outlet, mida on seal tõesti tuleb ju väga sügavalt südamest, eks ole. Ja ma usun, et see puudutas kedagi, võib-olla mind küll puudutas. Mäletan oma noorusaega Narrid võib-olla ongi siin see, et kui armastad, siis kähku nagu käpp peale panna ja kähku nagu abielu lõksu meelitada, et siis saab nagu omaks ja siis on nagu raske maha jätta, et kas see on üks hea sihuke toimiv. Taktika strateegia, et kas abielu hoiab ühte paari koos seal? Jah, ütleme niimoodi, et see kõlab muidugi juba juba eos üsna naiivsena ilmselt, aga ma arvan, et hoiab küll. Inimkond ja juba ammust ajast enne meie aja arvamist on ikka tahtnud, et need suhted, mis on inimeste vahel, et need oleksid reguleeritud, see annab mingi kindluse raamistuse ja abielu on üks selline vorm, mis raamistab kahe inimest suht ära. Ma natuke kuulasin teie juttu eelmises tunnis ja Tõnu, ma kuulsin, et sa ütlesid, et see abielu on üks väga halb sõna ja valimi See oli küll rohkem kommentaarid nii-öelda meile, mis jõudsid, mis minu suu läbi läksid siis nüüd edasi. Aga ma ise arvan, tead mis et ei olegi üheski keeles ja maailmas ilusamat sõna, kui ongi see eesti keele abielu, mida tähendab siis ja lihtsalt asja ju, ma elan oma elu sinu abiks ja sina elad oma elu minu abiks. Me aitame teineteist. Mis võiks olla parem vene keeles, on vist Supruusest vaseliga väga pikk ja keeruline sõna. Ma ei ütle mitte midagi. Ja inglise keeles on märvitš, mis Hoossel käevitš vist on üks selline riim, mis tuleb mulle pähe, aga aga nii ilusat sõna nagu abielu ei ole. Ma mõnikord mul abiellumas seal inglise keelt rääkivad inimesed või või ka vene keelt rääkivad, siis ma püüan neile kuidagi. No kas siis inglise või vene keeles seletada, et mida see eestikeelne sõna tähendab. Ja ma olen siiamaani ikka jäänud hätta, ma ei suuda neile seda ilusat sõna abielu ära seletada. Ja ma püüan teha eestlastele selle asja selgeks niimoodi. Ma küsin pruudi käest. Öelge, kes seisab praegu teie vasaku käel, kelle käe alt kinni hoiate, siis pruut mõtleb umbes kaks sekundit ja siis ütleb. See on minu abikaasa. Siis ma küsisin poisi käest, saite aru, mis ta ütles? Ja sain eide, vist ei saanud. Viie sekundiga ei saagi aru saada. Aga teate, millal te saate aru? Te, saate aru, kes ta on siis kui teil on raske elus siis ta on teile abiks. Siis te mõistate tänada, praegu ei mõista, valan kõik ilus, tulevad mõnikord rasked ajad ja siis te saate aru. Ja vot üheski teises keeles nagunii head seda ise. Abielu, ma elan silooja pärast, sul oleks hea. No vot, saite need kõik, kes siin on, kahtlejaid, skeptikud, sõnaga, selline on juba iseenesest nii ilusat, juba sellepärast peaks abiellu astuma ka Harrib kuidas on, ühesõnaga kas tööd jätkub, Harry on siis nüüd ma saan aru mitmel päeval nädalasse, nüüd tuleb siis viiel päeval nädalas ikkagi ametis seal paaripanemise juures ja, ja kuidas käive käibega. Näiteks üks asi on see, et kuidas armastus käib, see käib seitse päeva nädalas ja 24 tundi. Aga meie perekonnaseisuamet töötab jah, mingitel kindlatel päevadel ja nagu kõik riigiametid Teisipäeval toimub nii, et on, on ilmatseremooniat. Kolmapäeval on natukene väiksem, tseremoonia, tuleb natuke plaadi muusikat. Neljapäev reede, laupäev on siis juba Meil elav muusika ja siis on nagu nagu täie eest, aga kui keegi tahab näiteks abielluda, ütleme esmaspäeval kell kaks öösel näiteks siis nii saabki. Minu kõige kummalisem aeg oli vist ja vana-aasta õhtul. See oli tegelikult juba uue aasta esimene jaanuar kell üks öösel ühes ühes ööklubis Nolani tahtsid lihtsalt ja viimane on niisugune huvitav aeg oli mul hiljuti oli meil siin reede ja 13, elan siis täpselt kell 13 oli meil abiellumine, ma tegin neile ettepanekut. Kuulge, äkki te abiellute kell 13 13, et oleks siis juba täiega. Nad olid nõus ja ma arvan, et nad on õnnelikud praegu. Et selliseid numbreid ikkagi armastatakse, eks ole, et on ju teada, uudisedki kirjutavad, eks ole, kui ikkagi on sellised erilised numbrikombinatsioonid, siis süsteemselt joostakse tormi. No ma olen neid numbreid mitu läbi elanud, seal seitse, seitse, seitse oli ja siis kaheksa kaheksa kaheksa. Ja ükskõik, mis see on, mis kahte inimest liidab, olgu või numbrid seal hea. Ja kui nad leiavad, et see number on hea neile las siis olla kõik, mis on ühine, koos tunnevad, mõtlevad, nad on koos mõelnud midagi, vot see number, see päev see kell täpselt. Las siis olla, kui sa need liidab, siis on hästi. Kaariasse teisipäevane päev millal, nagu ilmatseremooniat, ta on niisugune tunne ka, et, et noh, nagu vaese vaese mehe nagu pulmad, et inimesed tulevad ja jäävad millestki ilma, sest et kuidagi kuidagi peaks see asi nagu uhkemalt minema, aga on ju neid, kes tahavad teiste nagu vaikselt ja ei taha sellist mingit rituaali seal marssida seal ja ja muusikat. Jah, aga ma ei tea, kes on minu juures käinud, need vist on enam-vähem kõik aru saanud, et et ma ei panegi neid seal marssima. Ja ma ütlen neile ära, et teate mis. Ma ei pea teile kõnet. Ma lihtsalt räägin teiega natukene juttu, lihtsalt tulge, kuulake, olge kohal ja palun olge hästi õnnelikud, lasso õnn vullab välja teist. Miks see tähtis on? Aga kolme-nelja-viie-kümne aasta pärast? Ju ikka mäletate seda päeva, kuidas te tulite, kuidas te olite ja kuidas siis kunagi tagasi mõtlete? Kas sa mäletad, vanamees, kuidas me seal seisime ja mäele Ta on ja see tuleb tagasi, sest see sel päeval juhtus. Ja kui me selle õnnehetke maha magame, ei saasta pärast tagasi. Nii et see on üks kord ja ja elage siis läbi natukene ja mõne. Kuulame nüüd natukene muusikat naistest ja seda esitab John Lennon loole nimeks Woman harjumusi selle kohta ütled. No kui see esimene lugu, Tomsed mitte aun, oli selline noore inimese armastus, et ära palun mind maha jätta, ma kardan siis see lugu, Vumen, seal täismehe armastus. Räägime täna Harri Kingo ka juttu ja suurepärane võimalus ongi küsida hari sinu käest praegu. Kuidas on lood ikkagi abieludega, kas need on hetkel inimeste seas nii-öelda au sees või mitte? No ütleme nii, et ma arvan, et nad on ikka rohkem au sees praegu naiste seas, naised tahavad nagu rohkem ja mehed nagu vähem. Ja siin punktis olen mina küll täielik feminist ja naisõiguslane ja võitlejamehed. No mõelge ise, teil on juba üks laps, võib-olla selle naisega, võib-olla on kaks last ja te käite iga käed taskus ringi, vaadata kusagilt kõrgelt-kaugelt ja mõtled, et te olete vabad. Aga nüüd vaadake sedasama pilti oma oma naise silmadega, tal on kaks last. Ta ei ole kunagi vaba. Kui te olete mehed, no võtke see õnn ja koorem, mis see on ükskõik. Aga ärge olge viletsamad, kui te, naised, te panete naise kinni eluks ajaks ja ise arvad, et huvitaval kõndida ja ringi vaadata enam ei tohi, teil on nüüd kohustust enam vastutus. Nii et ma tahaks, mehed nagu peaksid sellest asjast rohkem kinni ja võtaks seda asja palju tõsisemalt. Naistel on see võib-olla, ma ei tea looduse poolt antud järeltulijad, lapsed, aga meie meeste suhteline Valenud, haruldane, vabad, aga nad ei ole. Harry, kas loed ikkagi jätkuvalt sõnu peale ka, kui paar on siis noh, paari pandud, et paar sõna ikkagi tee peale. Kena, ainukene asi, mis ma ütlen peaaegu kõigile ja meile millegipärast meeldib see väga. Ma ei taha teid rohkem näha, siin, ärge enam tulge, ma kohe vihastanud. Tuleta uuesti. Nii, aga kui teretulnud on Harry siis gei Gates oma abielu siis registreerima, praegu seadus seda ei võimalda teha, aga noh, diskussioon käib. Ja kui poliitikud jõuavad nii kaugele, et õigusnormid lubavad, et kuidas Harry siis on, et kui tulevad näiteks siis geid oma seaduslikku õigust realiseerima, kas ise tervitab neid või ütled hüüdeid? Arry paneb? Kuidas öelda, kindel varnasse. Ma ei saa, ikka ei öelda ja ja kui nüüd teha vahet, mis gei abil on ja, ja kas ta tohiks olla või ei tohiks. Ma arvan, et me peame tegema vahe. Üks asi on seks ja teine asi on armastus. Kui minnakse paari seksi pärast siis see ei ole õige, olgu see siis mehe, naise või naise, naise või mees mehe vahel. Seksi pärast ei ole mõtet. Kui te aga lähete paari armastusest, palun minge, kellega tahate, siis ma elavast. Ja eks ma oma juttu olengi nii üles ehitanud, et jutame ikka armastusest. Ja me alustasime ka sellest, et abielus oli ma sind aitan, siis on armastusest, mitte, mitte seksi pärast, eks ole. Nii et kui see päev kunagi koidab, et tulevad mulle seal mees ja mees või naine, naine. Aga eks ma räägin Vik armastusest ja ma ei peagi nad oma oma sõnu nagu väga muutma. Sest et see mõte, mis ma räägin, neil ongi armastusest. Kas sellesama vastusega harjumis praegu andsite, saaksid sa vastata, aga kui seda küsimus küsiks sinult isiklikult, kas sina oled selle poolt või vastu? Mina, kas mina olen geiabielu poolt? Mina olen vastu, sest ma olen abielus naisega, mina isiklikult olen vastu, kui sa nii küsid. Ma juba olen abielus ja õnnelikult vist, ma arvan. Aga jah, mis on armastus siis? Me ei saa ju armastusele kätt ette panna ja öelda, et ei tohi armastada. Nad armastavad, mis me siis teha saame seal loodus ja võib-olla isegi rohkem kui loodus. Siis on muidugi Ari ise oled ju, eks ole, jurist hariduselt, et kui seadus lubab, siis siis nii ongi ja ja lihtsalt, ega siis keegi ei hakka ju kuskil perekonnaseisubüroos mõõtma, et ei ole olemas, ma ei tea, kas peaks vale valedetektori sinna siis tooma, et kas ikkagi armastab. Vaata nad tulevad ja tegelikult on nii, et ega ma kunagi ei tea, miks nad tulevad ja ma arvan ise nii et umbes no 95 98 protsenti. Ma olen kindel, Nad tulevad armastuse pärast. Aga mõnikord satuvad sellised inimesed sinna, võtan neid ja ma ütlen iseendale nii hästi vaikselt, aga ma ei saa aru, miks te siin olete. Aga siis vaatan teise lause endale, see huvita mind, ma teen oma töö ära ja ma räägin neile kõik ilusasti ära. Ja, ja siis nad lähevad ja ja siis ma võib-olla tõesti sügan pead, mõtlesin, et, aga mis see nüüd oli ja miks nad tulid. Ja ma ei saagi teada. No ma toon väga lihtsa näite, kus te võite ise ka mõtlema jääda. Kuid ka mees on naisest 52 aastat vanem. Mees on 77, naine on 25. Ja nad abielluvad. Ja ma räägin kõik ära. Ja mul on tunne, et ainuke loll seal saalis olengi mina, sest et mina ei saa aru, miks see nii on. Aga ma ei küsinud ta käest, miks te siin olete. Ei, ma saan aru, et seda on sinu praktikas ette tulnud. Ja see 52 on tõesti olnud, aga teistpidi on olnud jälle teine huvitav number. Naine oli 42 aastat vanem kui mees. Naine oli 75 ja mees oli 33. Ja ma jälle ei saanud. Aga ma ei läinud pärast ärge paikesinud. Kuulge, mis te siin tegite, miks te tulite? Nonii, on lihtsalt armastus, ei küsi vanust, öeldakse selle asja peale ka. Aga kui me jõudsime juba selle konkreetse teemani, kuidas paarid tulevad ja ootavad oma aega, millal siis jõuda sinna ette teie juurde? Äkki on meenutada mõnda sellist seika, mis on tava tabatum, kas juhtub midagi pruudiga? Mitte otseselt ei juhtu, vaid kas tal tuleb meil nii närvivapustus või tuleb hoopis peigmehel midagi või tullakse küsima teie käest nõu või peate te neid lohutama või midagi selliste teistsugust? No kord oli jah niimoodi, et peigmees seisis juba seal toas on ilus ümmargune tuba, selline aga tema pruut oli ukse taga. Ja ei läinud sinna, siis ma tahtsin minna, saali. Tulime ja administraator ütles, et kuule, Harry, aga pruut ei ole seal toas, seal on peigmees üksinda. Mine vaata, mis seal nüüd on, siis ma läksin ja leidsin selle neiu siis pruudi nutmas selle ukse taga. Aga ma ei tohi talle öelda. Pruut, mine sisse, emme, kohe paneme siin nüüd paari. Ma ei tohi talle nii-öelda, see peab olema tema vaba tahe. Ja ma ütlesin talle niimoodi, et teate, mis külalistena saalis, kui hakkab muusika mängima, ma lähen nüüd gazali. Ja ma ei tea, kas te tulete. Aga me läheme nüüd läksime minema ja sinna ta jäigi minust ukse taha. Siis ma läksin laua taha, kõik tõusid püsti, muusika mängis, uksed tehti lahti. Oh jumal tänatud, kahekesi ta ikkagi selle mingi paari sekundiga siis võttis ennast kokku ja ja läks, võttis oma pehme käega kinni ja siis tulid sealt. Ja siis ma pärast vaatasin, et oi, ta oli nii õnnelik. Ma ei tea, mida ta Carti sõbra klaverit võib-olla vaipa, võib-olla ma tulevast ämma või ma ei tea, mida? Lampi laes naftakvarts. Aga kust mina tean, mida tema kardab, äkki ta ei armasta? Ma ei saa, teda lükati uksest sisse, sinna, kuhu ta ei peaks minema, eks ole. Aga las ja et tahtsin küsida, et kui õnnepaleesse juba kohale tullakse, sihuke vaev on juba tegelikult jalge alla võetud, et kuidas Eestimaal on, et siukseid asju ikka juhtub, et viimasel hetkel ikkagi öeldakse veel. Eks see väljasaalist ma olen seal olnud 11 aastat ja ja ainult üks neiu ütles ei. Aga ma ennem olin koos, ütleme minutit 10 rääkisin, jutumad nii. Armastasid, kõik oli hästi, hoidsid käes kinni. Nad tulid, ma pidasin oma pika kõne ära, kõik oli hästi. Ja siis ma küsisin poisi käest, kas te olete nõus astuma seaduslikku abiellu seal ja siis ma küsisin tüdruku käest, kas te olete nõus astuma? Ta ütleb mulle ei. Ja ma nii ehmatasin ära, ma olin täiesti ette valmistamata selleks hetkeks. Ma küsin, kas te ütlesite praegu? Ei. Ta ütles ei. Ja siis ma ei saanud enam aru. Lõpuks ütles. Kas te tahate öelda praegu ei, ma küsisin ta käest, ütles nii. Ja siis me läksime kõik juba sassi. Siis ma loobusin, jõudsime nii. Siin on paber, siin on pastapliiats. Ama natuke vihastasin ka, mõtlesin, palun, kui te nüüd tegite praegu nalja. Ärge enam nalja tehke, ärge siia paberi peale joonistage lillekestega jänkut. Kirjutage oma allkiri sinna. Ja siis ma eemalt vaatasin niimoodi ja pani allkirja see noh, see raskelt läks, aga seda kindlamalt ta nüüd on, eks ole, vaene poiss, ma ei tea, mis tema mõtles seal kõrval, eks ole, tema puutuda dalai. Aga ma tulin, ma loodan, et praegu kenasti kenasti ikka abielus. Läheme edasi jälle biitlite muusikaga ja laulan nimeks Fulande Hill. Harry, äkki kommenteerid? No ma ei, mõtlesin saate alguses, et igas loos on midagi mida inimene vist tunneb isa endas ära ja ja mõnikord ma vaatan iseennast ja võib-olla ma olen natuke ka selle laulukangelane on, ma ei tea. Meil on hea meel jätkata jutuajamist Tõnuga Harri kingaga hari, küsin enne kui läheme edasi sellise küsimuse, mis on selline kõige eksootilisem koht, kuhu teid on kutsutud abielutseremooniat läbi viima? Sa ei ole esimene, kes küsib sellist küsimust ja see pole ka esimene kord, kui ma vastan täpselt sama asja, sa ei taha seda teada, tahan, sest see on nii hea koht. Kohanimi on Monaco ja see on üks selline pilli pisike vürstiriik ja eks paar otsustas niimoodi, et et nemad tahavad, et see asi juhtuks Monacos. Ja me sõitsime vist ära Eestist. Kas oli teisipäeva lõuna paiku miilitsasse? Ja siis ööbisime Nizzas järgne päev siis kell kolm päeval Monacos. Hotell Parii on seal ja siis on see kasiinomaailmakuulus, selle vastas on väike park ja siis me läksime, pannakse sinna parki ja siis maa, pidasime eile seal suure kõne seal hästi palju turiste, kõik tegid pilti, keegi midagi aru ei saanud, sest ma rääkisin muidugi eesti keeles. Aga kuna tüdruku silmad olid märjad ja poiss poiss neelatas väga püüdlikult Talolegist klimp ja siis me saime ilusti korda. No ja siis me läksime, istusime veel, tegime ja jalutuskäigud mööda Molakot, vaatasime vürsti armee üle, no seal oli kaks sõdurit ja siis tuli veel kaks ja ma arvan, et me nägime ära kogu selle Monaco armeel sellega. 50. oli ka veel, kas need tõi ja viis. Ja õhtul olime siis seal ühes restoranis, Vahemeri paistis, kuu paistis. Pluss veel kolm päeva Nizza. Siis me käisime seal kammis punasel vaibal, Meil on seal alati vaip maas ja ma ise mõtlesin pärast, et küll oli ikka neil ilus abiellumine, sellepärast et. Ma olen näinud, kuidas lastaks, ütleme no vanas rahas ja 50000 krooni vastu taevast rakettidega või siis on laual karp sigareid. Sigareid kokku maksavad 50000 krooni lihtsalt. Aga sellesama raha eest, nemad tegid endale viis päeva Vahemere rannikul ja no ma usun, et see meelde, aga mõnikord ei näe seda väikest tüdrukut ja ta mulle nagu oma laps. Kuidas sul läheb, kas sul ikka läheb hästi? Ja senimaani läheb sellest? Sihuke glamuurne hetk, eks ole, või hästi suuper, suurejooneline, aga sihuke kõige roosilisem võib-olla koht. Või siis. Või no see oli üks Dell siin Tallinnas on seal kusagil Mähe kandis. Mul ei tule nimi meelde ökonoomikat jah, ja siis ma mäleta mind kutsuti sinna kella kolmeks vist ütleme, ma ei mäleta. Aga ma olen nagu korralik inimene, ma jõudsin kohale vist umbes pool kolm ja ja mulle öeldi, et tuba number noh näiteks 217. Täiesti alasti peigmees tuli selle üle tema õla, ma nägin, et täpselt sama alast pruut oli voodis. Mina vist puhastasin temaga, punastas, mõtlesin toima, tulin vist liiga vara ta ütlesi kahte tulite, vist liiga vara, mõtlesime, ootan teid all, läksin alla, võtsin kohvi. Siis vaatasin juba väga täpselt oma kella, et täpselt kell kolm, null null null null läxinkotadasin, mõlemad olid riides. Püüdlikult. Siis me alustasime maksma, rääkima ja. Ime küll, aga pruut hakkas nutma ja ja poiss oli kõvasti vait ja suurte silmadega ja nad olid ikka väga õnnelik. Noh, ma tulin natuke liiga vara, lihtsalt juhtus niimoodi, see oli nüüd kõige selline ja elulisem juhtub. No kas sa lapsena unistasid sellest ametist ja kui ma ütleksin sulle? Tahtsin siis ma nähtavasti valetaksin, loomulikult mul ei tulnud pähegi, et ma võiksin sellise sellise asja otsa sattuda. Aga nagu ikka me kõik, kõik head asjad on juhuslikud ja ma arvasin ka, et see on niisugune ajutine asi. Tegelikult ma abikaasa nägi kusagil ajalehes lõputust, et on niisugune koht ja mine ja proovimõtteliselt, hea küll, kuni ma leian üks kord tõsise tööd, nii kaua massis ja läksin ja kuidagimoodi ma sain ja sinna ma jäin ja, ja ma loodan, et ma sinna jäigi. Kuni ma ükskord pensionär vähem, aga mis edasi saab, siis ma ei tea, siis katsuge laenutaja. Aga mis, mis see oli siis ma saan aru, arry saitidelt juristiks õppinud, et juristi praksis, noh, kõlab ka ikka väga soliidselt, selles mõttes. Ta sai ja mul oli kunagi elus kaks kaks valikut ja väga kerge on valida siis, kui sul on kaks halba valikut. Sa kohe arvutad välja oma peas, kumb on siis halvem ja sa valid parema variandi, muljetas elus vastupidi, mul oli kaks väga head valik. Ja siis ma olin tõesti hädas, ma ei teadnud, kumba võtta, kumba jätta ja valikud olid väga lihtsad. Eesti Televisioon ütles mulle nii, Harri Kingo, teid ootab, eesti televisioonis, võeti KOHT, tule ole, ekraanil saab kuulsaks, ole lemmikrahvale ja üks hea valik ja teine valik. Aga siin on advokatuur. Palun. Me oleme teid vastu võtnud. Palun tulge advokatuuri ja saage advokaadiks. Ma olin ju üheksa aastat õppinud või viis aastat õppinud juristiks ja pluss veel neli aastat töötanud. Ja nüüd ma olin ikka täiesti plindris, mida nüüd elus võtta. Ja millegipärast ma tegin siis ikka valikud televisiooni kasuks ja ma ei kahetseda. Elu oli vist ilmselt palju huvitavam, sest see juristi elu oli ikkagi natukene halb, sellepärast et ma nägin selle elu sümbak poolt. Et midagi head saabunud ainult üks õudus õudusotsa ja purunenud saatused ja ja ma tundsin äkki, et mul on sellest kõrini. Ma tahan midagi täiesti muud oma elus. Siis ma läksin televisioonilt, mis juhtus. Aga perekonnaseisuametisse ma sattusin juhuslikult oma elus ei avaldatud, selle asemel nagu juhtub, aga nüüd ma olen väga rahul. Lähme edasi muusikaga biitlid on järjekordselt ootamas ja lool on pealkirjaks Emmuunist liiping. Jälle saanuks lugu minust, sest et ma kuigi ma seal räägin ja inimestega ja vaatab otsa, ei ole selline aktiivne. See on minu, see teine pool, kes elab kodus viima, elan kodus, tegelikult. Peitlejatelt jälle siis lugu Harri Kingo meil külas. Ütle see asi koerad, mis kiiksusele biitlite ka ikkagi on, et täna kuuleme biitleid ja ma usun, et paljud kuulajad tulevad sellest ainult heameelt, aga siiski. Vaata, ma olen vist umbes seitse aastat, vanaema, elasime väga väiksel tänaval seal palju lapsi, 30 ja mõned poisid olid meist vanemad, ütleme kolm-neli aastat ja nendel oli üks mingi läti makk ja Soome raadiost tulises igavest kolmapäev. Ma ei tea, kas kell kaheksa, kaheksa paremat lugu Nemad lindistasid ja me pärast siis kuulasime pikali kukkumiseni ja vot siis olid kõik need lood, eks ole, disimis lisi ja mister Poznan ja need biitlite kõige alguse lood, mis nõuar männoliks lugu, väga hea lugu jälle. Ja eks siis sealt ta jäi mulle külge ja ütleme, biitlid olid minu jaoks nagu sele muusikalise teadvuse või alussammas ja sealt see algas. Teate küll, kui sul lapsepõlves maitseb, ütleme seal mustikad ei. No siis sa jääd seda eluaeg armastama, eks ole, ja paremat toitu pole või ütleme, sa sööd verivorsti ja Eesti rahvustoit. No sa võid sõita Kanadasse, Ameerikasse, Austraaliasse sai elu aeg igatsenud, saaks ma veel tükikese samas minuga, et ma olen sealt selles muusikas leidunud nagu hästi palju sooja ja hästi palju armastust ja ja see on nagu kandunud veel teistesse gruppidesse ja ansamblites. Pildid on minu jaoks tõesti see vundament alussammas, sellepärast et ma saan aru, et, et sa võid ka biitlitele truudust murda, et sa kuulad ka teisi asju ja teine sama suur bänd kui biitlid on minu jaoks Led Zeppelin, sest see oli. Ma olin siis vist kaheksas või üheksas klass ja kui ma läksin ühe sõbra juurde, tal oli jälle mingisugune läti makkia, mis lindiga seal ja siis ta pani, et mul on üks uus plaat, see on täiesti teine muusika. Noh, pane siis ta pani ja sealt tuli Lotsalandmis laos Õulate laulnud lamm ja siis ma sain aru, et aga muusikat võib ka hoopis teistmoodi teha. Ja isegi niimoodi see oli suur murrang minu jaoks, need kaks, kaks suurt bändi aga on teisi veel progolharum ja jess ja ja, ja neid Eesti muusikat Saigula. Ohjahtlik paus tuleb ja selle kohta edasist ei kuula eriti palju ja ei eesti muusikas mul ei ole sugusi, erilisi lemmikuid tegelikult. Pole kunagi raps on, sest et noh ma tundsin teda lihtsalt ja ükskõik, mis ta laulab ja kui hästi või halvasti, aga ta laulab, siis ma tean, et saalsem Funnakus laulab ja siis puutub natukene nagu võõramad, natukene muusikaga kasvanud. No Harry, sa oled nüüd jõudnud keskikka või ütleme isegi Sinna viia teisele poole, ütleme päris noormees ja täitsa noormees, et võiks öelda, et on mingisugust kogemust, võib-olla meil kuulajate sees on ikkagi valdavalt sellised ka noored inimesed, et mis sa nagu ütleks neile, kel kas hakkab kunagi keskeakriis tulema või kuidas noorusest nooruse, ütleme, noor sõjaraskustest üle saada, et on sul selleks, et head nõuanded vihma loodagi. Ainult üks nõuanne. Noored mehed, te saate üks päev vanadeks ja üks päev, te olete selle piiri peal, et ta enam ei tea täpselt, kas te olete noor või vana? Minul olnud üks nõuana teile. Hoidke palun kinni sellest, mis teil on. Olgu see kriis mis tahes, ärge lahti laske. Ärge oma rumala kriisi pärast oma naist, peret, maaelu, elulaadi ajatud. See kõik läheb üle hoitlemistel olnud sõmer. Harry meil vabariigi aastapäev läheneb ja kuidagi oleme sellel lainel ka, et küsime ikka oma külaliste käest, et et Eesti on see hea koht, kus on meil sõbrad ja, ja töö, aga mis, mis on veel sellist. Mistõttu Eestis on nagu hea elada. No selle ma mõtlesin välja, kui ma olen päris pisike, siin on kevad, suvi, sügis, talv, need on head asjad kõik, sest nad kõik on lund ja, ja päikest. Ja siin ei ole busse, kes tuleksid nõelama, eks ole, see oli veel hea asi, ma võisin metsas joosta paljajalu ringi. Ja mis mulle nagu Eestis meeldib ja ma ei tea, kas ma seda mujal maailmas tunneks. Kui teil on kusagil olnud elus maakoht, kus te olete suvel? Eino lõhn, olete jah. No ma ei tea, vot see, see on oma omale nüüd Eestile, äkki on Lätis ka, aga ma ei tea täpselt, aga otse heina lõhn on see, mis mis on nii, algselt ja kuidagi, ta on natuke nagu maa küljes kinni, eks ole, Heingasu maastaga samastan lõhn nagu läheb taeva poole ja see võtab minu jaoks kokku selle, selle Eesti, ma võin elada ilma verivorsti ja sülita, vaata Kristiina nutva taastunda. Aga milline oleks Ari sinu soovituse noortele inimestele, kes janunevad kangesti välismaaelu järgi ja vähemalt proovida ja palju räägitakse, et Eesti jääb väikseks ja mis siin Eestis, et mina ikka lähen väljapoole see, mis hiljem järgnev, eks see siis jumala näha, aga kas sa üldiselt soosid sellist asja? Ja ma arvan küll, et minge sõbrad ja kolaga see maailm läbi, sest te olete noored, ma ise läheksin ka, aga ma olen natuke liiga vana ja ma ei leia seal enam endale seda tööd rakenduste kohta, kes meil sinna tahab ja pealegi mul on see viga, et ma ei ole kunagi midagi eriti palju kätega teinud, ma ei oska midagi, ma oskan ainult rääkida, keda, aga kes vajab minu juttu seal eesti keeles mitte keegi ei vaja, eks ole, nad tahavad kõik teises keeles. Oleks mõisa noor, ma oleks kindlasti laenud olnud seal mingi vahetusüliõpilane või elan lihtsalt kusagil Londoni arrennase teinud seal mingit tööde kolanud ja läinud pärast teise minna ja ma ei tea kus kohta. Aga ma arvan, et ma oleks ikka pärast tagastanud saanud see kõige tähtsam asi, niiet kolage, palun tulge tagasi, ei leia maailmast paremat kohta, tegelikult ta pärast saad aru. Aga mis, mis ikkagi kuidas sulle tundub, et mis on siin Eestis sellist, mis ikkagi veel väga vajaka on või, või annaks ikkagi kõvasti veel tööd teha, selle asja kallal? Aga see asi, mida meil on vajaka? Oh, seda ma näen, kahjuks omad ööl mõnikord ja mõnikord iga päev. Eestlane on väga kinnine rahvas. Mul on hea meel, kui munasaalis vene paar elav vene külalised ja kui see pruutpaar seal, kui nemad tuttavad, siis ka külalised nutavad ja kui pruutpaar naerab, no siis ka kogu see saalitäis rahvas naerab, nad elavad täiesti vahetult seda asja läbi. Natukene halvem kategooria saalis on välismaalased, ütleme inglased või kusagilt mujalt. Nemad on nagu huvitunud külalised, et oo, siin riigis käib see asi, nemad vaatavad tähelepanelikult. Ahah. Ja kõige raskem publik on saalis, kes eestlased ja nad tulevad, neil on kõigil oma arvamus, kuidas see peab olema. Ja siis ma püüan siis teha nii, nägu ei olnud nõukogude ajal nõudealale kõik väga niisugune karm ja. Ma siis püüan olla mitte nagu nõukogude ajal nad vaatavad ja see neile ka ei meeldi, siis ma ei tea, mis teile siis võiks meeldida. Aga ma olen selle ära lahendanud. Ma olen ikka nii, nagu ma tunnen, et ma olen hea ja kui mul on hea, kõik läheb hästi siis ma näen, et, et meil on ka hea ja mõnikord on niimoodi, et no paarima võib-olla ei vaatagi, nemad on niikuinii kohmetud ja pisarad kurgus ja värisevad. Aga ma leian saalist mingi eriti kurja tädi, kes vaata mind eriti mussi, suugajad ja pilukile silmadega, noh, Kingo, mis sa nüüd teed. Ja kui ma lõpuks läänes eriti sapine tädi hakkab ka naeratama, no siis ma tean, see asi läks korda, mõni tädi mulle see indikaatorkellaga vastama, tegelikult võitlen. Nii et vot seda võiks nagu muuta ja Eestis sa küsisid, võiksime olla avatumad ja spontaansemalt vahetumad, rõõmsamad, õnnelikumad, me võiksime üksteisele rohkem head teha. Natuke karvas elus on selles mõttes, kas. Kuidas sulle tundub, kas siuksed sotsiaalvõrgustikud, kus kame nendega hoogsalt oleme ja kust sinagi väga siis aktiivselt oled, eks ole, kas võib tulla nagu kasuks, eks ole, järsku eesti inimene avaneb ka selle kaudu rohkuvad, et noh, aitab natukene. Jah, see ütleme Facebook näiteks või? Sa ei näe inimest ja võib-olla sa ei olegi temaga elus kohtunud. Aga sa saad seal talle seal öelda midagi sellist mida sa tänaval või, või kusagil mujal kunagi ei ütle. Sa kardad, mismoodi ta mind pärast vaatab, mis ta minust pärast mõtleb. Aga vot seal seda nagu otsekontakti ei ole, ma ei näe sinu reaktsioone, aga ma saan sulle ära öelda mis on, mis ma tahan ja siis tuleb mõnikord seal lihtsalt, ma kirjutan sinna, lihtsalt. Mõni neiu paneb oma pildi ja olen kirjutanud. Oi tüdruk, sa oled väga ilus. Mitte, et ma nüüd tahaks temaga seal käima hakata, aga ma tean, ta rõõmustab selle üle. Tänan, hea. Keegi nagu ütles midagi, jaapan A Kingo ütles, noh, ta on naisi vist näinud, aa tema teab, mis tema räägib. Ja ta ütles, et valm ilus. Natuke parem siis olla. Eks ole, sa mõtled ta ju niimoodi ja mõtlengi jah, ja seal nad ongi, ilusad, tead. Hullem on see vangi ilusat. Harri Kingo suur aitäh meile täna külla tulemast ja paneme peale viimase loo taaskord biitlitelt ja selleks on Ooljoniiris laame. Kaarsena ehk. Avalikku kohta, miks lugu täna hommikul ma kirjutasin Facebooki just sellest laulust ja mudeli tuli selline küsimus. Et igal riigil on oma. Aga mis võiks olla terve maailmahümn. Ja ma ei osanud midagi muud pakkuda, et see laul võiks olla küll maailma jumala sõre hari aitäh.