Tere õhtust, eetris on Eesti raadio, uudiste põhisaade Päevakaja stuudios on toimetaja Riina Eentalu. Eestimaa rohelised alustasid allkirjade kogumist vana põlvkonna tuumajaama rajamise vastu Eestisse. Roheliste hinnangul kaasnevad vanade tuumajaamadega julgeoleku ja majandusriskid, uue põlvkonna omadest aga ei tea me veel kuigi palju. Kaitseprobleeme arutades tõdeti, et sõdurite kriisikolletesse saatmise kõrval tuleb rahvusvahelise julgeoleku tagamiseks arendada, koondada ja suunata ka intellektuaalset võimekust. Vabariigi presidendi rahvaluulepreemia said vanim rahvaluulekorrespondent Eestis Anna Rinne vanema põlve koguja Jaan Malin ning Muhumaa rahvalaulude ja juttude jäädvustaja Maret Lehto. Eesti raamatukoguhoidjate ühing tähistab tänavu 80 viiendat tegevusaastat. Sel puhul tahetakse rohkem tegeleda ka lugejaga ja aasta möödub deviisi all. Loeb, mida loed välismaalt türgi kindral, saab teatas, et Türgi üksused on põhja laagrist kodumaale tagasi pöördunud. Operatsiooni käigus tapeti vähemalt 240 kurdi Tööpartei võitlejat. Venemaa president Vladimir Putin kutsub rahvast pühapäeval valima. Analüütikute sõnul soovib kreml, et valimistest osavõtu protsent oleks vähemalt 70. Ja ilmast. Homme sajab Eestis nii lund, lörtsi kui ka vihma. Puhub kagutuul ja õhutemperatuur on null kuni pluss kolm kraadi. Balti assamblee eesistujana otsustas Eesti korraldada Tallinnas küberkaitse konverentsi. Kaitseministeeriumi teatel on NATO huvitatud küberkaitse keskuse loomisest Tallinna ja vastav leping loodetakse allkirjastada mais, jätkab Kai Vare. Balti assamblee president Trivimi Velliste ütles, et rahvuslik ja rahvusvaheline julgeolek on kogu aeg assamblee töö keskmes olnud. Uhke oleme nüüd loomas sellist üsna arvestatavat nõndanimetatud võiva keskustel küberkaitsealal. Kaitseministeerium saadab lähikuudel valitsusse küberkaitse strateegia, mis kaitseminister Jaak Aaviksoo sõnul reguleerib, kuidas riik tulevikus küberrünnakutele vastu peaks astuma. Need meetmed on seal kavandatud alates küberturbespetsialistide koolitusest kuni konkreetsete tehnoloogiliste võteteni, kuidas asutused ja organisatsioonid saaksid ennast kaitsta? Kaitseministeeriumi nõunik Johannes Kert rõhutas, et rahvusvahelise julgeoleku tagamisel tuleb teha intellektuaalseid jõupingutusi. Selle asemel, et võib-olla lõpmatu arv sõdureid saata missioonidele mida tuleb seda teha, on meil oma põhijõupingutused vaja suunata siinse intellektuaalse võimekuse arendamiseks kontsentreerida keerimiseks, fokusseerimiseks, suunda, mis lahendab meie julgeolekut ja mis aitab lahendada meiega samu väärtusi, jagavad rahvaste julgeolekut. Siin oleme alustanud tegevust Nato piirides, aga aga võib juhtuda, et see tegevus laieneb. Mõned riigid, kes alguses keeldusid osalemast, on täna huvi ilmutama siia siia sõitmas. Tänasel konverentsil tuli jutuks ka küberkaitseliidu loomise võimalus. Trivimi Velliste. Küsimus on nendest inimestest, kes valdavate informatsioonid tehnoloogiat väga kõrgel tasemel ja kes valdkonnas on, on vastutavad mingil võtmekohal, ükskõik, kas siis tegemist on riigiasutusega kohaliku omavalitsusega või on tegemist eraettevõttega, millel on ütleme võimas infotehnoloogiline jõudlus, kus on väga tähtis see, et iga inimene, kes on mingisugusel vastutaval kohal infotehnoloogia annab endale aru kunagi ei unusta, tähendab neid probleeme, mis on seotud turvalisusega inimene oma igapäevaelus võib-olla mõnikord hoolet. Ka Johannes Kert leidis, et küberkaitseliidu loomine tasub kaalumist. Kui me oleme juba tegemas seda küberkaitse kompetentsikeskus NATO-le, selleks et selle areng ja jätkumine tagada, et meil tuleb luua kandepind Eestis ja me jõudsime oma aruteludega haridusministeeriumi vastavate kohustuste juurde näiteks matemaatika-füüsika eri klasside jätkamine ja võib-olla näo keskkooli erilisuse rõhutamine, võime olla millegagi sarnase tekitamist siia juurde. Täna algatasid Eestimaa rohelised allkirjade kogumise avalikule pöördumisele Eestisse vana põlvkonna tuumajaama rajamise vastu. Pöördumises selgitatakse tuumajaama ohtlikkust. Roheliste pressikonverentsil käis Mall Mälberg. Roheliste pöördumises öeldakse, et energeetika tulevik on Eesti riigi arengu sõltumatuse ja turvalisuse üks põhiküsimus. Kui valitsuskoalitsioon näeb kasvava energia vajaduse katmise peamiste alternatiivina liitumist mõne rahvusvahelise tuumajaamaga või koguni Eestisse oma tuumajaamale rajamist, siis rohelised kutsuvad kõiki vastutustundlikult mõtlevaid inimesi üles liituma kodanikualgatusega täna toodetavate reaktoritega tuumajaama vastu Eestis. Roheliste juhi Marek Strandbergi sõnul kujutavad vanad tuumajaamad paratamatult nii julgeoleku kui majandusriski. Kas me oleme valmis nagu selleks, et üks julgeoleku risk veel juurde tuleb kuuma ja kui me vaatame, millistel riikidel on tänase põlvkonna tuumajaamad, siis nüüd on julgeolekuliselt hästi garanteeritud sõjalise võimekusega riigid, kus on ka kõrge tehniline kultuur. Eesti nende riikide hulka ei kuulu kohe kindlasti mitte. Teine asi. Kui me vaatame seda, millisel moel tuumakütusehindu tõusnud ehk kuni 10 korda viimase viie kuuga aasta jooksul siis indikeerib seda, et juhul, kui naftast tuleb nappus kätte, hakkab tuumakütus muutuma atraktiivsemaks. On selge, et ka kallimaks ning mingil hetkel selle hind ja sellest toodetud energia hind hakkab lähenema nisujahu nafta põhisele, elektri või soojuse hinnale. Ja kolmas aspekt kogu aeg räägitakse Eestis sellest, et jah, folgi, loode tuumajaam, vaadake, mida soomlased ehitavad. Soome ehitatakse tuumajaama selle tõttu, et neil on stabiilne pidev energiavajadus tööstuse poole pealt naftatööstus, keemiatööstus, meil ei ole mitte midagi sellist, ehk nii-öelda loomult juba tuumajaam meile ei sobi. Järgmise põlvkonna tuumajaamad, mis on väidetavalt suutelised põletama tuumajäätmeid olla küll Eesti jaoks atraktiivsed, kuid nendest ei tea me täna veel suurt midagi ja see teadmine võib tekkida alles järgmise 10 20 aasta jooksul, ütles Strandberg. Kus me siis seisame, kui põlevkivist energia tootmine muutub ühel hetkel mõttetult kalliks ja taastuvenergiat ei jätku? Täna on Eestis ettevõtted, millised on valmis investeerima 20 kuni 30 miljardit krooni tuuleparkidesse. Täna on Eestis olemas ettevõtteid, mis oleks valmis investeerima Eesti ja Rootsi vahelisse elektrikaablis. See on üks lahendus, millega katta umbes kolmandik Eesti energiavajadusest. Loobuda Loode-Venemaa energiasüsteemiga liitumisest ning siduda oma energiasüsteem sootuks Skandinaavia omaga. Valdur Lahtvee ütles, et allkirjade kogumisega tuumajaama rajamise vastu tahetakse panna inimesi mõtlema, mitte abstraktse ei ega jah peale, vaid näiteks selle peale kuu siis tuumajaam ikkagi ehitada. Kas nii nagu mõni akadeemikud välja hõiganud Võrtsjärve äärde, no tule taevas appi, kui sinna lüüa see 2000 megavatti üle jäävat soojust, mis läheb kuskile jahutada, siis Võrtsjärv muutub veel mudaauguks. No infrastruktuuri poolest, just nagu kõige parem Paldiski seal nagu platsioon, raudtee tuleb sisse merelaht kõrval, aga mis juhtub selle meie kauni Kloogaranna Laulasmaa Lohusalu rannaga, kui sinna lükatakse 2000 megavatti soojakoormust vete sisse? Need rannad kasvavad täis turiste, sinna enam ei tule ja pooled suvitajad, kes sealkandis käivad, need lahkuvad. Jätkame sõnumitega välismaalt, neist teeb ülevaate Indrek Kiisler. Türgi armee kindralstaap teatas täna, et üksused on pärast pealetungi Kurdistani Tööpartei võitlejatele Põhja-Iraagis. Türgi baasidesse naasnud kindralstaabi teatel saavutati operatsiooni algul endale võetud eesmärgid ning väed pöördusid täna hommikul tagasi kodubaasidesse. 21. veebruaril alanud pealetungi vältel tapeti vähemalt 240 kurdi võitlejat ning Türgi armee kaotas 27 meest. Kindralstaabi teatel jätkatakse kurdi aktivistide jälgimist põhja Iraagis igal aasta, Türgid sellest piirkonnast ohustada. Kindralstaabi koduleheküljele üles riputatud avalduses kinnitatakse, et vägede väljatoomise otsus ei sündinud välise mõju tagajärjel. Samas USA kaitseminister Robert Gates veenis Türgit vägesid võimalikult kiiresti Põhja-Iraagist välja tooma. Tema president Vladimir Putin kutsus täna televisiooni kaudu edastatud avalikus pöördumises rahvast pühapäevastest presidendivalimistest osa võtma, et tema sõnul kindlustada Venemaa tulevik. Putini üleskutse. Kremli viimane pingutus tõsta valimistel osalejate arvu. Valimiste põhikandidaat on esimene asepeaminister Dmitri Medvedjev, kelle võidus ei ole kahtlust. Kriitikute väitel püüab kreml saavutada vähemalt 70 protsendilist osalust, mis annaks uuele presidendile tugeva mandaadi. Samal paiknev Transparency International ja kaks vene kodanikuõiguste organisatsiooni nimetasid valimisi. Jaga Putini Protašee kroonimiseks need valimised, kus inimesed valiksid, sest siin ei ole valikut, ütles Transparence Internationali vene haru juht Jelena pamfiilova. Kõik on juba ette ära otsustatud. Vene keskvalimiskomisjoni mees Vladimir Cheurov ütles omakorda, et see kriitika on osa rahvusvahelisest poliitikast. Osa Vene Föderatsiooni vastu suunatud tegevusest. Jumal Saksamaale kavandatava gaasijuhtme nord Stream trassilt leiti Soome lahes kümmekond meremiini. Veel mõnikümmend paika on praegu võetud uurimise alla. Soome uudisteagentuuri STT teatel ei tulnud leiud Soome ametivõimudele üllatusena. Kogu Soome laht oli Teise maailmasõja ajal mineeritud, sinna paigutati kümneid tuhandeid miine, teatas karja Pro Soome kaitseministeeriumist. Veebruarikuu alguses pöördus Nord Streami Soome poole palvega aidata demineerimistöödel. Soome valitsus teatas, et ei saa temineerimisel osaleda. Küll on valitsus nõus andma asjatundjate abi. Miini tasuvad rahvusvahelistes vetes ning Soomel pole mingit kohustust Emineerimisega seal tegeleda. Ja uuesti Eestist. Tartu halduskohus tühistas haridus- ja teadusministri käskkirja, millega keelduti koolitusloa andmisest eraülikooli Akadeemia nord psühholoogia doktoriõppekavale. Kohus tegi haridus- ja teadusministrile ettekirjutuse, eraakadeemia nord taotluse uuesti läbivaatamiseks ja uue otsuse tegemiseks. Loa andmisest keeldumise põhjusena tõi ministeerium doktoriõppe õppejõudude ebapiisava kvalifikatsiooni ning teadus arendustöö. Koolitusloa andmisest keeldumise otsese alusena on aga toodud erakooliseaduse säte, mille järgi keeldub minister koolitusloa andmisest, kui õppekavas õppe eesmärgiks seatud vajalikud pädevused, oskused ja teadmised ei ole õppega võtatavad. Kohus leidis, et käskkirjas toodud sätte alusel ei saanud minister koolitusloa väljaandmisest keelduda, kuna ei tuvastatud õppekava mittevastavust sätestatud üld ja erinõuetele. President Toomas Hendrik Ilves andis täna Tartus kirjandusmuuseumis kätte vabariigi presidendi rahvaluulepreemiad. Preemia said vanim rahvaluulekorrespondent Eestis Anna Rinne noorema põlve koguja Jaan Malin ning Muhumaa rahvalaulude ja juttude jäädvustaja Maret Lehto, vahendab Taavi Libe. Rahvaluule kogumine on suuri ja tarvilik töömälu hoidmisel ja talletamisel, sest kõik saab hetkega ajalooks. Nii ütles president Toomas Hendrik Ilves oma kõnes Eesti vabariigi presidendipreemiate üleandmisel parimatele rahvaluulekogujatele kolmest laule. Realist auväärseima seas 95 aastane Anna Rinne alustas rahvaluuleteadliku koomist alles kaheksakümneaastaselt. Suur elukogemus ning mälestused pakkusid suurt huvi rahvaluuleuurijatele nii siit kui sealtpoolt Soome lahte ning nii alustaski rinne oma kogemuste üleskirjutamist. Presidendi preemia tuli vanadaamile meeldiva üllatusena. Tuli mulle üllatusena ja see on minu elu suurim auhind. Ma ei osanud niisugust tunnustust uneski näha. Teise laureaadi Maret Lehto jaoks on rahvaluule kogumine olnud samuti meeldiv ajaviide. Lehto on 20 aastat lindistanud Muhu folkloori. Kas folkloorikogujad tunnevad Muhu saare vastu ikka sama suurt huvi kui Mandri-Eesti vastu. Maret Lehto. Mulle tundub, et neid on ikka päris palju, on vähemalt kirjutatud, sest ükskord selle folklooriansambli pärast me saime siis nagu väikse toetuse, et noh, et meil oli see mõte, et vot äkki saaksid mõne regilaulu ja niimoodi, aga kui siis hakati kandma kaks raamatuid ja siis oli täitsa niukene iseäralik, need, neid oli nii palju need pulma, jõulud ja seelik ja täitsa mid paneb käed kokku, ei hakka jumalat paluma, et mis asjad, mis varandus siin kõik on. Jaan Malin on noorema põlve rahvaluulekoguja. Malini hinnangul on rahvaluulet võimalik koguda igaühe käest, nii on temagi kogunud palju huvitavat ning isegi äärmuslikku. Nagu me kõik aeg-ajalt käime VCDS ja siis ma kirjutasin, mis oli sinna usterial kirjutatud viimasel ajal. Paraku need koristajad on senisest hoolikamaks muutunud ja sealt ma pole enam midagi leidnud. Tänase noorima laureaadina tunneb Malin, et suurem töörahvaluule kogujana sõidad talvel ees. Mustlase poisile antakse nädala alguses peksa, et küll sa nädala sees ikkagi ei kurda, saavad, mille eest peaksid saama peksa. Mulle anti ka see preemia nagu osaliselt ikkagi ette. Ja ma arvan, et ma peaksin tõsiselt mõtlema selle peale, et see preemia nüüd välja teenida. Lisaks preemiate üleandmisele esitleti ka kaht uut Eesti Kirjandusmuuseumi väljaannet Mari Sarve monograafiat loomiseks loodud regivärsimõõt, traditsiooni, protsessi ja raamatut mõisalegendid Harjumaa Eesti Raadio uudistele Tartust. Taavi Libe. Rahvusraamatukogus toimus Eesti raamatukoguhoidjate ühingu aastakoosolek, seal käis Mall Mälberg. Tänavu tähistab Eesti raamatukoguhoidjate ühing oma 80 viiendat aastapäeva. Juunis korraldatakse sellega seoses kongress, mis toob kokku terve raamatukoguhoidjate kogukonna ja siis räägitakse paljuga koolitustest. Kindel osa juubeliaasta tegevusest on suunatud väljapoole. Ühingu juht Anneli Sepp. Et me jõuaksime ka rohkem väljapoole, jõuaksime tegeleda lugejaga, sellepärast on selle aasta selline deviis meil välja mõelda, keeldute Loeb, mida loed ja sellel teemal on kaks suuremate bloki üritusi nüüd kevadel tulemas, kui on priima pistav kirjandusfestival Tartus ja raamatukogupäevad, mis on oktoobri lõpus üle-eestiline üritus. Raamatukoguhoidja igapäevatöös on Anneli Sepa sõnul väga põhjapanevaid muresid ennekõike seadusandlus. Näiteks autoriõiguse seadus läheb muutmisele, on juba toimunud kaks lugemist ja selles valguses tegelikult on meil üsna suur mure sellega, mis tahab filmidest, mis saab helistada mälestiste laenutamisest raamatukogudes, sest need arendused, mis seal on, on tegelikult raamatukogudele küll leebelt öeldes nagu kõlbmatud, et lihtsalt ja need piirangud, mida nagu ette nähakse ja öelda, et, et muusikat on raamatu kuidas vähe, aga miks teda on vähe ja teda saabki olema vähe. Kui mul ei ole õigust meenutada seda plaati, mis mul on raamatukogus, miks ma siis pean seda hankima raamatukokku, et, et selles mõttes asjad on niimoodi omavahel seotud. Mitte ettepanekud, oleme me saatnud kultuurikomisjonile ja praeguse nagu koostöö on, on läinud aktiivsemaks, aga tundub, et see meie hääl oleks pidanud olema veel kõvem ja me oleks pidanud tegema veel rohkem ettepanekuid ja püüdma avaldaja veel rohkem arvamust, et oleks asi jõudnud nagu natukene varem avalikkuse ette. Raamatukoguhoidjate ühingu teenetepreemia sai seekord Konrad Kikas, kes on Tallinna tehnikaülikooli raamatukogus töötanud 50 aastat. Tema hinnangul on meie raamatukogud päris head, aga üht-teist annaks tema meelest paremini iga teha. Raamatukogude vahel oleks üht-teist rohkem koordineerida vaja sest ütelda tahavad samu funktsioone täita, kuid arvan, et see ei ole lihtsalt Eesti riigil otstarbekas. Me oleme nii väikesed ressursse otstarbekamalt kasutama, nii et ikka midagi teha oleks küll. Nii teadusraamatukogudes kui rahvaraamatukogudes. Ja ilmateade. Eeloleval ööl sajab Eestis kohati vähest lund või lörtsi, puhub lõunakaare tuul neli kuni 10 meetrit sekundis, hommikul tugevneb tuul, saartel, saartel kagutuul kuni 14 meetrini sekundis. Õhutemperatuur on öösel miinus kolm kuni pluss kaks kraadi. Hommikul pilvisus tiheneb ja Edela-Eestist alates hakkab nii lund, lörtsi kui ka vihma sadama, Ida-Eestis võib ka tuisata. Puhub kagutuul viis kuni 12, puhanguti 15 kuni 17 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on homme null kuni pluss kolm kraadi. Te kuulsite Päevakaja. Stuudios oli Riina Eentalu kuulmiseni.