Tere päevast algab ülevaade nädala sündmustest ehk saade 35. nädal. Stuudios on Uku Toom. Kuigi mööduval nädalal tehti kõrgel tasemel poliitikat nii Eestis kui mujal, käidi ringsõitudel, peeti nõupidamisi. Kõige olulisem sündmus meie jaoks toimus ja toimub praegugi koha peal Harjumaal ja sellel on poliitikaga vähe pistmist. Loomulikult on jutt metsatulekahjust Vihterpalu kandis palav ja vihmavaene. Suve lõpp on muutnud metsad erakordselt tuleohtlikuks. Rohkem kui 50 valda on nad hoopis sulgeda otsustanud. Ja Vihterpalu näide on tõestuseks, et taolised ettevaatusabinõud sugugi liiast ei ole. Tulekahju jutu sissejuhatuseks Andres Tarandi mõtisklus sealtkandist, kus asub ka tema suvekodu. Tegemist on ju äärmiselt toredasti asustatud piirkonnaga, mille asustus veel pidevalt väheneb, suvel aga liigub järjest rohkem inimesi akna teha, linnastumine käib meil ja mujal ja ta on ju üldiselt väga kasulik nähtus, ma ei kuulu nende leeri, kes pidevalt vastandavad maantee linna ja kiruvad ja naudivad seda paikkamist, paremini areneb. See ei ole see jutt, aga paratamatult on igal asjal oma hind. Ja mida see antud juhul tähendab seoses Vihterpalu nõva metsatulekahjudega, see tähendab seda, et juba vast üle 10 aasta tagasi ehitati metskondades ka raskesti ligipääsetavates kohtades väga palju teid kitsad kruusateed, aga siiski sõidetavad ja sellega, kui ma läksin aastal 71 asi on sel hooajal sinna tänavjärve veskijärve kant ja siis sinna andis minna ja selleks tuli naq kasutada tiiti oma jalgu, et lähedale pääseda mitte või jalgrattaga mingil moel. Aga pärast nende teede ehitamist on ligipääs muutunud mugavaks ja nad on muutunud niisuguseks ütleme siiski isoleeritud paigaks, kus linnainimene, kui ta tahab hetkeks visata selle jama maha, Etmatut, tere. Tere. Tore, tore. Siis ta hea meelega läheb sinna. Samas on nüüd, et toimub, eks ole, linna suuremates mõnevõrra mugavustes harjunud inimesega see, et ta ei anna enam päris hästi aru, mida tähendab näiteks põua ajal kuivanud raba ja mets kui kergesti. Ja see hooletus, mis linnas tähendab koni maha viskamist tänavale seal mitte kohe põrm enam ei kõlba ja samuti lõkke kustutamisega ma ei süüdista praegu mitte kedagi konkreetselt, ka mul ei ole aimu täpselt, millesse põlema läks, aga ilmne tänu külastajate hulgale teatud hooletus on kõige tõenäolisem põhjus. Ja siit hakkab nüüd üks üks niisugune selle sajandi lõpumuresid, et, et see muretus maksab tihti, mis, mis loodusest võõrandumine tähendab suhteliselt kõrget hinda. See kant, tänavjärve, veskijärve ja selle ümber rabad ei põle esimest korda viis aastat tagasi, seda need ajakirjandus kaparalleelitanud siis ma olin ka seal. Ja veel võiks meenutada vististi aastat 51, kus veel suurem, aga seal juba mälust paljudel väljas, siis ta põles kontrollimatult ja praegu veel kohalikus kõnepruugis suurt osa sellest rabade ja metsade massiivist püütaksegi põlendikuks, siis sellest ajast Nüüd siis konkreetselt sellest tulekahjust, mis puhkes esmaspäeval ja tungist tuule toetusel eriti jõhkralt peale teisipäeval sellest päevast ka meeldetuletuseks mõni materjal. Esmalt kustutus-päästetööde juhi Mati Raidma hinnang olukorra kohta antud Eesti raadiole teisipäeva õhtul. Hetkel on tulekahju kontrolli all jälle, kuigi noh, ütleme ta päris stabiilseks veel lugeda ei saa siin lõuna, seal toimus meil ütleme, väike väike selline häireolukord, kus siis tekkinud tuulega tõusis, tuli puude latvades ja tekkis selline nähtus nagu ladvatuli ja tööks mitmesaja mitmesaja meetri ulatuses. Siis ladvatulega paiskus, tuli üle meie poolt kontrollitava alampiiri. Ja väljuv, sest selles selles tsoonis kontrolli alt praeguseks hetkeks me oleme saanud ta enam-vähem jälle pidama sant alalt küll on, küll on raske, aga me loodame, et õhtuks nüüd tuuliale vaibub ja muutub natuke kergemaks. Jälle meie olukord Valdole, hetkesituatsiooni, mis muidugi ei tähenda seda, kui, kui ilm nüüd järsult jällegi teeb meile vingerpussi ja siis läheb asjale kriitiliseks. Samal päeval tundsime huvi, kas vabariiklik kriisikomisjon asjaga tegeleb ja kui tõsiseks ta olukorda hindab. Kriisikomisjoni aseesimees Vahur klaase. Meie seisukoht on praegu nii, et kuna kustutus ja päästetööde staap koha peal töötab ja talle on kaasatud sinna abijõudu Psy, nii Harti pul, Lääne päästeteenistusse, kusjuures kui ka ütleme Kalevi pataljonist siis üksikust Vahipataljonist ja Tartu üksikust päästekompaniist ja arvame, et praegu on olukord kontrolli all, koha peal ja kohapealsete jõududega tullakse toime küll, aga me ei saa välistada, et kriisikomisjoni tuleb kokku kutsuda, kui selleks hädapärane vajadus. Antud hetkel sellist vajadust me ei näe. Härra klaasi, aga missugune on see hädapärane vajadus, mis sunniks komisjoni välkkiirelt kokku tulema? No kui tuli võtab sellised mõõtmed, mida ei ole võimalik nende jõududega, mis praegu on nende paari maakond, no ütleme, põhilaskus on ju praegu Harju ja Lääne päästeteenistustel ja sõjaväeosadel kui ei ole võimalik enam nende jõududega hakkama saada, meil tuleb kaasata suuremaid jõudu üle terve riigi, mobiliseerida no võib-olla siis on selline vajadus käes, antud juhul loodame, et me saame hakkama nende jõududega, mis meil on. Asi oluliselt hullemaks ei läinud ja tulerinnet suudeti paigal hoida ning olukorda kontrollida, kuigi kohati oli see tuule tugevnedes üsna raske. Neljapäeva õhtuks oli asi nii kaugele, et päästeameti pressiesindaja Tiit tambi võis nentida, et kaitsest on mindud üle pealetungile. Kauni tuul pööranud tuletõrjujatele soodsas suunas. Aga las ta räägib ise, see on telefoniintervjuu Vallo kelmsaarele. Ma just tulin pool tundi tagasi selle noh, niinimetatud ringi pealt, kust need tulekahjud kõik on ja ma ei näinud peaga kusagil. Ümberringi oli muidugi väga palju suitsu ja praegu on meil niisugune ida-kirdetuul, see tähendab põhimõtteliselt ta puhub vastassuunas sellele, kui tulekahju algas, nii et tuul surub uuesti leeke sinna suve poole tagasi põdenud alale juba see ehk lihtsustab meie ülesanded. Kui nüüd tuul väga tugevaks ei lähe ja ütleme sädemeid üle järvi ja tekib täiesti põhimõtteliselt uus situatsioon. Praegu on meil maha tõmmatud magistraalvoolikuliinid. Ma arvan, et praegu on juba alanud aktiivne vasturünnak tulele, see tähendab, lihtsalt kastame neid põlenud alasid, hakkame servast pihta. Hakkame neid hektareid vähendama, mis on siis tulest hõivatud. Püüame nõud lihtsalt veega läbi immutada ja see, see protsess kestab kaks nädalat julgelt. Kuidas mehed ja ka tehnika vastu on pidanud? Tehnilises mõttes mõned nipet-näpet on, aga tehnika peab vastu suhteliselt paremini, kui oli näiteks ohutulekahju. Aga vot meestega on natuke teine probleem, mehed kipuvad ära väsima. Sõjaväge see niivõrd ei puuduta, eelkõige puudutab see kutselise tuletõrjujaid. Metsameestest ma ei räägigi, nemad on niisugused professionaalid, et nemad oskavad töötada. Aga, aga just nende ütleme Harju- ja Läänemaa päästekomandod, kelle vahetus sõltub sellest, kui palju kodust suudetakse neile lisajõude anda, vahetust anda. Vaat need on nüüd. Tundub, et kõige rohkem väsinud Tean, et väga mitmed inimesed ja organisatsioonid on teile abi pakkunud. Missugust abi te olete saanud? Me oleme öelnud sellisest füüsilisest abis, sest sellel ei ole mõtet kustutama, peavad siiski professionaalid, aga igaüks saab aidata oma veaga ja, ja mul on siin suisa terve nimekiri kohe nendest, kes on meid aidanud. Hetk tagasi saabus Tallinna piimatööstuselt teine kolmesajaliitrine saadetis jogurtit Rakvere lihakombinaat, lihatooteid, Eesti Coca-Cola joogid, AS karastusjooke, Tartu õlletehas, samuti mineraalvett, leibu siis Paulig Baltic AS kohvi ja teed aktsioses Kungla kostitas mehi värske piimaga siis tubaka Eeess House of Friends. Nagu öeldud, oli see jutt räägitud neljapäeva õhtul. Eile pöördus siseminister Eestimaavanemate poole palvega sulgeda tuleohtlikud metsad ja inimeste poole üleskutsega, et nad üldse praegu metsadest eemale hoiaksid. Siseminister kommenteeris olukorda ka Eesti raadiole. Siin on kaks poolt eelkõige selline üleskutse peaks mõjuma kõigile Eesti elanikele, et nad mõistaksid selle olukorra tõsidust ja teiseks, kui maakondadest palutakse abi, siis eks selleks on politsei, kes peab riigis korda tagama. Nii et eks me kasutame siis politseid selleks, aga olukord on tõesti kriitiline selles mõttes, et too Vihterpalu tulekahju on ikkagi sisuliselt meie päästeteenistuste võimete piir. Ja nüüd kui see on juba mõned päevad kestnud, nüüd hakkavad üles ütlema need suhteliselt vanad Nõukogude päritolu ka tuletõrjeautod. Näiteks kui toimus Pakri tulekahju, siis helikopteri olime sunnitud sealt ära võtma, nii et selle tehnika kõigiga napib ja me oleme äärmiselt ettevaatlikud, et ei tuleks uusi tulekoldeid juurde kuskilt. Eile õhtul käisid Vihterpalus ka peaminister Mart Siimanni ja siseminister Robert Lepikson. Aga kuulame kõigepealt, mida arvab eilse samuti mitte kerge päeva käigustes. Tuul tõusis taas. Tiit tambi. Hommik oli meile üsna optimistlik, kuna me öösel paigutasime maha 21 kilomeetrit magistraalliine Vihterpalu jõest ja tänavjärvest ja nede liinid hardavad ja siis kokku on meil üks, 35 kilomeetrit koos magistraalliinidega voolikuid. Ja me oleme nüüd selle põleva või põlenud ala ümber piiranud lõuna paiku tuul tugevnes, ajas meid natuke ärevile, tegi murelikuks ja vastavalt eelnevale kokkuleppele kaitseväe juhatajaga. Me tellisime olemasolevale 200-le kaitseväelasele, lisaks veel viis 10.-ga saime 61 sidepataljoni sõjaväelast ja Me saatsime nad nüüd sinna tuulealusesse potentsiaalselt tuleohtlikkus piirkonda metsa valvama. Tuli on eelnevalt tunginud täpselt selle selle meie rindeni, aga seda ületanud praegu ei ole. Terve päev aitas meid ka riikliku lennusalga kopter usinalt kahe tonni kaupa vett vedades sellistesse kolletesse, kuhu meil ei õnnestunud oma liine tõmmata või kuhu oli seda ebaotstarbekas teha kogu selles kustutusalas töös. Kokku on ligi 700 inimest, praegu toitlustamine on praegu juba teist päeva, võiks öelda nagu maalne. Me saame sooja toitu. Meil on tekkinud selliseid abistamisfirmasid. Neil üha lisandub ja ka kohalikud elanikud, kui tuli öösel kogemata kuskilt läbi ei murra ja me teeme kõik, et seda ei teeks, siis homme jätkame aktiivselt tulerõnga vähendamist. Meie rõngas on ümber tulerõnga. Surume teda kokku. Lõhume kildudeks. Te ütlesite, et kohalikud elanikud ja mitmed organisatsioonid on teid aidanud, kas riigipoolset abi kadunud on olnud? Valitsus tegi siseministrile ülesandeks teha ametlik taotlus ja selle arvestas siis kokku päästeamet ja täna hommikul me esitasime ministrile ja tema tõenäoliselt valitsusele, et ühepäevakulud on meil 223000 krooni. Mida kiiremini, seda parem, sellepärast et meil on tekkinud. Esimestel päevadel tekkis tõkked, et kas teil ikka on nii, et te tellite seda ja seda meilt, eriti seal bensiiniga, tekkis probleeme kohe esimesel ööl, et kus on garantii, et selle kinni maksate. Kui on ikka valitsuse otsus taga, siis läheb asi tunduvalt lihtsamalt. Siin oli nüüd juttu taas rahast. Peaminister Mart Siimann kinnitas eile intervjuus Eesti raadiole ise parajasti tulekahju kohal olles et rahas ei tohiks enam küll mingit probleemi olla. Valitsus on otsuse teinud ja raha eraldatakse. Aga peaminister oli tänulik ettevõtetele ja firmadele, kes on pidanud võimalikuks tule kustutajaid abistada. Sest see on koht, kus sõna kangelaslikkus on täiesti asjakohane. Nii arvas siis Mart Siimann. Aga lõpetame jutu rahaasjadest ja tulekahju kustutamisest. Loodame sellest kõige paremat, täpsemalt öeldes seda, et tuli vastupealetungile ei lähe. Igal juhul võtab see kõik nagu äsja, kuulsite nädal, kaks aega. Aga lähme nüüd jutuga metsast merele või õigemini üle mere ja läheme riigiasjade juurde, sest kui president sõidab külaskäigule isegi oma riiki ühte maakonda, siis on see kahtlemata riigiasjade ajamine. President Lennart Meri oli mööduval nädalal mitu päeva Hiiumaal. Juhtus seal muidugi selle aja jooksul palju esimesest üritusest ning sellest, mida sellest oodatakse, räägib nüüd sedakorda mitte Hiiumaa, vaid Saaremaa esindaja Saare maavalitsuse välissuhete nõunik Tarmo appikner. Telefoniintervjuus Anneosvetile. Aga kuna Hiiumaa Saaremaaga kuulub sellisesse rahvusvahelise organisatsiooni nagu B7 ehk balti mere seitse suurimat väärt, siis me otsustasime tulla kokku W7 tippjuhtkonnaga siia ja tutvustada ka meie presidendile b7 tegema siis selle eesmärke ja just nimelt nii-öelda eurointegratsioonivalgusesse meie tegevust, et anna nii-öelda suurema kõlapind meie vabariigi kõrgeimale institutsioonile. Mis on see pluss pool või mis on see hea, mida teil täna presidendile ette näidata on? Tähendab, meil on ette näidata b7 poolt ette valmistatud tegevust, programm, mis on heakskiidu saanud Brüsselist, mille elluviimine on kavandatud kolme aasta peale kogumahus 10,4 miljonit giid ja sellest siis kaks miljonit peaks olema ette nähtud Saaremaa ja Hiiumaa edaspidiseks arenguks. Ja selles on, see programmis haakub ka meie meie tänapäevase sellise situatsiooniga arvestades Euroopa Liidu laienemise küsimuses ja eurointegratsiooni nii-öelda tõhustamist meil Eestis ja me tahaksime näidata neid regionaalselt, seda, et Saaremaa ja Hiiumaa kui nüüd Eesti regioonid osalevad selles eurointegratsiooniprotsessis ja et see programm on just nii-öelda suunatud osana Eesti regioonide arendamisele, samas kasutades just nimelt seda väliskoostööd. Ja sellega me toome nagu regionaalpoliitikasse sisse sellise rahvusvahelise dimensiooni, et oleks nii-öelda parema kõlapinnaga Euroopa liidu tingimustes. No igatahes on mitmed euroametnikud ja ja ka meie enda rahvussuhete minister ja mitmed teised valitsuse liikmed andnud märku sellest, et Saaremaa ja Hiiumaa on just nimelt seda eurointegratsioonitöö alal justkui sammukese ülejäänud Eestimaast ees, kuidas see on õnnestunud? Saaremaal Hiiumaal oma isoleerituse tõttu võib olla tekkinud selliseid kummalisi teid nagu näiteks euro Maja asutamine ja ja samas selle p seitsme nii-öelda kokkupanemine, kus Saaremaal Hiiumaal ei ole mitte väike roll olnud juba aastast 89 alustasime sellist koostööd ja konkreetsete projektide elluviimist ja tegelikult see tekib meie eluliselt vajadustest, sest ega meie elu on ju isoleeritud vähe ja ja me peame oma elu saartel õigustama ja igal juhul näitama, et siin on elada võimalik, aga seda me oleme hakanud tegema täiesti koosneid teiste balti mere saartega, kes on rahvusvaheliste kogemustega ja Euroopa Liidu kogemustega. Ma arvan, aga meie, Eesti saared sinna sisse, siis me näitame, aga need ülejäänud Eestile, et tõepoolest on võimalik sellise rahvusvahelise koostöö kaudu jõuda, võib olla nii-öelda tõesti erutasandile eurointegratsioonis vähemalt aktiivselt kaasa lüüa üks teema, mida president ise kui see, mida me arutame, siin on tööturism saartel ja just nimelt vabaühendused, ühendused saarte vahel teiega, ühesõnaga see siis peaks sisalduma laevaliiklust, sadamaid, sellist temaatikat praamiliiklus juba juba sellel suvel Saaremaa-mandri vahel on juba tõhustunud seoses uue praamitulekuga ja plaan on edasi minna selles valdkonnas, aga meie suund on minna ikkagi saartelt edasi ka teistesse regioonidesse, nagu Lätiga ühendused Läti, Riia või mõne teise sadama ka Saaremaalt, aga samuti Saaremaa ja Hiiumaa ühendamine laevateedega Rootsi, kas Gotlandi või Stockholmiga ja ka Soome lõuna ja edelarannikuga. Nii et sellised ka rahvusvahelist projektid on käivitunud, on euromehe poolt juba läbi viidud üks selline projekt, kus tehti uurimustööd Lääne-Eesti saarte laevaühenduste võimalikkusest ja vajadusest teiste regiooni on nendega. Nii et see on üks oluline asi, mis on nii-öelda turismiga seonduv, aga mis puudutab nii-öelda meie saate igapäevast elu kõige otsesemalt ja seda me tahame tõesti sildi presidendiga arutada ja temale anda sellist informatsiooni, mis selles valdkonnas toimub. See oli jutt enne presidendi Hiiumaale saabumist. Kuidas nõupidamine läks sel teemal neutsionaa Endel Saarele? Tänase nõupidamise Saagnodil juhatas EC tutvustes lühemalt B7 tegevust Hiiumaavanem Tiit Laja. Bornholmi mäe vanem, Euroopa Liidu regioonide komitee asepresident Nuud Andersen andis ülevaate saart olukorrast Euroopa liidus, nende osast Euroopa regionaalpoliitikas ja millist kohta näeb ta Eestis saartel viie seitsmetegevuses. Atlandi maavanem Jan Lindgren rääkis Läänemere saarte turismiprobleemidest otse laevaühendusest saarte ja Läänemere-äärsete riikide vahel. Hiiumaavalitsuse välissuhete nõunik Toomas poogoordin tutvustas koosolijaile Hiiumaa arenguprojekti, millega taotletakse hääldeid Euroopa Liidu programmi ondidest saare sadamate ühendusteede renoveerimiseks. President Lennart Meri sekkus aktiivselt arutelus rõhutamist turismi arengut ja looduse tasakaalu Läänemere piirkonnas. President ütles, et Läänemere äärsed riigid teateid oleval sama tihedaid sidemeid loome, nagu see on Vahemerel. President oli Hiiumaal, kolm päeva, külastas mitmeid kohti, ajas mitmeid ametiasju. Kokkuvõte külaskäigust tehti Heltermaa sadamas ja veel kord Endel Saar. Lennart Meri andis enne saarelt lahkumist pressikonverentsi. Ta ütles, et Eestimaal joovastust aeg möödas ja nüüd jõutakse järjest enam edasi muutuste teel. Presidendi sõnul ei ole Hiiumaa selles arengus kehvemate hulgas ja saar on oma näo säilitanud rohkem kui seda olnuks. Kolm aastat tagasi, mil president Hiiumaad külastas, Lennart Meri nimetas oma Hiiumaa. Tunnistan märksõnaks sild. Sild sõna otseses mõttes, mille võiks ehitada suurema saare ühendamiseks Läänemeresaarde koos tõmmates B7 raames, kus lahendatakse ühiselt saarte elu probleeme ja arendatakse turismi ja sild haridusvallas, mis ühendab ühte saart järjest enam kogu avatud maailmaga, kusjuures igaüks säilitab oma kultuuri. President jätkas, et mõned kardavad seoses Eesti integreerumisega Euroopa Liitu, et see võib kaasa tuua ohu meie kultuurile ja keelele. Presidendi sõnutsi avatud maailmast sõjalist ohtu karta ei ole. Ju ma siis oodikada. Janne Saar vaatasin maali. Öö oli veeres ajas Sõber puudutsionaalne. Kas nüüd? Terry. O. Vaata naeru. Volvo auto rumal olla. Nii palju hiidlastest, nii proosas kui luules jätkame saadet 35. nädal jätkamegi, seda Saaremaalt. Seal olid koos balti riikide parlamentide väliskomisjonid. Kuidas läks ja mida räägiti sellest nüüd Tanel Talve vahendusel? Eesti, Läti ja Leedu parlamendi väliskomisjonide esindajad rääkisid täna mändjalas Euroopa Liidu ja NATO laienemisest, Madriidi ja amsterdami tippkohtumise järgsest poliitilisest olukorrast ning ka balti riikide majandus ja julgeolekualasest koostööst. Riigikogu väliskomisjoni esimees tamm võeti vastu ka ühisdokument. Kas nüüd sellest dokumendist võib ka järeldada, et Eesti, Läti ja Leedu erimeelsused, mis võib-olla vahepeal tekkisid seoses sellega, et Euroopa komisjon soovitas alustada Euroopa Liiduga ühinemiseks läbirääkimisi just Eestiga on nüüd lõplikult lahendatud? Neid erimeelsusi on ka edaspidi, kuid see dokument, mille me täna alla kirjutasime see rõhutab just neid momente, kus me asusime ühistele seisukohtadele. Ja ühine seisukoht on loomulikult see, et otsuse, kellega ja kuidasmoodi alustada, läbirääkimisi Euroopa Liit kui organisatsioon, kuhu me tahame astuda ja meie kui kandidaadid ei ole siin otsustajad. Ja kui on aktsepteeritud, et Eestiga alustatakse läbirääkimisi enne kui Läti ja Leeduga, siis Läti ja Leedu on sellega nõus ja eriti Leedu, aga ka Läti rõhutab seda, et Eesti peab olema nüüd läbi rääkijatest kõige edukam. Sest erinevused Eesti, Läti ja Leedu vahel ei ole nii suured ja kui Eesti saab läbirääkimistel olema väga edukas, siis tegelikult näitab tegelikult ka Läti ja Leedu on edukamad kui võib-olla praegu nii-öelda välja tuli selle arvamuse käigus, et nad igati toetavad meie edu ja mitte mingil juhul ei tohiks meie praegu loobuda läbirääkimistest lihtsalt sellepärast, et Läti ja Leedu ei ole kaasas ja see oli väga kindel seisukoht ja väga suur positiivne edasiminek. Räägiti ka NATO ost, kuidas nüüd NATO ka nii-öelda läbirääkimisi edasi pidada, kas ka seal võivad samasugused probleemid ilmneda nagu Euroopa liidu puhul? Siin mu isiklik arvamus on küll see, et NATO ja Euroopa Liidu laienemine on erinev asi et NATO laienemine on rohkem geostrateegiline ja ilmselgelt siin Balti ruum on ühtsem tervik kui see riik, riigi kaupa minek Euroopa Liitu, kus tegelik valmisolek on tõepoolest oluline kriteerium. Eesti ja Läti ja Leedu väliskomisjonid on jõudnud ühisele meelele, mida väljendab ka täna vastu võetud lõppdokumendile. Ma arvan, et nii Eesti, Läti kui Leedu parlamentide väliskomisjonid on väga tugev instrument välispoliitika kujundamisel ja ja kui ikkagi 10 rohkem parlamendisaadikud asuvad välispoliitikas mingisugusele seisukohale ja tegemist on väliskomisjoniga, siis välisministeerium ja teised täitevstruktuurid, kes seda asja ellu viivad, ei saa selle seisukohaga mitte arvestada. Jätkame poliitikaga ja räägime sellest, kuidas möödus valitsuse istung. Oleme praegu vaid maininud, et tulekahjule raha esialgu ei eraldatud. Mida siis tehti? Kinnitati näiteks üle tollipiiri toimetatava toidukaubakontrolli teostavate ametnike koostöö kord. Põllumajandusminister Andres Varik. Seekord iseenesest tuleb toiduseadusest, teatavast toiduseadus on juba tükikene aega vastu võetud ja see seadus on vaja rakendada. See on nüüd üks ungalistest aktidest, mis toiduseadus iseenesest näeb ette rakendata. Nüüd siis saab rakendatud esimesest oktoobrist. Ja selle eesmärk on tegelikult toidukaupade, toidulisandite ja lisaainete järelevalve sisseseadmine riigipiiril. Praegu on kujunenud võtmeküsimuseks nii toidukontrollisüsteemis tervikuna kagu-kui toiduturu, regulatsiooni ja kvaliteedi osas. Kitsamalt kontrollisüsteemi kehtestamisega kaitstakse jo kohaliku tootjad ebaausa konkurentsi tarbijad madala kvaliteediga kauba ning riiki laekumata maksude eest. Valitsus kiitis heaks alaealiste õigusrikkumiste preventsiooni alaprogrammi. Haridusminister Mait Klaassen. Küsimus seisab selles, et vabariigi olukord, eriti alaealiste õigusrikkujate osas ei ole oluliselt muutunud paremaks vaid on teatud mõttes halvenenud ja seevastu võetud programm määrab siis ära need liikumissuunad ja need ettevõtmised, mida tehakse tulevikus ära, hoidmaks siis noorte kuritegevust või püüdmaks vähendada noorte kuritegevust. Olukord ei ole küll dramaatiline, kuid tendentsid siiski on alaealiste kuritegevuse teatud suurenemise osas ja valitsus näeb siin läbi selle vastu võetud programmi neid võimalusi, mida tehakse koolides tutvustamaks lastele nii narkootikumide kahjulikku toimet, samuti selgitamaks seadusi. Ja minu arvates veelgi tähtsam pool on sellest programmist see osa, mis käsitleb noorte huvijuhtide töölerakendamist noortele, suvel Töökohtade organiseerimist, aga ka huviringile moodustamist koolide juures ning samuti ka nõndanimetatud tänavatööd või tänavaõpetajate tulevast töölerakendamist nende laste osas, kes täna meil mingitel põhjustel on jäänud koolikohustuse täitmisest kõrvale ja kellega suhelda on täna võimalik ainult siiski, kasutades nõndanimetatud tänavaõpetajaid. Istungijärgsel pressikonverentsil läks jutt ka väikeste maakoolide sulgemisele. Tänavu on plaanis panna neid kinni kümmekond ja olukord ei lähe lähematel aastatel mitte paremaks, vaid täiesti vastupidi. Täna on näha ette drastilist õpilaste vähenemist ja vähenemine toimuval tõesti lähema viie kuni seitsme aasta jooksul väga kiiretes tempodes niimoodi, et meil tegelikult jääb vähemaks enam kui kolmandik esimesse klassi minejaid mõne aasta möödudes. See aga tähendab otsest mõju koolivõrgule ja just selles osas, et meie koolivõrk paratamatult hakkab vähenema. Nii palju valitsuse istungil räägitust, valitsuse kompetentsi kuuluvad ka palgaprobleemid. Vähemalt riigiametnike osas. Esmaspäeval toimunud valitsuse ja TALO palgaläbirääkimised ei viinud ka seekord kuhugi. Sotsiaalminister Tiiu Aro. Praegu ikkagi need tahtmised ja võimalused ei ole kooskõlas, valitsus tuli välja ühe pakkumisega, näiteks, et vaadata üle, mis on siis need ametikohad, kus peab töötama kõrgharidusega kuna see on üks, üks vaidlusalune teema, kuna TALO kokkuleppe projektis on sees, et et räägitakse kõrgharidusega töötaja kasvõi ta töötab kõrgharidust eeldaval ametikohal, aga see on, ütleme paigas päriselt, haridussüsteemis väga segane ja reglementeerima ta ütleme kultuurisfääris näiteks muuseumid, muuseumides, teatrites, nii et see oli, oli üks, aga nemad talo pool jääb oma nõudmiste juurde, kus miinimumpalgani Nad nõuavad kõrgema haridusega inimesele 3745 krooni. Arvutused on olemas, see nõuab väga suurt eelarve juurdekasvuhariduse valdkonnas ainuüksi ütleks peaaegu, et kümneid kordi seda, mis me praegu oleme võimelised. Millest me oleme võimelised rääkima ja nüüd ma lähen valitsuse käest täiendavaid volitusi. Sotsiaalministeeriumi tööjõu ja töökeskkonnabüroo juhataja Taavi Männa maa on ajakirjanduses märkinud, et TALO nõudmiste täitmiseks peaks valitsus järgmisel aastal suurendama haritlaste palgafondi 50 protsendi võrra. Nõus oleks riik 10 protsendiga, mida arvab valitsuse ettepanekutest TALO pressiesindaja Linnar Kaldma. Praktiliselt see number jäi samasse suurusjärku, millega eelmine kord tuldi välja ja millele TALO juhatus vastas et see ei rahuldanud. Me ei ole ka seda suurusjärku välja öelnud, sest meil puudub selles osas kokkulepe, et me saaksime seda numbrit öelda. Igal juhul ei ole see ligilähedalegi sellele, mis ütleme, talu poole nõudmised on. Kui keegi ei arvaks, et TALO-poolne esitab niisuguseid üleloomulikke nõudmisi ja et valitsus pool on esitanud sobiva kompromissi, siis ma võin selle numbri kohta öelda, et see number ei kata järgmise aasta elukalliduse kasvu, see tähendab selle ettepaneku vastuvõtmine tähendaks TALO poolt meie liikmeskonna elatustaseme jätkuvat langemist järgmisel aastal. Linnar Kaldma arvates ei ole väited, nagu poleks riigil haritlaste palga tõstmiseks piisavalt vahendeid tõsiseltvõetavad. Me võiksime ju lugeda üles lugematu arvu igasuguseid kulutusi, küll valitsemissektoris, küll mitmesuguste hoonete ehitamist, kus läheb mitmeid kümneid miljoneid, küll täiesti otstarbetuid kulutusi kaitseministeeriumi süsteemis. Reserve on piisavalt. Need läbirääkimised kahtlemata jätkuvad ja ilmselt veel kaua, sest poolte seisukohad on teineteisest väga kaugel. Pea sama kaugel on USA energeetikafirma Ennotši Enetši kui välismaa keeles öelda ja energeetikanõukogu seisukohad ja seda Narva elektrijaamade äriplaani küsimuses. Neljapäevasel pressikonverentsil tutvustas Ameerika firma oma seisukohti energeetikanõukogu kriitika osas. Lähemalt räägib nüüd Hanneusvet. Energeetikanõukogu on majandusministrit nõustav ühiskondlik organ, kellel majandusminister palus kommenteerida aktsiaseltsi Narva elektrijaamad äriplaani. Seejärel palus majandusminister ka Ennotši enesi poolset seisukohta ja tänase kõnelejate otsa tegi lahti hennat siiani ekspluatatsioonidirektor kääri poliin, kes rääkis firma ja Eesti valitsuse kontaktide algusest 95. aasta sügisel. Tollal pöördus valitsus NAD poole, kas viimane ei tahaks aidata Eesti energiamajandust renoveerida. Eesmärk oli loomulikult saada ka suur investeering Narva piirkonda. Järgnenud visiitide janupidamiste pinnalt otsustati koostööga edasi minna, rõhutas härra poliin. 96. aasta märtsis kirjutasid kolm osapoolt Eesti valitsus, Eesti energia ja Ennotši alla. Kavatsuste protokolli kohal olid kõrged ametiisikud, kaasa arvatud USA asevälisminister Stop Talbot ja teised. Praktilise uurimistöö järel otsustati koostööd jätkata ja nii asusid äriplaani koostama Eesti energia, majandusministeerium ja ennatši. Kärboliini sõnul esitati lõplik äriplaan majandusministrile selle aasta 30. juunil. Ta lisas, et ei saa aru, miks Eesti valitsus süüdistab nüüd firmat võistupakkumise eiramises. Kui kaks aastat tagasi paluti ennasiid just läbirääkimiste alusel äriplaan kokku seada. Käri poli. Kaks aastat tagasi tehti otsus, et valitsus tahab läbirääkimiste protsessi, välisinvestorid aga eeldavad nüüd, et Eesti valitsus oma lubadustest ka kinni peab, sõnas poliin. Härra poliini hämmastab, et pärast kaheaastast tõsist tööd ja miljoneid kulutama dollareid tahetakse vastu võtta poliitiliselt parem versioon. Kui Eesti otsustaks nüüd võistupakkumise kasuks, tähendab see, et tuleb luua uus äriplaan. See võtaks aga aega taas kaks aastat ja kulutused tuleks tasuda elektritarbijaid vastulauseid, kommenteeris ennad Jenesi direktor Hillar Lauri. Tema sõnul ei pea paika väide, nagu takistaks Eesti energia ja henna chi ühisfirma loomine Narva elik jaamade rekonstrueerimiseks vaba energiaturu arengut. Äriplaanis seisab, et Narva elektrijaamade rekonstrueerimisel toimub järk-järguline üleminek energia vabaturule. Narva elektrijaamade turuosa väheneb jätkuvalt, mis annaks võimaluse ka teistele energiatootjatele. Seegi väide, nagu kavatsetaks kehtestada põhjendamatult kõrgeid elektritariife, ei pea paika. Tariifide reaalkasv oleks kuni neli protsenti aastas. Price Waterhouse i analüütiku Hardo Pajula kinnitusel lähtus energeetikanõukogu oma hinnakalkulatsioonide uue jõujaama ehitamise maksumusest. Reaalselt seda siiski aluseks võtta ei saa. Energeetikanõukogu hindas Narva jaamade amortisatsiooni kas 60 protsenti, Price Waterhouse aga 80 protsenti. Hardo Pajula. Meil on olemasolevate varade taastamine läheks maksma kusagil 500 miljonit, olemasolevad varad on mõeldud siis kolme tuhandemegavatise võimsusega jaama jaoks. Eestile piisab momendil täiesti 2000. seetõttu järele jääb sellest 500-st siis 375. Majanduslikult kasulik eluiga on endal jaamade 40 aas. Hillar Lauri sõnul andis ennast siia oma vastuväited majandusministrile. Üleeile jaotab nüüd ametliku seisukohavõttu. Lauri kinnitas, et äriplaani huvides on Enno valmis veel mõningaid punkte arutama, kuid mõistlikke alternatiive pole kritiseeritud. Äriplaanile siiani esitatud. Majandusministeerium kavatseb äriplaani valitsusel esitada üheksandale novembril ja valitsus asub seda arutama 23. septembril. Vandeadvokaat Viktor Kaasik selgitas paaris juriidilist moment. Esimene probleem on seotud ühe ametiisiku tegevusega. Meilt on palutud anda hinnang tema käitumisele, mis seisneb selles, et tema poolt alla kirjutatud dokumendile sama isik hakkab töötama aktiivset vastu kuidas see on kooskõlas ausa äri ja heade kommetega, rääkimata seadusest. Ja meie teine ülesanne seisnes selles, et anda üldine juriidiline hinnang sellele olukorrale kuhu meie klient on praegu sattunud. Aktsiaseltsi Narva elektrijaamad alustab tegevust hiljemalt aasta pärast äriplaani kinnitamist vajalike lepingute kooskõlastamist. Ettevõtte omanikeks saavad äriplaani järgi 51 protsendiga Eesti energia ja 49 protsendiga Ennotši Enetši tütarfirma enna siidine reiting. Ning veel rahvusvahelisest majandusest Eesti ja Taani sõlmisid eile lennunduslepingu, lahendades nii pikemat aega hõõrunud vastuolud lähemalt rääki asfetile teede- ja sideministeeriumi pressiesindaja Tommy peene Kas täna Taani transpordiministri Björn vesti ja Eesti teede- ja sideminister Raivo Vare kohtumisel sai nüüd paika ka lõpuks lennuliikluse uus ajagraafik? Jah, lennuliikluse uus ajagraafik sai paika ja vastavalt kokkuleppele jääb 97. 98. aasta talveks kehtima varem kokku lepitud kord, mille järgi siis Estonian Air lendab Kopenhaagenisse kuus korda ja skandinaavia bilanss 10 korda kolmi Estonian Air siis vastavalt 12 korda ja, ja ZAZ üheksa. Kas see kokkulepe sündis kergelt või oli see keeruline? Istuvate kommertshuvidega firmade vahel ei sünni tavaliselt kokkulepet kergelt ja praegusel juhul kuna tegu ei olnud firmade esindajatega, vaid valitsustevaheliste delegatsioonide läbirääkimistega, siis läbirääkimised võib öelda, olid rasked. Kui palju pidi kumbki pool järgi andma, kas te oskate lähemalt rääkida Eesti poole järeleandmistest? Taani osapoole soov on põhjendatud Eesti Eesti sooviga astuda Euroopa Liitu ja Euroopa liidus kehtiva taevapõhimõttega, mille kohaselt lennukompaniid, kes lendavad Euroopa Liidu liikmesriikide piires ja on nende Euroopa Liidu liikmesriikide lennufirmad, võivad lennata nendes riikides ilma piiranguta Eesti poolele. Selline avatud taevapoliitika praegusel juhul ei ole vastuvõetav. Sellele tuleb üle minna järk-järguliselt. Kui härrased vestja vare on nüüd oma käed alla pannud ja kokkulepe on sõlmitud, kas see tähendab seda, et uut ja järgmist lennusõda ei tule niipea? Praegune kokkulepe nüüd sõlmiti sellel plaadil, et 98. aasta suvest kuni 99. aasta suveni kehtib Tallinna-Stockholmi liinil pariteetsetel alustel kord, kus kumbki lennukompanii saab teha 12 lendu nädalas. Ja Tallinn-Kopenhaageni liinil kehtib samasugune pariteetsetel alustel kord, kus kumbki lennukompanii saab teha 12 lendu nädalas kuni aastani 2000. Läbirääkimiste käigus protokollidega selline kahepoolne soovitus lennufirmadele, et tuleks alustada koostööd selle jaoks, et paremini kliente teenindada. Nüüd majanduse juurest tagasi poliitika juurde, kuigi, mis meil ei ole poliitika, kuid siiski parteipoliitika on seda rohkem kui miski muu. Kaks päeva pidas aru meie valitseva erakonna Koonderakonna juhtkond ja sellest nüüd ülevaade. Nüüd võib juba nii-öelda erakonna praeguse juhi Tiit Vähi suu läbi. Teemasid oli väga palju. Arutasime riigi sotsiaalmajanduslikku olukorda, poliitilist situatsiooni riigis, Tallinna linnas, koonderakondliku valitsuse töö tulemusi, aga rohkem, võib-olla me peatusime just erakonna kongressi ettevalmistamisega, me otsustasime, et Erakond korraldab oma kongressi esimesel novembril. Seal on siis Koonderakonna juhatuse valimine, Koonderakonna esimehe valimine. Ma teatasin ka eesseisund, ole hea juhatusele, et ma olen tõesti täis kindlat veendumust mitte kandideerima mõnel koonderakonda juhtinud peaaegu viis aastat, et see on üsna pikk aeg. Nüüd on aeg anda see amet teistele üle ja ma olen järjekindlalt selle suuna poolt, et kui partei on võimul, siis peaministri ja erakonna esimehe kohad peaksid olema hüvitatud, et ei tekiks kahte sellist juhtimistsentrit sellele sellel kongressil. Koonderakond on kavandanud programmi mõningased, muudatused, muutmised. Vaatasime läbi programmi kõik peatükid, nii riikluse, julgeolekupoliitika, küsimused, majanduspoliitika kui ka sotsiaalpoliitika küsimus, et me oleme arvamusel, et kolm aastat tagasi Koonderakond on oma programmi teinud õnnestunud. Me oleme arvamusel, et see programmi ideoloogia peab jääma, see on koonderakonna ideoloogia ja muudatused tulevad ainult sellised, mis on võib-olla põhjustatud sellest siiski võlaprogramm võeti vastu kolm aastat tagasi ja aeg ja elu Eestis on palju muutunud. Programm peab lihtsalt mõningaid selliseid konkreetseid muudatusi sisse viima, sotsiaalne turvama. Andrus jääb ikka meie lipukirjaks. Aga siia me lisame ekaga liberaalsuse, oleme ka avatuse. On arvamusel, et turu sulgemine ei ole Eesti majandusele kasulik ja seke mist majandusse. Need oleksid need põhimõtted, mida me toetame. Me arutasime ka riigikaitse küsimusi, suhtumine NATOsse ja Koonderakond on järjekindlalt arvamusel, et Eestit ei aita, ei garanteeri Eesti julgeolekut mitte ainult siin reaalset julgeoleku garantiid ja lepingut, nagu arvas Keskerakond Viljandis arvamusele, et Eesti peaks integreeruma Euroopa ja maailmakaitse ja julgeolekustruktuuridega, mõtleme siin eelkõige natud ja Lääne-Euroopa Liidu pühendust. Me arutasime tollide küsimust ja kõigepealt oleme arvamusel, et tollitariifide seadus, mis praegu riigikogus olnud võib-olla peale mõningaid muudatusi tuleks vastu võtta, selle vastu ei ole. Me oleme koonderakonnas arvamusel, et Eesti majandusruum peab olema avatud. Eesti peab mitte sulgema ennast teiste riikide slaidid otsima lahendusi, kuidas veelgi avardada maailma turgusid nii idas, läänes, põhjas, lõunas, Eesti ettevõtjate jaoks me oma programmidokumenti suhtumise tollidesse jätame täpselt sama tekstina kehtima. Vähemalt nii on eestseisuse juhatuse otsus, nii nagu ta oli kirjutatud meil kolm aastat tagasi tähendab teatud minimaalset. Turukaitsemeetmed on võimalikud, aga me toetame majandusavad. Võib-olla võiks ütelda veel seda, et siiski olukord Eesti riigis on paranenud Eesti tänu oma poliitikale tänu oma majanduspoliitikale on võitnud välja võib-olla kõige parema koha. Kui me võrdleme Eestit endise nõukogude liidu territooriumi praeguste riikidega või isegi Ida-Euroopa riikidega. Sul on kahtlemata tulnud lihtsalt niisama kuidagimoodi juhuslikult, see on kindlasti kindla poliitika tulemus. Koonderakond on uhked, Koonderakond on sellele poliitikale sellele tulemuse vormeerimisele väga palju kaasa andnud. Oleme arvamusel, et pooleteise aasta jooksul Eestis elu oluliselt paraneb veelgi ja koondada kui võimupartei just sellise positiivse programmiga tegija parteina läheb ka järgmistele valimistele vastu. Olen arvamusel, et tegijaid toetatakse. Oleme arvamusel, et pooleteise aasta pärast korralistel Riigikogu valimistel Koonderakond saab palju toetajaid. Siia võib veel lisada, et Tiit Vähi ütles, et Koonderakonna juhid ei arutanud siseminister Robert Lepiksoni viimase aja avaldusi ja tema sobivust siseministri kohale. Küll aga oli peaminister Mart Siimann taas öelnud, et toetab siseministrit. Nii kinnitas peaminister ka Eesti raadiole eelmisel nädala hargipäeva saates, kuid siis vastas ta küsimusele, kas on plaanis ka valitsuse koosseisus muudatusi teha. Mõnevõrra teisiti kui mööduval nädalal. Kui nüüd ütles ta, et mingeid muudatusi kavas ei ole, siis raadios ütles peaminister, et on küll kõigi ministrite tööga rahul, aga see ei tähenda veel, et muudatusi ei võiks ette tulla. Aga veel Tiit vähist. Tema teatas sel nädalal ka seda, et loobub kriminaalasja algatamisest Edgar Savisaare vastu, seda siis eraelu puutumatuse rikkumise kohta. Tegelikult kõlas tema otsus veel intrigeerivalt, olen otsustanud, et sel aastal ei otsustama selles suhtes midagi. No igal juhul loodab Tiit Vähi, et see skandaal laheneb ilma kohtuta. Nii palju parteide poliitikast räägime armeest. Ohvitseride haridusküsimuste teemal on viimasel ajal palju arutlusi ja vaidlusi olnud. Riina Eentalu käis pressikonverentsil, kus vastav töögrupp rääkis Eesti kaitseväe kõrghariduse kontseptsioonist. Eesti kaitseväe ohvitseride haridussüsteemi ümberkorraldamise vajadus tuleneb riigikaitse põhisuundadest ja selgusest, missugust kaitseväge Eesti vajab, ütles kaitsejõudude peastaabi ülema kohusetäitja kolonel Arvo Sirel. Ja selleks loodigi töögrupp. 13. juuli ajurünnakul fikseeriti üldpõhimõte. Eesti ohvitser peab olema eesti intelligentsi täisväärtuslik osa. Ütles töögrupi juht, akadeemik Boris Tamm ja sellest lähtuvalt tuleb ka väljaõppe süsteem üles ehitada. Kõigepealt peeti vajalikuks teha kindlaks, missugune on Eesti ohvitserkond praegu ja missugune peaks olema aastal 2005. Ja nende arvude põhjal tuldi järeldusele, et esiteks, sõjakool, kus ohvitsere ette valmistama hakatakse, peaks olema minimaalselt 600-le, aga optimaalselt 800-le 900-le inimesele mõeldud õpetust, kus õppeaeg on viis aastat ja kust saab tsiviilkõrghariduse pluss sõjaväelise keskhariduse. Teiseks tuleb luua võimalus, et praegusele ohvitser konnale saaks kiiresti anda täienduskoolitust. Kolmandaks tuleks analüüsida, kuidas olemasolev juurde tuleb, ohvitserkond katab kaitseväevajaduse ja et erinevad struktuurid oleksid kaetud. Ning neljandaks, kuidas toimub edasine leppe, mis võimaldab auastmes edeneda, et poleks ühel hetkel hulk nooremohvitsere, aga puudus oleks vanemohvitseridest. Niisiis, need on teemad, millele töögrupp nüüd keskendub, aga esimene töö on tehtud, see tähendab, missugune on Eesti ohvitserkond praegu ja missugune peaks olema aastal 2005. Praegu on Eesti kaitseväes 565 ohvitseri, neist 40 vanemohvitseri lisades need, kes juba õpivad ja kes alles alustavad õppimist ning arvestades väljaspool kaitseväge vaja olevaid ohvitsere võib Eesti aastal 2005 arvestada 1150 ohvitseriga, mis on Boriss Tamme sõnul suhteliselt rahuldav. Haritud ohvitsere, kelle jaoks töögrupp uut väljaõppesüsteemi välja töötab. Millal see valmis peaks olema? Boris Tamm. Me töötaksime selliselt, et tuleva aasta esimesest juulist ja saaks täie kindlusega juba rakendada niisugust uut väljaõppesüsteemi, kus me õpetame selle struktuuri järgi, mida me peame vajalikuks kuni 2005. aastani. Ja tänase päeva üks tulemusi on ka lahendus, kuidas vältida esimesest septembrist kahe erineva õppekavaga kursuse paralleelselt käivitumist kaitsejõudude väljaõppekeskuses ja riigikaitseakadeemias. Kaitseministeeriumi kaitseväeteenistuse osakonna ülem illo Mati pilvet. Käima läinud 20 kolmemeheline ohvitseride kursus kui ka 70 viiemeheline kursus Eesti riigikaitseakadeemia sõjakolledžis liita kokku ja moodustada üks umbes 100 mehega kasseti kursust, millest on suund. See on sõjaväelise ettevalmistusega õppurid ja neid, seda sõjaväes lihtsalt ettevalmistust mitte omavate õppurite suunad. Õppesuunal. Ja nüüd veel kultuurist ka rahvusvahelisest kultuurist. Harrastusteatrite liidu peakorter otsustati tuua Tallinna. Kuidas see otsus sündis, sellest kultuuriminister Jaak Alliku intervjuus Mart Ummelas ele. See diskussioon oli erakordselt huvitav ja tõsine, tähendab amatöörteatrite Liit tegelased ei ole ju teatriinimesed, need on hoopis teiste erialade inimesed, see on küllap rikaste inimeste harrastus üle maailma ja minu suureks üllatuseks positiivseks poolteist tundi arutati tõsiselt, mitte Eesti teatriolu kordavad majanduslikku olukorda Eestis meie pankadest stabiilsust, meie kommunikatsioonisüsteemi taset Euroopaga võrreldes meie haridussüsteemi taset Euroopaga võrreldes selle rahvusvahelise amatöörteatrite liidu varahoidja, kes on väga tuntud pelgalt finantsSistori teinud 10 leheküljelise analüüsi Eesti majanduselus, see arutati läbi ja toimus lõpuks salajane hääletus salajasel hääletusel, siis 201 häält olid poolt 10 vastu. Mida meie peame selleks tegema, mis see meile maksma läheb? Meile ta otseselt ei lähe maksma midagi. Eesti valitsus on garanteerinud peakorterile tasuta ruumid viie aasta jooksul, aga tegemist on Eesti amatöörteatrite liidu ruumidega. Vene tänav kuus Tallinnas. Kuna amatöörteatrite liitu kultuuriministeerium toetab niikuiniisiis lisakulutusi, ei nõua. Aga mida see sisuliselt võib anda Eestile? No mõningal määral võib ju arvata, et meie rahvusvaheliste festivalide suhtes, mida amatöörteatrite Liit korraldab erinevaid Haapsalus, Viljandis, Tallinnas kindlasti huvi kasvab, kuna küllap selle liidu liikmed erinevates kõikides soovivad näha, kus siis peakorter asub, aga ma arvan siiski hoopis kaudne tähendus, kuna tõepoolest arutati mitte teatrisituatsioon Eestis, vaid majandussituatsioon Eestis. Ja nagu ma ütlesin, amatöörteatritega tegelevad erinevad erialade inimesed üle kogu maailma, siis see on selge märk Eesti majanduslikust ja sotsiaalsest usaldusväärsusest. Ja siit võib-olla keegi yks riigis läheb koju ja ta tegeleb hoopis näiteks. Ma tean, et see vara hoida ise on suure finantsfirma direktor. Üks tähtis liidu juhte on suur paberifirma direktor ja nii lähevad need sidemed ja Eesti positiivne kumu laiali, ma näen seda, mitte otseselt teatrialast. Kasu sellest otsusest. Ning selle teemaga ka tänase nädala ülevaate lõpetame. Stuudios oli Uku Toom kuni täistunnini meeleolu, muusikat.