No igal juhul on nüüd langevarjustuudiosse tiritud meie poolt mees, kelle, kelle kaske küll üle mehe võistluse. Ehk siis Mihkel ja mina kokku, võib-olla anname selle mõõdu välja. Ja kui ta mulle, Vigala tere tulemast, Indrek Peterson. Tervitus. Tippspordiga on nüüd siis ühel pool. Ei, ei ole. Elamus. Üheksandal jaanuaril sai Tokyos otsustatud või täpsemalt siis enne seda. See ei vasta tõele. See vastab tõele, ei vasta tõele. Kogu tippspordiga ühel pool, ühel pool on minu võistlemise tipptasandil sellega nii ja millega ei ole, ei ole selle teemaga kaasas olemine. Minu jaoks on see kindlasti suur väljakutse. Katsun praegu nõu ja jõuga abiks olla. Martin Padaril, nii palju, kui on võimalik, mis tähendab seda, et ma lihtsalt teen natukene korrektiive mõelus. Vaatan. Nendele protsessidele, mis lehes teise pilguga vaata selgelt tagasi nendele asjadele, mis ma olen teinud natuke analüütilisemalt ja võib-olla ka natuke teise pilguga, kui sportlasena Nii et noor pensionär ei saa teie kohta öelda Et palju ma sain aru, et me räägime, sina, muidugi vanasti oli niisugune lugu, et mina ka kunagi pseudotoimub, on ausalt tunnistama, mis sa räägid. Ma tunnistan, et mulle väga meeldis Sorry klassis või Lutsar tegi seal praegused mihkliga Rootsi-Mihkli kirik. Odava tänaval oli seegi kiri, jah, see ei, mis seal seal Rataskaevu tänav just seal oli üks niisugune mingisugune poksiring oli, saldagi Lutsar oma trenne, mina käisin seal ja siis ikka rääkis Lutsar häälestusega judo, noh, et üks asi on need UKigoshid ja Tomanaageda joka rumal, eks ole, need mõtted nii-öelda, aga põhiline värk on ikka see niisugune filoso loogiline või, või, või see niisugune niisugune elu, tõe ja elu mõistmise aspekt. Vaata, kui me vaatame nagu spordivõistlus, eks ole, olümpiate mida iganes, kaks meest laevata daamile lähevad kokku ja võidab see, kes teise, eks ole, valuvõttesse väänab või selili keerab. Aga sellest sellest nii-öelda filosoofia poolest räägite nagu, kui palju. Ega see ometi vahel kuhugi ära Aga kas sa pead silmas olümpiamängudel ei räägita? Või jah? Kommentaar kommentaator, räägi, räägi jumala pärast seal mingit venda, nagu mõttesse võtad. Ta võtab sellepärast, et elu suurem kui tema või ma ei tea mida iganes. Kuidas seda kommenteerida? Ma arvan, et, Kui vaadata täna üldse, eksole judo mingeid erinevaid tahke, üks on selge, selline võistlus judo kui, kui omaette selline lõik Sis judest, kui õpetuses tervikuna on ilmselgelt arenenud sihukeste hästi Atletliku teed hästi agressiivset, intensiivset võitluslikud, on ka selge, et sealt ei ole kuhugi kadunud eetika, selle sealt ei ole kuhugi kadunud. See filosoofia, ma arvan lihtsalt, et prioriteedid on natuke teised prioriteedid on eelkõige arendada siis sellist Atleti kui, kui võitlejat ja kui me võtame Judo kui õpetuse judo kui esimeses järgus loodud jaapani noortele lastele kasvatusdistsipliini, mille eesmärgiks oli hinge keha ja vaimu harmooniline areng siis ega see osa sellest õpetusest kuhugi kadunud ei ole. Vestlesin oma pojaga, kes on, saab kaheksa aastaseks, järgmine kuu ja küsis mu käest, mida tähendab saab sõna Pharmošlaads, mõtlesin võitluskunstid, võitluskunstid on, maksan talle, hakkasin siis nagu pingsalt nagu meenutama. Judo, eks ole, siis on, on jitsu, on mingis suunas, no eks ole venelane kunagi mingisugune Sampo üksele mingi väänamiste peal põhinev asi, see, mida teeb seal pagana ütelnud, mis patsiga mehe nimi on filmides noh. Mitte ei tule meelde siis igal just äike, too on seal palju sellele teiste See on tegelikult judo nii-öelda eelkäija isa ja no ja eelkäija heas mõttes kindlasti, aga ta ei ole päris täpne mõiste, sest su elab maailmas samamoodi edasi. Judo kõrval. Chitsu võtete kogum on laiem, seal on hästi palju ka selliseid lööke, seal on hästi palju erinevaid valuvate tehnikaid, seal on palju tehnikaid noaga või ütleme siis noa vastu erinevate terariistade vastu ja nii edasi erinevate nii-öelda võitlusvahendite vastu olen tellimineerimiseks Chitsun kindlasti olnud üks idamaade, noh siis loomulikult jaapani Ütleme sõjakunste või siis sõdurite õpetamise kunste No mina kui absoluutselt spordikauge inimene, kuulan siin teie kütkestavat vestlust spordi valdasest, igasugustest peenetes, nimedest ja, ja millest iganes. Aga ma ei saa ikkagi sellest aru, et miks, miks sa loobusid võistlemisest, kas vaatasid passi ja leidsid, et vanus on nii kõrge, et aitab nüüd küll või käivad ka jutud, et saad natuke toetust sensitiivi poolt, kas tema ütles siis, et aitab nüüd, et rohkem võite ei tule või? Viimane mõjutegur, see oli nagu kõige veenvam, et saan tuge sensitiivide deemonitest. Enam võit ei tule. See muidugi pole õige. No tead, ma kinnitavad, see, lõi. Ei, kui rääkida põhjustest, et miks ma siis loobusin, ilmselgelt oli see Suhteliselt sellise detailse põhjaliku analüüsi tulemus koos abikaasaga koos perega ja küsimus on kokkuvõttes ühe või teise protsessi hind. Minu jaoks. Käsitletav võimalus jätkata absoluutselt selgelt, aga seal on ilmselgelt mingid tingimused. Esimene tingimus on see, et jätkata ainult mõtet, siis kui sa muutud, sa saad paremaks areneda, kasvad. Spordi mõttes tähendab see seda, et Pekingis ma oleksin valmis võitlema kuldmedali nimel ja sisuliselt sellega saama. Kuna spordis ühtegi medalit kellelegi enne võistlust kaela riputata, siis kõik see juhtuks, eks ole, seal see on nagu üks asi kuidas seda kõike teha, nii et sa siis tõepoolest viit selle töö läbi filigraanselt. Täites kõiki peensusi, täites kõike seda plaani, mis siis kokku on kirjutatud. See ongi tegelikult kokkuvõttes kogu selle asja hind. Ja noh, veel kord detailides selleks etena judos olla valmis selliseks olümpiafinaaliks. Sa pead olema aastasena, ma arvan, seitse-kaheksa kuud. Esiteks. Et saada piisavalt sparingut väljapool Eestist tugevaid vastaseid. Sa pead olema kodus olles päevast kodus ära seitse, kaheksa tunni. Kui sa tuled koju, siis sind ka väga palju ei ole kodus, sellepärast et sa pead keskenduma kogu aeg, eks ole, sellele spordile kuskil mujal siis meeskond, kellega sinna liikuda tähendab kindlasti väga kvaliteetsed spetsialiste, arste, sööre, toiduspetsialiste need spetsialistid täna kindlasti on edukad ka omas valdkonnas, mis tähendab seda, et nad kindlasti teenivat korraliku palga ja nende kaasamine sinna tähendab suhteliselt suuri väljaminekuid või noh, suhteliselt suuri investeeringuid. Ja sina nendele kõigile anda garantiid. Garantiid ei saa elus, ma arvan üldse mitte keegi, mitte millelegi tegelikult lõplikul tammesee on minu isiklik arvamus puhtalt. Aga, ja ma pean seda silmas, et seda teha sellise rõõmu sisemise rahuldustundega edasi sealt nendest asjadest, mis ma rääkisin, selleks peavad need asjad olema. Niiviisi. Kuidagi rahulikult ja meeldivalt täidetud, mitte nagu õudsa punnimise jäi junnimise niukse läbi pisarate, eks ole, noh, pisarad peavad olema võib-olla mingil hetkel nagu sportlasele nendes või, või on mingil hetkel nad ei pea olema või on. Aga mina näen seda. Valides protsessis liikuda läbi armastuse on protsess alati kordi edukam ja energeetiliselt kordi laetav. Ja mis nüüd edasi saab keerata uue lehekülje, pühenduda rohkem perele. Et kaotatud aega tasa ei ole võimalik teha ei ole. Kas keegi oskab öelda, kuidas kaotatud aega tagasi tehakse? No aga lihtne see kõik tegemata ja seal hakkad nüüd tegema. Need on tegemata asjade ära tegemine, kuidas kaotatud aega või niisugune ütlemine, ütleme siis niimoodi, ma küsin seda küsimust. Kuidas saab kass ja koer ja ma küsin seda, et kuidas saab momentumit tagasi pöörata? Küllap ei saa, vist ei saa, et kuidas saab nelja-aastase poja? Ta käidud sünnipäeva tagasi pöörata, saad uue poja teha? Sellel neljapäeval, neljandal sünnipäeval osaleda. Sellele küsimusele vastaks, ütleb, et palun Ma ootan kingitusi. No nüüd igal juhul, ma ei tea. Seda nimetada kaotatud aja tagasi taga tagasitegemiseks või mitte, aga tegeled sa kõikvõimalikku ennetustööga? Küll narkomaania vastu sõdimine küll joomise, suitsetamise vastu sõdimine räägib perekonnast ja käib ka nüüd mööda koole eesmärkide püstitamisest rääkimas. Kust, kust nüüd selline selline suund sunnitakse selleks? Kooli tagasi. No kõigepealt jällegi viimasest, kui tohib sellest väitest alustada. Ma arvan, et üldse sunniga on võimalik saada suhteliselt vähese, suhteliselt vähe häid asju, eriti vabas ühiskonnas üldse midagi saada. Teine asi on see, et, Ma arvan oma oma sellise viimase perioodi valikutes ma ei võitle üldse mitte millegi vastu. Mitte millegipärast ei ole võimalik võidelda millegi vastu, nii et haiget ei saaks mõlemad pooled, ilmselgelt mõlemad pooled saavad haiget. On hea mõte võidelda millegi poolt. Mis tähendab seda, et ma seisan nende väärtuste poolt, keda ma esindan ja eesmärk just neid samu koolitusi teha või koolideski rääkimas on oma väärtuste rääkimine kirjeldamine, needsamad sellised motivatsioonilõigud eesmärkide seadmine, nii et ma arvan, et siin on tegelikult ju ka lihtne lihtne, ühesõnaga, on asjadele kui paljud õpetajad räägivad nendest asjadest. Sport on selles mõttes hästi lihtne mudeli näitlik mudel, mille kaudu on võib-olla paljudele lastele võimalik see. Kus ma siis ütleme, eluotsuste tegemise? Sinu kätekõverdused teooria, et iga päev teed ühe rohkem ja siis aasta pärast, et juba 365 kätekõverdust. Kusjuures see töötab absoluutselt. Aga kas seda saab nagu mingile muule tegevusele ülega kantida? Kõigele seal 10 aasta pärast ma võiks näha 3650 kätekõverdust järjest. Päris lõpmatusse käsi nagu ei käinud. Ma arvan, et 10 aasta pärast sa võiksid täitsa rahulikult teha 3650 kätekõverdust. Tantsime, üks küsimus. Kas sina usud sellesse? Nojah, ega mul on veel üks küsimus nagu sina, kui sina sellesse. Ei usu, siis mitte keegi ei saa sind motiveerida, ega mitte keegi ei saa sind sundida, mina usun sellesse ja ma usun ka sellesse, et kui seal on minu jaoks hästi tähtis, sest ma teen selle ära. Ma mäletan aastat mingi 80 283, see oli siis niisugune Nõukogude Liidu aeg ja lugesin lehte. Kas noorte hääl on mingisugune sihuke vahva leht oli, kus oli kirjas Volgogradi pere, kus isa oli endine võimleja, pani tütre ja poja nii kätekõverdusi tegema kui siis rippes käte eks lõuatõmbamisi. Ja ma mäletan seda, et poeg tõmbas lõuga. Mingisugune 300 korra juures ja tegi kätekõverdusi kuskil 1000 korraldas jeerum, Rumi pühendumine, nii et ma arvan, et see on noh, see on jällegi küsimus, et kuhu inimesed on oma telgi püstitanud, eks ole, kuhu nad on oma eesmärgiseadmena. Me täna püstitame väga paljuski eesmärk, et mitte oma oskuste baasil, vaid välispidiseid, noh, meie eesmärgid on auto või maja või koer või arvuti või jope või müts või mobiiltelefon. Paljud sisemised eesmärgid, täna jäävad tahaplaanile fookus, millele keskenduda, kas me keskenduma sellele välisele matriaalsele aspektile või sisemisele oskusele mingisugusele suutlikkusele seisundile, siin on nagu see valiku küsimus on eelkõige täna selline tarbimisühiskond keskendub nii-öelda materiaalse le objektile eesmärgil, eesmärgistab seda väga paljuski. Jaan Kaplinski on avaldanud arvamust, et rull Noklusesse ja kihutamises on süüdi Markko Märtin. Sinu üks enesekaitset tutvustav lõik Eesti televisiooni saates mõned aastad tagasi oli mingi nädalavahetuse hommikusaade Seda tõlgendati vägivallale õhutamisena ja jõudis lausa avaliku sõna nõukokku ja mis mis põhjusel saav sportlastest ja mis tahes tippudest. Selline moraalijüngrite ühiskonna moraalijüngrite märklaud. Et sinu tegusid, mis on ajendatud millestki õiglusest, tõlgendatakse hoopis kuidagi teisiti. Ma arvan, et seal on mitu põhjust, esimene on see, et eks esimese põhjusanud ikka ise kõigepealt teed midagi valesti, kas läbimata, kas tahtmatult või tahtlikult. Et sina siis teleri ekraanil õpetasid inimesi ennast kaitsma, tänaval tegid midagi valesti. Võib nii juhtuda, mul ei ole see nägus. Ma veel ei pane hästi detailis ka tegelikult kui seda saadet. Aga ma, kui vastates praegu sinu küsimusele sellele loodud nihukesele pildile, siis ma kujutan ette, et ikkagi esimene põhjus on ise iseendas. Teine põhjus on see mis mina olen kogenud meedia. Väga tihti, just nimelt väga tihti selleks, et oma ka samamoodi eetriaega efektiivselt siis kasutada, et see saateformaat, mis iganes reklaam oleks võimalikult tootlikum, teeb ka teatud erinevaid, siis, kuidas öelda Kärt beibi lõikeid, nii et üks asi on see, mida sina edastad, järgmine hetk, keegi toimetab selle materjaliga, keegi lõikab seda ümber, keegi sätib ümber. Ja ühel hetkel on sealt hoopis uus asi valmis. Üks tähtis lause võeti välja. Teine mitte tähtis lause võib olla, jäeti sisse, kogu mõte on hoopis teine ja võib-olla ei olegi üldse välistatud ka sellised juhtumid, kus teatud lausete järjekord on üldse ümber tõstetud näiteks või ütleme, mingisuguste küsimuste-vastuste pool on ümber tõstetud, nii et see kõik ju tegelikult muudab ka. Ütleme siis nii, et algallika sõnumite mõtet, aga ma ei taha öelda, et see oli. See oli seekord niiviisi, aga ma olen seda kogenud, ma julgen, väidan seda, seda on juhtunud mitu korda lehtedega. Seda on juhtunud, seda muideks ka raadios juhtunud. Aga see on elu, see on kindlasti elu, selles mõttes kogemus on see, mis aitab siin vältida selliseid vigu. Aga kui ettevaatlik sa oma sõnade ja tegudega üldse oled, tajud sa endale pandud vastutust. Kes paneb vastutuse? Küsimus. Sa oled müürlane, vastavad küsimustele küsimustega. Ei, ma lihtsalt küsin teie käest. Kes paneb vastutuse? Vastutust saab kas võtta või mitte võtta. See on hästi isiklik suhe sellesse ma võtan vastutus alati enda antud sõnadest enda räägitud asjadest tehtud asjadest. See on nii. Mitte keegi ei saa mulle panna vastutust, mitte üks inimene, mitte üks jõud, kui mina ei ole sellega nõus. Kuule, see sügisel oli vist mingi septembrikuu või oli, oli kuskil mingisugune sõnavahetuses mingid poliitikud. Juhan Parts vist, Liina Tõnisson, äkki vaidlesid omavahel, et kas, kas parts rikkus seadust, kui ta oleks Markko Märtin seda? Mismoodi täpselt oli talente saag. Ja just just just just lennukiga. Just, just just, ja küsimusele, miks ei tulnud Tokiosse sind õnnitlema, vastanud taat spordialas. Vahe, mis sa sellest arvad? Kaalse sporderale vahel. See oli, see oli hea, hea, selline võrdluse näide. Kindlasti on spordialade spordialal vahetada. Suur vahe on, kas selles mõttes ka vahe on meie alal mootorid mürisevad? Ei nurise. Meie alal on veri ja pisarad. No kas sina teisi teisi Eesti sportlasi jälgid nende tegemisega, Erki Noole? Erki Noolega käisin kaasa elamas. Ma ei jõudnud sinna kahjuks õudselt tahtsin ka, aeg on kiire, praegu. Sa vist ei jõua, paljudesse kohtadesse. Käivad kõlakad, et sa ei kavatse ka presidendi vastuvõtule minna, ei kavatse trenni hoopis minna. Kas on mingi ordeni saada, ei oska. Teinekord on vaja, seda antakse teises kohas mõlemale välja kutsutud vä? Ma ei tea, sa ei tea, kas ma olen ainult lehest isiklikult lugenud, et on, on hinnatud siis mind sellise aumärgi vääriliselt, ma olen väga tänulik selle eest. Aga klassi orden ja, aga kõik kutsetaset nende kohta ei oska ma praegu midagi olla. No küll nad tulevad. Aga ma ma selles mõttes selle, Mihkel, sa küsisid ka, et kas alade vahet ma, ma siiski ütleks, et loomulikult aladel on vahet ja ma Ei, jällegi rebiks härra peaministri sõnu kontekstist välja ka juba ainuüksi sellepärast, et Soome on siin. Ju väga lähedal, mõnevõrra lähemale, oluliselt lähedaselt, isegi ma kujutan ette, et sa ei ole seda mõtleski alal ala tähendab soome oma ilmegümnaasia ala spordialal ei ole niimoodi. Aga noh, siiski, mis asju nagu natukene võib-olla aitab selgitada. Soome võib see lennureis jääda ka alla tunni aja, eks ole, jaapanis Helsingist lendab 10 tonni, CO2 on juba päris suur, kui vaadata ajaliselt ja ma arvan, et kui lubate veel natukene pikemalt vastata, siis eks iga spordiala harrastav sportlane armastab oma ala. Ja, ja teistpidi selgelt on oma ala fanaatik. Ja selgelt on tema ümber mingisugune hulk inimesi, kes teda oskab hoopis rohkem natuke väärtustada kui, kui võib-olla kedagi teist. Ja sealt tulenevalt tulevad ka igasugused sellised vastavalt siis kommentaarid ja muud asjad, et näed, tema seal ju ei teinud midagi, eriti ta ju seal ainult näiteks maades või näiteks ainult suusatas või näiteks ainult mängis lauatennist, eks ole. Aga nemad seal tegid sporti, nemad mängisid korvpalli või tõstsid või mis iganes Slaskinud. Et need reeglina tulevad ikkagi isiklikest kogemustest, sümpaatiatest, valikutest. No aga mis selles spordis siis need nii õilsat on taas manud, tuletan meelde, mina spordikauge inimene, mõtlen, et. No. Margotats praegu olemegi näide toetamaks oma, ma vabandan, ma vabandan, aga ma ma lihtsalt pean ka selle küsimuse osas olema alati täpne, et ma sain õieti aru. Ma tahtsin näite tuua jah, et, et kui näiteks kunsti puhul ütleme muusika puhul kedagi ei huvita lauljate hääleharjutused või pianistide Heliredelid küll, aga kogu aeg räägitakse sportlaste treeningutest ja harjutamisest ja, ja nende tervislikust seisundist ja nii edasi, kas see on kuidagi põhjendatud? Mina olen küll kuulnud lauljatele harjutustest, nendest klaverimängutundidest ja nendest Kus sa sellest kuulnud oled, nüüd tehakse kiivalt suletud uste taga. Kas võib olla, et ma ei oska seda kommenteerida või kui kinni uksed? Aga ma olen seda küll kindlasti isegi huvi pärast uurinud, et kui palju üks muusik valmistub oma etteasteks. Äkki oleks sportlik huvi äkki asi hoopis selles, et sport ongi tegelikult üks suur protsess, et see võistlus ise on seda osalemast? Sellest värgist muusika puhul muidugi ka, eks ole, kui laulja harjutab ja nii edasi, aga seal on see niisugune esinemise esinemisi, see on ikkagi selgelt nagu väga-väga-väga tähtsustatud ja nii edasi. Äkki spordis on nii, et see ongi nii, et trenni ja vahepeal natuke võistled ka siis ta trenn ja see kõik ongi üks niisugune, niisugune ühtlane, ühtlase nivooga kulgev protsess. Lubage kaks mõttekäiku, palun. Esimene on see sport ja muusika on kaks kõige võimsamat meediumit maailmas. See on fakt. Ehk kui me võtame näiteks olümpiamängud, siis olümpiamängude Niukest jooksvast jooksvat kajastust kuulis nägi tsirka kolm miljardit inimest maailmas Ateenast. Teine selline asi on muusika, eks ole. Me teame ju, kõik on kindlasti kuulnud muusikateraapiast erinevatest muusika. Eesmärkidest inimese seisundi mõjutamiseks paremaks ravida ja nii edasi ja nii edasi, nii et ilmselgelt on muusika. Keel, mida maailmas sisuliselt mõistavad kõik inimesed kuskil maal, sport väljendab sedasama, eks ta paneb inimesed mõistma seda kuidas keegi midagi teeb. Ehk keegi pingutab siis seal, mis iganes teivashüppes, ujumises, kuskil mujal. Ta on selline ühtne mõõdupuu. Mõtteid edastada ja teine pool, kui rääkida spordist ja muusikast või läbi ühe kujundi, see on nii-öelda oma kunsti näitamine. Ma ei oska öelda, kas või, või kui palju inimesi nii mõtleb, aga on ilmselgelt, et inimesed juu, kes oma ala armastavad, tegelikult soovivad näidata oma kunsti. Ja, ja nii on see muusikast, tegelikult on nii segaspordis. Iseasi on see, kuidas keegi seda kuskil nimetab, defineerib spordikommentaator teleka taga lihtsalt ütleb, et kuule, see teeb seal seda teist, kolmandat. Spordikommentaatorid on olnud erinevaid, nemad annavad meile tegelikult ette väga paljuski need terminid, milles mõelda või minnes edasi rääkida. Aga mina olen ühes kindel. Nad või sportlased teevad oma kunsti.