Kell sai 13 ja algab nädalat kokkuvõttev saade. Stuudios on toimetaja Anne aset mis mahub aasta 26.-sse nädalasse. Valgeimate ööde nädal on sündmuste poolest napivõitu, sest neli pikka püha panid töödelda oletamistele oma pitseri. Sedapuhku ei kõneleme võidupühast ega eelmise nädala numbrisse jäänud koolinoorte laulu- ja tantsupeost vaid võtame jutuks selle, mis täitis kolme tööpäeva. Piirivalvurid saavad nüüd otse päringute teel kiirelt infot piiriületajate kohta. Selle tagatiseks on allkirjastatud leping riigi arvutuskeskusega. Kolmapäev andis ka ühe tõsisema erastamistehingu. 51 protsenti riigiaktsiatest Eesti metalliekspordis läks Emex ei juhtkonna loodud aktsiaseltsile nelymet. Riik lubab, et metallitöötlemise monopol kaob. Eesti riigi põhiseadus saab viis aastat vanaks. Sel puhul andis Eesti akadeemiline õigusteaduse selts välja põhiseaduseeelsete aktide kogumiku. Euroopa transpordikoridoride kaardile võiks ja peaks kuuluma ka Eesti kui tõsine lüli hida euro aga suhtlemisel. Peaminister Mart Siimanni töögraafik on lõppeval nädalal tihe olnud välisreisidest. Esmalt ÜRO eriistungjärgul New Yorgis ja seejärel kohe Euroopa Liidu assotsieerunud liikmesriikide tippkohtumisel Amsterdamis. Ameerika Ühendriikides räägiti ennekõike keskkonnast, Amsterdamis, aga loomulikult Euroopa Liidu laienemisest ja eriti selle esimesest lainest. Nii Siimann kui ka välisminister Toomas Hendrik Ilves on nõndanimetatud eurooptimistid ja loodavad, et Eestil on koht esimese kümnekonna riigi seas. Reedel lõpetasid esimesed 18 meest mereväe ohvitseride kursuse ja said lipniku pagunid. Mereväe ülema kapten Roland kleidi sõnul on taastatud sõjaeelne traditsioon. 1940. aastal lõpetanud 13-st mehest oli reedel aktusel ka kaks vanahärrat. Reformierakond ei tee riigikogus kolmandale lugemisele tuleva tollitariifide seaduse eelnõu vastuvõtmisel enamast tõsiseid takistusi, tõdes erakonna esimees Siim Kallas tööst kokkuvõtet tehes. Pariisis lõppenud 44. rahvusvahelisel heliloomingu Rostrumil pälvis meie helilooja Lepo Sumera viies sümfoonia 73 teose seas teise koha. Üks nädalatagune asi kipub aga tõsiselt pingestama politsei ja kaitsepolitseisuhteid. Asi on läinud sedavõrd tõsiseks, et siseministeerium tahab korraldada sisejuurdluse selgitamaks, mis juhtus 20. juuni õhtul ja kas kapo ametnikud ähvardasid juurdlust. Läbiviivaid liikluspolitsei büroo ametnike konflikt pöördub niigi kehvas positsioonis oleva Tallinna politseiprefekti Aivar Toompere vastu. Ent juba on sekkunud ka riigiprokurör Indrek Meelak, kes lubab, et tema ametkond hoiab sündmusel silma peal. Ja nüüd siis kõigest pikemalt. Pooliku nädala esimene tööpäev oli kindlalt väga töine, ennekõike Erastamisagentuuri nõukogule. Pikkade vaidluste tulemusena sündis otsus, et Eesti metallieksport saab uue omaniku. Erastamisagentuuri nõukogu pidas Eesti metalliekspordi erastamisele pakkumises ütlejatest parimaks aktsiaseltsi nelymet Emexi 51 protsendi aktsiate hinda kinnitamata andmetel ligikaudu 200 miljonit krooni. Aktsiaseltsi neli met kuuluvat Emex enda töötajad. Erastamisagentuuri nõukogu valis välja ka paremuselt teise pakkumise. Selleks osutus Saksamaa ettevõte Acass Angels Gesel šaht. Erastamisagentuuri peadirektori Väino Sarneti hinnangul kujunes imeks erastamisel otsustavaks ostuhind. Investeeringute lubatud summa siiski olulisel määral juba vähemana ja siis ka see faktor, et leiti, et Eesti René tsement ja kapital peaks mingil moel olema ikkagi ettevõtte tulevikuga seotud sest konkurentide puhul oli siin tegemist ka väliskapitali konkurentsiga ja mõnes mõttes ma arvan, et see oli siiski ka põhjendatud seisukoht, sest need väliskonkurendid oli nüüd need firmad, kes tarbivad Emexi toodangut. Ja ühe nendest väljavalimine oleks tähendanud teise väljalülitamist ühel või teisel moel tõenäoliselt ja võib-olla ettevõttele poleks ühekülgsust tulevikus ka kasulik olnud. Erastamisagentuuri nõukogu otsustas esitada valitsusele kinnitamiseks Rakvere piiritustehase erastamiskava. Nähakse ette 100 protsendi aktsiate müük eelläbirääkimistega pakkumisel. Majandusminister Jaak Leimann. Lisatingimuste kehtestamisel pidada eriti oluliseks potentsiaalse omaniku võimalusi eksportturgudele juurdepääsu tagamiseks ja loodame, et erastamine viiakse läbi teisel poolaastal. Erastamisagentuuri nõukogu arutas Jaak Reimanni sõnul ka võimalusi Erastamisagentuuri töö täiustamiseks. Meile teeb teataval määral muretsejaid, Erastamisagentuuri maine ei ole nii kõrge, kõige nagu agentuur seda väärt on. Ma arvan, et agentuur on nende aastate jooksul teinud head tööd ja isegi rahvusvahelisel tasemel head tööd. Paratamatult on erastamine alati selline, kus on võitjad ja kaotajad ja nähtavasti ühelt poolt kaotajad ja teiselt poolt ka mõned, mitte päris võib-olla õnnestunud otsused või õieti nende, ütleme, erastamisprotsessi ette nägematusest tulenevad probleemid on võimendunud niiviisi, et see mõju ka ja on mõjunud Erastamisagentuuri mainele. Nõuame, et agentuuril võiks ja peaks olema kõrgem maine ja me otsustasime mingil määral ka sellega tegeleda silmas pidades, et meil on nähtavasti terve üldsuse informeerimisel oma tegevusest ja tulemustest. Ka piirivalveamet ja riigi arvutuskeskus tegid suuri tegusid, pannes käe alla koostöölepingule ja tulu tõuseb sellest küll. Eelkõige saab isikuandmeid kiiremini täpsustada. Lepingule kirjutasid alla piirivalveameti tor Tarmo kuud ja riigi arvutuskeskuse direktor Raivo Kasemaa. Eesti riigi süsteemide areng on siis jõudnud nii kaugele, et nüüd on piirivalve ametil võimalus otse pöördusega pärida infot rahvastiku arvestuse andmebaasist. Näiteks kontrollida operatiivselt piiriületajate isikuandmeid. Võib muidugi küsida, kuidas tehti tööd, seni on ju palju räägitud, võtame näiteks kodakondsus- ja migratsiooniameti passi registrist. Tarmo kõuts. Tegelikult on meil üsna mitu registrit olemas, kuid tõepoolest see registre, mille kasutamise koostööleping me täna alla kirjutasime, on nendest vast kõige põhjalikum, kõige ulatuslikum registrit me saame kasutada ka oma jälitustegevuse käigus kui meil on kahtlus ühe või teise isiku suhtes nalja selgitama. Täiendavaid andmeid. Tarmo kõuts võrdles ka 1996. ja 97. aasta esimese viie kuu piiri statistikat ja nentis, et Eesti piir on stabiliseerunud. Umbes sama on piiriületajate koguarv. Uuest viisavabadusest tulenevalt on mõnevõrra suurenenud sadamate kasutajate arv vähenenud viisareziimi rikkujate ja võltsitud dokumentide esitajate arv. Rohkem kinni peetud politsei poolt tagaotsitavaid isikuid ning praegu on rahvastiku arvestuse andmebaasi onlain-töökoht piirivalveametis ainuke omataoliste hulgas, siis peatselt ongi lisandumas analoogiline töökohta politseiametis. Eesti riigi põhiseadus on saamas viis aastat vanaks, õige tähtpäev on küll alles täna, laupäeval aga selle puhule raamat nägi ilmavalgust mõni päev varem. Eesti vabariigi põhiseadus saab neil päevil viie aastaseks. Raamatu taasvabanenud Eesti põhiseaduseellugu koostamise tingis praktiline vajadus aga ka arenenud riikide tava, et kehtiva põhiseaduse saamisloo materjalid oleksid avaldatud ja kõigile kättesaadavad. Raamatu sisu ja saamislugu tutvustab akadeemilise õigusteaduse seltsi esimees Rait Maruste. Me oleme elanud sellises olukorras, et põhiseadus on juba viis aastat ja uus mõne päeva pärast. Aga need materjalid ei ole siiamaani terviklikult kokku võetud ja avaldatud akadeemial õigustada. Selts esines sellise initsiatiiviga, et need materjalid tuleks kokku võtta, välja anda. Siis vahepeal loodi valitsuse otsusel justiitsministeeriumi komisjon põhiseadus viienda aastapäeva tähistamiseks. Ja selles komisjonis otsustasime siis selliselt, et see raamat võiks koosneda vähemalt kahest, võib-olla ka kolmest osast põhiseaduses saamise lugu, mis oleks siis materjalid ja projekti kuni põhiseaduse assamblee kokkutulekuni, seda me siis täna nüüd esitleme selle töö tegi akadeemiline õigusteaduse selts, teine osa oleks siis põhiseaduse assamblee materjalid. Ja kolmas oleks noh, tingnimetusega põhiseaduse lugu, siis on materjalid, mis kirjeldavad siis põhiseaduse toimimist peale tema vastuvõtmist rahvahääletusele. Käesolev kogumik sisaldab endas kolme laadi materjali. Kõigepealt saatesõnade selgitussõnad, teiseks põhiseaduse projektid, mida siis tol ajal koostati veel, kui Eesti iseseisev ei olnudki. Need on projektid, mida koostased Igor Gräzin, Edgar Talvik, Jüri Kaljuvee, Jüri Raidla, Ando Leps, Jüri Adams, Kalle Kulbok. Kolmas osa materjalidest on siis tolleaegse riigivõimuaktid, mis on käsitatavad kui eel põhiseaduslikult aktid, mis reguleerisid üksikuid Eesti riigivõimu, Sammed võimalikul viisil liikuda iseseisva riigi poole ja iseseisva põhiseaduse vastuvõtmisele. Enam pole kellelegi saladus, et riigi oluline tuluallikas on transiidikaubandus kus ja kuidas kõike paremini korraldada mitte ainult kodusel maarjamaal, vaid ka Euroopa mastaapides. Selle üle peeti lõppeval nädalal aru Helsingis Pan-Euroopa konverentsil. Konverentsil oli üle 1000 delegaadi enam kui 50-st riigist, et arutada Euroopa transpordisüsteemi praegust olukorda ja panna paika järgmise kolme aasta transpordipoliitika. Kajama jäi mitu põhimõtet. Kogu Euroopa transpordisüsteem koondatakse ühtse juhtimise alla. Kui seni arendati peamiselt transpordi olid, siis nüüd hakatakse tähelepanu pöörama transpordivõrkudele. Senisest rohkem tähelepanu soovitakse pöörata ka keskkonnasõbraliku, selle, mille üks väljendusviis on ka see, et linnades tahetakse ühistranspordi kasutamine teha mugavamaks ja soodsamaks kui isikliku autoga sõitmine. Selle eesmärgi saavutamiseks peetaksegi maks ühistranspordi edendamist, aga mitte erasõidukitele piirangute kehtestamist. Euroopa Komisjoni transpordidirektor, Raadi direktori Jürgen Henn Bergeri sõnul soovitakse juba olemasolevat infrastruktuuri senisest paremini kasutada kuid loomulikult pööratakse tähelepanuga uutesse süsteemidesse investeerimisele. Euroopa Komisjoni arvates peaks üks kuni kaks protsenti sisenema majanduse kogutoodangust riigieelarve kaudu investeeritama transpordi infrastruktuuri. Kui nüüd rääkida otseselt Eestit puudutavast, siis teede- ja sideminister Raivo Vare kirjutas koos oma Šveitsi kolleegiga alla maanteetranspordilepingule. Tegelikult kirjutati ning alla kalistesseiniga ses Šveitsi ministril oli õigus ka väikest naaberriiki esindada. Lepingu vajalikkust põhjendab teede- ja sideminister Raivo Vare. Šveits on üks Euroopa logistikakeskusi ja paljud Eesti vedajaid, kes töötavad kolmandates maades, töötavad Šveitsile. Selle lepinguga me anname võimaluse oma vedajatel normaalsel alusel seal töötada ja ma arvan, et selle tõttu võib-olla ka natukene kasvavad meie numbreid, mis. Raivo Vare sõnul peaks Eesti üritama võimalikult hästi Euroopa ühtsesse süsteemi sobituda, siis transporditeede pärast on Euroopa riikide vahel kõva konkurents. Ühine majandussüsteem vajab ka ühtset transpordi taustsüsteemi. Helsingi konverentsil mainiti Venemaa säravana läände kogu aeg Soomet. Järelikult on Eestil vaja tublisti tööd teha, et idanaabrikaubad siitkaudu liiguksid. Ja nagu juba eespool mainitud, oli peaminister Mart Siimanni välislähetuste graafik tihe. Neljapäeval saabus ta ühendriikidest, kus osales New Yorgis toimunud ÜRO keskkonnateemalisel eriistungjärgul. Sõnavõttude väljendasid kogu seda laia huvide ampluaad, mis maailma riigid esindavad. Vaesemad riigid tegid etteheiteid, et rikkad riigid pole täitnud viis aastat tagasi Rio de Janeiro keskkonnaalasel tippkohtumisel antud lubadusi kuid üksmeelt polnud kõigis küsimustes, ka rikaste riikide hulgas. Peaminister Mart Siimann. Kaasa arvatud selles, kuidas piirata heitegaase, kuidas piirata tööstusjäätmeid. Euroopa riigid olid enam üksmeelsemad. Ühendriigid kui liberaalse turumajanduse maa oli igasuguste piirangute suhtes veidi ettevaatlikum. New Yorki istungjärgul on avaldatud ka arvamust, et Riia otsused on jäänud vaid paberile ja otsitud süüdlasi. Peaminister Mart Siimann näeb siiski arengu positiivsemat poolt, sest globaalsed keskkonnaprobleemid on saanud teadlaste murest ka riigijuhtide mureks. 20 aastat tagasi, kui Rooma Klubi alustas oma ettekannetega, siis sellise teatud teadlaste ja ühiskonnategelaste selline mure inimkonna saatuse pärast või tol ajal veel riigipead, riigijuhid, riigid oluliselt koos selles inimkonna tulevikku puudutavas valdkonnas teinud nüüd, 20 aastat hiljem peetakse siiski kõike seda, mis puudutab ümber olevat keskkonda loodusressursside piiratus, nende säästlikku kasutamist, joogivee probleeme, mis on väga tõsine teatud piirkondades maailmas, maailma bioloogilise mitmekesisuse vähenemist, metsade kadumist nii oluliseks, et see ei ole enam üksikute teadlaste filosoofide. Uurimisteema vaid see puudutab nüüd kõiki riike, mistõttu oli kogunenud ka New Yorki nii kõrgel tasemel seltskond. Ja raske on niisugused inimkonna tulevikku puudutavates küsimustes võtta vastu otsuseid, mis kohe hakkaksid lähemate aastate jooksul andma tulemusi ja need on tulevikku suunatud otsused ja kuna maailma riigid on nii ebaühtlase arenguga kuna rikka põhja ja vaese lõuna vahel on vastuolud ja probleemid erinevad, siis on väga raske kokku leppida. Kuid ilma rikaste riikide toetuseta neid inimkonna ees seisvaid probleeme ei lahendata, ütles Mart Siimann. Ja niisuguseid lubadusi rikkad suurriigid taas ka andsid. Istungjärgul on kavas vastu võtta Ta kaks dokumenti, üks poliitilist laadi ja teine, mis võtab kokku selle, kuidas on täidetud Riias antud lubadusi ja sõnastab säästva arenguülesanded edaspidiseks. Usk tulevikku ja Euroopa liitu sai ta kinnitust reedel, mil Amsterdamis kohtusid Euroopa Liiduga assotsieerunud liikmete valitsusjuhid ja välisministrid. Hollandi peaminister võimkok kinnitas Euroopa Liidu eesistujamaa esindajana, et Euroopa liit ei kavatse vaatamata tõrgetele oma sisemisel reformimisel lükata edasi uute liikmete vastuvõtmise avalduste arutamist. Paljude maade esindajad on siiski arvamusel, et Amsterdamis kümmekond päeva tagasi valminud uue Euroopa lepingu versioon muudab tõenäoliseks võimaluse, et esimeses laines võetakse Euroopa liitu vastu vaid viis uut liiget sest see võimaldaks hoida kokku Euroopa Komisjonikohtade arvu 20 piires. Tõenäolisemate pretendentide Xe liitumiskõnelustele peetakse esimeses laines Küprost, Poolat, Tšehhi Vabariiki, Sloveenia, et jah, Eestit tõsist lobitööd on aga tegemas ja teinud juba Bulgaaria, Läti, Leedu, Slovakkia ning Türgi. Eesti vabariigi peaminister Mart Siimann, milline oli saali meeleolu, sest teatavasti NATO on oma lemmikud justkui juba välja kuulutanud, need on teatavasti Poola, Ungari ja Tšehhi. Samas on uues Euroopa lepingus kirjas, et et eeldatavasti Euroopa Liidu laienemine siiski toimub ainult viie riigi osas assotsieerunud riiki ja neid, kes soovivad liituda naga 10. Ma kõigepealt täpsustaksin, see v riigi jutt päris täpselt kinnitust ei leidnud, vaid öeldi, et kuni viis viiki siis toimub ühetadel põhimõtetel, juhul kui nüüd arvamuse ja läbirääkimiste põhjal selgub, et neid riike võiks olla rohkem, siis tuleb uuesti kokku kutsuda alaline konverents ja siis otsustatakse õuest ja nii et põhimõtteliselt on võimalik, et ka veel rohkem kui viis riiki. Kuigi kui nüüd rahulikult ja realistlikult vaadata, siis tõenäoliselt piirdutakse seekord siiski kuni viie riigiga. Rääkides meeleolust Nõukogude, mis seal ruumis siis siis oli rahulik. Kuigi võis eristada kahte gruppi riike, ühed, kes esinesid enesekindlamalt, rääkisid liitumise puhul objektiivsete kriteeriumide läbipaistvuse, individuaalse lähenemisega nähtusest ja teised riigid, kel ilmselt nii suurt tõenäosust Euroopa Liidu laienemise esimesse ringi ei ole. Nende riikide esindajad olid veidi kriitilisemad ja närvilisemad juhtisid tähelepanu nendele aspektidele, mis puudutasid julgeoleku aspekt, juhul kui nad ei pääse. Saalis oli meeleolu selline liitumisläbirääkimisi üldiselt võiks alustada kõigi soovi avaldanud riikidega korraga, kuid milline on Eesti seisukoht selles osas? Noh, Eesti seisukohta põhimõtteliselt niisugune, et isegi siis, kui alustatakse kõigiga korraga, ei näe erilist probleemi, meie jaoks on tähtis see, et võetakse arvesse objektiivsed näitajad, et lähtutakse individuaalsuse printsiibist. Loomulikult meile meeldiks rohkem ja, ja võib-olla oleks läbirääkimiste korraldamise seisukohalt otstarbekam, kui selgitatakse välja need esimesed riigid, kellega alustatakse läbirääkimisi ja siis antaksegi anti ka nendele riikidele, kellega ei alustata, et ka nendel oleks tulevik selge, millal võidaks siis nendega alustada läbirääkimisi. Aga ma kordan, seda, ütlesin ma ka oma sõnavõtus, et me ei näe probleemi, kui kõikide riikidega alustatakse korraga. Tulles tagasi ikkagi viie riigi juurde, mis ilmselt on laienemisesimene laine, võib-olla mitte kõik korraga, aga ikkagi see müstiline viis. Eesti vabariigi peaminister Mart Siimann, kus selle viie ja 10 sees asub Eesti Ma olen. Öelnud, et ma olen neurooptimism ja Eesti suhtes eriti ja ma väga loodan, et Eestil on kõik eeldused kuuluda nende riikide hulka, kellega alustatakse esimesena läbirääkimisi ka praegu, pärast seda nõupidamist Toomas Hendrik Ilves peale Amsterdami tippkohtumist assotsieerunud riikidele. Milline on teie kokku võtta, kas Eesti peab tegema mingeid kohendusi või muutusi oma poliitikas Euroopa Liidu suunal? Selle tippkohtumise järel oluline moment saab olema meie Avi ehk hinnang ja sellest johtuvalt peame valima mõningaid otsuseid, milliseid lähenemisi strateegiaid kasutada. Aga see sõltub siiski sellest, mis saab meie kätte 15-l juulil. See hakkab määrama üsna palju. Te kuulsite ka kõigi teiste Euroopa Liiduga assotsieerunud riigipeade sõna võtta, kuhu asetub, millises raamistikus kirjeldaksite Eesti positsiooni. No seal oli niisugune jagunemine kahte leeri, ütleme nendest sõnavõttudes need, kes on optimistlikud ja need, kes on jälle pessimistlikud, kuulub Eesti optimist seda hulka ja väga selgesti. Ja ma ei mõtle nii palju sellest sisust, vaid kogu see stiil, lähenemine, mis oli, ütleme konkreetne, asjatundlik, mõningate riikide puhul oli tunda niisugust pikemat halamist, seda noh, me üldiselt ei ole kunagi näinud, aga siin oli see märgata seda vahet Nende riikide vahel ja näha ka, ütleme, inimeste näoilmes, kuidas nad reageerisid. Mis saab siis, kui Eesti siiski ei ole selle müstilise praegu veel müstilise viie riigi hulgas, kes ilmselt esimesena kutsutakse Euroopa Liiduga liitumisläbirääkimistele? Homme praegu on raske spekuleerida, vaatame, kuidas sa viid, on, sest praegu on siiski lootus, et me peaks päris korralik olema, ma ütleksin, umbes samal tasemel võib-olla isegi võimalikult pisut varem kui näiteks poolama mingeid esialgseid maalid, aga noh, see võib loomulikult muutuda siis. Ma usun, et me oleme päris heas olukorras, et kui meil Aviidan viletsamad, noh siis me oleme halvemas olukorras, ma kordan veel kord, et enne kuja Viidleb kätte veel me neid läbi lugenud mitte ainult enda viidaga, ka teiste riikide on tõesti väga raske siin ja ma ütleksin, lausa mõttetu spekuleerida. Ja. Ja. Ja panin küll aega. Riigikogu läks suvepuhkusele ja on üsna ootuspärane, et erakonnad teevad kokkuvõtteid. Reformierakonna laiendatud juhatus arutas reedel poliitilist olukorda ja edasist tegevust. Erakonna esimehe Siim Kallase sõnul oli huvitav periood. Tänaseks on opositsiooni ja koalitsiooni piirjooned mõnevõrra selgemad, kui nad olid siis, kui peaminister ametisse astus ja mis on ka loomulik ja mida tuleb igal juhul pidada ka normaalseks arenguks. Me opositsioonis olles, alguses olime küllaltki tagasihoidlikud, aga nagu kõik teavad, lõpus läks asi vägagi teravaks ja selles mõttes on meie profiilga võrdlemisi selge. Nüüd kaks asja, millele selles kokkuvõttes võiks tähelepanu juhtida, üks on siis tagasivaatav ja teine on nagu edasi, vaata üks on see, et meile teevad muret teatud niisugused meeleolud, mis sisuliselt kaudselt lähevad. Olete vastu. Sõnaga levib Parlamendi kui terviku halvustamine ja sellele aitavad kaasa ka paljud poliitikud ise saagida oksa, millel me kõik ise istume. Parlament on ju ikkagi üks foorum, kus esinevad erinevad seisukohad. Ja kui öeldakse, et kõik parlament tegi midagi halvasti ja siis tahaks väga näha seda, et oleks selgelt välja toodud, kes just millise otsuse poolt, kes millise otsuse vastu oli. Sest et kui leida, et see foorum on kõlbmatu Eesti riigiasjade ajamiseks, siis tekib küsimus, mis muu variant ja kõik niisugused jutud, et erakonnad peaksid lõpetama omavahelisi nägelemisi ja ja parlament hakaku tööle, eriti nüüd sellega seoses vastaspoole propagandistlik võte, mida nad ise küll nähtavasti väga tõsiselt ei võtnud, aga mis on siiski avalikus arvamuses mõnes mõttes üles korjatud, et maksumaksja raha raiskamine toimus, kui toimus pikk istung, siis tekib küsimus, et noh, kas siis maksumaksja raha hoiab nii kokku toimetame istungitel ja see tähendab, et parlamendi üldse ära ja minu arvates meie ühiskonnas, kui sellised asjad jätkuvad, siis me paremal juhul jõuame lihtsalt sellele, et väga väike arv inimesi valima. Ja halvemal juhul hoopis mingisuguste muutusteni ja niisuguste poliitiliste ideede domineerimiseni viivad autoritaarsusele jaga vaikival olekule, mis on läbi proovitud asi. Nii et minu arvates see mõistmine, et kui me täna ütleme, et parlament on kehv, õudne, nagu Jaak Allik kirjutab, mis siis asemele tuleb ja mis on siis see variant ja oletame näiteks, et tulevad uued valimised, ükskõik, kas korraliselt erakorralised ikka on niiviisi, et osa inimesi jääb nende tulemustega rahule, osa mitte ja ega siis on võimalik prognoosida niisugust olukorda, kus kõik oleksid kogu parlamendiga rahul, seal on erinevad arvamused, peavadki olema, tab ühena rahul ühtede, teised teistega ja see teeb meile nagu muret, et, et see poliitika, mis on omamoodi demokraatia, tehnoloogia, selle alatähtsustamine ja, ja niisugune tantsus ja põlgus selle vastu viib paratamatult selleni, et otsustamine läheb kellelegi hoopis teistsuguste jõudude ja teistsuguste mehhanismide kätte. Ja teine asi, mis on, millest siin täna juttu on, on see, et tuleb hakata vaikselt plaani pidama, kuidas minna vastu sügisele, see tähendab, et kuidas hakata käsitlema eelarvet. Praeguseks on teada, et eelarve kasvuprotsendiks on pakutud üheksa protsenti, mis tundub kummaliselt väike olevat sest nominaal kasvunumbreid majanduses peaksid lubama palju enamat. Ja kui ta on nii väike Ena, siis on kaks võimalust, üks võimalus, kolm, õigemini üks on see, et eelarvesüsteemis on midagi aiakorrigeerida, teine on see, et äkki lihtsalt täitevvõim ei ole suuteline kõiki asjaolusid arvestava, no maast eelarvet koostav, aga kolmas mida me ka silmas peame, on see, et aga äkki tahetaksegi teadlikult eelarve, kas väiksena planeerivad ülelaekuvate tulude arvelt teha lisaeelarved ja selle kaudu hakata juba ette valmistama valimisteks? Kas 100 päeva tagasi, kui Mart Siimanni valitsus ametisse vannutati, oskasite ette planeerida, et see nii-öelda räägitud opositsiooni ja koalitsiooni suurepärane koostöö? Kes läks kohe, kui päris aus olla, siis küll igastahes ajas ja ruumis on igal asjal oma konkreetne koht ja see hetk, kui me hääletasime Mart Siimanni poolt ja teatud aja pidasime niisugust suhteliselt madal profiili, ega tegelikult, kes vähegi asja tunnevad, selle lõpmatuseni ei saa kesta. Sest et ikka lõpuks peab toimuma jaotus, see, kes valitsusvastutust kannab, see vastutab, see on valitsuskoalitsioonis see, kes opositsioonis, on see ka endale võtta seda vastutust, miks tegelikult hea koostöö tähendab seda, et kõik nagu ei olegi vahet, eks ole, kes vastutab. Ja selles mõttes on see loomulikult paratamatu protsess, et koalitsiooni ja opositsiooni seisukohad lahknevad. Kas ta siin sellel kokkusaamisel ja arupidamisel tuleb tõsiselt jutuks ka see võimalike erakorraliste valimiste teema? No ei usu, et väga tuleb. Me oleme korduvalt öelnud, et me ei ole erakorraliste valimiste vaimustatud pooldajad, aga meist ei sõltu, nad tõesti tahetakse korraldada. Ja siis me oleme muidugi selleks valmis, aga eraldi teemana seda ei käsitle, kuna meil ei ole nagu põhjust, me ei planeeri ise mingeid aktsioone selleks, et erakorralisi valimisi tekitada, siis ei ole nagu põhjust midagi eriti arutles. Missuguseks jääb Reformierakonna seisukoht sügisel, kui augustis oletama tuleb taas kokku erakorraline istungjärk ja pakutakse välja teema tollitariifide seast. Oli ju üks selle kokkuleppe sisuga, see, et võetakse uuesti kaalumise alla, see Andres Lipstoki poolt tehtud parandus üritatakse sellel baasil mingisugust kompromissi teha. See ei olnud niisugune kategooriline kokkulepe, tähendab, me ei saa välistada, et see ka läbi ei lähe. Loodame siiski, et koostöö viib mingisuguse aktsepteeritava resultaadi, nii et seadus siis tollitariifiseadus põhimõtteliselt ei tee. Tõepoolest kahju, kui ta olemas on, küsimus on nendes lisades ja selles rakendamisest, nii et eks, eks me siis näe, saab põhimõtteliselt ja vaevalt et teist korda enam niisugusse ehitusse viskuma. Seega võib eeldada, et ta oli lihtne seadus ikkagi vastu näiteks? Jah, ma arvan küll. Reedel sai ta ka kaitseministeeriumi saalis lipniku paguneid. Esimese sõjajärgse mereväe ohvitseride kursuse lõpetanud riigikaitseakadeemia sõjakooli baasil korraldatud kursuse lõpetas täna 18 meest. 16 neist saadeti õppima piirivalvest ja kaks mereväest. Vastseid ripnikke õnnitles kaitseminister Andrus Öövel. Piirivalveameti peadirektor Tarmo kõuts lisas mõne mõtte ajaloost. Kui 1940. aasta mais saatis tollane mereväeklass ellu oma esimese lennu, oli selles 13 meest. Kaks neist oli täna ka sellel aktusel ja tollasel ammusel aktusel ütles kindral Johan Laidoner, et mereväe ohvitseridel on alati raskeimad tingimused. Väeosad on väikesed ja asuvad üksteisest eemal. Just seal on distsipliinile eriline osakaal. Põhimõte on, et kes ei oska käsku täita, see oska käsku andma. Ta peab olema korras ja alati teise jalga kiilu all. Mereväe kapten Roland leit arvas, et täna on õnnelik päev kogu Eesti rahvale sest jätkatakse tööd, mida alustati veel enne sõda. Pärisin kursuse õppekava koostanud vastselt lipnikul tants arugaselt, mida konkreetselt kursuse lõpetajad. Kõik meie kursus võiks öelda tinglikult jagatud kolm. Üks oli selline üldained, vaata kultuuritaset ja annavad vajalikke teadmisi suhtlemiseks, teine osa või kallasid jalaväe kuulased ja kolmanda osa siis merele, kord, sest Eesti on väike ja üks mereväe ohvitser peab oskama ka hakkama jalaväerühma juhtimisega. Muidugi ta peab tundma kompanii juhtimist ja vastavalt siis, kui nüüd järgmist hauast andmisel tuleb teha lisaks täiendkoolitust, kui ohvitser määratakse rühma või kompaniid juhtima, et ta oskaks alluvatega suhelda, neid suunata ja kasvatada. Töönädala lõpuks saime Pariisist teatajate lõppenud 44. rahvusvahelisel heliloomingu Rostrumil sai Eesti helilooja Lepo Sumera Viies sümfoonia teise koha. Nelja päeva jooksul kuulasid 36 maailma maa raadiote esindajad ära helilindid 73-st väga erinevast nüüdismuusikateosest. Osalejaid oli kõigist maailmajagudes, Rostromi geograafia on laienenud oluliselt nii Aasia kui Lõuna-Ameerika suunas. Rostrumi mõte ongi laiendada kaasaegse muusika kõlapinda ja teha seda just nimelt rahvusraadiote kaudu. Järgneval hooajal tutvustavat raadiot oma eetris Rostromil tähelepanu saanud teoseid ja neist parimaid mängitakse ligi 30. raadiojaamas, mis tähendab muusika jõudmist väga suure auditooriumini. Eesti raadio osales Rostrumil neljandat korda. Siiani on silmapaistva tulemuse saavutanud Erkki-Sven Tüüri Reekviem 1995. aastal ja Toivo Tulevi Opus 21 möödunud kord ning Mari vihmandi Floreo mis oli alla kolmekümneaastaste autorite teostest parim. Möödunud aastal. Aga tänavu esindas eesti muusikat Lepo Sumera sümfoonia teine number viis ning 73 teose hulgas saavutas Sumera toonia punktiarvestuses ja põhikategoorias teise koha vaadates alla ainult prantsuse heliloojale Marc-André Talbaviile, kelle viiulikontsert tõeline helivärvide tulevärk oli siis tänavu välja valitud teos. Ja pange tähele, esimest ja teist kohta lahutas üksnes kaks olulist määravat, aga samas üsna tühist punkti. Niisugune saigi kiirpilk 26.-le nädalale ja sellesse tegid kaastööd Uku Toom, Erik Sammel, Riina Eentalu, Ott Ummelas, Agu Uudelepp, Madis Mikko ja Tiia Teder. Saate panid kokku Anneusvetja Annika elemets mõnusat laupäeva kõigile.