Alati, kui midagi tähelepanu väärset juhtub, leidub inimesi, kes ei ole nõus uskuma, et asi ongi täpselt nii, nagu ta eemalt vaadates paistab. Praegusel juhul räägime me siis eile toimunud Kaliningradi maavärinast, mis mõnede inimeste arvates ei olnud maavärina otsitud, on paralleele ka 80.-te aastate lõpust, kui Armeenias ja väga suure arvu inimohvreid kaasa toonud maavärinad toimusid, mille põhjuseks pole mitte loodus väidetavalt, vaid hoopis inimese käsi ja konkreetsemalt tuumakatsetused. See on piisavalt huvitav materjal, et teemat natukene arendada ja me oleme helistanud selleks Vello kliendile, kes on geoloogiakeskuse direktor. Tere päevast, Vello. Tere päevast. Milliseid mõtteid teis niisugused väited puhtinimlikult ja puht subjektiivselt äratavad? Tundub, et see piirpoliitika ja, ja siis teiselt poolt looduse vahel on väidetavalt väga ähmane. Ei jah, ma sellega olen küll nõus, aga geoloogina ja, ja, ja siiski mingil moel geofüüsikat tundva inimesena tundub mulle, et sageli on huvitav küll, spekuleerida, aga, aga tõtt otsida on üksjagu ikkagi raske. Võib-olla räägite mõne sõnaga lahti, millised on erinevused siis nendelt võngetel, mis sünnivad maavärinast või mille on esile kutsunud inimese käsi läbi mingisuguse pommi lõhkamise või, või nende pingetega kaasnevatest muudest asjadest. No tavaliselt, ega neid nii väga lihtne eristada polegi, sellepärast teata varsti ju ka teadlased teevad lõhkamisi ja teatavasti on ameeriklased ka näiteks Nevadas teinud lõhkemisi tuumalõhkelõhkemisi just sellel eesmärgil ka, et nagu imiteerida maavärinat ja siis sellest tekitatud kahjustusi ja, ja, ja mõõtmisi kätte saada. Aga noh, minule teadaolevalt küll päris spetsialistid loevad. Seismo grammidelt, mida me saame siis nende, nende, nende maavärinate tulemusena kõikidelt. Seismograafilised kätte, mis võrku lülitatud on, loevad välja omapära, mis, mille noh, kuidas erineb hakkamine või lõhk või mingisugune laengu või mingi plahvatus sellest normaalsest maavärinast. Enamasti loetakse nad välja aga 100 protsenti ma ei julge küll pakkuda, et seda suudetakse päris niimoodi kindlaks teha. Seismogrammi järk. Ehk siis kunstliku maavärina tekitamine on tänapäeval juba täiesti võimalik, et inimeste arsenalis olev energia on vanajumala käsutuses oleva energiaga enam-vähem sarnane, mis seal maa sees toimub. Ja päris kindlasti selles nii tehakse ja, ja palju asju mudelile leitakse ja see üks üks selline modelleerimise käik ongi, et tekitatakse kunstlikult maavärin ja siis mõõdetakse ja tema parameetrid ja ja, ja üritatakse jõuda sinnamaani välja, et neid hakata ennustama, aga, aga see on küll väga tänamatu tegevus veel tänapäeval küll. Kui poliitilises plaanis hautaks ühte plaani ühe nii-öelda kunstliku maavärinad tekitamiseks, samal ajal lahatakse mingisuguseid homme, siis peab ilmselt tegemist olema päris korraliku vandenõuga, et, et tegelikult see jaamade hulk, kes maavärinat mõõdavad või mis maavärinat mõõdavad, on ilmselt päris suur ja et asi kinni mätsida, tuleb väga paljude inimestega kokkuleppele jõuda. Jah, see on, see on ikka väga suur, väga suur risk, sellise amatööri peale minnakse sellepärast, et seesama Kus seesama automaatne Geofon global seismik monit tormi, mille järgi siis Potsdamis maa uuringute tsentris tsentrumis ehk siis geoFung tsentrumis kõiki neid asju üteldakse. Kui nüüd lüüa see nende koduleht lahti ja vaadata seda kaarti, siis seal on ikkagi iki kusagil üle 40 oma juba kaardi peale pisikese kaardi peal näha, kantud mis siin teatavasti on neid palju rohkem ja ja kõik nad ju püüavad selle kinni, mis, mis tehakse. Nii et salaja ei saa midagi teha. Ja üldiselt selle iseloomu järgi, mis on toimunud selle järgi, lõppude lõpuks peaks kaika jälile jõutama kumb siis on olnud, kas siis mingi plahvatus või, või elektrooniline maavärin või, või vulkaaniline. Vulkaani tegevusest tingitud maavärin. Eestis on ka päris palju tegeletud, aegade jooksul tegeldakse siiamaani kaevandustöödega. Kas kuidagi teie tööd ka mõjutanud on mingisugused lõhkamised ja On teil sellega probleeme kunagi olnud? Noh, meil on, kui me teeme oma aastaaruande, kui meil töötavad sel aastal meil õnnetuseks üks jaam tükk aega ei ole töötanud Suurupi seisma ja me rivistame teda ümber, me tahame nüüd hankida lähiajal talle sinna sellise tehnika, mis, mida saab siis samuti ühendada Potsdami võrku. Et meil oleks kaks jaama siis tartu lähedal Vasula ja mis annab otse informatsiooni ja, ja, ja surub ja ja surub, jaam on seni olnud väga hästi. Noh, püüdnud just kinni kõiksugu lõhkamisi põlevkivibasseinis näiteks eriti, aga noh, Väo karjäär vääris või siin lähikonnas ja samuti ka ka kui, kui on Eesti merevägi merel teinud õppusi või miine Naissaare juures kahjutuks tehtud, need on kõik meie Rinogrammidel olemusse. No see on teema, kus ta ise nii-öelda fikseerida selle materjali, mis teile kätte tuleb või teete mingil moel ka koostööd nendega, kes, Selleks, et fikseerida see täpselt see aeg ja koht kuna meil ei ole kolme jaama, kolm sama fikseerivad, eks ole, teatavasti kolm jaama annavad lollikindlat punkti kätte. Kahe jaamaga on see asi, et kui kahe jaamaga mõõta, siis täpselt seda kohta, kus see sündmus toimus, fikseerida on raske, eriti kui nad jäävad seal nende kahe jaama mõnele näiteks siis võid palju mööda lasta selles koha määrangus. Aga me teeme koostööd soomejaamadega ja samuti siis, kui me saame, nagu loetelu võib õlletajani näiteks väga hästi Eesti põlevkivist, kus nendel on kellaajaliselt fikseeritud lõhkamiste ajad ja, ja selle järgi on meil väga hea vaadata kohe ja elimineerida need need või õigemini siis täpsustada kohe need, mis vastavad siis seismogrammide seismogrammide, sellisele sündmusele. Eesti on vist üldiselt seismo loogiliselt üsna igav piirkond, aga kui nüüd meil oleks selline skaala, kus ühes otsas oleks siis kõige seismiliselt rahulikum piirkond ja teisel pool maailma kõige aktiivsemad piirkonnad, siis kummas otsas Eesti nagu paiknenud, kas keskel või päris seal rahulikku poole peal? No Eesti võib öelda päris rahuliku poole peal, sellepärast et Eesti on sellise suure maakoore laama, tektoonilise laama peaaegu et keskuses või keskmes kus siis joon Aasia laam maakoore osa, mis on üsna stabiilne ja, ja selle äärde siis Vahemeri Islandi Atlandi ahelik, Taali ahelik? No vot niisuguses nendes nendega piirneb nagu see, sest ta stabiilne plokk või maakorelaam ja Eesti kui kaardile vaadata, on, siis üsna rahulikus kohas ja, ja osaliselt muidugi, mis on, on meie maavärinaid siin tinginud, tõenäoliselt ka on see, et, et see on palju asju, on meil veel nii-öelda ja mõju meie maa kerkib siin loode eestis kaks millimeetrit aastas, eks ole. Ja, ja siis teatavasti kui on väikesed murrangut, mitte väikesed või noh, niisugused soliidsed murrangut vööndid nagu on Paldiski, Pihkva vöönd läheb läbi Eesti siis selle ploki piires võivad tekkida ka teatud niisugused väikesed pinged ja nihked ja siis me saame ikkagi oma oma maavärinat ka kinni püüda. Milline maailma kõige rahulikum piirkond on, kus maa peaaegu üldse ei värisenud? Ja noh, Eesti puhul kindlasti ühtede nende nende hulka kindlasti ei oskagi niimoodi öelda, päris stabiilne, kus, kus üldse midagi ei toimu. Võib-olla võib-olla et päris niisugust ei olegi, sellepärast et et suured karstikoopad, kui sisse kukuvad näiteks maal, mida me ei tea, võib-olla või need tekitavad maavärinaid vähemalt kohalike ja, ja mõõdetavate magnituudini. Kui selle jutuajamise lõpetuseks veel korra tagasi algusesse minna, siis öelge, kui reaalne on, et tõuget võnkeamplituud on täpselt ühesuurune ehk et kui Armeenias oli omal ajal vist seitse sellist tõsist tõuget ja need olid väga sarnased üksteisele, kas, kas see on see nagu reaalne? Ei taha uskuda hästi sellepärast et kui ma vaatan praegu seda tabelit siin oma arvutis arvutiekraanil löön selle Potsdami ma uuringute keskuses tehtud tabeli siis ja need pildid, mis nad seal on välja kujundanud ja ka meie oma Vasula jaama seismogrammid siis siis tundub, et need niinimetatud eeltõuked ja järeltõuked on, on äärmiselt kena standardselt sarnaselt ikkagi puht loogilistele niisugustele maa värinatele, võitektoonilistele, maavärinate, nagu nad õigesti nimetata. Reeglina niisugused plahvatused ja lõhkamised ja kõik annavad palju, palju äkilisemad, algused ja lõpud, aga see on minu subjektiivne arvamus, nii et ma ei saa siin öelda 100 protsenti ja selle kohta küll. Et selline yks failis või selline varjatud faktide toimik saab ühe küsimärgiga juurde või, või on see seal juba pikemat aega? Küsimärk võib ikka jääda, aga, aga, aga sellele peavad juba teadlased täpsemalt vastuse andma, sellepärast et et noh, väga kiiresti ei üritata nendele küsimustele küll kunagi vastata. Aitäh teile, Vello Klein, geoloogiakeskuse direktor, soovime teile ilusat päeva.