Tere tulemast, Janno Põldma, aitäh kutsumast. Teie olete dublaaži režissöör, kuidas tegelikult valitakse need näitlejad osadesse siin Eesti meedia presenteerivad asja võib-olla isegi natukene skandaal reaalsest punktist, et meie nimekad tegijad, mitmed on tagasi lükatud hinnatud Peeter Oja või Marko Matvere, et kuidas tegelikult niisugune süsteem toimib, eks siin on nagu kaks lähenemist, üks on, kui kui me teeme oma filmi, siis meil on juba peas, krutib, kesse näitleja võiks olla ja, ja sa lähened nagu teisiti, teine on nüüd teha neid ameerika täispikki multifilme. Ma ikkagi Ameerika on see tellija, kes tellib selle töö siis siis nendel on reegel selline, et kõikidele põhinäitlejatele peab olema tehtud hääletest vähemalt kolme näitleja poolt ja nemad siis otsustavad, kas üks nendest kolmest näitlejast on sobilik selle rolli jaoks või ei ole. Kas Eesti näitlejatel on niisugused töötajad, pakuvad huvi, annad, annad meelitatud kutsetest või vastupidi, olete saanud vahetamiseks? Ei, mitte ühtegi ja, ja mul on jäänud mulje, et et eesti näitlejad teevad väga hea meelega seda tööd. Ma arvan, et see on kogu maailmas niimoodi. Sest multika sisse lugemine, see on natuke midagi teistsugust, võrreldes teatris mängimise või, või mängufilmis mängimisega. Kontsentreeritum täpsem, rohkem emotsioone, väsitav on, aga samas ka lõbusam. Miks tahad sa seda sisselugemist, ma mõtlen ükshaaval, ma kujutan ette, et see kunagi oligi nii, kus olid mitmed näitlejad korraga stuudios vanadel Tallinnfilmiaegadel ja ja, ja räägite siis, kus keegi ots ukse taga või koos seisid. Aga noh, iga asi on konkreetne Ameerika multikatest, siis neid iseloomustab ääretult kiire dialoog. Tiheda tempoga räägitakse teksti sisse ja seda on on võimatu teha teistmoodi, kui lausehaaval sisse lugedes. Näitaja läheb ühe lause sisse. See üks lause sisaldab väga tihti kahte-kolme-nelja erinevat emotsiooni. Raamatu lugeda niimoodi sisse, kaks näitlejat on kõrvuti, üks lad ühe lause teineteise. Tihti loetakse lausega. Sõnahaaval sisse. Inimene läheb hommikul telestuudiosse, joob kohvi ära, teeb rahulikult, nii rahulikult, kui see võimalik on, oma töö ära ja lähete laiali. Või kuidas? Näitleja on erinev, iga näitlejaga näeb sisse lugeda natukene isemoodi välja. On näitlejad, kes peavad ennast soojaks lugenud et saada pihta enamikus see kehtib nooremate näitajate kohta, kellel puudub veel sisselugemise piisav kogemus. On niuksed vanemaid näitlejaid, kes tabavad rulli kiiremini näiteks Lembit Ulfsak. Ja suurt aeg-ajalt ennast soojaks teha ja talle piisab väga lühikesest ajast, et need väga täpselt tabada. Rolli. Näitajad on erinevad, kõik mismoodi Eestis häälte või sellise karakteri otsimine tegelaskujudele läbi näitleja käis, põrkasime kokku väga karmi Ameerika bürokraatiale. Kui need meilid kõik kokku koguda, see kirjavahetus, mis tuli Shrek kahe puhul Ameerikast siia, siis see on. Nüüd on ta võtnud, mõtlen keskmise klassiku kogutud teosed saablannast. Tohutult, Aet ette kirjutada, mida tohib teha, mida ei tohi teha. Nõue number üks oli see, et näitlejad peavad maxima ilmselt imiteerima originaali. Meid seodisse kohe natuke raskesse olukorda, sest me pidime hakkama leidma näitlejad sarnanevad hääleliselt sellele originaalile. Võib-olla ise oleks hoopis teistmoodi läheneda asjale, aga see ei tähenda, et näitlejad oleksid olnud kehvemad või lihtsalt. Olukord on selline, sa pead mängima nende reeglite järgi. Paraku seekord tellisid ameeriklased sellelt maksid raha, tuli sealt nendele ei läinud üldse korda, kas Eestis tehakse vill või tehtud, seda küll mitte midagi juhtu Ameerika seisukohalt. Aga meile on see film vajalik. Aga võib-olla räägiks natukene näidetest lähemalt, kuidas keegi oma osaga hakkama sai, kui palju kellelgi on niisugune asi vaeva nõudest, kellega oli raskem koostööd teha, kellega kergelt, kellega nüüd kergem või raskem, noh, niimoodi hinnanguliselt ei tahaks nii-öelda, sest et huvitav oli teha absoluutselt kõigiga lihtsalt, kellele võttis rohkem aega osale pihta saanud, kellel vähem reeglina on see niimoodi, et kes on juba kogenenud näitlejad? No ma olen teinud päris mitmete eesti näitlejatega koostööd ja me mõistame teineteist päris hästi, näiteks Anu lamp, Lembit Ulfsak, Peeter Oja, kuigi ta siin ei teinud. Neil sujub mõnusalt. Aga siin oli väga palju noori näitlejaid, kes esimest korda tegid. Ja näiteks noh, kui nimeliselt rääkida Erki Lauriga, ma tegin esimest korda. Ääretult meeldis Erki lähenemine asjale. Erki võttis materjali koju, tegi kodus kõvat eeltööd. Ta nagu proff lähenes asjale, tuli stuudiosse, ta oli valmis hakkama sisse lugema. Natukene väikene niuke mälestus, et saada pihta ja meil hakkas minema. Mari-Liis Lill, Janek Joost, Indrek Ojari, nad tegid, tegid ka esimest korda ja ja võib-olla mõnevõrra võttis kauem aega nendega, et see meeletu tahe, soov teha ja, ja professionaalne lähenemine asja on. Ja nad said väga suurepäraselt hakkama, kui ma vaatasin seda materjali ennem, siis mul oli kohe selgelt üks roll, kuulub Elina Reinold ja mitte keegi paremini pidama seda seal filmis ja tõepoolest linna tuli tegi selle ilusti ära, sest see oli tema roll, tema karakter, hääl, mis roll see on? Kui lõpuks lossis toimuvad pidustused, siis kuidas kommenteerib need punasel vaibal tulijaid? See on noh, täpselt helinat, nimetame ära need põhiosatäitjad ka veel. Me oleme tänase saate jooksul üsna hästi hakkama saanud sellega lavale hiilinud Mait Malmsten, kes seal saabastega kass, aga ülejäänud natuke igast ühest paar sõna siis peaosatäitja Shecoli, Peeter Tammearu. Peetri me valisime sellepärast, et tema hääl tundus sarnasem olevat šeki häälele. Ja, ja Peter on väga hea häälega, väga hea häälekooliga väga hea näitleja. Ta sai hästi hakkama. Feonat oli siis Harriet toompere siin esimest korda orietiga koostööd, kui ta proovi luges sisse, siis neil testi, siis ei lasknud tal üldse palju lugeda, see oli kohe selge joon. Ameeriklased kinnitasid ära ka, kui me hakkasime põhirolli sisse lugema, siis umbes tund läks korraga, Harriet oli hoopis teistsugune. Veeris ei saanud hästi nagu kelgu peale nõelte närveeris üle, aga kui ta sai nagu minema hakkas meil see asi siis ta luges väga hästi on, sest et harjutan selles mõttes haruldane näitlejad, ta suudab loomult panna ühte lausesse erinevaid intonatsioone. Tiit Sukk. Algul oli oht, et liit ei saa tulla eeslit lugema, kuna ta oli ringreisid. Aga helistasin veel kord liidule, rääkisime, kuna Tiit tahtis väga seda rolli ka. Siis käitus tõelise sangarina, ta oli Eesti ringreisil sel ajal ta sõitis iga õhtu autoga eesti kaugemast otsast Tallinnasse, hommikul tuli stuudiosse, luges oma osa ja lõuna paiku sõits etendusel jälle kuhugile Kohilasse või Otepääle ja nii neli viis päeva järjest. Mait Malmsten väga hästi lugeda oli siis muidugi ennem koostööd teinud. Muidu ajal on väga hea. Ja noh, tõesti näitlejad, Eestis leidub piisavalt palju häid näitlejaid, kes on võimelised lugema animafilmidest.