Tere õhtust, eetris on Eesti raadio, uudiste põhisaade Päevakaja stuudios on toimetaja Riina Eentalu on Eestis ühepäevasel töövisiidil Poola president Lech Kaczynski. Eesti ja Poola presidendi ühisdeklaratsioonis kutsutakse Euroopa riike arutama võimalust luua rahvusvaheline komisjon kommunismi kuritegude uurimiseks. Õiguskantsler Indrek Teder saatis riigikogule ettepaneku anda nõusolek Villu Reiljanit saadikupuutumatuse võtmiseks. Riigikogu arutab seda neljapäeval. Räpina aianduskooli direktor Heino Luiga jätkab ametis, see on haridusministriga kohtumise tulemus. Kultuuriministeeriumis kogunes rahvusvähemuste kultuurinõukoda, osalenud olid lootusrikkad tulevase koostöö osas. Ministeeriumiga sai nurgakivi politsei ja päästeteenistuse ühishoone eisakul. Hoone peab valmis olema esimeseks oktoobriks. Hiina võimud süüdistavad Tiibeti rahutuste korraldamises dalai-laamat. Usuliider on kõik süüdistused tagasi lükanud ja teatas, et astub tagasi, kui Hiina Vägivald Tiibetis ei lõpe. Gruusia ja Venemaa vaheline reisilennukiühendus taastub 25. märtsil ja ilmast. Homme sajab Eestis mitmel pool lund ja lörtsi. Puhub põhja- ja kirdetuul ja õhutemperatuur on null kuni pluss kolm kraadi. Täna on Eestis ühepäevasel töövisiidil Poola president Lech Kaczynski. Õige pea peaksid nad koos president Toomas Hendrik Ilvesega Pärnu lennujaamas ka pressikonverentsi andma ja sellest kuuleme meie kella kaheksases saates. Aga presidendid kõnelesid kohtumisel pikemalt Euroopa tulevikust, NATO laienemisest, Euroopa Liidu naabruspoliitikast ja energiajulgeolekust. Eesti riigipea rõhutas Lissaboni lepingu jõustumiseni olulisust Euroopa liidu paremaks toimimiseks. President Ilvese Kaczyński rääkisid aprillikuisest NATO tippkohtumisest toetudes alliansi avatud uste poliitika jätkamist. Mis te ootab NATO Bukaresti tippkohtumiselt selget otsust, mis käivitaks välja, andis lähiajal raketikaitsealaste poliitiliste põhimõtete konsultatsioonimehhanismide ja nõndanimetatud koorma jagamise põhimõtete väljatöötamise, ütles Eesti riigipea. Kusjuures on oluline, et lahendused leida ka nende NATO Euroopa liitlaste kaitseks, keda Ameerika Ühendriikide rahvuslik süsteem ei kata. Energiajulgeolekust kõneldes rõhutasid riigipead oled ilves ja Kaczynski, et Euroopa Liit peab rääkima neis küsimusi suhel. Esimese sammuna võiks Euroopa Komisjoni ja teiste liikmesmaade kohustuslikku teavitamist projektidest lepingutest mis puudutavad kogu ühenduse julgeolekut ja energiavarustuskindlust. Balti riikide julgeoleku seisukohast on eriti oluline Leedus asuva Ignalina tuumajaama ning Baltimaade ja Poola vaheliste ühenduste väljaehitamine. Peetakse vajalikuks Eesti, Läti ja Leedu-Poola energiaettevõtete vahelise aktsionäride lepingu kiiret sõlmimist ja projekti ettevõtte moodustamist. Eesti ja Poola president võtsid vastu ühistu operatsiooni, milles kutsusid Euroopa riikide valitsusi arutama võimalust luua rahvusvaheline komisjon kommunismi inimsusevastaste kuritegude ja inimõiguste rikkumiste uurimiseks. Õiguskantsler Indrek Teder saatis riigikogule ettepaneku anda nõusolek riigikogu liikmelt Villu Reiljanit saadikupuutumatuse äravõtmiseks ja tema kohta süüdistusakti koostamiseks. Õiguskantsler kontrollis kohtueelse menetluse kokkuvõte ja kriminaalmenetluses teaduslikust. Kokkuvõttes leiab õiguskantsler, et kriminaalasja kohtueelne menetlemine on läbi viidud kriminaalmenetluse seadustiku sätteid järgides ning puudub alussaadikupuutumatus võtmise ettepaneku tegemisest keelduda. Antud asjas on kaitsepolitsei ja prokuratuur jõudnud järeldusele, et on alust kahtlustada Villu Reiljanit pistise nõudmisest suures ulatuses, olles keskkonnaministrina seotud Revala puiestee kaheksa kinnistu müügi korraldamisega. Õiguskantsler Indrek Teder teeb riigikogu ees ka ettepanekust tuleneva ettekande. Riigikogu arutab ettepanekut neljapäeval. Uku Toom küsis kommentaari radaripõhiseaduskomisjoni esimehelt Väino Lindalt. See saadikupuutumatus tegelikult on selline põhiseaduslik printsiip, mis peaks tagama selle, et riigikogu liige saab tegelikult rahulikult oma tööd teha, tegeleda seatustega ja ta ei peaks kartma täitevvõimu, sellist täiesti meelevaldselt sekkumist tagakiusamist tema suhtes ja see peaks tagama ma noh, niisuguse riigikogu normaalse töö antud konkreetsel juhul, mida me siis saamegi tegelikult teha, me saame ära kuulata õiguskantsleri seisu ka selles osas, kes on läbi vaadanud kogu kriminaaltoimiku ja me ei saa hinnata kindlasti tõendeid, et kas üks või teine inimene, kas riigikogu liige konkreetne isik on selles nii-öelda kuriteos süüdi või ei ole. Ei ole päris seda meelt, et kehtiv õigus näeksite võimalusega, et riigikogu saaks Howard hakata nii-öelda täiendavaks kohtuks, hinnata tõendeid ja poolt ja vastu argumente küll aga ilmselt seekord ma kujutan ette, et riigikogu üritab veidi tõsisemalt sellesse küsimusse suhtuda, kuivõrd see kõik see just nimelt konkreetse maadevahetustehingutega seonduv on nii või teisiti siin meil väga tõsist kõlapinda leidnud tal on üritatud ju, üritab kaela lausa poliitilise protsessi nime. Ma isiklikult küll selles kahtlen. Riigikogu ajaloos on see viies kord, kus saadikul saadikupuutumatus ära võetakse. Tuletame meelde, et eelmised juhtumid olid ekraani Siim Kallas, Margus Hanson, Jaanus Tamkivi, kõik reformierakondlased. Neist hiljem jäi kohtus süüdlaseks üksnes Margus Hanson. Et riigikogu ka seekord õiguskantsleri ettepanekuga nõustub, on ilmselt üsna selge, sest esiteks oleks kogu asjaga lihtsalt viivitamine seniajani, kuni Villu Reiljan ei ole enam riigikogu liige. Ja teiseks on ka Villu Reiljan, kes küll viimasel ajal pikki kommentaare sel teemal andma ei kipu. Ise sellel seisukohal, et asi peab edasi liikuma, kuigi erinevalt Väino nendest on tema kindel, et tegu on poliitilise protsessiga. Loomulikult positiivne protsess läheb edasi, mitte. Me peame pidevalt lugema erinevatest päevalehtedest, eks ole, kohtuotsuseid. Et siis saab nagu võib-olla hakata lootma õiglasele kohtupidamisele, mitte poliitilise kohtupidamisele. Mis te arvate, kui kaua see protsess võib minna, et millal ükskord tuleb uurimises lõpp või ei, seda ma küll ei tea, eks ole, eks ole plaanitatud ikka hästi kaua kestaks. Kelle poolt, mitte minu poolt. Ka riigikogu fraktsioonid on väljendanud seda arvamust, et saadikupuutumatuse võiks ära võtta, siis saab protsess jätkuda ja Reiljan saab end kohtus kaitsta. Jätkame sõnumitega välismaalt, neist teeb ülevaate Marta Grauberg. Indias eksiilis elav Tiibeti usuliider dalai-laamade teatas, et astub tagasi, kui Hiina Vägivald Tiibetis ei lõpe. Samas kutsus ta lõpetama reedel alanud vägivaldseid meeleavaldusi Tiibetis. Hiina võimud süüdistavad teda rahutuste organiseerimises eesmärgiga saboteerida Pekingi olümpiamänge, kuid usuliider on süüdistused korduvalt tagasi lükanud ning palunud alustada uurimist. Tiibeti pagulasvalitsuse andmeil on reedel alanud viimase 20 aasta suurimates kokkupõrgetes Hiina võimude ja tiibetlastest meeleavaldajate vahel hukkunud 99 inimest. Hiina võimud räägivad 13-st hukkunust. Euroopa Parlamendi president Hans-Gert Pödering kutsus protestiks Hiina jõudemonstratsioonide vastu Tiibetis poliitikuid boikoteerima pekingi olümpiamänge. Rahvusvahelise olümpiakomitee presidendi Jacques Roki sõnul ei tohi Hiina võimude vägivallatsemise Tiibetis suviste olümpiamängudega siduda minema ja USA ei jõudnud Moskvas kokkuleppel USA raketitõrjesüsteemide Euroopasse paigutamise küsimuses. Välisminister Sergei Lavrov teatas pärast läbirääkimisi USA välisministri Condoleezza Rice'i ja kaitseminister Robert Keitsiga, et läbirääkimised olid edutud. Lavrovi sõnul ei saavutatud kokkulepet ka järgmisel aastal aeguva start lepingu osas, mis reguleerib kaugulatusega tuumarakettide. Arvo Gruusia ja omavaheline reisilennukite ühendus taastub 25. märtsil. Nii teatas Venemaa transpordiministeerium. Kahe riigi vaheline lennuühendus katkes Moskva otseselt 2006. aasta sügisel, kui Venemaa Gruusia suhted järsult pingestusid. Gruusias arreteeris toona mitu isikut, keda kahtlustati Venemaa huvides Pioneerimises. Venemaa katkestas seejärel Gruusiaga igasuguse rongi-lennu- ja postiühenduse alates Gruusia presidendi Mihhail Saakašvili tagasivalimisest. Selle aasta jaanuaris on kaks riik liikunud suhete paranemise suunas. Belgia parteid saavutasid kokkuleppe koalitsioonivalitsuse moodustamiseks, mida asub juhtima Kristlik-Demokraat Iivile term, kes nimetatakse ametisse ilmselt neljapäeval. Koalitsiooni moodustavad viis parteid olid seni liikmeid vahevalitsuses, mida juhatas alates 99.-st aastast võimul olnud endine peaminister. Ostad Belgia on olnud püsiva valitsuse, et alates 2000 seitsmendad, las ta juunis peetud üldvalimistest ning parteide tüli ähvardas lõhestada Belgia riigi Flandria Jakse Vallooniaks Suurbritannia ja filmirežissöör ja filmiinstituudi juht Anthony mind. Kella on surnud 54 aastaselt, kelle surma põhjus ei ole veel teada. Inglise patsiendi režissöör alustas karjääri kuuldemängude kirjutamisega esimese filmi džauli märli tyyply tegi ta 91. aastal üheksakümnekuuendal. Sel aastal võitis Min kella parima režissööri Oscari filmi Inglise patsienti eest. 99. aastal kandideeris ta Oscarile filmi andekas härra Ripley stsenaariumi eest. Suurbritannia filmiinstituudi juhiks valiti mind kella 2003. aastal. Ja uuesti Eestist Räpina aianduskooli direktor, kes teatas, et lahkub ametist pärast õhupüssist laskmise juhtumit, jätkab siiski oma ametis. Kooli probleemidest kõneldi täna kooli esindajate ja haridusministri kohtumisel, jätkab Toomas Kelt. Räpina aianduskooli direktor Heino Luiga oma otsuse kohta kommentaare jaganud haridus ja teadusminister Tõnis Lukas ütles, et peale lahkumisavalduse tagasivõtmist keskendus koosolek kooli tulevikule. Koosoleku peaaegu kogu osa pärast seda avalduse tagasivõtmist oli väga optimistlik. Arutasime ka nii ettevõtjatega nõukogu liikmetega tulevikuomavalitsuse esindajad ütlesid, mis nad koolitööst arvavad ja leppisime kokku. Pidevad kontaktid, nagu riigil on, nagu haridusministeeriumil, on kõigi kutsekoolidega. Haridusminister määras täna kooli nõukokku ka ühe ministeeriumi esindaja ja kinnitas, et koolis toimuvat jälgitakse. Sellistel koolidel on ühes Eestimaa nurgas, kuhu võib-olla kõik kõik ei ulata alati ja kus ei ole ka alati lihtne olla, kaadrit saada, on neid tuleb kogu aeg toetada neid probleeme, neid tuleb mõista. Praeguseks on probleemid seoses Räpina aianduskooliga lahenenud, kinnitas Lukas. Härra Luiga on paistab, et saanud enesekindluse tagasi ja on valmis tööd jätkama ma, et ma arvan, et ta kollektiivi turve, mida siin ajakirjanduses käsitleti nagu see oleks surve mulle või nagu, et mul minu suhtes kogutakse võlakirju, oli ju tegelikult ettepanek Luigale jätkata, et eks ta vahepeal tundes meiega iseenesega võitlemine kooli poolt, aga ma arvan, et see kõik on kasuks tulnud ja nüüdseks on asjad selgeks räägitud. Heino Luiga jätkamist Räpina aianduskooli direktorina soovis ka koolikollektiiv. Luiga esitas lahkumisavalduse peale haridusministri noomitust. Veebruari viimasel päeval laskis kooli joonestamise liiklusõpetaja tunni ajal klassides ruumis õhupüstolist klassi seinal olnud plakatit ja purustas lambipirni. Minister Lukas heitis aianduskooli direktorile ette ministeeriumi teavitamata jätmist ning seda, et Luiga ei vallandanud koheselt korda rikkunud õpetajat. Toomas Kelt. Tartu stuudio. Kultuuriministeeriumis kogunes pärast viieaastast vaheaega rahvusvähemuste kultuurinõukoda. Tõnu Karjatse räägib lähemalt. Eestis on ligikaudu 121 vähemusrahvust, kes on koondunud mitmesugustesse mittetulundus ühingutesse. Kultuuriorganisatsioonidesse Kultuuriministeeriumis taas tööd alustanud rahvusvähemuste nõukoda koondab neist aktiivsemaid. Kokku tulnud tunnistasid peamisteks puredex. Eesti kultuuriruumis on lõimumine, üksteise mõistmine ja tunnustamine, räägib Toivo Kabonen Eesti ingerisoomlaste liidust. Minu arust oli väga töine või ütleme, sõbralik suhtumine, sest olen osalenud eelmistel nõu kaladel ja nii edasi, et see suur ausõna on mõjutanud seda ja aega nii palju edasi läinud sündmusi määraga palju muutunud. Tänase osavõtjad olid kõik meelestatud positiivsed lootuses, et koostöö või analoogriigiga ehk siin kultuuriministeerium näol ja vähemusrahvuste sanktsioone vahel algaks uuesti. Oluline on siinjuures mitte kultuur, kondade klubide paljusus, vaid dialoog, nii eestlaste kui ka mitte-eestlaste kultuur, kondade vastastikune huvi üksteise tegemiste vastu. Vene romansi Klubi juht Olga pundar. Minu jaoks on palju tähtsam see, et eestlaste pool liiguks rohkem meie poole mitte-eestlaste poole. Sellepärast hea küll, räägitakse, integratsioon nagu täna öeldi ka, et meie oleme täiesti integreerunud Eesti ühiskonda. Mina ei taha, et mind integreeritakse ühepoolselt. Mina tahan, minu kaal. Mõtleks sellepärast, et ma tahan, et minust teatakse rohkem, et minust on huvitatud rohkem teine ühiskonna poolt. Sergei Ivanov Vene muuseumist leiab, et ka mitte-eestlaste organisatsioonid peaksid oma tegevuse teavitamisest olema senisest aktiivsemad. Kui me vaatame viimaseid uuringus, siis kui me võtame meie Eesti ühiskonna eestikeelse kodanikuühiskonna aktiivsust ja palju on koondunud organisatsioonis, siis 12 protsenti, aga mitte-eestlaste seas on ainult üks protsent, see näitab ka seda, kust osaleda ühiskonnas, mõjutada, väljendada ennast ja, ja siis olla aktiivne eesti ühiskonnas. Rahvusvähemuste nõukojas osalenute sõnul on oluline, et see ei jääks vaid jututoaks, vaid pakuks edaspidi välja juba täpsemaid tegevusplaane. Kuidas eesti kultuuri koostisosasid paremini tundma õppida. Kultuuriministeeriumi asekantsler Annely. Oma praeguse töökorra järgi on planeeritud saada kokku kord kvartalis neli korda aastas või kõik need kokkusaamise protokollitakse, see on võimalik ka interneti teel hiljem kätte saada, aga vajaduse võime seda kokku ka tihedamini, aga kõige olulisem on see hea tahe. Ma arvan, et alati on võimalik leida lahendusi. Siin me võime rääkida Eesti võimalustest Eesti riigi sees, mis on senimaani meil olemas olnud. Aasta teises poolaastas on tulemas ka Euroopa Liidu võimalused Euroopa Liidu rahastus Euroopa integratsiooni fondi kaudu, mis on küll suured rahad, aga ma arvan, et see on nagu üks väga suur abiventiil neile. Täna pandi nurgakivi Iisaku politsei ja päästemajale, mis on esimene uutest politsei päästemajadest, mis lähiajal Virumaal ehitatakse, teatab Ago Gaškov. Praegu töötab Iisaku konstaablijaoskond kunagise metsamajandihoones, mille ruumid on täielikult amortiseerunud ja politseil ei ole seal tänapäevaseid töötingimusi. Päästeametikomando on aga laiali kahe valla, Iisaku ja Mäetaguse valla vahel. Siseministeeriumi kantsler Mart Krahv, Iisaku politsei ja päästedepo on esimene uus politsei- ja päästemaja, mida nendel aastatel ehitama hakatakse. Tulemus on veel Narva, Jõhvi, Rakvere, kuidas mujal Eestis on, praegu tõesti on Ida-Viru ja ida pool meie prioriteediks sätitud kõik need majad, mis te just mainisite, peaks siis hiljemalt 2011.-ks aastaks ka valmis saama Iisakus lisaks eelkõige päästjate töö oluliselt mugavamaks minema. Nats lõppude lõpuks ma komando siia kokku ja saan aru, et siia tuleb ka metsakustutustehnikat, mis siiamaani hoiti järvel, eksis metsadest päris kaugel. Loomulikult rõhutaksin ka seda, et kindlasti läheb palju paremaks ka politseinike töö ja nende tingimused, sest et kui me vaatame seda vana maja, kriitikat ei kannata, sellepärast ongi eriti hea meel, et nüüd peaks lähiaastatel see olukord ikka palju, palju paremaks meil minema, see ja kus me praegu asume, seisab maksu, on meil umbes 25 miljonit Eesti krooni. Ja valmista peaks saama selle aasta sügisel Iisaku vallavanem Avo Kiir, igasugune abi jõuab hõredalt asustatud piirkonda oluliselt paremini kohale. Tulevikus muidugi. Siiani on Iisakus ka olnud väike vabatahtlik kamanda, aga noh, vabatahtlikega on nii, nagu ta on, eks kui midagi juhtub ja kas sa tead, millal need inimesed masina peale saad ja millal see masin välja lõpuks sõid, aga see maja maha põlenud? Selles mõttes on muidugi kes see väga oluline, et siin on nüüd päästeameti regulaarne Sis kamanda ööpäev läbi siin valvab ja leival hakkab varsti valvama sügisel arvatavasti on see maja juba valmis ja siis on ta ju kasukat sees. Turvalisuse mõttes on see Lõuna regioonile väga oluline. Ja ilmateade. Eeloleval ööl sajab Eestis mitmel pool peamiselt lund, kohati tuiskab. Puhub põhja- ja kirdetuul neli kuni üheksa, rannikul kuni 13 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on öösel miinus neli kuni pluss üks. Homme päeval sajab mitmel pool lund ja lörtsi, kohati võib tulla ka vihma. Puhub põhja- ja kirdetuul viis kuni 10, saartel ja rannikul kuni 13 meetrit sekundis ja õhutemperatuur on homme null kuni pluss kolm kraadi. Te kuulsite Päevakaja, stuudios oli Riina Eentalu kuulmiseni.