Tere õhtust, kell sai kuus, uudistetoimetus teeb kokkuvõtte esmaspäevast, 20.-st veebruarist. Stuudios on Kai Vare. Brüsselis istuvad koos eurotsooni rahandusministrid, et kiita heaks Kreeka järgmine laenupakett. Samas pole kindel, kas plaanitud 130-st miljardist eurost enam jätkubki, sest Kreeka majandus on langenud, rohkem lubati. Kaks kolmandikku Eesti rahvastikust on elektrooniliselt üle loetud, nüüd hakatakse kodudes käima. Loendajate hinnangul on ees just raskem osasest ette tuleb saada tööl käivad inimesed ja üle lugeda ka hajaasustusalade elanikud. Loendajat pelgavad eelkõige kurje koeri ja purjus inimesi. Eesti, Läti ja Leedu põllumehed kavandavad ühiseid protestiaktsioone, kuna Euroopa Liit plaanib ka järgmiseks eelarve perioodiks osale liikmesriikidest märksa väiksemaid toetusi kui teistele. Miks on see, et Brüsselis ollakse juba kõikvõimalike väljaastumistega nii harjunud, et oma sõnumiga esile tõusta on keeruline. Läti julgeolekupolitsei ülem ütles, et eilse keele referendumi algatajad on üksnes variisikud ning jätka paaniale kulutatud summad küünivad ligi 150000 euroni. 12 euroliiduvalitsusjuhti saatsid Euroopa komisjonile avaliku kirja, milles nõuavad siseturu liberaliseerimist. Nende kinnitusel tuleb küll tegeleda finantskriisiga, kuid samas tuleb luua tingimused edasiseks majanduskasvuks. Pöördumisele kirjutas alla ka Eesti peaminister Andrus Ansip. Pille Lille muusikute fond loob sel aastal pillifondi, millega toetatakse andekaid Eesti muusikuid kvaliteetsete muusikainstrumentide ostmisel. Öösel hakkab meil lund sadama ja tuiskama, külma on üks kuni seitse kraadi. Päeval on oodata lund ja lörtsi, õhutemperatuur on miinus kahest pluss kahe kraadini. Täna algas rahvaloenduse küsitlusloendus, mille käigus külastavad rahvaloendajat inimeste kodusid. Liisu Lass räägib lähemalt. Veebruari alguses lõppenud e-rahvaloendusel osales hinnanguliselt kaks kolmandikku Eesti rahvastikust ehk üle 815000 inimese. Tulemus oli parem, kui statistikaamet esialgu loota julges. Ent rahvaloenduse raskem pool seisab loendajatel nüüd kuu aja jooksul alla sees. Statistikaameti peadirektor Priit Potisepp. Ega me seda ei tea praegu, et palju neid loendamata seepärast, et me ju ei tea tegelikku rahvaarvu ja igasuguse prognoosi tegemine oleks lubamatu spekulatsioon, aga noh, et ligikaudu ikkagi tuleb siis niiviisi ütelda praegu, et ütleme seal 400 500000 inimese kanti on ikka ikka veel loendada ja seal. Ma võin julgesti ütelda, et see on tõenäoliselt loenduse raskem pool tarvis väga palju vaeva näha inimeste kättesaamisega erineva kontingendiga töötada. Kõiki neid, kes ennast internetis ei loendanud, külastab alates tänasest kuni märtsi lõpuni rahvaloendaja ligi 70-l 1000-l inimesel jäi internetis täidetud ankeet poolikuks, ka nendele tuleb külla rahvaloendaja. Rahvaloendaja külastab ka siis, kui mõne leibkonna liikme kohta ei ole isikuankeeti täidetud või kui eluruumides elab veel mõni leibkond, kes ei osalenud e-loendusel. Rahvaloenduse projektijuht Diana pelda otse. Mis toimib nende andmetega, mis laekuvad siis loenda arvutisse üks kord päevas. Loendaja saadab andmed, statistikaameti sõber elab ja kui need on serverile laekunud, hakkavad tööle andmete töötlejad. See tähendab seda, et kui loendan ankeedi lõpetanud, siis seda uuesti enam avada ei ole võimalik. Nii on tagatud turvalisus, et keegi teine täidetud ankeetide ligi ei pääse. Üle Eesti on rahvaloendajat kokku 2000. Kella tunneb ära rahvaloenduse salli pildiga töötõendi ja rahvaloendaja. Sinise kohvri järgi. Rahvaloenduse välitööde juht maris Post ütles, et hinnanguliselt peavad loendajat külastama üle 430000 aadressi. Kui inimest ei ole kodus, jätab loendaja tala teatise postkasti Maris post. Beatisele märgib ta oma nime ja telefoninumbri ning orienteeruva külastuse aja ja siis saab vastaja võtta loendaja ise ühendust ja leppida kokku just talle sobiva intervjueerimise ajal. Esialgsed andmed Eesti rahvaarvu kohta peaksid selguma 31.-ks maiks. Detsembriks peaks selgeks saama rahvastiku sooline ja vanuseline koosseis omavalitsuste lõikes ning päris lõplikud tulemused selguvad järgmise aasta jooksul. Viljandimaal osales e-loendusel 60 protsenti elanikkonnast. Sealsed rahvaloendaja on nõus, et lahendamata on niinimetatud raskem osa ehk tööl käivad eakad ja hajaasustusega alal elavad inimesed, jätkab Piret levist. Probleem, millega rahvaloendajat kindlasti kokku puutuvad, on tööl käivate inimestega vestlemiseks ja andmete sisestamiseks sobiva aja leidmine. Nõnda rääkis rahvaloenduse Viljandi ringkonna juht Kristi Siim soo. Kui nad käivad tööl teise omavalitsuse territooriumil või teise riigi territooriumil on need kätte saada päris keeruline. Aga samas on jälle pensionäride puhul see turvalisuse küsimus, et me räägime oma loendatele väga, et nad läheksid kindlasti valgel ajale, päevasel ajal terite üksikutesse talukohtadesse, et tal ei tekiks nagu hirmu, et kes seal ukse taga nüüd on, aga samas jälle töötavate inimeste puhul tuleb kindlasti minna ainult õhtusel ajal ja siis võib tekkida tõepoolest see hetk, kus seda aega nagu, nagu väga ei taheta selle rahvaloendaja peale kulutada. Rahvaloendajat oma tulekust ette ei teata. Rahvaloendajat Ingrid koston ja Maarja Laur soovitavad mõned asjad kindlasti valmis panna. Inimene võiks otsida välja oma isikukoodi, võimaluse korral uurida järgi oma eluruumiandmed, siis pindala ja tubade arv ja kui on eluruumis ajutisi elanikke, kes ei ole kohal, et hea oleks, kui saaks, kas siis andmed nagu nende kohta. Kui me sisse ei saa, siis me läheme tagasi mõnel teisel päeval, teisel kellaajal. Kui tõesti mitmekordsel proovimisel siis ei saa, siis alati on võimalik infot küsida naabritelt, kes teavad, oskab mingisugustki infot jagada, aga mis on rahvaloendaja hirmu? Kui on koer aia taga ja inimene ikkagi läheb võõrale territooriumile, siis koer kaitseb oma territooriumi. See võib osutuda probleemiks. Tõesti, me võime sattuda ka sellistesse olukordadesse, kus parasjagu võib-olla inimesed peavad mõnda pidu aga loodame, et siis seltskonnas on mõni inimene, kellele jätame siis teated tulema lihtsalt mõni teinekord tagasi. Brüsselis on eurogrupi kohtumine, kus peaks heaks kiidetama Kreeka 130 miljardi euro suurune teine laenuprogramm. Kuna Kreeka majandus langes möödunud aastal oodatust enam, on kahtlane, kas 130-st miljardist jätkubki Kreeka vajaduste rahuldus tamiseks. Kadri Kukk jätkab. Kreekal tuleb teenida rahvusvahelisi laenuandjaid, et hiljuti Parlamendis vastu võetud kärpekava suudab viia Kreeka võla 120 protsendini SKT-st aastaks 2020 praeguselt ligi 200 protsendi tasemelt ja et laenu restruktureerimise kokkulepe erasektoriga on 20.-ks märtsiks rakendatud. Ajaleht Financial Times vahendab, et tegelikult näevad rahvusvahelised laenuandjad kurja vaeva, et eesmärgiks seatud numbrid 120 protsenti aastaks 2020 kokku tuleksid. Ajalehe andmetel vajab Kreeka 136 miljardit eurot 136 miljardit on kuue miljardi jagu rohkem, kui Euroopa liit mullu oktoobris kokku leppis. Saksamaa, Soome ja Holland laenu oma suurendamisega ei nõustu, mistõttu on laual mõttepaber, kus Kreeka võlga hoidvad liikmesriikide keskpangad osaleksid sarnaselt erasektorile Kreeka võla kustutamiseks. Eurotsooni jaoks teeb kogu olukorda vähem soodsaks ka asjaolu, et rahvusvaheline valuutafond annab Kreeka uude laenupaketti vaid 13 miljardit eurot 130-st. Varasemates pakettides on IMF osalenud kolmandiku summa ulatuses. Kreeka jaoks ei ole 130 miljardi euro suuruse laenuprogrammi käivitumine siiski rõõmupidu, sest Kreeka majandus on tänu pidevale kärpimisele vabalanguses ning töötuid on ühiskonnas viiendik. Ülejärgmisel kuul on Kreekas valimised ning kahe kärpekavale alla kirjutanud suurparteid. Sotsiaaldemokraatide ja konservatiivide populaarsus järjest langeb rahvusringhäälingule raadiouudistele Kadri Kukk. Prissel. Balti põllumehed arutavad Tartus praegu võimalikke protestiaktsioone, et saada senisest oluliselt kõrgemad põllumajanduse otsetoetused. Mirko ojakivi räägib lähemalt. Kolme balti riigi põllumehed on ülimalt nördinud Euroopa komisjoni ettepanekust, kus nende toetused jõuavad Euroopa Liidu keskmisele tasemele alles 2028.-ks aastaks. Soon hoopis konkreetsem, räägib Eesti põllumeeste liidu asepresident Jaan Sõrra. Me tahame vähemalt hästi kiiresti aasta-kahe jooksul vähemalt 90 protsendi tasemele keskmisest toetuste tasemest, noh see tähendab seda, et need vanad riigid, kelle toetused on ka kuni seitse korda meist praegu suuremad, need peaksid natukene käest ära andma. Et eesmärgini jõuda, püütakse esmalt rahumeelselt selgitada nii Euroopa komisjonile, Euroopa parlamendile, aga ka teistele Euroopa Liidu liikmesriikidele ja põllumeestele, milleni võib ühtse põllumajanduspoliitika ebavõrdsus viia. Kuid juba enne tänast on kolm balti riiki tegutsenud eesmärgini jõudmiseks ühiselt koos on Brüsselis juba loosungeid näidatud ja kirju kirjutatud, ent nüüd saadeti uus ühiskiri Euroopa Komisjoni põllumajandusvolinikule. Taas selgitatakse balti põllumeeste positsioone ja soovitakse kohtumist. Sõrra sõnul on selge see, et kui põllumehi kuulda ei võeta, tuleb teha kõvemat häält ja muuta nähtavamaks. Iseasi on, kuidas ja seda neil minuteil Tartus arutatakse, kuid võimalustest räägib taas Jaan Sõrra. Brüsselisse minna demonstreerima ei olegi eriti palju kasu, sest Brüsselis vähemalt iga päev mingi 10 huvigrupi demonstreerib, et me peame jah, midagi välja mõtlema ekstraordinaarset ja just nimelt ühesõnaga sedapidi, et teha tõesti otsustajatele selgeks. Ka Euroopa Parlamendi saadik Ivari Padar ütles, et Brüsselisse plakatitega minna pole mõtet. Sellin olevat lihtsalt meeleavaldustega harjunud, kui balti põllumehed ei suuda just väga palju elusloomi Brüsselisse viia. Ivari Padar. Parlamendi maja juures on, on pea iga päev näha kedagi, kes millelegi või kellelegi vastu protesteerib selles suhtes, nagu seal nagu väga-väga jõuliselt silma jääda, see tähendaks Esselonide kaupa loomade saatmist Brüsselisse ja nende täna tänavatele toomist, et et see on küllalt kulukas. Ettevõtjana. Seega soovitab Padar rääkida ja selgitada. Eesti viljakasvataja. Ivo Eenpalu ütles, et tänast otsetoetustega võib balti põllumajandushääbuda ja seda perspektiivi peaks Euroopa komisjonile just selgitama. Praeguste toetustega on ebavõrdsus Eenpalu sõnul koguni niivõrd suur, et kui Eesti teraviljakasvataja teenib tulu, siis, kui on hea vilja-aasta ja turuhind on samuti hea siis näiteks Prantsusmaa viljakasvataja on omadega mäel juba vilja külvamise hetkel. Mirko Ojakivi Tartu. Ajal, mil põllumehed püüavad endale suuremaid toetusi välja võidelda, ei ole Eestis toetusraha kasutamisega sugugi kõik korras. Majandusminister Helir-Valdor Seeder vastas täna riigikogus arupärimisele aardla maaparandusühingule eraldatud PRIA toetuse ebasihipärase kasutamise kohta. Minister ütles, et PRIA nõuab maaparandusühingult makstud toetuse tagasi. Raha taotlemise tingimused on üle vaadanud antud ja seedri sõnul muutub edaspidi enne PRIA toetuste väljamaksmist kontroll kohustuslikuks kõikidele investeeringutoetustele. Aardla maaparandusühistu ka seos, on alustatud ka kriminaalasi ja toimub uurimine. Ma veel kord kordan, tegemist on maaparandusühistu liikmete omavaheliste suhete, et ega selle peab välja selgitama juurdlus, küll, aga ma tahan öelda, Riia on täitnud kõik olulised protseduurilised toimingud, mida ta täitma pidas, ja enamgi veel, kui selliste juhtumite puhul näevad ette reeglid, et tuleb teostada eelkontroll sajaprotsendiliselt ja siis vähemalt üks kontroll enne viimast väljamakset. Enne kolmandat ehk viimast väljamakset teostati jällegi kohapealne kontroll, kus selgusid puudused teostamata tööd ja selle tulemusena PRIA otsustas välja makstud raha tagasi nõuda ja kolmanda osa jätta välja maksmata. Välissõnumid võtab kokku Indrek Kiisler Läti julgeolekupolitsei ülem Janis Reeniks ütles, et vene keelele teise riigikeele staatust nõudnud referendumi algatajad on üksnes variisikud. Kampaaniale kulutatud summad küünivad tema sõnul ligi 150000 euroni. Teeniks ütles Läti televisiooni saates, et referendumi algatanud ühenduse härrad Nuia liidrid Vladimir Linderman, Jevgeni Is, Ozzy Bowson, vaid täideviijad reaalseteks juhtideks on avalikkusele vähetuntud isikud. Linderman siia. Ossipovsk kavatsevad koguda allkirju uue rahvahääletuse toetuseks, millega nõutakse mittekodanikele õigust hääletada kohalikel valimistel. Samuti kavatsevad mehed asutada erakonna, et osaleda kohalikel valimistel. Julgeolekupolitsei leidis, et ühenduse annetuste sekka tuleks arvata ka infotoetus, mida osutas kohapealne venekeelne meedia. Näitena toodi telekanalid Pervõi Baltiiski kanal, mis pühendas palju aega Kiteerimisele allkirjade kogumise ajal. Raha referendumi toetuseks võis laekuda ka läbi Venemaa Riia saatkonna, ütles julgeolekupolitsei juht. Meil on kahtlusi, ent põhjalikumalt saame rääkida pärast 30 esimest märtsi, viidates tähtajale, milleks juhendusel rad, nuia sekt tuleb esitada maksuametile oma aastaaruanne. Peaminister Andrus Ansip kirjutas koos 11 Euroopa liidu riigi valitsusjuhid Euroopa ülemkogule kirja, milles riigijuhid kutsuvad üles Euroopa Liidu ühisteenuste siseturgu senisest enam magama. Kirjale on alla kirjutanud Eesti, Suurbritannia Is Taani, Itaalia, Poola, Hollandi, Rootsi, Iirimaa, Soome, Läti, Tšehhi ja Slovakkia valitsusjuhid. Riikide juhid märgivad oma kirjas, et märtsi alguseks kavandatud Euroopa ülemkogu toimub riikide majandusele väga raskel ajal. Samal ajal, kui paljud võistlevad majandused kasvavad kindlalt pärast hiljutist ülemaailmset kriisi, muudab finantsturgude ebakindluse võlakoorem Euroopa taastumise tee palju raskemaks, seisab kirjas. Kuid samas tarvis tegutseda selle nimel, et riikide majandust kaasajastada, edendada konkurentsivõimet, parandada makromajanduslikke tasakaalustamatuse, seisab kirjas. Teiseks on allakirjutanute hinnangul vaja luua aastaks 2015 digitaalne ühtne Euroopa turg. Tagasi Eestisse täna algab talvefestival ja luuakse pillifond. Liisu Lass räägib lähemalt. Pille Lille muusikute fond korraldab Kuuendat korda talvefestivali, mille raames on siiani toetatud erivajadustega inimesi. Tänavu lõige on heateoalgatuse tõsta pilk ja abasüda raames pillifondi, et aidata eesti noortel muusikutel soetada kvaliteetseid muusikainstrumente. Pille Lill ütles, et Eesti noored muusikud ei saa sageli kvaliteetseid pille soetada, sest nende hing Need on tihti sama mis autodel. Rentimise süsteemi aga siiani veel Eestis ei ole. Loomulikult ei mängija instrument mängib ikkagi see muusik, sellel instrument, aga kahjuks on nii, et kuna meie fond juba päris mitmed aastad ka tegelema rahvusvahelisel areenil, siis konkurents on niivõrd tihe. Seal mängib osa ka loomulikult instrumendi kvaliteet, sest ükskõik, kes väliskülalised, memmed eksolistidest käivad siin Eestis, siis me näeme Tseeviides on alati kirjas, et ta mängib otsele selle sajandi pillil või selle meistripillil siis muidugi meie muusikutel midagi sellist ette näidata pole. Eesti tippmuusikutele pillidel soetamiseks ootab fond ennekõike rahalisi annetusi. Pille Lill ütles, et loodab pankadele, kes võiksid pilli soetada ja seda siis muusikutele rentida. Juhul kui kellelgi seisab kodus mõni vana pill, mida ära anda või rentida, siis ka need on Pille Lille sõnul oodatud eeskätt muusikute järelkasvule mõeldes. Küll helistas mulle üks naisterahvas, näiteks temal kodus seisab üks pianiino ja miks ka mitte tõesti pöörduda meie poole, sest ta oli väga palju niisuguseid peresid, kes ei ole võimelised endale ostma klaverit. Et ükskõik, mis instrument kellelgil kuskil seisab, siis ikkagi on olla mõttekas meile teatada sellest võib-olla mõnigi vanem ikkagi on võimeline maksma pisikest renti, kui ta laps õpib muusikakoolis, aga lapseks ikkagi koju, pilli. Täna algava talvefestivali kontsertidel kuuleb publik väljapaistvaid eesti soliste ning andekaid noori interpreet Eesti muusika- ja teatriakadeemiast. Festival lõppeb järgmisel teisipäeval tasuta kontserdiga. Kaarli kirikus ja me oleme ikkagi püüdnud kontsentreerida just viimastel aastatel ikkagi oma või Eestis-ist lipsalistidele ja järjekordselt me esitame siis väga suurt hulka. Täna õhtul on meie Sigrid Kuulmann, Marko Martin, Oliver Kuusik kõik nädal lõpetanu, oota Gelsouscolov miinusega draama Londoni koolis ja tagasi nüüd juba Eestis ja kahtlemata väga kõrgele tasemele jõudnud. Ja ilmast öösel pilvisus tiheneb, pärast keskööd hakkab lund sadama ja tuiskama, saartel tuleb ka lörtsi. Puhub edela tuul seitse kuni 12, puhanguti 15 meetrit sekundis, rannikul 10 kuni 16, puhanguti 20 meetrit sekundis. Külma on üks kuni seitse kraadi. Päeval sajab lund ja lörtsi, Lääne-Eestis ka vihma, on tuisku ja jäidet. Puhub edelasaartel õhtul loodetuul kuus kuni 11, rannikul puhanguti 14 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on homme miinus kahest pluss kahe kraadini. Niisugune oli tänane Päevakaja kena õhtut ja kuulmiseni.