Kell sai kuus, võtame kokku 28. veebruari. Olulisemad päevasündmused stuudios on toimetaja Uku toomkaitseminister. Jaak Aaviksoo allkirjastas täna leppe, mille kohaselt ajab vabadussõjaklaasist võidusamba Tšehhi firma. Sussisamba rajamine läheb maksma 63 miljonit krooni, sellele lisanduvad Harju mäe ümberkujundamise kulud. 2000 inimese on praeguseks hetkeks pöördunud avalikkuse poole, samas säärasel kujul ei ehitatakse. Jaapanis visiidil olev välisminister Urmas Paet arutas oma kolleegiga ka piiriprobleeme Venemaaga. Kõne all oli ka topeltmaksustamise vältimise lepingu sõlmimine, mida Jaapan pole siiani jõudnud teha. Serbia president Boris staadiks teatas täna, et Serbia ei loobu Kosovos tega püüetest ühineda Euroopa Liiduga. Esindajatekoja resolutsioon seostab Vene võime Londonis roniumi mürgitusse surnud endise luureagendi Aleksander Litvinenko surmaga. Keenia valitsus ja opositsioon jõudsid kokkuleppele võimu jagamisele. Venemaal on pühapäeval presidendivalimised, kuid tundub, et neid ei huvita mitte kedagi. Paikusel avati uus prügi sorteerimishall. Tartus peeti Juri Lotmani seminari ja kuulutati välja Lotmani sel aastal stipendiumi saajad. Ilm püsib vahelduva pilvisusega. Kohatise lume, lörtsi või vihmasajuga. Öösel on kuni kuus kraadi külma, oman õhutemperatuur nullist pluss kolme kraadini. Tänane põhiteema on vabadussõja võidusammas ja allkirjad sai ka vastav ehitusleping. Indrek Kiisler käis allkirjastamise juures. Kaitseminister Jaak Aaviksoo ütles, et samba ehitaja valimisel lähtuti eelkõige sellest, et töid on vaja teostada professionaalselt ning õigeks ajaks, samas peab olema püstitatud 15.-ks oktoobriks. Valik langes tšehhi klaasifirmale sansusii. Kaitseminister avalikustas täna ka esmakordselt samba maksumuse. Selle lepingu maksumus on 339 miljonit eurot millele lisandub Eesti vabariigi käibemaks, mille me tasume Eesti vabariigile 18 protsenti. Maksumus peaks olema 63 miljonit krooni. Loodame seega, et see üsna pikk saaga, mis seal aega võtnud aastakümneid seitse konkurssi, saab nüüd ka lõplivuseks teostatud. Kuigi ehitusleping on juba alla kirjutatud, jätkus internetis allkirjade kogumine avalikule pöördumisele, kus nimetati võidutöö lahendust küündimatuks ning ebaõnnestunuks. Seetõttu nõutakse sellest kavandist loobumist allakirjutanute hulgas poliitikuid näiteks riigikogu sotsiaaldemokraatliku fraktsiooni liikmeid, kuid kas pole juba liiga hilja? Üks pöördumisele allakirjutanute, Est Riigikogu liige Mark Soosaar Arhitektide liidu uus juhatus on asjal siiski sarvist kinni võtnud, see on üks põhjus ja, ja mina andsin oma allkirja nende toetuseks. Teine põhjus on see, et hind ikkagi kisub juba pilvedesse. See üle 100 miljoni, see on ikkagi üsna mõistusevastane. Jaak Aaviksoo ütles, et samba maksumus koos aluse ettevalmistamise ning Harjumäe ümberkujundamisega ei tohi ületada sadat miljonit krooni. Olen andnud ülesande kaitseministeeriumi ametnik konnale, et see maksumus peaks jääma alla 100 miljoni krooni. Ma arvan, et kaitseministeeriumil oma ise teevad kõik endast oleneva, et sellesse piiridesse jääb. Samba kavandi autorid suhtlesid poleemikast rahulikult, kinnitades, et igal inimesel on õigus oma arvamusele, kuidas Aga sammast püstitama hakatakse. Võidutööks autoritest Andri Laidre Samba siis tehakse selline betoonist korsten, mis kaetakse terasega. Terase peal kinnitavad siis klaasplaadid. Klaasplaadid on ise kahekihilised, et välimine kiht on siis kolm sentimeetrit turvaklaasi sisemine, kolm sentimeetrit sellist dekoratiivklaasi, mis annab vagaseks täis mulje sambale. Et justkui selline fakt, et nagu see sammas oleks välja tahutud suurest jääkamakas tuleks skulptuur. Kui rääkida sellest avalikust pöördumisest, millest loos juttu oli, siis enne saate algust oli sellele andnud allkirja veidikene üle 2000 inimese, aga tuletame meelde, 8000 inimest on teinud annetusi siis selle vabadussõja võidusamba rajamiseks, nii et nagu alati, on arvamused nii siit kui sealt. Nüüd aga välisuudised Margitta, otsmaa. Serbia president Boris Tadić kinnitas täna, et Serbia ei loobu Kosovost ega püüetest ühineda Euroopa Liiduga. Hispaania ajalehele El Pais antud intervjuus kinnitas Tadić. Kosovo tagasivõitmiseks kasutatakse kõiki poliitilisi ja diplomaatilisi ressursse, kuid ilma vägivallata. Kosovo parlament kuulutas senise Serbia provintsi seitsmeteistkümnendal veebruaril iseseisvaks. Teda on toetanud USA ja mitmed Euroopa riigid, kuid mõned Euroopa Liidu liikmesmaade, nende hulgas Haanja, Rumeenia ja Slovakkia ei ole seda teinud. Tadić ütles, et Euroopa riigid, kes ei ole Kosovot tunnustanud, kaitsevad oma huve ja oma territoriaalset terviklikkust, sest ka neil on probleeme separatistlike liikumistega. Serbia Euroopa Liiduga integreerumise protsess külmutati pärast möödunud nädalal toimunud rünnakuid USA ja teiste Kosovot tunnustanud riikide saatkondadele Belgradis. USA esindajatekoja väliskomisjon kiitis heaks resolutsiooni, milles viidatakse. Võimud võivad olla seotud endise luureagendi Aleksandr Litvinenko mürgitamisega 2006. aastal. Resolutsioonis nõutakse, et president George Bush ja välisminister Condoleezza Rice avaldaksid survet Vene riigipeale Vladimir Putinile ja teistele Vene ametiisikutele, et nood teeksid Suurbritanniaga koostööd. Litvinenko mõrva uurimisel. 2000. aastal Suurbritanniasse põgenenud endine KGB agent suri 2006. aasta novembris Londonis radioaktiivse poloonium 210 mürgitusse. Briti võimud süüdistavad Litvinenko mõrvamises endist KGB laste Andrei Lugavoid. Eelmisel aastal saatis Suurbritannia riigist välja neli Vene diplomaati, kuna kreml keeldub Lugovoid välja andmast türgi andnud selget tähtaega sõjaliste operatsioonide lõpetamiseks Põhja-Iraagis varivate kurdi mässuliste vastu. Ankaras visiidil viibiv USA kaitseminister Robert Gates kordas Türgi ametnikega kohtudes Washingtoni nõudmist, et nädal aega vältav Türgi sissetung Põhja-Iraaki võimalikult kiiresti lõpeks ning et selle käigus püütaks hoiduda tsiviilohvritest. USA president George Bush nõudis. Türgi väed peavad Põhja-Iraagis täitma oma eesmärgi ning lahkuma võimalikult kiiresti. Türgi sõjaväeüksused tungisid Põhja-Iraaki eelmisel neljapäeval eesmärgiga hävitada kurdi Tööpartei tugipunktid. Mässulisi arvatakse Iraagis olevat umbes 3000, neist vähemalt 230 on rünnakutes hukkunud. Keenia valitsus ja opositsioon jõudsid läbirääkimistel kokkuleppele võimu jagamise üle vastavale leppele, kirjutasid Nairobis alla president vaigi pakkija. Opositsioonijuht Railodinga rääkimistel vahendajana osalenud ÜRO endise peasekretäri Kofi Annani sõnul luuakse kokkuleppe kohaselt peaministri ametikoht. Praegu on Keenia president nii riigipea kui ka valitsusjuht. Valitsuses jagatakse ministrikohad vastavalt parteide osakaalule parlamendis ja ministrid määratakse samal põhimõttel. Veidikene Venemaast kui detsembrikuu alguses toimusid Venemaa riigiduuma valimised, ütlesin ühes kommentaaris, et seda võib pidada teisejärguliseks sündmuseks võrreldes märtsikuus toimuvate presidendivalimistega. Nüüd võib selgelt öelda, et hindasin presidendivalimisi üle vähemalt selles osas, milline on see sündmus ise. Võimalikud muutused, mida presidendivahetus Venemaal kaasa toob, on iseasi. Ka see tuleb ju alles mais. Praegu on ees hääletamine, mis on siis pühapäeval ja just nimelt hääletamine, mitte valimised. Niisamuti nagu detsembris. Ja kui siis oli vähemalt meedias duuma valimistest päris palju juttu, siis nüüd ei huvita pühapäevane sündmus mitte kedagi, sest sündmust ju ei ole oluline, kas valima tuleb 60 65 või 68 protsenti rahvast, kas Medvedjevi poolt hääletab 70 või 75 protsenti valijatest? Jälle ütlesin harjumuse tõttu valijad. Tegelikult ei saa ju pidada valikuks võimalust anda oma hääl ka Zjuganov, Žirinovski või Bogdanov poolt. 10 15 aastat tagasi võis seda valikuks nimetada, kui tuletame meelde, et 96. aastal oli pingeline aeg. Jeltsin, Ivanov, praegu on aga kõik igav ja hall. Valimistest räägi ei ajakirjandusega peaaegu üldse mitte keegi. Poliitikasaateid huvitab Moskvas Domodedovo lennuväljal istuva Moldova ajakirjaniku Natalja moraari saatus mitu korda enam kui presidendivalimised ja kui üldse millestki veel viitsitakse rääkida, siis on see Meitsi Medvedjevi edasise käitumise prognoos. Mõjukaks jääb Putin ja kui palju lepibsele mõjukusega Medvedjev igal juhul hiljuti toimunut lubjavisiidil käitus praegune asepeaminister juba kui täielik troonipärija. Häälde ja käitumisse olid ilmunud riigi peale iseloomulikud noodid. Ja nii mõnedki kommentaatorid, kes rääkisid senini Putini jätkuvast domineerimisest ja kaksikvõimalust Venemaal, on muutunud valvsaks ja ei ole enam kaugeltki nii kindlad selles, et tulevane president on nõus kellelegi suuniseid täitma. Üldolukord Venemaal tuletab aga nüüd meelde vanu nõukogude praegu loetakse ridade vahelt otsitakse vihjeid. Ja teatakse, et seda, mida ametlikult räägitakse, ei pea tõsiselt võtma, sest tuletamine meeldega Brežnev oma 26. parteikongressil antud lubadusi ka tõsiselt ei mõelnud. Aga välisteemadel veel Venemaalt edasi meie välisminister Urmas Paet visiidil Jaapanis ja kohtus täna Tokyos oma jaapani kolleegima Šeiko Coimuraga. Indrek Kiisler uuris, mille, mida sellel kohtumisel räägiti. Nii Eestil kui ka Jaapanil on pooleli üks vaidlusküsimus Venemaaga. Nimelt on reguleerimata omavahelised piiriküsimused. Jaapan jõuab tagasi nelja kuriili saart, mille nõukogude liit 1945. aastal okupeeris. Välisminister Urmas Paet. See on teataval määral sarnane küsimus, et Eestil küll on piirileppe alla kirjutatud, aga see ei ole jõustunud. Jaapan teatavasti ei ole veel jõudnud ka piirileppe allakirjutamiseni, kuna jätkuvalt on vaidlus siis nelja Mare osas, mida Venemaa ei ole soovinud Jaapanile tagastada, nii et ka Jaapani välisminister kohtumisel nimetas, et ikkagi enne kui ka see nelja saare küsimus ehk territoriaalküsimus ei ole lahendatud, et nii kaua see ikkagi takistab ka Vene-Jaapani suhete arengut tervikuna, nii et see, et meil mõlemal on sama naaber, kellega on probleeme paraku see on ka neid omavahel siduvas jõus Jaapani ärimehed on tuntud oma ettevaatlikkuse poolest, kuid kui juba mõnes riigis oma tegevust alustatakse, siis tehakse seda põhjalikult. Eesti on saanud Jaapanist seni investeeringuid tagasihoidlikult, kuid välisminister avaldas lootust, et pikaajaline Eesti tutvustamine hakkab lõpuks vilja kandma. Siin on ka teiste riikide esindajad, Nad on öelnud, et see on võtnud näiteks noh, paarkümmend aastat aega, et üldse sellist huvi äratada, nii et selline paarkümmend aastat Eesti-Jaapani suhetes hakkab varsti täis saama. Nii et selles kontekstis noh, näib, et järjest rohkem ikkagi ka Jaapanis Eestit teatakse, Eesti vastu huvi kasvab, eriti pärast seda, kui Eesti liitus ka Euroopa liidu ja NATOga ja noh, selles kontekstis ka seesama keisri eelmise aasta visiit ainuke välisvisiit, et see puudutas ka Eestit, noh kindlasti on ka oluline märk, aga aga eks seda selgitustööd ka isiklike kontaktide loomist tuleb teha jätkuvalt. Kahe riigi majandussuhete arengut takistab topeltmaksustamise vältimise lepingu puudumine, mistõttu tuleb makse maksta mõlemas riigis. Välisministri sõnul on Eesti säärase leppe sõlmimisest väga huvitatud, kuid Jaapan pole selleks veel valmis. Siiani on see ikkagi olnud jaapani poole taga, et Jaapan seni ei ole olnud valmis seda lepingut veel Eestiga sõlmima. Põhjenduseks toovad selle, et ikkagi on huvi Jaapaniga laadsete lepingute sõlmimise vastu maailmas väga suur ja, ja lihtsalt on jõudluse küsimus nende lepingute ettevalmistamine ja sõlmimine. Et Eesti paraku on hetkel üks paljudest, kes samalaadset lepingut Jaapaniga soovib. Euroopa Liidu liikmesriikide energeetikaministrid esitasid täna Brüsselis toimuvas Euroopa Liidu ministrite transpordi, telekommunikatsiooni ja energeetikanõukogus esmakordselt oma seisukoht Euroopa Liidu kliima- ja energiapaketi kohta. Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan mõtlesin ütles oma sõnavõtus, et Eesti toetab paketiga püstitatud eesmärke, kuid peab edasistes aruteludes oluliseks liikmesriikide energiajulgeoleku ja regionaalsete eripäradega arvestamist. Eesti on teinud paketi kohta rea ettepanekuid. Energiajulgeolekuga kaalutlustel soovib Eesti näiteks põlevkivist toodetava elektri osaliselt CO2 kvoodi alt väljatoomist. Praeguse üritus veel kestab järgmiseks uudistesaateks. Loodame, et saame ehk minister Juhan Partsi enda arvamuse ka selle täna toimuva kohta kodule lähemale. Paikusel. Pärnumaal avati uus prügi sorteerimishalja Ülle Allik jätkab. Seda, et Ragn-Sells aktsiaselts avas täna Paikusel uue sorteerimishalli, võib võtta kindla märgina jäätmekäitlejate huvi on saada prügi seest kätte võimalikult rohkem taaskasutatavaid materjale. Paikuse sorteerimishalli kolm töötajat tegelevad esialgu puhta papi, ajalehe ja ajakirjapaberi ning samuti liikide ja värvide kaupa kylemate, realide liigitamise ja kokkupressimisega. Sorteeritud ja pakitud realid lähevad ümbertöötlejatele üle maailma, sealhulgas ka Eestis. Äriklientidele avaneb uues sorteerimishallis aga võimalus müüa eelnevalt pakitud ja nõutavatele kvaliteeditingimustele vastavaid materjale, näiteks puhast lainepappi ja puhast kilet. Üks osa hallist on mõeldud ohtlike jäätmete käitlemiseks. Ragn-Sellsi teenusejuhi Kalle Grentsi sõnul ostetakse tegevust alustada jaanipäeva paiku. Loodame saada juunikuus loa, et me võime neid siin käitlema hakata, innustatakse neid ohtlikke jäätmeid lihtsalt liigiti sorteerima, pakkima, transpordiks ette valmistama ja siis juba edasi. Ma siis suurtes kogustes käitlejate juurde. Et Pärnumaa kodudes on esimesest jaanuarist alates jäätmeid hulga suurema hoolega eel sorteerima hakatud, näitas esimese tagasisidena Paikre prügila teade Need ladustatavaid ehk siis sorteerimata olmejäätmeid saabus sinna aasta esimesel kuul tavapärasest pea kolmandiku vähem. Samas on eelsorteeritud jäätmete kasvav hulk Ragn-Sellsi teenusejuhi Kalle Grentsi sõnul käitleja ratele omamoodi tagasilöögiks, sest näiteks varem segajäätmete hulka visatud pesemata jogurtipakk rändab nüüd pakendikonteinerisse ning viib alla selle sisu kvaliteedi, kuna taaskasutusse kõlbab siiski vaid puhas materjal. Lisaks puudujääkidele teavitustöös on kahe kuuga välja tulnud ka vead jäätmeveologistikas. Pärnumaa keskkonnateenistuse jäätmespetsialist Peeter Oja leidis, et selles osas on kõige suurem töö teha omavalitsustel. Kuna inimeste valmisolek prügi liigiti koguda on silmnähtav. Pakendikonteinerid vanapaberikonteinerid päris tihti ja ajavad üle, et inimesed on hästi seadusekuulekad olnud ja kenasti sort, periood, et kahjuks ei jõua need järgi logistikapoolseid konteinereid peaks natuke tihedamini paigutama või nende senist paigutust ümber muutma, samuti tihedamaks selle tühjendust või, või siis suuremat konteinerit paigaldama, et suudaks seda tekkinud vajadust rahuldada. Valitsus vastutab selle eest, et jäätmekonteinerid on õiges kohas ja vajaliku suurusega ja samuti tühjendamise sagedus, et omavalitsus neid neid lepinguid ikkagi sõlmib ja kooskõlastab pakendiorganisatsioonidega või siis vedajatega, et omavalitsus peab siin kindlalt initsiatiivi näitama. Jah, eks elu paneb asjad paika, milline on see, et inimeste algatus on olemas, seadusekuulekas on olemas ja siis saavad need vajalikus mahus konteinereid kõikidesse kohtadesse. Eesti Raadio uudistele Pärnust Ülle Hallik Tartus peetakse viieteistkümnendat korda Juri Lotmani seminari, Vambola Paavo jätkab. Enne kui asuti kuulama teaduslikke ettekandeid ning arutlema Lotmani fenomeni üle käisid osalejad Raadi kalmistul, kus süütasid professori kalmuküünlad ja asetasid sinna lilled. Täna Juri Lotmani 86. sünniaastapäev. Lotmani seminari korraldaja, slaavi filoloogia osakonna juhataja professor Ljubov kissell Iowa kinnitab, et ettekanded ja arutelud on üles ehitatud nii, nagu kuulaks kuulus teadlane neid ise meie keskel viibides. Ja nagu temale oleks kõike seda rääkinud, oleks, ootan tema tähelepanekuid ja tema mõtteid, aga me ikkagi loodame. Teema tajub kõike seda, mida meie räägime tema auks või analoogis Dima mõtetega tema teooriatega, tema tähelepanekutega. Millised siis on tartlaste sõnumite siin teiste riikide kolleegidel olek, olgu nad siis Venemaalt, Soomest, Saksamaalt, Ameerika Ühendriikidest. Humanitaarteadused on maailma kultuuri alus ilma kultuurita, nagu seda meile õpetas professor Jüri Lotman, võimalik ükski maailma riigi areng, sest kultuur on selle baas. Meie oleksime nii-öelda omaette isiksused, kes saaksid anda oma panust maailma kultuuri arengule. Tehti teatavaks ka tänavused Lotmani stipendiumi saajad Ljubov Kisel jooma sõnul on raha saadud kokku eraisikutelt ülemaailmse annetuse korras. Seni pole toetajate hulgas olnud veel ühtegi riikliku organisatsiooni rahast olulisemaks peabki seal joovad tunnustamist ning kaunilt kujundatud diplomit, mis haruldus omaette. Saaks selline hea traditsioon iga aasta toetada väikse summaga mõnda andekat noort see on peamine, et noored ei püüa mitte rahale, mis rahasumma on selle taga, vaid see au, mis on seotud prusse õis, ühilotmanni nimega. Stipendiumi saajad on tänavu Tartu Ülikooli slaavi filoloogia osakonna poolt magistrant Anna Borutško ning semiootika poolelt doktorante Berk Vaher. Eesti Raadio uudistele Tartust Vambola Paavo. Ilm on meil hetkel suhteliselt külm ja öö hakul võib veel lund sadada. Pärast keskööd ilmateate arvates taevas selgineb ja tuul nõrgeneb, seda lühiajaliselt 49 meetrini sekundis. Hommikul tugevneb tuul taas ja saartel kuni 14 meetrini sekundis. Õhutemperatuur on rannikul null kuni pluss kaks, sisemaal miinus üks kuni miinus kuus kraadi. Hommikul pilvisus tiheneb ja Loode-Eestist alates hakkab sadama lörtsi ja vihma, sisemaal tuleb päeval ka lund, kohati on jäidet. Pärastlõunal saartest alates sajuhood harvenevad. Puhub valdavalt edelatuul viis kuni 11, puhanguti kuni 15 meetrit sekundis, õhtul tuul nõrgeneb ja õhutemperatuur on homme null kuni pluss kolm kraadi. Te kuulsite Päevakaja kuulmiseni.