Tere päevast, kell sai 12 ja 15 minutit, algab nädalat kokkuvõttev saade, stuudios on toimetaja on aspekt mis mahub 37.-sse nädalasse. Markeeris neljapäev, mil Paldiski lahes Kurkse sadama ligidal toimus traagiline õnnetus balti rahuvalvepataljoni Eesti üksuse meestega. Nad sooritasid oma õppuse viimast osa. Selle tagajärjed olid väga kurvad ja kaks meest on praeguseks hukkunud, kaheksa päästetud ja 12 senini teadmata kadunud. Paldiski sündmuste juurde üksikasjalikumalt tagasi, aga nüüd kõigest järgemööda. Nädal algab nagu ikka, teadupärast esmaspäevaga. See oli riigikogu täiskogu esimene tööpäev ja pidulik, sest avati taas riigikogu saal, mis sai renoveerimise ja remondi käigus uue, õigemini ehk siis endise näo. President Lennart Meri, kes oma kõne Kaavas sügiseselt kuuma poliitikahooaja pidada vajalikuks märkida, et nii Eesti sise kui ka välispoliitika peavad olema üheselt suunatud Euroopa liitu pääsemisele. Teisipäevane valitsuse istung läks enamjaolt tuleva aasta riigieelarve seaduseelnõu arutelu tähe all. Rahandusministril oli teatada, et suitsumehed peavad aktsiisitõusu tulemusel on 50 senti sigaretipaki eest rohkem välja käima. Ja kütuseaktsiisi on tõusmas, et jõuda järele Euroopa hindadele. Kolmapäeval seisis peaminister Mart Siimann taas ajakirjanike ees jutuks eelmise õhtu valitsuse istungil ja nõupidamistel. Kõneldu. Suurem osa kuulus ikka ja jälle eelarvele, mille peab valitsus riigikogule esitama 24.-ks septembriks. Ent uuriti ka valitsuse suhtumist Ennoshi enese äriplaani. Riigikogu pidulik esimene töö jäi kolmapäeval juba minevikku, kui tollitariifide seaduse eelnõu arutamine taas kord kired üles küttis. Arukus pääses seekord võidule ja tollitariifide seaduse otsustati suunata kolmandale lugemisele ning arvesse võeti Mõõdukate ettepanek, mis sätestab, et kaitsetolle võib valitsus kehtestada vaid kuueks kuuks. Edasise üle peab aga otsustama riigikogu. Ja siis neljapäeva õhtu. Meil selgus, et Paldiski lahes Kurkse sadama ligidal on juhtunud traagiline õnnetus. Uskumatu aeglusega imbus ajakirjanduseni informatsioon. Juhtunust läksid käiku kõik isiklikud kanalid ja kontaktid, kuulajaid lugejaid kursis hoida. Ometi võiks ju asjaomased selle oma südameasjaks võtta, õigupoolest oleks nende kohus. Aga nüüd siis kõigest järgemööda. Esmaspäev päev tähistas riigikogu töö algust ja seda suisa uues, endise kuue saanud saalis. Avaistungi pidulikkust rõhutas riigikogu esimehe Toomas või kõne ja president Lennart Meri esinemine. Jah, just neid pakumegi teile nüüd kuulata. Austatud riigikogu liikmed, peaminister, ministrid, exelencid, daamid ja härrad. Täna 75 aastat tagasi käis selles majas ja saalis kibekiire askeldamine. Mõni töö vajas lõpuleviimist, nii mõnigi asi viimistlust ja viimast lihvi. Ent 1922. aasta 12. septembri südapäevaks oldi siiski nii kaugel, et tollane riigikogu esimees Juhan Kukk võis kokku tulnud rahvaesindajatele ja külalistele rahulolevalt öelda. Tsiteerin kolm aastat kestnud töö. Tagajärjeks on praegu riigikogu hoone. Meie arhitektid on pannud temasse oma parema oskuse ja võime katsudes luua kokkukõla vana Taani ja ordulossi arhitektuuri ja eesti omapärase moodsa ehituskunstis vahel. Kuidas ja kas see ülesanne neil täide viidud, selle üle otsustab muidugi igaühe maitse ja ilutunne. Kuid kindel on see, et see ehitus Eesti vabariigi esimese ajajärgu kõige monumentaalsemaks märgiks ja, ja härra kukel oli tõepoolest õigus. Arhitektide Eugen Habermani ja Herbert Johansoni kavandatud traditsionalistlik ekspress realistliku stiilis parlamendihoone ja saal on väärikalt püsinud tänaseni ja püsib kindlalt ka tulevikus. Kunagise konvendihoone varemetele nappide vahenditega rajatud esinduslik ehitis on olnud tunnistajaks paljudele ajaloo keerdkäikudele. Kuus ennesõjaaegset riigikogu koosseisu. Võtsid selle maja omaks pidasid oma koduks, tegid tööd ja tähistasid pidupäev, nii nagu ka taasiseseisvunud Eesti seitsmes ja kaheksas riigikogu vahepealne sajandit kestnud Marion ätlik hooaeg oli aga jätnud oma jälje nii majas ise kui välisilmesse. Küllap on meilgi kõigil veel hästi meeles räämas seinad ja kinnimüüritud aknad mis muutsid selle kauni saali ilmetuks koosolekute pidamise kohaks. Sellepärast võetigi riigikogu juhatuse ja kantselei eestvedamisel sel suvel ette tõsine remont, et ennistada ja samas uuendada meie ajalooline saal. Ja nagu te näete, head kohalviibijad, on kunstiajaloolased, sisekujundajad ning ehitajad andnud endast parima. Kahe kuuga on endisest hallist pimedast umbses tööruumist saanud erksate värvidega avar ja valgusküllane parlamendisaal mis on taastatud oma esialgsel kujul ning vastad samas kõigiti kaasaja nõuetele. Riigikogu hoone originaalne arhitektuur ja sõnakas värvilahendus kutsus esile vastakaid arvamusi juba kahekümnendatel aastatel ja küllap leidub kritiseerijaid tänagi. Ometi tasub meeles pidada, et tõenäoliselt on tegemist maailma ainsa ekspress realistliku parlamendisaaliga, mis teeb temast rahvusvahelises kontekstis unikaalse demokraatia sümboli. Olen täiesti ühel meelel ekspertidega, kelle arvates praegune värvilahendus Ta hakkab uuesti ellu selle ruumi eneseteadvuse ning seob selle algaastate tähenduse tänapäevaga. Esindab ju sinine värv, traditsioone ja püsivaid väärtusi on soodustöökeskkonnas ega väsita silmi. Kollane värv on mõtlemist ergutav, mis peaks soodustama loogika ja otsustusvõime tõusu. Pruun on aga rikas ja viljakas toonud mis on värviks inimestele, kes vajavad kindlustunnet ja koduseinte kaitset. Kuigi meie parlamendihoone on ehitatud lossimüüride varju, asume me kõrgel Toompea nõlval rahvale avatud ja nähtaval kõigi oma plusside ja miinustega. Riigikogu uksed peavad valijate ees olema alati valla, seepärast sai valgust ja avarust juurde ka publiku rõdu. Uue aja märk on ehk seegi, et teie ees pole enam niinimetatud presiidiumi lauda vaid üksnes istungi juhataja ja tema abiliste töökohad. Nõnda on see tavaks enamikus parlamentides ja küllap tasud selles osas õppust võtta. Meil ma ei ole esimene ega ainus, kes ruumi sümboolses ja siin tehtavad tööd. Ta tahab. Juba 75 aastat tagasi oma tervituses riigikogu poole viitas toonane riigivanem Konstantin Päts saali sissepääsu lähedal müüritud kahele ajaloolisele reljeefsile stiliseeritud karu hakale ja Prinitiivsele viinamarjaornamendile ning kutsus rahvaesindajaid meeles pidama, et tsiteerin, on ka nende teha see, kas sellel ma lohakad või viinamarjad kasvavad. Head kolleegid sel kujundile on täna samasugune vastutusele kutsuv jõud nagu esitas selle omaaegsele riigikogule meie esimene president sellesse 70 viisat aastat vanasse hoonesse on rahva esindus jäänud tänaseni. Jääb kindlasti ka edaspidi, eriti kui vabariigi valitsusel ja riigikantseleil osutub võimalikuks oma uutesse tööruumidesse kolida ning riigikogul seeläbi hädatarvilikke tööruume juurde saada. Kolmveerand sajandit tagasi kavandatud istungisaal väheste kõrvalruumidega tagas küll parlamendivajadused tema tegutsemise algaastatel kuid praegune arenev ja kiiresti muutuv ühiskond on püstitanud uued ülesanded ka Parlamendi jätta lootusrikkalt Euroopasse. Avanenud uks võibki jääda ainult praokile. Kui me omalt poolt ei tee tõsiseid jõupingutusi Eesti seaduste harmoniseerimist Euroopa Liidu omadega. Kui me seadusandjana ei aita jõudsemini kaasa meie riigi poliitika, majanduse ja kultuurielu arengule. Austatud kohalviibijad, nagu alustasin, ei lubata, kui mul ka lõpetada kunagise kolleegi Juhan Kuke sõnadega tsiteerin, tarvis on, et kõikides kodalikuda kihtides kindel äratundmine võtaks, et olgu hea või halb. Siiski minu kodu on see, kelle kasuks töötatakse. Vaeva nähakse, ohvrid kantakse kui erakondlistes ja kutsehuviliste Sägedates võitlustes see seisukoht ikkagi domineerivaks jääb, siis võime kindlad olla, et iga uus parlament, kes siin ruume ruumes rahva tahtmist teostama asub oma eelkäijast täielikum ja parem saab ja siin ruumides ka kõik rahva elulised nõuded ja tarvidused õiget rahuldamist ja lahendamist leiavad. Selle koha, vaimsust ja tulevikuuskukinnitava mõttega olekski sobilik riigikogu istungisaal täna taas avatuks kuulutada. Lugupeetud kolleegid. Vabariigi president on avaldanud soovi esineda tänasel istungil tervituskõnega riigikogu ees. Lugupeetav riigikogu, lugupeetav riigikogu esimees, lugupeetud peaminister ja vabariigi valitsus. Ekse lendasid, mu daamid ja härrad, lubatakse kõigepealt õnne soovida Eesti valijaskonnale ja teile, lugupeetud riigikogu liikmed. Parlamendi saali, nii kauni taastamise puhul, Eesti vabariigi 80. juubeliaastal on lõngade kokkusõlmimine kahtlemata sümboolne, aga täna ja siin tahan ennekõike rääkida siiski tööst. Esiteks Euroopa Liit, Euroopa Liidu tippkohtumisel Luksemburgis 13. detsembril langetatakse poliitiline otsus Euroopa liidu esimese laienemisvooru üle. Nende riikide hulgas võib olla, kuid ei tarvitse olla Eesti vabariik. Euroopa Liidu komisjoni juulikuine otsus, mis valis objektiivsete kriteeriumide järgi esimesse laienemisvooru Tšehhi, Eesti, Ungari, Poola ja Sloveenia on üksnes soovitava iseloomuga. Lubatagu osundada Saksamaa liitvabariigi endise välisministri Hans-Dietrich Gencheri sõnu äsjaselt Vilniuse tippkohtumisel, rõhutades, et Euroopa ei tohi tekitada uusi eraldusjooni, ütles Scentšer. Ja tsiteerin. Pärast peaks eelolev Euroopa nõukogu Luksemburgis otsustama alustada esimesel jaanuaril 1998 liitumisläbirääkimisi kõigi Kesk- ja Ida-Euroopa riikidega ehk teiste sõnadega ka Läti, Leedu, Slovakkia, Bulgaaria, Rumeeniaga tsitaadi lõpp. Seda seisukohta jagavad mitmed mõjukad Euroopa poliitikud. Põhjuseks esitatakse moraalset tagasilööki neis riikides, kelle demokraatlikke ja majanduslikke reforme motiveeris lootus jõuda Euroopa liidu esimesse laine. Suur ja selles on oma iva, mõelgem kas või kahetsusväärsetele pingetele balti solidaarsusest, kuid Euroopa Liiduga kohal hõljub peale kõige muu veel maagiline arv. 20 Euroopa Liit on jõudnud äratundmisele, et kui liikmesriikide arv ületab kahtekümmend, peab liit oma struktuure ümber korraldama ja otsustusmehhanisme lihtsustama. See eeldab uue valitsusvahelise konverentsi kokkukutsumist, mille lõppu praegu on raske määratleda. Välisministeeriumil ja Eesti vabariigi diplomaatidel seisab ees raske töörohke sügislugupeetud riigikogu. Öelduga tahan ma rõhutada, et Eesti vabariigi välis ja sisepoliitika koondub ühele eesmärgile Luksemburgi 13. detsembri tippkohtumisel. Alust niisugusele lootusele annab teie endi poolt esimesel augustil 1995 ratifitseeritud assotseerimis Lepik see ratifitseeriti ühegi vastuhääleta. Samasugust sihikindlust ootab Eesti vabariigi valijaskond teilt eeloleval neljal kuul. Kas meil jätkub seda sihikindlust? Ma loodan kogu südamest, et jätkub, kuid pean kahetsusega ütlema, et oleme juba praegu aega kaotanud. Kõige enam teeb mulle muret asjaolu, et Eesti ühiskonnas ei ole asjalikku väitlust ehk võõrsõnaga diskussiooni rahvaliitu astumise tingimuste ümber on üldisi fraase, on pidulik ja natukene salapärane sõna armuniseerida kuid ei ole poliitilist substantsi. See meenutab väga kolhoosideaegset anekdooti koosolekust, kus oli kaks päevakorrapunkti. Esiteks, kuuri ehitamine, teiseks kommunismi. Kuivõrd maaelu ei olnud, jäeti esimene punkt ära ja mindi kohe teise päevakorrapunkti juurde. Ei ole sünnis Riigikogus anekdoote rääkida, kuid praegu on tõesti ülim aeg alustada kahekõne rahvaga, sest Euroopa liitu astumine puudutab iga Eesti vabariigi kodanikku. Igaühe lootusi jootmas. On aeg rääkida ka sotsiaalsetest küsimustest, mis on kuhjunud nullseis haridusreformis. Pensionäride ja lastega perekondade puudulik toimetulek, tervishoid, regionaalne tasakaalustamatus on küpsemas kriitiliseks probleemiks. Meil on ikka veel liialt palju loosungilist lähenemist seal, kus rahvas ootab lihtsaid vastuseid. Vaba turumajandus ei ole püha lehm ega omaette eesmärk. Vaba Andrus on üksnes vahend demokraatia ja inimõiguste kindlustamisel ja säilitamisel, nagu ka vaba ajakirjandus. Pean tervitatavaks, et juhuste kurval kokkusattumisel on üheaegselt Eestis ja maailmas alanud arutelu vaba ajakirjanduse vastutusest demokraatia ja inimõiguste tagamisel. Vabariigi 80. eluaastal tähistame ka oma põhiseaduse viiendat aastapäeva. Põhiseadus on riigile andnud kindla õigusliku aluse, kuid riigipraktika on ühtlasi selgitanud mitmeid olulisi vasturääkivusi ja puudusi kehtivas põhiseaduses, mille teadvustamisele on pühendatud omaette teaduskonverents. Lugupeetav Riigikogu. Meil lasub põhiseaduslik vastutus Eesti eest käesoleval istungjärgul. Tee langetate otsustusi, mis on määravad Eesti vabariigi tulevikule selle kõige laiemas tähenduses. Kutsun riigikogus esindatud poliitilisi jõude poliitilistele kokkulepetele, mis oleksid kõrgemad erakondade hetkehuvidest ja seaksid esiplaanile Eesti vabariigi pikaajalised Euroopa huvid. Eesti pole kunagi Euroopast lahkunud, küll aga on Euroopa eestisla. See on meie ajaloo kogemus, see on ka meie ajalookohustus, millega Eesti seadusandja alustab oma uut istungjärku. Selleks soovin teile Eesti kombel jõudu tööle. Teisipäev on valitsuse istungipäev, nii ka seekord rahandusminister Mart Opmann suurele tööle joone alla tõmmata, sest järgmise aasta riigieelarve seaduseelnõu on kaante vahel. Valitsus kiitis selle heaks ja on valmis riigikogule edasi saatma. Eelarve projekt, mis rahandusministeerium valitsusele esitas, näeb ette tulusid 14 miljardit 459 miljonit ja kulusid 14 miljardit 405 miljonit 191660 krooni. Ehk esimest korda on tulud kulude suhtes ülekaalus ning see 53,8 miljonit krooni nähakse ette kanda stabiliseerimisfondi sest tasakaalustamata eelarvet Eesti seadused ette ei näe. Eelarve projekt on alles arutlusel, küll aga jõuti üksmeelele eelarve juurde kuuluvate seaduseelnõude suhtes. Esiteks maareformi seaduse ja reformiga seotud õigusaktide muutmise eelnõu ka aasta võrra edasi riigimaade kasutusõiguse ümbervormistamise tähtaja. Seni oli see esimene jaanuar 98, nüüd esimene jaanuar 90 üheksamaade puhul, mille omandiõigus on selge, kuid pole ümber vormistatud, oli samuti tähtaeg esimene jaanuar 98. Pärast seda pidi maamaks hakkama laekuma riigieelarvesse, mitte kohalikele omavalitsustele. Seda tähtaega pikendati kaks aastat. Valitsus plaanib tõsta ka tuba aktsiisirahandusminister Mart Opmann. Nii et kõik Luubetud suitsetajate järgmisel aastal pakk sigarette maksab aktsiisiga mõõdetuna kroon 50 rohkem käibemaks juurde, lisatuna umbes kroon 70 rohkem. See on valitsuse ettepanek riigikogule. Ette ei nähtud ette hasartmängumaksu nii suurt laekumist, muudetakse hasartmängumaksuseadust, mis võimaldab rahade ümberjagamist ja muutmisel on ka mootorikütuseaktsiisiseadus. Heledate kütuste osas on täna 1000 liitri kütuseaktsiis 1800 krooni. Me läheme ettepaneku välja 2500 krooni. Peamine ajend selle juures on ministri sõnul soov suunata rohkem raha teedeehitusse. Täna kiitis valitsus põhimõtteliselt heaks ka rahvusooperi seaduse eelnõu rahvusooperit. Rahvusteatrit lubab luua etendusasutuste seadus, mille riigikogu jaanuaris vastu võttis. Rahvusooper luuakse Estonia teatri baasil õigusliku juriidilise isikuna. Rahvusooperile antakse üle ka maja, ta võib võtta laenu ja luua oma tegevuse toetuseks sihtasutusi. Rahvusooperi ülesanne on propageerida ja tellida eesti algupärast repertuaari, aga ka rakendada ja täiendkoolitada Eestis koolituse saanud lauljaid, tantsijaid ja muusikuid. Rahvusooperit kõrgeim organ on 11 liikmeline nõukogu, mis valib peadirektori ja loomingulise juhi. Minister Jaak Allik loodab, et riigikogu võtab seaduse vastu veel sel aastal ja et esimesest jaanuarist saab hakata rahvusooperile üle minema. Kuid etendusasutuste seadus lubab ka rahvusteatrit ja ka sellest on juttu olnud. Minister Jaak Alliku sõnul see seadus praegu veel päevakorras ei ole. Vaatame nüüd ära vähemalt aasta jooksul, mida positiivset, aga iga asi toob kaasa ka midagi negatiivset annab meile rahvusooper ja siis võib-olla tuleb päevakorda rahvusteatri loomine kas siis draamateatri või mõne teise teatri baasil muidugi noh, loogiline, et selleks baasiks saab, seal on Eesti Draamateater. Sama temaatika kordus suures osas Kolmapäevasel peaministri pressikonverentsil. Peaminister Mart Siimann alustas pressikonverentsi teatega, et valitsus kinnitas eilsel istungil tuleva aasta riigieelarve seaduse eelnõu ja otsustas selle edasi saata. Kui eelarve maht on 14,46 miljardit krooni ja tänavuse riigieelarvega on kas 14,9 protsenti augustis ja septembris täpsustati ka prognoose ja tulude poole pealt võis peaminister kinnitada, et viimatise 13,7 miljardi krooni juurde saab lisada tulusid veel 730 miljoni krooni võrra. Vastavalt selle saab ka kulude poolt suurendada. Aluse selleks annab hea majanduskasv. Valitsus pidas eile vajalikuks tubakaaktsiisi veelgi 50 sendi võrra täiendavalt tõsta. See tähendaks siis, et sigaretipakk kallineb aktsiisi arvelt ühe krooni ja 50 sendi võrra. Peaminister Mart Siimann. Võrreldes varasemate aastate eelarvega on see järgmise aasta eel-na eelarve eelnõu kõige konservatiivsem. Kõigepealt kujuneb ta esimeseks eelarveks pärast meie taasiseseisvumist, mis on üle jäägis ehk tulude pool ületab kulusid 53,8 miljoni krooni võrra. See on siis kasutamata reserv, mis on vajalik selleks, et vältida majanduse võimaliku ülekuumenemise-ga kaasnevaid ohtusid ja kriise. Valitsuse prioriteet on endiselt regionaalpoliitika ja riigieelarve, seaduseelnõus on eraldi ridadel see raha, mis suunatakse regionaalarenguks õpetajate palgatõusu 25 protsendi võrra tuleval aastal taotleb TALO, kuid Siimanni kinnitusel ei saa valitsus reaalseks pidada rohkem kui 14 protsenti. Põllumajanduse otsetoetusteks on ette nähtud 90 miljonit krooni, millele loodetakse lisa saada 100 miljonit krooni turgude korrastamisest. Käibemaksuna kulutusi suurendatakse ka eurointegratsiooniks ja turvalisuse tõstmiseks. Siseministeerium saab valitsuse loal võimaluse liisida tehnikat, et tagada inimeste turvalisust võrra suurenevad ka kaitsekulutused, aga mitte nii palju, kui kaitseministeerium seda taotles. Valitsus andis eile erusõjaväelastele ka tähtajalise elamislubasid. Teiste seas said tähtajalise elamisloa need kuus varasema otsuse põhjal. Sellest ilma jäid ja viimaste seas ka Saaremaal elav Vladimir Prohhorov. Valitsus arutas alles hilisõhtusel kabineti nõupidamisel Narva elektrijaamade erastamist. Informatsiooni andsid majandusminister Jaak Leimann ja nõunik Arvi Hamburg. Valitsuse liikmetel oli palju küsimusi, kuid et tegemist oli esimese aruteluga, siis mingit otsust ei sündinud. Peaminister ütles end kindlasti sel teemal nõu pidavat veel Kaubandus-Tööstuskoja, suurettevõtjate liidu, opositsiooni ja mitmete teiste esindajatega. Vennasi. Äriplaan ja meie elektrijaamade erastamisega seonduv ei ole peaministri sõnul pelgalt majandusprobleem, vaid ka julgeoleku küsimus. Kuigi viimast ei tohi tähtsustada ega sellega valimatult spekuleerida. Eesti-Vene piirilepingust rääkides rõhutas peaminister Mart Siimann, et Vilniuse kohtumisel otsustatud valitsustevahelise komisjoni loomine on üks tegur, mis lubab optimistlikult loota piirilepingule allakirjutamist veel sel aastal. Eesti on ju omalt poolt kõik teinud kahe riigi ärimeeste soov kaotada Venemaa kehtestatud topelttollid on samuti päevselge. Pealegi tahab kunagi saada ülemaailmse kaubandusorganisatsiooni liikmeks ja seal ei sallita, et üks liige teise suhtes diskrimineeriv, vaid tolle rakendab. Ja veel kord riigikogu juurde. Tollitariifide seadus küttis veel kevadel tõsiseid kirgi üles ega vähemat polnud sügishooaja hakulgi loota. Kolmapäevasel õhtusel istungil jõuti siiski teatud kokkuleppeni. Tollitariifiseadus on hoidnud riigikogus pingeid üleval. Nüüd on need pinged maandatud ja erinevad arvamused on leidnud hetkeks kompromissi. Riigikogu jäi rahule Mõõdukate esitatud kompromissettepanekuga. Majanduskomisjon toetas seda ja riigikogus ei pandubki täna seda ettepanekut hääletusele. Tiit Made, kas kompromiss majanduskomisjonist tuli kergelt? Ei tulnud kergelt, arutasime seda veel eile pärast istungi lõppu suures saalis majanduskomisjonis. Ja valdav osa majanduskomisjoni liikmetest leidis, et ei ole mõtet jätkata seda konfrontatsiooni, mis oli vaid toetada Mõõdukate muudatusettepanekut ja siis suunata seaduseelnõu kolmandale lugemisele ning ta siis oktoobri esimesel poolel ka vastu võtta. No Mõõdukate muudatusettepanek teatavasti käsitleb seda, et valitsus võib tollid tolle kehtestada kuni kuueks kuuks oma äranägemise järgi. Ja siis, kui ta tahab, soovib seda pikemaks ajaks tehasest pöördub riigikogu poole vastava ettepanekuga, me arutame seda, kas toetame või ei toeta ja täpselt samamoodi ka. Me kehtestame seda ka meiega, tühistame need tollid, mis on pikemad kui kuus kuud. See on selle Mõõdukate kompromissettepaneku mõte ja sisu, probleeme oli tollitariifi härradega, mis on selle seaduse lisana. Probleeme oli selles plaanis, et kas panna lisad juurde või mitte panna juurde, nüüd nad on seaduseelnõu lisana praegu olemas. Aga see ei tähenda, et need tollitariifi otsekohe momentaanselt kehtestatakse. See on, see määrab ära need piirid üksikutele kaupadele ja kui valitsus peab vajalikuks, siis ta kehtestab ja vastavalt nendes piirides. Ja kui ta ei pea vajalikuks, siis ei pruugi ta seda sugugi teha. See seaduseelnõu on raamseadus. Ja siin ei ole üldse mõtet karta seal seda, et kui me selle seaduse vastu võtame, siis automaatselt hakkavad tollid tariifid, kehtestatakse. Seaduseelnõu läks kolmandale lugemisele. Parandusettepanekuid on aega teha kuni 24. septembrini. Majandusuudistest vääriks märkimist Eesti panga otsus jätta innovatsioonipank litsentsita. Eesti pank põhjendas tegevuslitsentsi äravõtmist innovatsioonipanga valeandmete esitamisega ennekõike põhiaktsionäri jõulo Kapital Grupp kohta. Otsuses nähakse seost sellega, et Eesti pangal on Ühendriikides pooleli kohtuasi innovatsioonipanga teise aktsionäri iste Credit Limitid omaniku Aleksei geeniniga. Innovatsioonipank on Eestis suuruselt 10. kommertspank. Ja nüüd siis neljapäeva õhtu juurde. Meil hakkas tilkuma informatsiooni Paldiski lahes toimunud õnnetuse kohta. Neljapäeva keskpäeval. Päeval lahkus paarkümmend balti pataljoni rahuvalvajat Suur-Pakri saarelt, et jalgsi ületada Kurkse väina jõuda mandrile. Tavatingimusi kulub kolme kilomeetrise väina ületamiseks ligi tund, kuid tugev tuul ja tõusnud veetase kandis kaitseväelased distantsilt kõrvale. Kell viis pärastlõunal märkas piirivalve Kurkse sadama korrapidaja merele inimesi. Neile saadeti järele mootorpaat. Viimasesse võeti 10 kaitseväelast, kellest kaks olid juba hukkunud. Seni on teadmata kadunud 12 kaitseväelast. Sõjaväepolitsei ja kaitsepolitsei algatasid juhtunu kohta kriminaalasja. Reede hilisõhtuse seisuga oli hukkunud Maido Saguri, Indrek Villmann. Päästetud on Jaanus Priit Paulus, Rain Saprika, Tormi Jõemaa, Igor proskin, Jaak Kiismann, Innar Lilleorg ja Margus Truu. Teadmatus. Kadunud on veel Marek Mõttus, Tarmo Liht, Lauri puss, Aleksei Dmitrijev, Erki Hollo, Veiko Tomberg, Eero korjama, Priit Veskinõmm, Kalle uutman Rocco puss, Alan adusson, Janek Välba. Esmalt selgitasid juhtunut kaitsevad juhataja kindralmajor Johannes Kert ja kaitseminister Andrus Öövel. Kaitseväe juhataja teavitas, et käib juurdlus, mida viib läbi sõjaväepolitsei koos kaitsepolitseiga. Võrreldakse ellujäänute ütlusi, et taastada sündmuste kronoloogia. Esmaspäeval, teisipäeval loodab kaitseväe juhataja juurdluse tulemused oma lauale saada, et anda need üle valitsuskomisjonile. Missugused on aga kaitseväe juhataja Johannes Kerdi ja kaitseminister Andrus Öövel, esimesed järeldused ka tuleviku tarbeks? Päris kindlasti on vaja palju konkreetsemat juhtimist väeosasisesel tasandil paratamatult tegemist ka siiski suhteliselt algaja riigikaitse küsimusega. Kõigepealt ma tahaksin halvustavat maardlat nendele peredele, kelle, kelle lasteaedades, kus täna öösel käibemõisast ilma esmaste järelduste juurde, sest minu arvates eile keskpäeval toimunu näitas meile kätte ühe väga elementaarse, aga väga vajaliku tõe ja see on see, et me peaksime oluliselt suuremat tähelepanu pöörama inimesele peaksime suutma hinnata eelkõige inimese elu säilitamise oskust. Komandör enne, kui ta asub ellu viima ükskõik missugust harjutust, peab klassikaliselt hindama viit või kriteeriumit, need on eelkõige oma jõud võimalik vastutegevus, looduse poolt osutatud vastupanu, konkreetne looduslik situatsioon. Sügis on tal kärutada ja koostöö, mida tuleb teha teiste toetavate üksustega kõige nõrgandandas. Viies lülides oli just nimelt see julgestuse korraldamine, koostöö korraldamine, piirivalve ja päästeteenistustega, kes oleksid kindlasti pidanud taolist harjutust julgastama. Ja selle koostöö puudumine sai ka saatuslikuks. Me peame selleks, et mitte kangelastena surmavaid kangelastena elanud, oluliselt parandanud täitevdistsipliin kõikides võimalikes harudes. Minister ja kaitseväe juhataja rõhutasid oma vastutust juhtunu juures, kuid pidasid praegusel hetkel tähtsamaks päästetööde korraldamist. Andrus Öövel. Järeldused meie probleemi lahendusest peavad sündima siis, kui materjalid on kokku pandud ja tõepoolest on meil olemas täis pilt ainult Rääkides luurerihma harjutustest Pakri saarel, ütles Johannes Kert, et kompanii seal õppuste planeerija ja kontrollija kompaniiülem. Antud juhul oli balt Patti staabi- ja tagalakompaniiülem koos pataljoniülema ka õppustel leedus õppustega no on küll kooskõlastatud, kuid niisuguste õppuste plaanid on ka teatud piirides paindlikud ja rihmaülemal on õigus vastu võtta otsuseid. Iseasi, kas see otsus oli õige. Seda selgitab juurdlus. Küll aga rõhutas Johannes Kert, et tegu oli eliitrühmaga, mis oli hästi valitud ja keda treeniti tegutsemiseks Extremaal tingimustes ja ellujäämisharjutuse eesmärk ongi tulla toime käepäraste vahenditega, mitte kaasa võetud vahenditega. Rühmaülema käitumist vees pidas Kert professionaalseks. Miks see raadioside ei toiminud, miks piirivalverakette ei näinud ka seda selgitab juurdlus. Sellest, kui Elitne on rühm, räägi balti rahuvalvekompaniiülem major Alar Laanemann. Tegemist on balti rahuvalvepataljoni staabi- ja tagalakompanii luurerühma mehed on sellised harjutusi konkreetsel sedasama luurerühm on käinud korduvalt ja rühmas mehed, mis on olnud nii missioonidel ja ka oma üldistelt omadustelt, on füüsiliselt psüühiliselt kui ka moraalselt. Pataljoni parimad. Need mehed on tõesti on saanud väga hea väljaõppega väljaõpe ja sinna rühma on olnud alati konkurents. Seda rühm alati on iseloomustanud, on see, et väga tugev ühtekuuluvustunne, viimane täiendus tuli ka nende poistelt, kes tulid missioonist Liibanonis. Seal on kogemustega mehed eesotsas ris mõlemad. Kui kaua oli rühmaülemana tööd teinud konkreetselt? Tema on rühma loomise algusest Nii et tunneb oma mehi läbi ja lõhki, see tähendab, et see otsus, mille ta eile keskpäeval langetas, oli, oli teadlikult tehtud otsus ja ta võis ei, arvas, et, et ta on oma meestega võimeline selle operatsiooni viimase lõigu või selle õppuse viimase lõiguga siis edukalt läbima. Ja ma selles üldse ei kahtle, ma sellest ei, selles ei kahelnud ennem kui ma nüüd sellest asjast kuulsin ja nüüd pärast vestlusmeestega, siis on veel siin uuesti, et see otsus oli langetatud tema poolt täie kindlustundega antud olukorras täiesti lootes oma mehed valmistasid käepärastest vahenditest ujuvvahendid ja nii edasi ja ja see on muide täiesti on tehtud kooskõlas selle väljaõppekursusega, seda tehakse, tehakse igal pool maailmas ja kas vastus on vastav, kõik see, mis toimus, oli, oli tõenäoliselt siin on mängus ka mõningaid muud tingimused, mis siis noh, ma arvan, on uurimise tähelepanu. Aga kas teil selle kohta praegu mingit informatsiooni on, et kas rühmaülem teatas piirivalvuritele näiteks või, või Kurkse sadamapunkti, et, et nad hakkavad sealt jalgsi tulema, kas need sidevahendid neil toimis? Neil olid sidevahendid kaasas ja neil oli oma meeskond kaldal vastas, kuid millegipärast seda ei ei toimu. Kuidas te näete ise selle töö tegijana, mida saaks teha järgmine kord? Mis võib, nagu teooria on, ära öelda, on see, et meie senine praktika on olnud, et otsustustase isegi võib-olla detailide üle on võrdlemisi kõrgel tasemel, läänes on see tihtipeale tükk maad madalamal ja me oleme oma üksus püüdnud ka niimoodi välja õpetada, sest et relvastatud konflikti tingimustes ei ole võimalik kõrgelt tasemelt detaile juhtida, siis on just oluline on see, et inimene allpool, peab olema võimeline vastu võtma julged õiged otsused ja luurerühm kui spetsiifiline üksus peab olema selles suhtes eriti hea, sest et emad peavad tihtipeale tegutsema üksusest võrdlemisi kaugel, võib-olla meil nüüd tuleb vaadata ümber see initsiatiivi usaldamine meeste kätesse, võib-olla praegusel etapil anal liiast otsustamistasand tõsta kõrgemad. Kas te ennast peate süüdlaseks selles, mis toimus. Kas te olite teadlik, et niisugune viimane etapp toimub ja et see veetakistus sinna juurde kuulub? Ma ei tahaks sellele viimasele küsimusele vastata, sest sellest, kuidas vastan, sellest, sõltub suuresti, kuidas seekord langeb, ma vastaks sellele tuurile. Õppuste planeerimise ja kinnitamise korda selgitab kaitsejõudude peastaabi ülema kohusetäitja kolonel Oskar Mark. Kui see on rühmaõppus, siis peab kinnitama kompaniiülem. Aga kui sul kompanii siis kinnitab pataljoniülem selle. Antud juhul oli tegemist rühma õppusega. Kas selline plaan või kava oli kinnitatud? Esialgsetel andmetel ei olnud, sest selle nädala õppeplaan oli rühmaülema poolt koostatud esitatud pataljoni staapi mõningaid inimesega esmaspäeval. Seda kiidetakse varem nädalaks. Kuna pataljonis staap viibis õppustel Leedus, siis seal ei olnud kohal vastavat ohvitseri, kes võtaks vastu otsuse kinniseks ja saadaks rühma siia, kinnitas, et ongi lihtsalt see tema konkreetne õppuse läbi viimise kava. Praegu on raske öelda, kus ta on ta võib-olla ka veepõhjas, kui ta oli. Ma arvan, et seal ta üks otsimise ülesandeid leida. Kogu dokumentatsioon, mis oli rühmaülema, käsutas rühmaülemast, pääses eluga. Mida tema ütleb selle kohta, kas teil on andmeid? Mina rääkisin temaga Krist peaaegu esimesena, kui ta sai kontaktivõimeliseks haiglasse. Seda kõigepealt see liikumise kulg, et anda ülesanded selle päästeoperatsiooni läbiviimiseks. Tähtis oli siis päästa veel, mis päästa andis ja kui algatati kriminaalasi ja võttis enda peale uurimise kaitsepolitsei siis saime käsu fitseerida rühmaülema tuba, kus ta töötas ja kus on tema dokumentatsioon. See avati täna alles kaitsepolitsei loal ja kõik dokumendid on tema käes. Päästetöid kommenteerib nende juhte Mati Raidma, kes on ametis päästeameti peadirektori asetäitjana. Teostati otsingutöid nii maalt, veest kui õhust, töö tulemus inimese suhtes ei kandnud resultaate. Küll leiti päeva jooksul Tallinna meeste asju ja iga vähegi ment, mis oleks võinud viidata, et ka inimene on tulnud kallale tänu leidjale sai analüüsitud ja võetud ka mingi teoreetilise võimaluse puhul kasutusele täiendavad meetmed, ehk siis veel süvendatud otsingutööd antud lõigus maa poole. Ka saared on nüüd maaosa üle kontrollitud vahejuhtumina lõunat kopter avastas kahe saare vahel. Hukkunu täpsemal uurimisel selgus, et tegemist ei olnud inimesega sellest meeskonnast. Erariides ja oletatavasti kalur politsei tegeleb seal isiku tuvastamisega, samuti alustasid ütleme, tuukrid, kes siis osaliselt juba teostasid sukeldumis ja Velust kontrollisin kaldalähedases tsoonis, aga rõhk oli neil töölõigu ettevalmistamine ehk siis poidega süsteemi ära märgistan mandri ja Pakri saarte vahel ning nüüd on nad juba alustanud siis ka tuukritöid. Töötame täna pimeduseni. Ilmselt. Kui nüüd tänane päev päev möödub sellesama resultaadina, mis meil on siis homsest hakkame rohkem tähelepanu pöörama mere poolt patrullile, kes pääseb lähemale siis sellele v ja roostiku piirile ja patrullima, siis v piiri leida. Kas esemeid või meeke on meri andnud välja? Piirivalveosa ja tegutsemise põhimõtteid tutvustab piirivalveameti peadirektor Tarmo kõuts. Ujuvvahendite liikumist me tõepoolest jälgima ja kokkulepe on niisugune, et kui inimesed lähevad alusega merele, siis nad teataksid sellest lähemasse kordonisse selle jaoks, et kui midagi jääb pikemaks ajaks nagu inimene puudu, siis me saame minna otsima antud juhul keda sellest õnnetusest siis siin ei olnud, tegemist ei ujuvvahenditega, aga üldse mitte mingisuguse taolise juhtumiga ja see juhus oli meie ikkagi sisemeres, kui nii võtta, sest seal Pakri saarte ja mandri vahel Moodustatud valitsuskomisjoni esimees justiitsminister Paul Varul selgitab komisjoni töö eesmärke ja oodatavat tulemust. Kõige peamine aspekt on siiski see, et leida vastus küsimusele, kuidas niisugune asi sai toimuda ja mis on siin põhjuseks. Siin menüüd valisime täna ka sõltumatud eksperdid, esitame küsimused ekspertidele. Esmaspäevaks koostame küsimustikud kaitseministeeriumile ja kaitsejõudude peastaabile ja mitmele ametkonnale. Ütle veel, et siiski nüüd välja selgitada see olukord mis võimaldas niisuguse õnnetusjuhtum, mis siin on küsimus selles, kuivõrd korrektselt on üldse korraldatud kaitsejõududest meie komisjoni ülesanne on anda hinnang ja, aga siiski ka hinnang kohta, kes siin ei ole oma ülesandeid nõuetekohaselt täitnud, kes peaks vastutama. Ja kui valitsuskomisjoni materjalid vaata siis valitsus peab andma tõepoolest nüüd nüüd selle alusel juba hinnangud ja, ja tegema järeldused. Ja üks valitsuse järeldusi. Loomulikult puudutab ka seda, millised inimesed peaksid tagasi astuma, keda, keda tuleks vastutusele võtta. Ta väljaspool kriminaalvastutust, mida siis loomulikult valitsejaks. Vastamata küsimusi ja lahtisi otsi jääb veel palju. Selgusele peavad omavalitsuskomisjon ja kapo ning sõjaväepolitsei uurimine asja kriminaalse külje selgitamiseks. Kõik see ei too aga tagasimehi ja poegi. Ühisavalduses teatasid vabariigi president, riigikogu esimees ja peaminister kaastundest omastele ja kaastundeavaldusi saabus palju ka teistest riikidest. Niisugune sai aasta 37. nädal murelik, aga siiski ehk lootust sisendav kokkuvõte. Kaastööd tegid Vallo Kelmsaar, Tanel Talve, Erik Samel ja Riina Eentalu. Saate seadsid kokku Hanneosveti aarina Cross kuulmiseni.