Joobes. Head sõbrad, te kuulate raadio kahte saade on päevakorda ja meie neljapäevane laiv on alanud. Ole hea, Kristjan, võtta endale strateegiliselt tähtis mikrofon, mis on punast värvi laipide ajal juba suisa legendaarseks saanud kätte, et natukene jutuga rääkida. Kalmu tegemistest kõigepealt tere tulemast. Nii ütle uuesti, tere, tere. Mitmes kord, Kristjan, päris ausalt. Seltskond otse esinemiseks kokku sai teist korda, eelmine kord juhtus seemia laupäev, nüüd siis neljapäeval. Järgmine, kas see tähendab, et teie kalendrisse hakkavad tekkima juba punaselt muutpäevad ka pühapäeval? Ei, no selles mõttes. Me ei ole nagu oluliselt ja me ei ole nagu mingit bändi formeerinud, kui sellistelt nagu hakkaks käima, hakkaks raha teenima ja pulmades ja muudes kohtades muusikat mängima, et pigem on see nagu lihtsalt rohkem vähem katsetus, et kas neid lugusid saab üldse nagu laivis esid, kui siis saab, siis kuidas? Kui sa alustasid oma muusika tegemist, juhtus see umbes täpselt kusagil kolm aastat tagasi. Oli sinu metsikumates unenägudes sisuks midagi niisugust, mis täna siin toimub. Ei, ma alguses olin ikka sihuke tagasihoidlike magamistoa muusik, mihuke siuke, et mängime kitarritõmme bassikeel ja suvelava peal edasi-tagasi, et et see nüüd, et me siin tõesti laivis teeme, see on, see on nüüd viimase kuu aja teema rohkem või vähem, et see on lihtsalt rohkem vähem tekkis niimoodi, et igasugustel üks oli seesama nagu raadio kahe aasta hitiga ja paar teist üritust veel, kus lihtsalt küsiti, et kas me saaks mingit laivi teha ja ja live teha on väga mõttetu niimodi stuudio muusikul arvuti taga lihtsalt nuppu vajutades sisse väljas, palju ägedam on ikkagi pillidega rakett. Kuidas sinu plaadil generalisti mus, mis eelmisel sügisel ilmus, läinud? Vaat nagu müüginumbrite kohta ma päris täpselt ei tea või ega see ka mingi edetabeliplaat selles mõttes ei ole, minu meelest neid enamasti koostata ka. Et aga nii palju kui ma tean, siis päris hästi või noh, selles mõttes, et stuudios olev partii on rohkem vähem otsas või need, mis me alguses tegelikult Kellele sa teed muusikat, kas sa suudad sellise portree luua inimesest, kes kuulab sinu muusikat? Ei no ega ma nüüd ainult iseendale ka ei tea, kui ma teeks iseendale, siis, siis ei oleks ju mõtet üldse mingit plaati välja anda, mingisugune edevus järelikult on ikkagi olemas. Aga emoportreed küll ei oska. Lugu olen proovinud muusikat küll teha, nii et sõjaväe kättesaadav oleks, et ei peaks nagu mediteerima tundide kaupa, enne kui miskit kohale jõuab, et et ma arvan lähemalt, mis seal plaadil on ikkagi selgelt popmuusika ja sellised inimesed, kes popmuusikat kuulad, ma arvan, need ka suudaksid. Kuule, räägi loost, Tiivel, pöörin, mis meie, meie, teie vaidlesin, sissejuhatus. On sul meeles lugude järjekord, kuidas sündinud on, on see mingi värskem asi või, või vastupidi? Suhteliselt värske jah, sellepärast, et, et selle loo praktiliselt Me tegime plaadile ka Sten Šeripov ööga kõige viimase loona. Tegelikult sündis üldse nii, et see esimene variant, mis sellest loost oli, oli, oli ikka väga totaalselt teistsugune kui see, mis me siin praegu tegema. Aga Sten kui, kui vanem kitarri kuningas nagu mängis või võttis selle nii-öelda nagu suuna natuke teistsuguse, minu meelest see, mis nagu lõpuks välja tuli, kuidas tehakse tarri Abbasi Adrummidega tegi, et see, see on nagu tulemus on minu meelest väga jah. Suhteliselt ta erineb natuke teistest lugudest, mis seal plaadil on, need ülejäänud ei ole nii ka sellise rokikitarri soundi, aga see ei kahanda vähemalgi määral sellele väärtus minu jaoks. Kui lihtne või raske oli sinu jaoks panna kokku üks terve plaat? Noh, selles mõttes üsna üsna keeruline on selline asi, et, et kuna muusikat ju ei, ei tee keegi niimoodi, et proovin, kindlasti osad inimesed teevad, vähemalt mina ei tee niimoodi, et proovigem nüüd luua 12 13 lugu, mis, mis moodustaksid kuidagi terviku või käis temaatiliselt ühe, ühe nimetaja alla lugusid tehakse ikka rohkem vähem kui, kui mingi mõte tuleb, inspiratsioon peale tuleb ja siis neid hiljem kuidagi liita või või loogilisse järjekorda panna või tekitada sellist nagu kohesiivsest või tervikut, kas ja seda on tegelikult raske teha? Helilises mõttes lugude mõttes, sest et et sellised nii-öelda no kuidas ma ütlen natuke elektroonilisi muusikategijad nagu, et noh ei ole nendel lugudel tegelikult ühtset helipilti või ühtset teemat, et nad on üsna erinevad ikkagi üsna radikaalselt erinevad seal plaadil ka üks ühe loo meeleolu tempo vahelduv väga kiirelt teise loo meeleolu ja tempoga ja seetõttu oli, see oli natuke raske. Aga noh, eks edevus, paranen jällegi määrav faktor, et kui ikka on vaja plaat välja anda, siis saab kuidagi ka need 12 kalmistu, kui sinna nagu ritta seada. Kui oluline on sinu muusikas vokaal? Eriti ei ole või see vokaal on ainult kahel kolmel laulul seal plaadi peal ja Marekis kaela oleb, naerab siin kõrval mesine, aga, aga aga, ja kui seal hästi välja tuleb, siis see on väga tore, et et noh, selles mõttes, et kui ta soovib sinna sisse, siis miks mitte, aga aga ise ma laulda ei oska, seetõttu enamikud lood on siiski instrumentaallood. Kuidas sa Marace leidsid? Marekit teame juba mõnda aega, ma olen ise samuti Tartus päris nagu Marek ja ja noh, selles mõttes, et ma teda laulmas kuulnud paar-kolm korda ja seetõttu, kuna Eestis on selliseid iseloomuga meeslauljaid nii vähe, siis mul tekkis mõte, et, et järsku Marek võiks laulda ja siis me läksime koos stuudiosse ja lindistasime, jääb minu meelest väljadele protestija. Minu arust ka muide, näevad seda toredam. Milline on sinu tulevikuvisioon seoses projektiga Kalm. Ei ole mingit aeg või see on selles mõttes, et kui selle plaadi eelmine sügis lõpetasin, siis nagu igasugune nagu ambitsioon või soov mingisugust või noh, selles mõttes, et plaadi just see kokkupanemise viimane etapp on nii palju tehnilist ja ja nagu mitte loomingulist tööd on niivõrd meeletult, et see võtab igasuguse isu mõneks ajaks tegeleda nagu muusikaga ära. Aga see kahtlemata ei tähenda, et, et ma ei üritaks või ei prooviks nagu või uut muusikat luua, aga kindlasti saab see olema nagu mõnevõrra kui, kui mitte oluliselt erinev sellest, mis siis eelmise ja üle-eelmise plaadi peale. Ma olen kuulnud jutte, et sa oled käe sisse saanud kusagil Euroopas, mingisugustesse tegemistesse. Kui ma käisin kõigepealt kuumaks, on rohkem pead kas arvutiga tööd tegevaks inimeseks või, või muusikuks. Kust see muusikajoon läheb, või selles mõttes, et mingi interpreet ma ei ole ühtegi pilli mängida ei oska ühtegi. Samas nagu ei ole nagu juuresolevalt pildilt näha ja viis minutit tagasi ole mul ka erilist aukartust selles suhtes, et kui pilli mängida, siis ma seda ka ei puutu, et, et passi plannisin. Arvuti lihtsalt võimaldab teha seda, et kui sa ei oska pilli mängida, siis võid sellest hoolimata seda näperdada pärast arvutiga keerata pildi ilusaks, nii et inimestel tekib jälle tunne, et sa oskad pilli mängida. Et arvutan mõne mõnevõrra selline nagu vigane rahanduse mõttes kasulik tööriist ja siis ka omaette väga nagu hõlbus asi, millega muusikat teha. Et Ühtegi pillima tavaliselt ka kunagi nii mängima, õpet ma saaksin lausa nagu instrumentaalplaadi otse pilliga teha, aga ma arvan, et sümbioosis nagu instrumentide arvuti vahel. See on nagu väga mugav viis vähemalt minu jaoks muusikat teha. Kas see jutt, mis Euroopa kohta käib, on avalikustamiseks? Ei no ega siin ei ole nagu lihtsalt mingit erilist erilist nagu taustu, jutu visadust, lihtsalt. Olen lihtsalt teinud paar-kolm remix ja praegu on käesolev käes üks projekt nagu ühe Šveitsi produtsendiga, kus, kus me proovime välja nii-öelda kokku panna ühte plaati, kus ma osalen. Ja seesama inimene proovib ka meie plaadifirma õmblu plaate nii-öelda levitada, distlikuteerida Prantsusmaale, Itaaliasse, sellistesse kohtadesse, aga seal ei ole selles mõttes veel midagi juhtunud, kõik on nagu palju mõtteid ja tööd, et et kui midagi toimub, ehk siis lähevad valgustatud. Mul on väga hea meel, et sina ja su võitluskaaslased tulid raadio kohta, ütle lõpetuseks mõni sõna selle loo kohta, millega te laiali joone alla tõmmata. Selle loo nimel ran inglise keeles eesti keeles siis jookse, jookse minema või selles mõttes, et kogu selle loo tempo ja kogu see mõte, mis alguses kuidas üldse sellise pealkirja kujutleb toormest, mis kindlasti võib-olla siis ei ole mitte Marekes seda armastab, kes jookseb minema sündmuskohast naisterahva juurest, siis eelkõige ja seda mitte niimoodi kõrvad lidus harilikul viisil, vaid pigem sellisel ülbele, bravuuritar viisil laseb jalga ja, ja võib-olla natukesega kajastub ka selle loo nii-öelda nagu peene sõnaga öeldud helikeeles, siis et aga eks kuulame seda lugu siis või, eks me esitame nüüd siis ajalugu ja siis saab näha, kas kas kajastub. Väga hea aitäh sulle, Kristjan Kalm, raadio kahes laiv ja nagu lubatud. Nende teine lugu kannab pealkirja ranne.