Minu stuudiokülaliseks on täna mees, kes hiljaaegu sai hakkama sellise julgustükiga, et võttis osa ja läbis kurikuulsa pardiralli ja tegi seda mootorrattal. Tere tulemast, ajakirjamees suurem kui elu. Taivo Luik. Tere. Noh, räägi mulle, mis, mis oli, mis ajendas sind nagu võtma ette sellist tohutult suurt riskantset ja jaga kallist üritust? Märk, mis andis elule mõtte paariks aastaks jälle. Et eks siin koolis tööd on tehtud ja ikka otsinud mingeid huvitavaid siukseid, vürtsiseid üritusi ju ja mõtteid, mis nagu elu elu natuke huvitavamaks teeksid, et kindlasti Dakari ralli on niisugune üritus, mis teeb elu huvitavaks mitte ainult selleks ralli ajaks, aga ka kogu selleks ettevalmistusperioodiks. Et sinna tuleb väga tõsiselt valmistuda ajas. Võib-olla see kaks ehk eriti viimane aasta selleks valmistumiseks, ma arvan, et see oli ikka üks huvitavamaid mu elus, et iga iga päev mõtlesid plastika Krallile ja seal sellele, kuidas, kuidas selleks valmistuda paremini ja sealt eluga nagu ja lõpetajana välja tulla ja ja paistab, et see kandis vilja, et jõudsin lõppu ja, ja hirmus hea meel selle üle. See sa ei ole üks nendest meestest, kes on nagu eluaeg ühte asja valmistunud, et kuskilt ma kuulsin, et sa hakkasid tõepoolest sellele mõtlema alles kaks aastat tagasi on seal Jah, kaks aastat tagasi, täpsemalt olime üks õhtu lõbusalt sõpradega väljas tollal Pegasuse kohvikus ja chillimas ja ja, ja seal, teine mees, kellega me koos seal käisime, Andres Rätsepp tegi selle ettepaneku, et ta oli Jubattisi aastaid sellest mõelnud ja unistanud. Ta on sihuke natuke rohkem motomees olnud juba aastaid ja eks seal niukses joovastav jookide mõju all, kas jah-sõna libises suht kergelt ja võib-olla esialgu mõtlematult, aga aga ei, ega üritanud oma sõnade eest nagu vastutada, vastust kanda. Ja mees annab sõna ja ma arvan, et ta peab sõna pidama ja ja algul oli muidugi sõnapidamine see, mis mind projekti juures kinni hoidis. Aga pärast seda, kui ma sain esimest korda kõrbekogemuse, see oli 2004 kevadel Tuneesias, siis siis oli nagu pilt selge, et, et see ei ole mingi ebameeldiv kohustus, mis täita tuleb, aga see on tohutu, Phanson, tohutu nauding, son tohutu elamus, ekstreem, mis seal kõrbes ees ootab ja ei olnud enam kahtlustki, et otsus oli sündinud testima sinna lähen ja, ja sai ka esimesel võimalusel sinna registreeritud. Kordame ka üle, see oli siis 9000 kilti viste see oli tsirka 9000 kilti ja mitu-mitu päeva see kaua-kaua, see kui Tallinnast lahkumisega arvestada ja tagasi jõudmiseks. Tallinnast lahkusime seitse, detsember, saabusime 18, jaanuar. Pärina vahele jäid siis ka mõned seal tehnilise ettevalmistuse päevad Barcelonas ja. Ja, ja muidugi need võrratud sõidupäevad, mis olid täis ka valu ja pisaraid. Ütle, kas sa mingil mingil mingil hetkel kartsid ka, et sa ei pea vastu või, või need pinged olid tohutult suured selle. Kusjuures vaimseid. Pingeid suuri ei olnudki, tükid on eelkõige muutus füüsiliselt tohutult kurnavaks ja ja oli küll paar momenti ja need olid need momendid, kui, kui tegelikult ma haigestusin. Tegelikult ma tegin selle ülesande veel enda jaoks tunduvalt raskemaks, Barcelonas vahetult siis enne starti seal külma tuule käest sebida sedasi tagasi rattaid ette valmistades õnnestus külmetada ja tegelikult starti minna haigena, et noh, teame, kui kehv on haigena olla, aga, aga, aga nüüd ma tean ka, kui kehv on haigena üritada hommikust õhtuni sadulas sõita tsikli seljas ja ja püüda sellest välja tulla, et noh, tõsiselt raske oli ja ja algus sai väga ettevaatlikult võetud, sellepärast üritada taastada, taastuda aga sellevõrra suurem on nauding ja rahulolu sellest väljatulekust august välja tulema. Kas oli mingi hetk ka, kui sa mõtlesid, et ei nüüd nüüd enam kõik ei seda seda. Selle peale ma ei mõelnud, ma võtsin päev korraga, et on vaja õhtuks sinna punkti jõud, saagu mis saab. Öö on vahel hommik on õhtust targem ja ja lootsin sellest august välja ronimise peale. Väga lahe, me kuulame vahepeal muusikat ja siis läheme oma jutuga edasi. Külaliseks täna on Taivo Luik mees, kes sõitis siis esimese eestlasena läbi Dakari ralli ja jõudis finišisse, mil läksin vahepeal jutuajamine hästi põnevaks sellel hooajal. Räägi sellest legendist baarsest maratoni katsest natukene, et kuidas, kuidas see oli. No see oli ikka tõsine elamus ilmselt kõigile osalejatele, neile, kes lõppu jõudsid, kui neile, kes lõppu jõudnud ja ja see oli katse, kus praktiliselt ma arvan, et umbes kolmandik võistles siis elektrieriti välja, kes pidid võistluse lõpetama, et et see tõsiselt raske vanadele Rally hundid eesotsas Stefan Peterson selliga, kes on need kuus korda siklil seda rallit võitnud ja kaks korda nüüd auto all, ütles, et see oli raudselt tema elu kõige raskem katse, et et ja öelda, et mina jõudsin öösel kell pool kaks finišisse pooled mehed kõrbes veel laiali ja ja väga paljud mehed jäidki selleks ajaks kõrbesse ööbima, kuivõrd lihtsalt füüsiliselt olid kõik nii kurnatud, et ei olnud võimalik edasi sõita? Palju ütleb paljude lõppes ka bensiin. Et noh, see oli üks nende taktikat sõita düünides natuke kergema tsikliga tankistid mõnevõrra vähem ja selle võrra võtsid riski. Tol ajal ja siis on niiviisi, et siis on, ongi läbi ja nii ja naa, pane too selle vilkurid tööle või selle et tooge mind ära. Ei. Kõigiga nii ei olnud, et ma isegi näiteks tol ööl andsin ühele mehele bentsu, kellel bens otsa saanud. Ja tänu millele ta sai lõpuni sõita ja järgmine päev ma tean ka, et korraldajad hakkasid võistlejatele bensiini viima, et nad seal kõrbest välja saaksid, sest korraldajatel oleks olnud see päris suur pähkel, need tsiklid ja autod sealt kõrbest ükshaaval välja. Veidi ta noh, neid oli mitte üks, kaks, kümneid seal. Et seetõttu püüridsid korraldajad teha ka pann, et ikkagi autonoomselt omal jõul liikuma need mehed, kes kõrbe oli jäänud ja üritan finišisse saada. Ja Antiga natukene armuseal nendele kõrbesse jääjatele, et seal seda sõidukontroll maksimumaega pikendati ja, ja tänu sellele saitgeni paljud mehed edasi sõita, kes muidu poleks enam edasi sõita saanud. Kunagi oli siis, kui, siis kui mina mäletan seda, kui ta oli veel Pariis-Dakari ralli või tähendab kui teda nimetati, selleks, seekord ta startis, eks ole. Barcelonast jõusse, itta, räägiti sellest, et on ka röövimisi ja selliseid ohte, et kivid ja kivid ja pimedus ja liivatünnid ja kuristikud ei ole ainuke oht seal, et et põõsast võivad tulla välja nuiadega mehed, kes teevad tühjaks lihtsalt, et, et oli seekord ka mingeid selliseid. Kellelegi olen ka kuulnud. Et on ette tulnud lausa masinate röövimisi seal mingite röövlijõukude poolt, aga aga seekord kuulda ei olnud ja ühtegi pätti nuiaga seal ringi hiilimas Ta ei olnud. Et ja lisaks veel mööbliohule on olnud, siis on reaalne oht ka tegelikult. Miinid taasta Marokos näiteks ühe katse ajal oli väga hoolikalt loeti sõnad peale, et ei läheks rajalt väga palju ei kalduks kõrvale. Kuivõrd oli teada, et seal mingi lõik oli, teeääred olid maamiinidega nagu mingist vanast ajast veel jäänud siis leevendatud. Ja eelmisest aastast eelmine aasta juhtus ka reaalne õnnetus, oli see üle-eelmine aasta, kui üks konkreetne auto auto sõitis Liibüa Egiptuse piiril miini otsa, aga kuna oli tegemist suure võimsa autoga, siis mehed viga ei saanud, aga küll, aga auto oli sodi. Okei, jätame selle ralli mõneks hetkeks ja, ja ma tahtsin küsida, kui vaadata sinu hobide nimekirja, siis see on tõeliselt aukartust äratav, et purjelaud ja lumelaudja võik, Borde lohesurf mägiratas motokross ralli on sul mingi selline kõige-kõige lemmikum, et mis, mis on see, millega sa tõeliselt nagu ennast vabastad, ütleme ma ei tea, kas sul üldse stressi esineb, aga kui sul oleks stress, et millega sa kõige paremini ennast nagu lahti saad sellest? Ma arvan, et isegi väga suurt vahet ei ole. Et pigem see sõltub sellest, et kuivõrd head tingimused on seal mingi ala harrastamiseks ja kuivõrd soorituse sa suudad teha, olgu see siis lumelaual lohe laual või mootorrattal. Et kui sa saad ikkagi teelsete, võta see enda jaoks, noh olgu see siis mootorrattal võistlus või või lumelaual mingit tõsiselt lahe, mingi mäetipp, mingi tõsiselt hea off-piste puder lumel kuskil ülevalt, kuskilt mõnusate kaljude vahelt natukene riski piiril alla tulla, et siis siis need tegelikult pakuvad ühtisi laheda siukse stressi, maanduse väga nagu vahet ei ole. Aga kui lemmik kaladest rääkida kindlasti aastaid oli, oli, oli, oli purjelaud kuivas 20 aasta, ma olen surfanud ja ja tegin seda kõige-kõige kindlasti kõige tõsisemalt ja kõige rohkem. Aga, aga viimastel aastatel kindlasti rohkem purjelaevast rohkem köidab lohesurf, et võimalused, mis ta pakub, ja lennutunne, mis lohesurf pakub, see on minu jaoks nagu pisut pisut siiski meeldima veel kui, kui purjelaud, viimaste aastate see või ütleme, viimase aasta on kogemus ja naudingut mootorrattal tegelikult nagu juba täiesti võrreldavad sellega, mis ma olen lohesurfi purjelauast saanud, et et raske isegi ühte või teist ala ühte ala teiste eest nagu välja tuua, et pigem olen hetkel siukses nagu. Kujunemisel kus, et tajun, püüan tajuda ja kombata, et mis nüüd nendest kõikidest aladest siis siiski kõige kõige lähedasem veel, et mida nüüd siis järgmised aastad teha või kes teab, tuleb midagi uut. Klassikaline adrenaliinisõltlane on see nii? Kogu aeg, iga, iga hetk elus on vaja midagi. Et kindlasti ka hetki, kus mulle meeldib täitsa omaette olla, rahulikult ja võin täitsa tundide kaupa mere ääres istuda, jalutada, olla ja hulkuda, et sõltub nagu mille hing ja keha parasjagu vaja, aga põhimõtteliselt küll ma arvan, et kui mõnda aega nagu adrenaliin ei saa, et siis tekib sihuke sõltuvus tunne, et ma ei tea, kas see on nüüd võrreldav narkarite sõltuvustundega, aga aga igatahes ta kindlasti palju tervislikum. Narkarite sõltuvus tundega võrreldes, kas sa teed sporti iga päev? Seal päris mitte, aga nüüd ettevalmistusperiood Dakariks oli küll keskmine sagedus oli viis-kuus korda nädalas, et noh, praktiliselt kuivõrd see füüsiline ettevalmistus seal väga tähtis see annab noh niivõrd suure eelise teiste ees Kui kuulsin ühte intervjuud sinuga ja seal sa ütlesid, et noh, nüüd on seda kaar tehtud. Et kaks aastat oma elust, Ma olen pühendanud sellele, et seal sellest on täitsa piisav. Mis saab edasi? Mis on järgmine väljakutse? Täna raske öelda ja väga, väga ei vaeva. Sa pead selle üle, et elu voolab oma rada ja netiideed jooksevad iseenesest vähe, ma arvan, küll ideid tuleb, leidub, siin on teised andnud häid ideid, et sõbrad lõppimisega pooleks, et võiks ujuda ümber maakera ja ma arvan, et see on natukene võib-olla natuke palju veel täna, nii hea ujuja ma ei ole. Aga teine hea idee on, et arvatakse, et hea idee võiks olla, et me võiksime Andresega, kellega me koos Dakari läbisime, mootorrattal võiksime koos autoga minna seda läbima, et ja, ja ütleme, et üht-teist on juba ka olemas, et kogemused on olemas ja lisaks siin indeksi lahkelt kinkis meile uued puuma rallid, ostetud spetsiaalsed, millega rallimehed sõidavad. Juba tossud on olemas, et võiks mõelda projekti, pealegi need, kes selle autoga. Selge, me kuulame natukene muusikat vahepeal ja siis räägime edasi. Täna külalisena ajakirjas siis Taivo Luik. Küsiks natukene sinu muusikaliste eelistuste kohta ka, mida sa, mida sa kuulad, kas sa kuulad rasket muusikat, ekstreem? Lätlased tavaliselt kuulavad sellist metal punki ja niisugust kraami, et mida, mida sa kuulad, kui sa ennast kui sama akusid laed? No siin on ilmselt suht kehv vastaja, et ma palju säravamat või nagu sellest rallist ja muudest seiklustest rääkida. Et tõsisel, isegi ralli ettevalmistuse ajal teadlikult mingit väga muusikavalik muusikavalikut teadlik ja ma nagu ei teinud, et rohkem see, mis juhuslikult kõrva on jäänud ja vastasin, et noh, vabal ajal autos, kuulates minu maitsele kõige paremini, sobib niisugune eraldi ja kui nüüd seda siin tohib välja öelda, et radio mania sihuke rokkmuusika tundus, et sobis nagu sihukse meeleolu ja valmistamise kõige paremini. Aga muidu jah, surfie mäletan, kui me surfamas rohkem käisin, siis oli sihuke lemmik üleskütja, kui mingi väga hea ilm oli, suured lained, tugev tuul ja oli vaja siis mingeid siukseid ekstreemtegusid minna tegema, et siis selline väga hea vaimu üleskütja oli näiteks of being taoline muusika tõsi küll, mõnikord keerastega vaimu nii üle keeras natukene vindi üle varustust kaldal üles seades käed juba värisesid ja laua peale astudes tasakaal oli kadunud, et ehk et vaim oli kehast juba kaugel ees. Ja ka muudest ja väga siin niisugust väga häid vastuseid mu usk anda ei saa, et võib-olla klassikalistest vanadest, headest asjadest, mida, nagu igal ajal peaaegu meeldib kuulata ja siuke igihaljad asjad, mis võib-olla siin George Michaeli looming alates tema Hulderi plaadist ja ja siis sihukestel võib-olla loodusse kahekesi olemise hetkedel sihuke Tip Foresti taoline muusika, et missugune nagu viib sind koalitsioon ja seisu sellesse seisu võib-olla, et kust kuskilt tulnud oleme ja kust me pärit oleme, et et, et jah, Adams on muidugi väga hea, mis, mida ma nagu, mis ka iga igal ajal, iga ilmaga ja iga toiduga kuula. Selge Tallinnas Pirital surfiklubis asu asuval seinal on kiri, mis ütleb, et parimad asjad maailmas ei ole üldsegi asjad. On see sinu puhul ka nii ja vastab see tõele. No absoluutselt, et kõige lihtsam võib olla võrdluse paralleel, et et selle mari projektiga nende ja selle selle tehtud kulutuste eest ilmselt oleks mõni mees oma Porsche omale ostad näiteks siis minu jaoks kindlasti üks näiteks auto ei kaalu üles neid elamusi, mida pakub üks ralli, et. Ma hea meelega sõidan oma kaheksa aasta vanuse autoga ja ja ei ole probleemi, et ma kindlasti investeerinud oma oma oma vahendeid, mis mul on mitteasjadesse, aga elamustesse. Teine mees, kes selle ralli läbi tegi, oli Andres Rätsepa, teie, teie kodukal, siis. Vitali, Havai, Eeva. Ralliks oli meil lausa omaette kodukas Dakar 2005. Seal oli nagu märgitud, et Andresel on ka vigurlend on ja lennundus on tema huvid, sa taeva poole ei pürgi. Oled sa kunagi langevarjuga näiteks hüpanud? Langevarjuga hüpanud? Ei ole? Ma arvan, et selline tavahüppamine, langevarju hüppamine, noh see on huvitav, võib olla üheks korraks, et pigem ma olen mõelnud, et köitev, huvitav võiks olla sihuke juba kuskil nelja kilomeetri pealt siukest vabalangemist teha, et see tunne võib kindlasti olla väärt proovimist. Et see pakuks teoreetiliselt tänase päevaga huvi ja võib-olla lisaks siis ka oma lennuaega pisut pikendada, siis varustada ennast selle nii-öelda Batman kostüümiga, kus sul väiksed tiivad jalgade ja käte vahel on, mis sind natukene õhus edasi kannavad, et noh, Üllela mansi lendama päris ei kipu, aga ja natukene siin hiljuti oleks võib-olla päris lahe. Ja, ja mul on sulle veel üks küsimus, kelleks sa tahad saada, kui suureks kasvad? Ja küsi Ma arvan, et tjah, aga eelkõige tahan ma suureks saan, tahan saada heaks isaks, et isaroll on see, mis mul on tänaseks seal kogemata, et küll ma olen siin seigelnud ja nalja ja pulli teinud, aga aga ma arvan, et isaroll on see veel, mis, mis tähendab seda paremad ajad mul elus on veel ees.