Sombusel sügisel või paukuva pakase talvel kuluvad soojad mälestused ära. Niisiis on kuum päev prantsuse Riviera Skoda Süüril lasuurrannik pilvitus, taevas särav, sinisesse Vahemerre ulatuv, järjest suuremaid ja väiksemaid pool Saarjema ninasid, mis meres suuremaid ja väiksemaid lahti moodustavad. Asuge nišist teele. Just lääne poole jäävad Sandro pöiapritsid, Pärdo suvemaja, lamadraak. Aga pöördugem seekord itta. Monacosse viival teel on rannajoon mägisem ja liigendatum. Merejäämägede vahel lookleb otsekui pärlikee väikestest Nadezde linnakestest. Sadamad on täis heledaid paate ja jahte palmid, tumedat kõrget kübressid. Mõni mäeküljega on üleni veoletsete, kollaste või punaste õitega seal peidus. Mõned heledad villad või isegi lossid on lausa mäetippudele roninud. Kõik on nii maaliline ja kaunis, üha maalilisem ja kaunim. Tekib tunne, midagi tuleks ette võtta, aitäh, enne kui sa seda imet enam imetleda ei suuda. Teeme peatuse. Paiga nimi on mulje sor määr ja selles paigas prantsuse Rivieras seisab killuke Kreekat. Ilusat pühapäeva jälle kord. Vikerraadio Helgi Erilaid. Just algas järjekordne Aja jälg kivis. Voli ö. Surmeer antiikaegadel Kreeka asula. Anna siis tulid roomlased. Kolmandal sajandil tehti paik sõjas maatasa. Kui teil tuli visalt tagasi. Õige pea ehitati siia klooster ja selle ümber tekkinud külaelanikud põgenesid järjekordsete vallutajate eest mägedesse. 13. sajandil rajati mere äärde uusküla. 19. sajandi lõpul hakkasid lasuur rannikut suursugused, ärikad puhkajad avastama. Sõrmeer sai esmalt Euroopa kuningakodade meelispaigaks, aga muidugi jõudsid õige pea kohale ka jõukad ameeriklased. Õmblusmasinate kuningas, aisaks Singer näiteks Emiljonäridest rootsildid. Siinsamas seisab Ferraa neem, Caferraa ja sellel paruness Ehrussi Rothschildi roosa, valge otsast otsani kunsti täis villa. Ferranime vastas üle väikese lahe merre ulatuv almaaninalda ongi villa Gerlas. Ameeriklasi aja stiilis kreeka villa, kuid ta pole pärit umbes viiendast sajandist enne Kristust, kui riigimees peerikles majanduslikult õitsvat Ateenat juhtis. Villageerilos kerkis Vahemere rannikule Poljas armee rohkem kui kaks aastatuhandet hiljem. Meid on siin maa peal palju ja õnneks igasuguseid. Kes kogub marke, kes märke, kes kunsti, kes autosid. Mõni käib kalal, mõni jahil ja mõni on valmis. Ei tea mida andma, et maailma näha. Algselt saksa päritolu prantsuse õpetlane Theodor Raina oli sellenist lausa kirglik Hellenist. Teda huvitas meeletult absoluutselt kõik, mis vähegi Kreekat puudutas antiikajastust, kuni tema enda ajani välja. Seda laulu lauldi Kreeka külades karnevali ajal. Külaelanikud tantsisid ringis, suurte lõkete ümber hüppasid veini laulu sisu Leic äravat Abika naist, tema vaeseke on kiitsakas kui kuivanud kask ära võtta lühikest naist. Tema vaeseke on nii ümar, et päike ei saa igale poole ligi ära võtta tumeda nahaga naist. Tema vaeseke on kui halvasti pestud praepann. Ära võta valgenahalist naist, tema, vaeseke on otsekui jahu sisse kukkunud ja selliseks jäänudki. Sina võta naine, kelle nahk on oliivivärviline. Tema on igatpidi kaunis ja vead. Hellenist Theodor Raina tundis kindlasti Kreeka rahvamuusikat ja sedagi laulu räinachi sünniaasta. Ta oli 1860 ja teda peeti imelapseks. 13 aastasena olevat venelannad sellega üllatanud. Tänud, et luges viimasele peast ette 130 Venemaal voolavat veeteed, jõge ja lisajõge. Seitsmeteistkümne aastasena võitis ta bakalaureuseeksamitele 19 kõrgeimat autasu muuhulgas matemaatikas, kirjanduses, joonistamises, ajaloos, geograafias, kreeka ja ladina keeles. See hämmastas isegi paljunäinud professoreid Theodor ning tema kaks venda, ajaloolane ja poliitik Joseph Raina ning andik filoloog Salomon Raina moodustasid ühtekokku päris vapustava trio Nende eesnimede esitähti J S ja T. Tõlgizzieti huumoriga Shesse do. Ma tean kõike. Võib-olla sai selline erakordne haritus alguse püüdliku koduõpetaja valve all kui kolm venda, istusin nende jaoks spetsiaalselt valmistatud laua ümber. Igatahes oli see perekond, kus teadmisi ja haridust väga oluliseks peetud. Theodor Raina oli tuntud õigusteaduste ja kirjandusteaduste doktor ja väga kõrgelt hinnatud Hellenist, kes esmakordselt Aristotelese Ateena vabariigi prantsuse keelde, kes tema oli ka see, kes Delfi väljakaevamistel leitud muusikatahvlid hümnid apollo auks ümber kirjutas ning kommentaaridega varustas. Theodor Raina oli ainus teadlane Prantsusmaal, kes sellega hakkama sai, sest tema põhjaliku filoloogia hariduse juurde käis ka muusika tundmine. Nii et Kreeka rahvalaulud olid talle kindlasti tuttavad. Seda laulu lauldi pulmalauas ning sellega kutsuti iga külalist üles oma naabrit suudlema. Nii jõudis suudlemise järg noor kaarini välja, et vast abiellunud oma häbelikkusest üle saaks. Kreeka laulude tõlgitsemisest, ajaloo uurimisest ja klassikute lugemisest jäi kirglikku Heleniste Theodor Raina jaoks väheks. Ta tahtis elada oma armastatud maailma ja selle võimaluse enda jaoks ise luua. Oli 1902 rõõmsab Ellepocki kauni ajastu võidukäigu aeg Euroopas. Kandinski lähenes abstraktsianismile. Picasso sinine periood oli alanud ning Theodor Raina oli avastanud paiga, kus tema unistus täitumist ootas. See oli koht, kus taeva põhjatu sina sädelevas meres tagasipeegeldus. See oli ehtne kreeka valgus, mille teado Raina prantsuse Vahemere ranniku lavastanud oli. Ta ostis maatüki formi lahe ääres šarmeeris. Mida sinna villa, millele said eeskujuks Kreeka teelose saare ülikute eluhooned ja Raina leidis selles töös ka innustunud abilise. Aastal 1900 oli ta Pariisis salongis ühel näitusel kohtunud arhitekt Emmanuel pooliga nišist pärit noor arhitekt ja arheoloog oli oma tööde eest juba auhindu võitnud ning temagi oli suur Kreeka huviline, mistõttu Rainachi ettepanek sõrmeeri ehtne kreeka villa ehitada talle vägagi meeldis. Ka koht villa jaoks sobis hästi esmalt muidugi selle kirjeldamatu ilusinine taevas õrnal flainetava sinise Vahemere kohal kõrge kaljuserva ääres ja oli ehk teinegi põhjus, miks Raina valis just selle paiga oma unistuste täitmiseks. Õnnelik kaunis ajastu veel pakk oli Vahemere rannikule prantsuse Rivieras see igasugust rahvast toonud põhiliselt muidugi rikkast rahvast, kes sai endale siinses kaunis ümbruses kauni elukoha lubada. Theodor Rainachi teine abikaasa fänni juhtus olema rikk ka pankuri Morris Efrussi nõbu, norissoli omakorda abiellunud Beatristerootschildiga, kelle fantastiliselt kaunis villa seisis just sõrmeerivastas herra neemel teispool kitsast lahte, nii et sugulased elasid lähestikku. Kuigi võiks arvata, et Teodor Raina jaoks polnud see kaugeltki nii tähtis kui sõrmeeris avastatud ikka valgus mille nimeks sai keerilas kreeka sõna, mis tähendavat jäälindu kreeka mütoloogias ennustanud selle linnu nägemine midagi väga head. Kerilase villa ehitamist alustati 1902 kuus aastat hiljem, kui töö juba tehtud oli, kirjutas arhitekt. Pontremo oli. Ma teadsin, et minevikku ehituse restaureerimisel või uuesti loomisel pole mõtet, kui me üritame seda tehes täpset arheoloogilist tõde jäljendada. Seda täpset tõde oleks äärmiselt raske kindlaks teha. Niisiis ei proovinud kontremoli luua minevikku, imitatsiooni või koopiat. Ta otsustas selles hoones Kreeka uuesti ja loovalt tõlgendada otsekui uuesti avastada vabalt käsitleda talle inspiratsiooni andvat ajastut ning selle kunsti. See oli ainus võimalus. Killuke Hellast seisab Prantsusmaa rannikul lausa pelgupidi sinises Vahemeres. Õigemini seisab meres hoone valgetest kividest alusplatvorm, millelt maja üles kerkib. Sellel alusel on rohelist muru, puid, õitsvaid põõsaid ja lilli. Oma punaste palustraadidega moodustab ta osa maja Sevaste aiast. Siin on pinke ja skulptuure ja nii on tekkinud kaunis terrass jalutamiseks Vahemere imetlemiseks. Kui ilm väga kuum ei ole. Suvel tavaliselt on. Villa ise kõrgub sellel heledal alusel lumivalgena ta nurklik õhuline eri kõrguses astmete katuste, terrasside ja siseõuedega, rõdud, uksed, aknaluugid ja katused on punased. Valge hoone tundub esimesel hetkel hilises uusklassitsistliku arhitektuuristiili kuuluvat aga vaid esimesel hetkel. Sa vaatad lähemalt ja avastad pronksväravad eri tasemel põrandate ja terrasside kooskõla rõdud ja hakkab selgeks saama, kui põhjalikult see kõik on läbi mõeldud. Kõik vormid, sisustusruumide paigutus, nimed, kaunistused, kõik on Kreekast. Heleni Jacques Linder omi on kerilise kohta öelnud. See pole antiikmonument. Raske on isegi täpselt aru saada, milline ajajärgsele loojaid inspireerinud on. Mõned esemed on antiiksed, kuid absoluutselt kõik on Kreekast. Säästud punastest avatud ustest majja. See siin on türa, rei on sissekäik ja sisenejat tervitab üksainus kreekakeelne sõna peenes põrandamosaiigis. Xaype, rõõmusta, naudi. See on ka ainus juhismis. Villa külalistele antakse sõnast paar sammu, edasi ehib põrandat tehtne antiikne mosaiikpilt. Teisest sajandist enne Kristust. Tore punaste sulgede ja rohelise sabaga. Valge kana ja kaks kanna poega. Perekonna sümbol. Vasaku seina ääres seisab rohekale sfinksikujulise jalaga alusel end püsti ajanud rohekas pronksist madu. Sfinksi ja madu. Need on maja kaitsevaimud seinale, mis kujudele taustaks on maalitud kreeka sammas, mille ülaäärel istub kaks lindu. Rahu, sümbolid. Samba kohale on maalitud luuderohi, vabaduse sümbol, palju sümboleid. Sissekäigu vastas eeskoja otsaseinas valvab villat Ateena õitsengu perioodil elanud kreeka poeet Sofaklast. Marmorvalge kõrge Sofakles seisab oma pjedestaalil täpselt seina keskel. Mõlemal pool on madalad, vaasid kõrgete taimedega, kõik on väga sümmeetriline, selge, täpne, lage, puhas ja tundub jahedana. Pronksist ripplambid on samuti täpselt õiged. Nende opaal ja labaster annavad ruumidele kunagiste õlilampide sooja valgusse. Eeskojast paremale kaunite sammaste vahelt läbi ja sa leiad end aatriumist peris tüülist Olipaatialt nimesid on palju, igatahes on see suur, katmata siseõu antiikhoonetes vältimatu. Õhk ja valgus liiguvad vabalt siin roosades õites loorberipuu ja sammastega lavale paigutatud lillekastide vahel. Paar madalat marmorastet viib nelinurkse marmorplaatidega kaetud õue keskele, kus seisab väikese samba otsas ümar veeanum purskkaevuga vesi, see oli ja on elu alus. Siseõue ümbritseb 12 karra rämaramorist valget kreeka sammast. Seintel on antiiktehnikas freeskod, mis jutustavad Apollo elust ning merekarbid ja meritähed märgiks Kreeka igavesest ühendusest meremaailmaga. Seda viimast on näha ka Valleyonis. See on kaunis kümblusruum, mille uksele kraveeritud sõna Naiaadid. Nemad olid vanagre Kreeka mütoloogias allika, jõe või järve nüümsid. Kaheksa nurgeline mustrilise, Scarrara marmorist valmistatud ja põrandasse paigutatud vann meenutab pigem madalat basseini, kuhu viib kolm trepiastet ja ka põrandamosaiigis elavad oma elu igat sorti fantastilised mereelu kad neli ümarat, Joonia sammast, vanni ümber sarnanevad pumpeist välja kaevatud sammastega ja mõned teisedki detailid selles ruumis meenutavad rohkem Roomat kui Kreekat. Näiteks tilluke duširuum, mis pakkus kasutajale nii tavalist kui ring dushi. Theodor räina ei ehitanud ju endale mälestusmärki, vaid kodu. Ta tahtis oma Kreeka maailmas elada ja seda 20. sajandi alguses, nii et pronksplaatide alla peitunud kraanidest olles vanni nii külm kui soe vesi. Villa peristüli ehk siseõue ümber paikneb neli põhilist ruumi. Raamatukoguhoone Neist kõige suursuguse. See on ruumikas, avar ja kõrgem kui teised villatoad. Nimelt ulatuvad seinad läbi poolteise korruse. Kogu majas on kaunis inkrosteeritud puumööbel. Raamatukogus on tammepuust lauad ja kapid. Nende valmistamisel oli eeskujuks 1762. aastal ergulaanumis avastatud mööbel. Seinte ääres seisvad kapid on ühtlasi ka kirjutas puldid, sest Teodor Raina oli kombeks kirjutada püstijalu. Arhitekt Emmanuel Pontremoli on meenutanud. Kerilase villaraamatukogu on väga imposantne paik. Vanakreeka traditsiooni järgi pidi raamat kogu asuma akendega ida poole ja siin ongi kolm kõrget laia põrandani ulatuvat akent. Need avanevad terrassile. See omakorda otse Vahemerele. Räina laskis ruumi lõunapoolsele seinale graveerida sõnana vaat mis on ühtlasi ka keerilase villamataks siia kreeka kõnemeeste, õpetlaste ja poeetide seltskonda, olen loonud rahuliku varjupaiga keset surematut ilu. Ehtsalt iidsetena tunduvad amforad kaunite maalingutega kreeka vaasid tiiklambid, ornamendid seintel ja mosaiikpõrandatel hindamatud köited, kappides vaikus ja suurtest akendest sisse tulvab päike. Küllap tundis peremees end oma vaimses varjupaigas hästi. Astugem krik Liinosesse kolme kušeti ruumi kui nime tõlkida. Siin võeti külalisi vastu. Pontremoli on kirjutanud antiiktraditsiooni kohaselt asetasime sellesse ruumi kolm lauda. Nende ümber seisis kolm kušeti, mis sarnanesid küll kolme pika pingiga ja üks neist oli teistest kõrgem. Lauaga ühel tasemel iidsetele kreeka baasidele maalitud piltidel on näha, et maja peremees lamas just sellel kušetil, sest sealt oli tal hea ülevaade kõigele, mis ümberringi toimub. Punutud Nahkušetidele on tikitud padjad, neid katavad samad kangad, millest ka villa, kardinad, eesriided valmistatud on. Aegade jooksul on värvid tuhmunud ja muutunud tikandite aluspõhja. Algselt roosa toon on nüüd vees ning materjal on kulunud. Ruumis on vaase janti kujusid laual antiikeeskujude põhjal spetsiaalselt keeriulase villa jaoks valmistatud keraamilised ornamentidega lauanõud. On teada, et enamus neist kasutati ka Raina pere argipäev päevades et elu oleks luksuslik. Been Jagreekalik. Perekond veetis üheskoos aega väikeses elutoas, mille nimi on Hoikos. Siin on mööbel, sidrunipuust ja eriti tähelepanu väärne on kaunite intrusteeringutega kaunistatud kappi peidetud Theodor Rainachi klaver valmistatud niinimetatud kreeka stiilis ikka spetsiaalselt keerilase villa jaoks. Lihtsa kujuga nahkribadest punutud põhjadega, toolid vaasid ja kujukesed valgetel seinariiulitel. Valgete bareljeef idega friisid seinte ülaosas ja kaunilt maalitud laetalad Oikos. 1893. aastal paluti Theodor Raina ja abi väljakaevamistel Delfis kus olid avastatud marmorist raiutud tekstid ja muusika hümnid Apollole. Raina võiks öelda dešifreerida need hümnid ja muusika Brial fore olevat mänginud neid iidseid viise selsamal 1913. aastal valmistatud klaveril, mis seisab kerilase villa Oikoses. Esmakordselt kuuldi neid austus laule Apollo-le aga Pariisis kohe pärast nende avastamist 1894. Edasi juhitakse sind, madaam Raina eluruumidesse. Ma tahan, Fanny Rayna oli Morris prussi nõbu. Mäletate Rothschild Ehrussi villat kohe teispool lahte raaneemel prussid olid rikkas pankurite suguvõsa üpris kalliks läinud. Kerilase villa ehitati tõenäoliselt enam-vähem, ma tõmban nii raha eest. No vahest tänutäheks ja kindlasti ka kiindumuse märgiks ehitima tamm, Rainachi toad herilasevillas eriti kauniks. Tema avarat magamistuba kutsuti Ornites. Linnud ja see ruum oli pühendatud kreeka mütoloogilise peajumala Zeusi naisele, heerale, abielu ja naiselikkuse jumalannale elementidega kaunistatud lage toetab kaks kaunist valget Kreeka sammast. Laest rippuv lamp meenutab antiikset õlilampi. Tikitud eesriietega saab ruumist eraldada väikese alkoove. Seinad on üleni siniste, kuldsete roosakas peeside ja pruunide ornamendid ja maalingutega kaunistatud. Siin on eksootilisi õisi uhkeid paabulinde pikkades volditud kreekarvides. Naised kammivad seinamaalingutele oma pikki juukseid. Kunagi kaunilt roosad nööbid tunud ja haprad voodivaibad ja eesriided on õite tähtede ornamentidega ehitud. Toas on punutud põhjedega, tuule, päikeselaudu lamamistoole ja ühes seinas voodi, mis on päris kõrge. Aus olla ei tundu kuigi mugavana. Hinnang põhineb üksnes vaatlusel, kuigi eluruumid kerilase villas jätavad teinekord päris partaliku mulje. Külla poleks mulje teistsugune, kui siin keegi päriselt ka elaks. Ja kindlasti on arusaamad mugavusest aegade jooksul tunud. Põrandaid katab siingi kauni mustriga mosaiikriiulitel ja kappidelonantiikskul tuure ja seintel nende kohal paabulinde Ornites. Linnud. Majaisand Theodor Rainaski magamistuppa jõudmiseks tuleb minna läbi kolme väikese ruumi madaami, vannituba, mussi, vannituba ja nende vahel väike puhkeruum, trip tol leeme. Selle toa põrandat ehib ümmargune mosaiik, mille keskne kujund on leitud ühelt Vatikanis asuvalt kreekavasilt. Sellel kihutab oma sõjavankril elevuse kangelane, tripto leeme ja seintele on maalitud Kreeka sammaste vahel looklevad fantastilised puud ja taimed sellest ruumist kahel pool on siis ma daami ja mussi vannitoad. Vannid on kaunist karrara, marmorist seisavad mingi fantastilise loomaga padel. Vee kraanidel on luigekaelad ja delfiinide pead. Valgeid seinu kaunistavad reljeef, skulptuurid lillevanikute vahel lehvivates riides, tantsivad inglid ja kaunid värvilised ornamendid. Ja lõpuks majaisand Rayna Iruumid, tema privaatne maailm selles tema unelmate villas. Rainachi tuba on maja lõunaküljel, sellele anti nimeks erootes Rose ehk siis kupeedo järgi üks toa seina, nimelt väikese tiibadega Eeroseid täis maalitud heledad kujud särav punasel taustal keset musti viinamarjakobaraid, kuldseid palmilehti ja ringilendavaid hele täitu viisid. Tõeliselt võluv on see sein Theodor Rainachi suures magamistoas. Punaste kannel nööridega kaunistatud sammaste vahel seisab maja peremehe pronksist detailidega puu voodi valmistatud Napoli arheoloogiamuuseumis asuva voodi järgi. Lauad ja toolid on punasest puust. Põrandat katab helevaibaga tunduv mosaiik, nahkribadest punutud põhjadega, toolid, antiikskulptuurid, niimoodi keset antiiksambaid, ingleid ja eiroseid kreeka vaase ja amforaid, skulptuure ja iluesemeid, elas siis Theodor Raina oma kerilase villas Prantsusmaa Rivieral sõrmeeris. Dema lihtne lause Spartalik samas uhke ja kaunis villa moodustab hapra silla kauge antiikajastu eheduse jaarikumatuse ning Theodor Raina jänese moodsa aja vahel. Kuigi on teada, et kerilase villas pole küll midagi, mis 20. sajandi alguse moodsast Euroopast pärit oleks vormid, värvid, ideed, stiil, võimaluse korral ka materjalid. Kõik tulid Kreekast nii vanast kui vähegi võimalik. Ometi sidus keerilase villand kaht teineteisest väga kaugele jäävate ajastut. Ajasild. Tulised sussidki paati hüppama. Kahju küll, Theodor räina ei saanud oma prantsuse Rivieras rajatud Kreeka paradiisis sugugi nii tihti viibida, nagu ta tahtnud oleks. Ta oli 42 aastat vana, kui villa ehitamist alustada. Ta tegeles poliitika, ajakirjanduse ja kunstiga ning oli antiik numismaatik professor prantsuse kolledžis. Kõik need tööd ja ametid hoidsid teda Pariisis. 1900 seitsmeteistkümnendal aastal pidi ta ette võtma Ameerika reisi- ja samal aastal suri ka tema abikaasa fänni. Omageeriluse villasse tulid ameti nii sageli kui vähegi võimalik. Siin keset surematut ilu oli tema varjupaik, siin oli kõik just täpselt selline, nagu ta soovinud oli. Iga väiksemgi detail läbi mõeldud ja õigel kohal. Theodor räina oli õnnelik mees, sest kui palju siis on siin maailmas neid, kes saavad endale oma unelmate täitumist lubada. Kahjuks oli talle vähe aega antud, ta lahkus siit ilmast 1928. Mingis mõttes oli see siiski ka hea sest ta ei näinud, kuidas gestaapo teise maailmasõja ajal tema poja kerilose villa hooldaja, Leoni, viimase naise ja kaks last koonduslaagrisse saatis ning ta, mis pärast seda kandsid villa eest hoolt teised räinachi lapsed ja lapselapsed. Ning 1967. aastal Antigeerilos üle prantsuse Instituudile, nagu oli määratud Teodor Rainachi testamendis. Nii ta siin siis seisab enamasti ikka päikesekuumuses Vahemere rannikul. Üks ehtne kreek, Kawella uuesti loodud Kreeka villa, mille seinamaalingud mosaiigid, mööbel, tekstiilid on oma idee poolest otse antiikmaailmast pärit. Seintel võib näha stseene kuulsatelt antiikvaasidelt, mis jutustavad lugusid Kreeka jumalatest ja kangelastest. Kasutatud on haruldasi materjale, antiikkrohvi valged. Mööbel on Austraalia ploomipuust, Ameerika kastanipuust, sidruni ja pirnipuust ning merevaigumustrit tega Ingrüsteeritud. Villa ümber on puha kreeka loodus, oliivipuud, viinamarjad, akantused, Mirdid, loorberipuud, kübressid ja palmid. See on kaunis paik, kus sa võid mõtiskleda selle üle, mida targad vanad kreeklased meile õpetanud on. Helenist Theodor Raina loodud keerilos on kummardus kaugetesse aegadesse kadunud Antiik-Kreeka iidsele, kultuurile, omanismile ja iluideaalidele. See kõik on midagi, mis võiks igavesti püsida. Kui siin ilmas üldse midagi igavest on. See oli seekordne Aja jälg kivis.