Tere õhtust, kell sai kaheksa, te kuulete raadio uudiseid, stuudios on toimetaja Riina Eentalu. Eestimaa rohelised alustasid allkirjade kogumist vana põlvkonna reaktorite ka tuumajaama rajamise vastu Eestisse. Roheliste hinnangul koosnevad vanade tuumajaamadega julgeoleku ja majandusriskid. Uue põlvkonna omadest aga ei tea me veel kuigi palju. Küberkaitse probleeme arutades tõdeti, et sõdurite kriisikolletesse mõtlemise kõrval tuleb rahvusvahelise julgeoleku tagamiseks arendada, koondada ja suunata ka intellektuaalset võimekust. Vabariigi presidendi rahvaluulepreemia sai vanim rahvaluulekorrespondent Eestis Anna Rinne vanema põlve koguja Jaan Malin ning Muhumaa rahvalaulude ja juttude jäädvustaja Maret Lehto. Välismaalt Iraagi põhjaosas rööviti katoliku kiriku peapiiskop, temaga kaasas olnud isikud tapeti ja ilmast. Homme sajab Eestis nii lund, lörtsi kui ka vihma. Puhub kagutuul ja õhutemperatuur on null kuni pluss kolm kraadi. Täna algatasid Eestimaa rohelised allkirjade kogumise avalikule pöördumisele Eestisse vana põlvkonna tuumajaama rajamise vastu. Pöördumises selgitatakse tuumajaama ohtlikkust. Roheliste pressikonverentsil käis Mall Mälberg. Rohelised kutsuvad kõiki vastutustundlikult mõtlevaid inimesi üles liituma kodanikualgatusega täna toodetavate reaktoritega tuumajaama vastu Eestis. Roheliste juhi Marek Strandbergi sõnul kujutavad vanad tuumajaamad paratamatult nii julgeoleku kui majandusriski. Kui me vaatame, millistel riikidel on tänase põlvkonna tuumajaamad, siis nüüd on julgeolekuliselt hästi garanteeritud sõjalise võimekusega riigid, kus on ka kõrge tehniline kultuur. Eesti nende riikide hulka ei kuulu kindlasti mitte teine asi. Kui me vaatame seda, millisel moel tuumakütusehindu tõusnud ehk kuni 10 korda viimase viie kuuga aasta jooksul siis indikeerib seda, et juhul, kui naftast tuleb nappus kätte, hakkab tuumakütus muutuma atraktiivsemaks ja on selge, et ka kallimaks ning mingil hetkel selle hind ja sellest toodetud energia hind hakkab lähenema nii söe, nafta, põhisele, elektri ja, või soojuse hinnale. Ja kolmas aspekt kogu aeg räägitakse Eestis sellest, et jah, olgi loode tuumajaam, vaadake, mida soomlased ehitavad. Soome ehitatakse tuumajaama selle tõttu, et neil on stabiilne pidev energiavajadus tööstuse poole pealt naftatööstus, keemiatööstus, meil ei ole mitte midagi sellist. Järgmise põlvkonna tuumajaamad, mis on väidetavalt suutelised põletama tuumajäätmeid, võivad olla küll Eesti jaoks atraktiivsed, kuid nendest ei tea me täna veel suurt midagi ja see teadmine võib tekkida alles järgmise 10 20 aasta jooksul, ütles Strandberg. Valdur Lahtvee. Ta ütles, et allkirjade kogumisega tuumajaama rajamise vastu tahetakse panna inimesi mõtlema, mitte abstraktse ei ega jah peale, vaid näiteks selle peale kuu siis tuumajaam ikkagi ehitada. Kas nii nagu mõni akadeemikud välja hõiganud Võrtsjärve äärde, no tule taevas appi, kui sinna lüüa see 2000 megavatti üle jäävat soojust, mis tuleb kuskile jahutada, siis Võrtsjärv muutub mudaauguks. No infrastruktuuri poolest just nagu on kõige parem Paldiski seal nagu platsioon, raudtee tuleb sisse merelahte kõrval. Aga mis juhtub selle meie Kauli Kloogaranna, Laulasmaa Lohusalu rannaga, kui sinna lükatakse 2000 megavatti soojakoormust vete sisse? Need rannad kasvavad täis turiste, sinna enam ei tule ja pooled suvitajad, kes sealkandis käivad, need lahkuvad. Balti assamblee eesistujana otsustas Eesti korraldada Tallinnas küberkaitsekonverentsil. Kaitseministeeriumi teatel on Nato huvitatud küberkaitse keskuse loomise eest Tallinna ja vastav leping loodetakse allkirjastada mais, jätkab Kai Vare. Kaitseministeerium saadab lähikuudel valitsusse küberkaitse strateegia, mis kaitseminister Jaak Aaviksoo sõnul reguleerib, kuidas riik tulevikus küberrünnakutele vastu peaks astuma. Need meetmed on seal kavandatud alates küberturbespetsialistide koolitusest kuni konkreetsete tehnoloogiliste mõteteni, kuidas asutused ja organisatsioonid saaksid ennast kaitsta? Kaitseministeeriumi nõunik Johannes Kert rõhutas, et rahvusvahelise julgeoleku tagamisel tuleb teha intellektuaalseid jõupingutusi. Selle asemel, et võib-olla lõpmatu arv sõdureid saata missioonidele mida tuleb ka teha, on meil oma põhijõupingutused vaja suunata siinse intellektuaalse võimekuse arendamiseks kontsentreerid keerimiseks, fokusseerimiseks, suunda lahendab meie julgeolekut ja mis aitab lahendada meiega samu väärtusi, jagavad rahvaste julgeolekut. Siin oleme alustanud tegevust Nato piirides, aga aga võib juhtuda, et see tegevus laieneb. Tänasel konverentsil tuli jutuks ka küberkaitseliidu loomise võimalus. Trivimi Velliste. Küsimus on nendest inimestest, kes valdavate informatsioonid tehnoloogiat väga kõrgel tasemel ja kes on mingis oma valdkonnas. On on vastutavad mingil võtmekohal, ükskõik, kas siis tegemist on riigiasutusega kohaliku omavalitsusega või on tegemist eraettevõttega, millel on ütleme, võimas infotehnoloogiline jõudlus, kus on väga tähtis see, et iga inimene, kes on mingisugusel vastutaval kohal infotehnoloogia annab endale aru. Unusta tähendab neid probleeme, mis on seotud turvalisusega inimene oma igapäevaelus võib-olla mõnikord poolelt. Ka Johannes Kert leidis, et küberkaitseliidu loomine tasub kaalumist. Kui me oleme juba tegemas seda küberkaitse kompetentsikeskus NATO-le, selleks et selle areng ja jätkumine tagada, et meil tuleb luua kandepind Eestis ja me jõudsime oma aruteludega haridusministeeriumi vastavate kohustuste juurde näiteks matemaatika-füüsika eri klasside jätkamine ja võib-olla nagu keskkooli erilisuse rõhutamine, võime olla millegi sarnase tekitamist siia juurde. Ja edasi sõnumeid välismaalt, neist teeb ülevaate Vallo kelmsaar. Iraagi põhjaosas röövisid relvastatud isikud katoliku piiskopi ning tapsid tema autojuhi ja kaks kaaslast. Kohaliku politsei teatel rööviti kal dialaste peapiiskop Mosulis, kui ta kirikust lahkus. Pärast seda, kui USA väed 2003. aastal Iraaki tungisid, on Iraagis tapetud või röövitud mitu kristlasest vaimuliku. Eelmine oluline rünnak oli mullu juunis, kui Mosulist lasti maha katoliku preester ja tema kolm kaaslast. 2005. aastal rööviti ka Mosuli tollane peapiiskop, kuid päev hiljem ta siiski vabastati. Pakistanis sai surma vähemalt 30 inimest, kui enesetaputerrorist end ühe politseiniku matustel osalejate hulgas õhku lasi. Politseinik sai surma tänapäeval teeäärsed pommi plahvatamisele. Pakistani siseministeeriumi esindaja sõnul sai matustel toimunud rünnaku ajal kannatada vähemalt 50 inimest. Andmed hukkunute arvu kohta pärinevad piirkonnana haiglast, kuid surmasaanuid võib tegelikult olla rohkem. Kohalike allikate teatele viisid paljud inimesed oma hukkunud lähedaste surnukehad kohe kodudesse. Armeenia president Robert Ian hoiatas, et võimud võivad opositsiooni meeleavaldused jõuga laiali ajada. Kui langetatakse otsus ebaseaduslikele miitingutel lõpp teha, näeb seadus ette miitinguliste hoiatamist ning neile võimaluse andmist vabalt lahkuda, ütles kaitsja Ryan. Ta lisas. Tallumisel ähvardab meeleavaldajaid kriminaalvastutusvõimudele vastuhakkamise eest. Seni on kõik opositsioonimiitingut peale ühe korraldatud ilma loata, ütles Ryan ja tema sõnul on võimudel praeguses olukorras kaks võimalust, kas oodata kannatlikult, kuni meeleavaldajad väsivad ja olukord iseenesest laheneb või puhastada jerevani Vabaduse väljak politseimeetmete abil. Opositsioon süüdistab kosja Ryani valimispettuses USAs. Dollari kurss alanes eurojaapani jeeni suhtes täna veelgi, sest kartused USA majanduslanguse üle süvenevad. Polari nõrkus kruvib aga üles toormehindu ning ka nafta ja kulla hind on viimastel päevadel aina kerkinud. Täna tõusis New Yorgi börsile naftabarreli hind üle 103 dollari ja kullauntsi hind üle 976 dollari. Mõlemad an uued rekordid. USA keskpanga juht hoiatas, et riigi majandusprobleemid on praegu keerulisemad kui viimase 2001. aasta majanduslanguse eel. Ja uuesti Eestist. President Toomas Hendrik Ilves andis täna Tartus kirjandusmuuseumis kätte vabariigi presidendi rahvaluulepreemiad. Preemia sai vanim rahvaluulekorrespondent Eestis Anna Rinne noorema põlve koguja Jaan Malin ning Muhumaa rahvalaulude ja juttude jäädvustaja Maret Lehto, vahendab Taavi Libe. Rahvaluule kogumine on suurija tarvilik töömälu hoidmisel ja talletamisel, sest kõik saab hetkega ajalooks. Nii ütles president Toomas Hendrik Ilves oma kõnes Eesti vabariigi presidendipreemiate üleandmisel parimatele rahvaluulekogujatele kolmest laureaadi auväärseima seas 95-ga. Aastane Anna Rinne alustas rahvaluuleteadlikku kogumist alles kaheksakümneaastaselt. Suur elukogemus ning mälestused pakkusid suurt huvi rahvaluuleuurijatele nii siit kui sealtpoolt Soome lahte ning nii alustaski rinna oma kogemuste üleskirjutamist. Presidendi preemia tuli vanadaamile meeldiva üllatusena. Tuli mulle üllatusena ja see on minu elu suurim auhind. Ma ei osanud niisugust tunnustust uneski näha. Teise laureaadi, Maret Lehto Jaakson rahvaluule kogumine olnud samuti meeldiv ajaviide. Lehto on 20 aastat lindistanud Muhu folkloori. Kas folkloorikogujad tunnevad Muhu saare vastu ikka sama suurt huvi kui Mandri-Eesti vastu. Maret Lehto. Mulle tundub, et neid on ikka päris palju, on vähemalt kirjutatud, sest ükskord selle folklooriansambli pärast, et äkki saaksid mõne regilaulu ja niimoodi, aga kui siis hakati kandma nii pakse raamatuid ja siis oli täitsa niukene iseäralik, nii neid oli, nii palju need pulmalaulud ja. Jaan Malin on noorema põlve rahvaluulekoguja. Malini hinnangul on rahvaluulet võimalik koguda igaühe käest, nii on temagi kogunud palju huvitavat ning isegi äärmuslikku. Nagu me kõik aeg-ajalt käime WC's ja siis ma kirjutasin, mis oli sinna uste peale kirjutatud. Viimasel ajal paraku on, et koristajad on senisest hoolikamaks muutunud ja sealt ma pole enam midagi leidnud. Tänase noorima laureaadina tunneb Malin, et suurem töörahvaluule kogujana sõidad talvel ees. Ma arvan, et ma peaksin tõsiselt mõtlema selle peale, et see preemia nüüd välja teenida. Lisaks preemiate üleandmisele esitleti ka kaht uut Eesti Kirjandusmuuseumi väljaannet mari saare monograafiat loomiseks loodud regivärsimõõt, traditsiooni, protsessi ja raamatut mõisalegendid Harjumaa Eesti Raadio uudistele Tartust. Taavi Libe. Eeloleval ööl sajab Eestis kohati vähest lund või lörtsi, puhub lõunakaare tuul neli kuni 10 meetrit sekundis. Hommikul tugevneb saartel kagutuul kuni 14 meetrini sekundis. Õhutemperatuur on öösel miinus kolm kuni pluss kaks kraadi. Hommikul pilvisus tiheneb ja Edela-Eestist alates hakkab nii lund, lörtsi kui ka vihma sadama, Ida-Eestis võib ka tuisata. Puhub kagutuul viis kuni 12, puhanguti 15 kuni 17 meetrit sekundis jõude. Rattur on null kuni pluss kolm kraadi. Te kuulsite Päevakaja, stuudios oli Riina Eentalu. Head õhtut.