Tere päevast, head raadiokuulajad kätte on jõudnud taas sulnis, laupäev, loodetavasti on alanud kõik hästi. Mina pean nentima, et minul küll, sellepärast, et kohe algab saade, mida on juba saanud jupp aega oodata ja mis tõesti teisel katsel loodetavasti täna ka edukalt sadamasse tüürida. Me räägime teemal, mis puudutab meid kõiki absoluutselt, sest lõppude lõpuks sündinud isegi kui me kas ei kavatse sünnitada või ei kavatse lapsevanemaks saada, sündinud oleme me kõik ja omad kas siis teadvustatud või teadvustamata mälestused on meil kõigil sellest samuti, me räägime tänases saates sellest, kas olla poolt või vastu kodus, sünnitamisele või haiglas sünnitamisele. Minu nimi on Urmas Vaino saadet toimetanud ja aidanud ette valmistada Marek Sander. Alustame. Üks osapooltest on tänases saates lembe allik, kes on arstiharidusega arsti taustaga arsti teadmistega aga omandanud suure hulga lisainformatsiooni ja ma ei hakka kõike seda nimetama, sellepärast et kardan eksida ja siin peab olema ilmselgelt täpne, aga lembe toetab kodus sünnitamist ja usub selle oleval loomuliku. Ütlesime õigesti läheb, eks ju. Jah, sa ütlesid õigesti. Aga küsimusele nüüd sellest konkreetselt, jätame nüüd ainult kodus sündi haiglas sind ei toeta. Et me toetame naise valikuvabadust ja, ja hea meelega läheme haiglasse, kui naine valib sünnitada haiglas. Oluline on see, et naisel oleks turvaline ja see keskkond, kus tema tunneb ennast hästi, siis läheb ka sünd hästi. Ühesõnaga, kui lembe teie räägite, siis väga tõenäoliselt otsustab naine mõne aja pärast sünnitada kodus sõnastan siis selle niipidi ja teine külaline tänases saates on ferens Sirkko mees, kes on naistearst? Ma ei tea, kui kaua te seda tööd olete juba teinud, aga no ma tean ja, ja, ja olen kuulnud, et seda tööd on olnud ikkagi palju ja palju ja teie abiga on sündinud laste arv, tõenäoliselt äkki on isegi kolmekohalise nulli arvuga seal tagaotsas juba ja see on väike linn kindlasti ja on keskmine. Ilmselt Eesti keskmine linn selline kolm-neli 1000, äkki tuleb isegi kokku jagu läheb ära ja mulle nagu tundub, et, et olles olles teinud oma tööd, siis teie olete ikkagi toetate siis pigem sellist haiglas sünnitamist. Kas ma võin niimoodi kokkuvõttes öelda, kindlasti? Tunded on niisugused vastakad, et ühelt poolt on tore, et see nüüd see reguleerimatus seadusetus ükskord lõpeb ära, aga teisel poolte iga süda valutab. Süda valutab, mille pärast? Süda valutab selle pärast, et on nähtud igasuguseid asju ja hirmu kartus. Võib-olla see kartus on niimoodi üle mõõdistatud, sest naised ütlevad, et doktor ei ole ju sünnitanud ja mis see on, aga no üks väikelinn ja, ja seal on juhtunud mõndagi. Võib-olla te peaksite tegelema vabastava hingamisega, et saad oma hirmudest ja kohe õpetada alustele lämbe tõesti, nii nagu ma nimetasin, alguses te olete lastearst, olete meditsiiniga väga hästi kursis, mis asjad on need, mida te olete õppinud lisaks, mis asjad on andnud teile selle veendumuse sellest, et, et võib-olla see sünnitamine, nii nagu me seda tänapäeval noh, laias laastus mõistame, ei ole loomulik vaid vaid seal loomulikus peitub kusagil mujal. Terve elu on õpetanud mind. Ja ma olen väga palju jälginud ja vaadanud loodust, kuidas toimivad loodusseadused, inimene on üks osa loodusest ja olen jõudnud ka selle juurde, et sünd on ju täiesti loomulik looduslik protsess. Et kui siin on väga palju, vahel ei sekute, siis ta lähebki ilusti. Aga mida ma olen juurde õppinud? Ma õppisin 90.-te aastate alguses, ma olin Šveitsis, õppisin antroposoofilist meditsiini, mis on holistiline meditsiin, mis hõlmab peale keha, mida me õppisime Tartu Ülikoolis seitse aastat keha, keha toimimist, ilmad ka hinge ja vaimumaailma ja mis andis nagu väga tervikliku pildi sellest, kuidas mismoodi miski midagi mõjutab. Ma olen olnud, hindas, õppinud ja ma olen olnud ka väga paljude Inglismaalt ja Ameerikast ja Rootsist tulnud hingamisõpetajat, õpilane. Ja nüüd viimased üheksa aastat me teeme koostööd pinni Danzbiga, keda ja ma pean tõesti suureks korrektseks, kes on ka võtnud vastu kolmekohalise nullide lõpuga arvu sünde töötanud. Ja kes on väga põhjalikult tunneb vastsündinu loote ja imiku teadvuse teemasid mis on tulnud välja nende hingamissessioonide jooksul, kui inimesed hakkavad minema tagasi oma sünnimälestuste juurde, kui nad tõesti tajuvad, mida nad tundsid sellel hetkel, kui nad sündisid. Ja miks ma hakkasin üldse sellega tegelema, et tõepoolest, mul on nagu missioon viia Eesti inimeste teadvusse see, et vastsündinu võtab vastu sünnihetkel väga tähtsaid otsuseid, mis mõjutavad kogu tema elu, jäävad alateadvusse, rakutasandile nagu pitserina nagu mustrina kinni. Ja kust ma seda tean, sest tõesti nii paljud inimesed on juba istlik, nad tähendanud seda, mida nad ei ole kuidagi saanud kuskilt mujalt seda infot pärast on oma vanemate käest küsinud, et jah, oli küll nii just läbitunnet, et mida nad tundsid, kuidas need vastu võeti. Sest ega meie naised siis, kui nad nagu valivad kodus sünnitada ei vali, sellepärast et meil oleks midagi haigla vastu. Aga vastuvidinat nad tahavad, nagu, et nad ise oma väega kogeks kogu seda protsessi jätnud. Kas ei annaks kellelegi teisele puutuda, et lapseks nende juurde kohe, sest laps on harjunud üheksa kuud olema ema juures, et ta oleks edasi ka, et oleks turvaline, et ta tunneks, et on teretulnud, et ta tunneks ennast hästi, et ühedki võõrad ka, et teda ei puutuks, ei võtaks ära. Sest laps teeb tõesti otsuseid, ta teeb võimalikke otsuseid, mis jäävad nagu selliste negatiivsete mustritena kinni ja pärast inimene siis ei tea, mille pärast on tal üks haigus või teine haigus, mille pärast depressiooni sest on väga palju psüühilise haiged. Miks on väga paljud inimesed agressiivsed, miks seal sõjad maa peal? Ütle muidugi, et see kõik on nüüd ainult silmis kinni aga väga suur osa kindlasti on sünnis kinni, et mismoodi inimene sünnib, et üks asi on see naise poolt, teine asi on lapse puhul, ma olen lastearst ja ma olen nagu lapse häälekuulutaja. Et vastsündinu ei sünni ainult väike keha, ta sünnib kohe täiusliku olendina, tal on kõik kanalid avatud. Tal on nagu võib öelda, otseühendus universumiga tõepoolest tajub kõike peale selle, et ta oli ainukene, mida tal ei ole tal verbaalset kõnet. Valik te tajute seda või saate sellest aru, et nii kui te ütlete, kellelgi on otseühendus universumiga, et siis peetakse seda natukene noh, ütleme niimoodi viisakalt öeldes oi kui religioosne. Eks ju, aga, aga tegelikult võidakse pidada noh, ütleme imelikuks väljendamiseks. Noh, see on siis nende inimeste probleem, kes seda peavad selles mõttes, et mina ei pea ennast isegi mitte religioosseks, aga ma olen seda ise tundnud. Kui mul on kanalid lahti. Ma olen tundnud, kui nad on kinni, ma tean, millest see oleneb ja ma olen näinud ka, milline energia on sündide juures milline Ta on haiglas, mille energia on kodus. Millest oleneb, see oleneb tegelikult mõtteenergia on tohutu suur ja kõik need ümberkaudsed inimesed, kes on sünnitoetajad. Kui nemad on kõik ühel meelel ja arvavad, et kõik läheb hästi ja neil ei ole kahtluse varjugi, et midagi võiks halvasti minna, siis minu kogemus selle üheksa aasta jooksul näitab, et ei olegi midagi halvasti läinud. Kõik lähebki hästi. Aga siin nagu ütles kolleeg veeredes, et see hirm hirmu energia hoopis teistsuguse vibratsiooniga kui armastuse energia. Ja just täpselt see hirm ongi see, mis blokeerib väga tihti. Väga tihti blokeerib. Ja te arvate lihtsalt, et haigla õhutab kuidagi seda hirmu? Ei, ma ei arva, et ta valged kitlid õhutavad hirm vererõhu kõrgemaks. Alati nagu valget kitlit nägid. See võib nii olla, aga mina ei süüdista arste mitte millestki ja ma ei arva üldse, et keegi midagi õhutab. Aga need olenevad nüüd sellest, millised on inimese varasemad kogemused, mida ta on tajunud enne mismoodi ta ise on sündinud, mida ta kuulnud teiste naiste käest, need naised, kes käivad meie juures kursustel ja valmistuvad sünniks ette, nad ei kuule selliseid lugusid, mis on noh, et see võib halvasti minna, see võib halvasti minna, see võib halvasti minna, sest ma tean ise, et ma olen arstiharidusega ja alguses, kui ma hakkasin sellega tööd tegema, siis tõepoolest mingi kaks aastat võttis mul aega, kuni ma enam ei mõelnud sünni juurest, et ahah, aga mis siin läheb halvasti, mis ille palast, oi, see on see oht seal seot. Kui ma nüüd olen täiesti veendunud, et kõik läheb hästi, siis ei ole enam minul neid hirmusid, tõesti ei ole. Arusaadav tsirka ma ei tea, kuidas Ungaris ma kahtlustan, et seal täpselt samamoodi võtame, umbes 60 aastat tagasi sündis väga suur hulk inimesi oluliselt suurem hulk kodus. Mis siis nagu väga valesti sellel ajal? Oh, ega valesti väga palju olnud, aga vot ma pean kohe ütlema, et mina tahtsin Tartusse tulla, füüsikat õppinud. Nii et siis, et minul on niisugune, ma olen ka tehnoloogiafänn. Ja ma usun tehnoloogiasse ja ma usun progressi ja füüsikasse ja ma ei usu selle vitsa, millega saab energiat mõõta. Aga samas samas kindlasti ei ole tulevik robotite päralt, vaid ja ka haiglatehnoloogia ei ole see, kes tööd teeb. Et see arst ja ämmaemand, kes on haiglas samasugune lihast ja verest inimene ja kõige paremad elamused või ühed parematest elamutes elusson elamustest elus ongi seotud selle tööga. Et kus silmadeaal sünnib uus elu ja, ja see on liigutatav ja, ja ma usun, et kõikide, kes seal töötavad, ei ole primaarne mõte, nüüd kuidagi paneme seda tehniga asendama inimest või midagi, vaid me ütleme seda, et et meil see tehnika on siit nurgast võtta, kui seda vaja läheb. Kahtlemata seda me näeme ise ka, et kui naine on hirmunud, et siis sünnitus ei lähe nii hästi, et siis probleeme on rohkem kui ta on vaba, kui ta on seda kuidagi teadvustanud endale, et millega on tegemist siis asjad lähevad palju paremini. Aga mina ei saa seda taadelda nagu vastandina mina arvan, et need asjad peavad käima käsikäes. Ma ma sugugi ei arva, et noh, et keegi kosmonaut, kes on seal kuskil niimoodi hakkab lendama kuu poole või Marsi poole, et tema siis on otsi valet asja või ta on vale suhtumine, teades et kus tema ja see sõltub sellest ehmuda, aga ikka mis viib teda edasi, mitte tehnika ise. Mõttetahe Ta tahab sinna minna ja siis ta kasutab kõike. Ja mul on soe, võimul on külm, ei ole nii palav nagu siin stuudios. Aga kindlasti, kui ütleme otse välja, kui mul on poolteist liitri verd välja jooksnud, et ma ei saa seda endale tagasi sugereerida. Ja ega, ega seal nüüd ükskõik kui mitu inimest ümberringi ta kõvasti ei mõtle. Seda ei saa kompenseerida. Ja Ma olen päri sellega valdav enamus sünnitustest, lehed normaalsed ja ma olen päri ka sellega, et ma võin nimetada ju kõike seda tantsu, mis me teeme raseda ja sünnitaja ümber, et tarbetu, sest ega kui kõik lõpeb hästi ja kõik läheb hästi ja siis kõik meie toimingud on ju mõttetu. Et ega sellepärast, et me teeme mingisugust vereanalüüsi või kuulame südamelööke, ega laps ei muutu paremaks. Kui kõik lõpeb hästi. Et siis tagantjärgi võib öelda, et see oleks võinud kõik olema. Proua allik lihtsalt ütleb, et see võib olla lisastressi, et see tõmbabki ema pingesse, see tõmbabki, selle lapse sünni kuidagi ebanormaalsemaks, et see, et see muutub keerulisemaks teatud olukorras, mis ei ole ikkagi ema jaoks, on loomulik ja haiga keskkond, noh tahame me seda või ei taha nii puhas kui tahes. Kui palju me ostame sinna lilli kummi, elevante või, või, või siis ma ei tea, mullivanne, ta ei ole ikkagi loomulik ja see juba iseenesest mõjutab kuidagi selle sünniprotsessi keemiat. Ma ei eksi praegu, kui ma niimoodi teie seisukohta niimoodi kokku võtta. No mõjuta tema suhtumine sellesse tegelikult ema enda mõtte selle kohta. See, kuidas ta sellesse suhtub, kui ta tunnetab end haiglates, on tema jaoks turvaline, et ta tahab neid analüüse, ta tahab kontrolli, ta annab nagu oma autoriteedi arstidele ära, et tehke midagi, et noh, et ma sünnitaks, et siis on naise jaoks parim variant, tõepoolest on inimesed on väga erinevad. No kui te ütlete, väga erinev annab autoriteedi ära, no me nimetame seda, see on juba iseenesest selline negatiivne. Ei ole selles mõttes, et selle inimese jaoks, kes on niimoodi noh, alateadlikult valinud oma ta lähtudes oma hirmudest, et ma kardan, et midagi võib juhtuda, et parem kui arstid on kõrval, et parem, kui nad vaatavad, tema jaoks on see täiesti normaalne, täiesti hea protsess. Ja aga need inimesed, kes seda ei soovi Aga te näete seda ikkagi nii-öelda kriisiolukorras, kui naine, ma näen jälle ka ise hakkama ja see ongi see, mida ma küsisin. Aga tegelikult ma süüdistati, mis hakkama noh, tegelikult selle ära ei, õigus, on tema oma seda ega ta ei anna? Ei, ei, ta ei anna seda. Mitteteadlikud teras on alateadlik protsess, ta nii kasvanud, ta teab, et see käib haiglas, ta teab, et arstid vastutavad. See ei ole mitte selline mina, võib-olla ma väljendasin, selles mõttes annab ära, et meie oleme harjunud rääkima, aga see ei ole mitte nii et oi, et ma ei saa ise hakkama, et ma annan ära, mitte nii, ma võibolla eksisin oma väljendusega tõesti selline, et inimesel ei olegi olnud nagu teist valikut ei olegi mõelnud teiste variantide peale. Jada. Ütleme niimoodi, ma küsin siis nii loomulik oleks, teie nägemuses ikkagi toimub see kõik kodus, kui kui naine on pere, ütleme siis niimoodi, mida naine, eks ju vaimselt terve läbinud protsessid kõik kaunist ja ilusti, siis peaks olema sünnitamine loomulik. Kodus. Ei, ma Ideliseeriks olukorda, ma ütleks niimoodi, et ei ole siin noh, niimoodi loomulik või mitte, muidugi on sünnitusloomulik protsess enamus juhtudel talle kulgebki, loomulikult ma täiesti nõus kolleegiga üksikutel juhtudel on vaja tõesti arstiabi ja ämmaemandate kõikide abi on loomulikult vaja. Ma ei eita mitte midagi. Aga võiks olla. Mul on näiteks ka selline vaheetapp. Rõdu võib olla näiteks sünnitust pesa või sünnitusmaja või mis ei ole nagu otseselt, nagu haigla. Kuidas te selle kavatsed lembe koos oma kolleegidega panna seadusesse kirja selle ilusa sellise? Ma tunnen teie poolt, õhkub siin soojust, võib-olla lihtsalt seda stuudio omaga, tõesti, sellest, kuidas te panete selle seadusesse kirja, et siis, kui pärast seda on kusagil kohtusaalis mingi debatt, kus on advokaat, kus on süüdistaja, kus on hagi ja nii edasi seal sellisel jutul kahjuks ei ole mitte kunagi kohta, kuidas ta saab muutuda seaduseks nii, et pärast tuleksid. Oleksid, oleks nii-öelda. Et siin on vastutuse küsimus, kui inimene on nii palju ennast ette valmistanud ja harinud ja, ja niivõrd noh, pigem mitte harinud, vaid ta on niivõrd õppinud tunnetama oma keha siis nad poolest naised, pastlikud tajuvad ära, millal on õige aeg abi kutsuda või abi järgi minna, sest meil on tihtipeale olnud ka selliseid sünnitusi, kust me alustame kodus, naine on arvanud, et jahta sünnitab kodus. Aga ma ütlen igal juhul sünnitoetajana talle, aga jätame kõik uksed lahti, et ärme paneme nioodiatud kindlalt ainult kodus. Et see noh, nagu mulle ka ei sobi, kui sünnitoetajale mulle sobib, nii et sa oled avatud sellistele võimalustele, mida see protsess sulle esile kutsub. Et võib juhtuda, et me näiteks oleme ühe päeva ööpäeva kodus ja kui ikka kuidagi ei lähe, on mingi hirmees või mingi muu no asi noh, ükskõik näiteks kui on enne olnud keisrilõige tihtipeale, siis kulgeb see protsess pikemalt sünniprotsess. Et siis kui on, et on avatud haiglasse minekule ja ja tähtis on see, et ta mõtleks, et kõik, mis ta teeb emale ja tema lapsele parim arstiabi vastuvõtmine on temale, tema lapsele parim. Tähtis on see teadlikkus, naised, teadvuse muutus. Et see on oluline, aga sinna, mis sinna kirja panna, seda ma ei otsusta ju mingil juhul üksinda. Tervete selles töörühmas, jah, olen jah ja no ma usun, jah, see on ikkagi päris päris suur tööministeeriumi ametnikud, ämmaemandad art naistearstid, kellel on sünnituste juures minust korduvalt ja korduvalt rohkem kogemusi, sest nad on lihtsalt nii palju rohkem näinud ja juures olnud. Ma ei saa mingil juhul ennast siin kolleegiga võrrelda sellega, kes on nüüd rohkem sünnitusi. Arusaadav, aga, aga te ju mõistate ka, et seal ongi nagu must ja valge, seal on kuidagi vaja lause sõnastada ja panna nii-öelda paberile, et minna hetkel, riik käsib haiglas sünnitada, ehk see tulebki, seadusesse tulebki käsuna vormistades, seal enam ei saa jätta niimoodi. Sisetunne ütleb, ei saa olla. Ei, aga praegu ei, naisel ei saa midagi käskida, see on see põhiasi, et minge, ega, ega meil ju see kõik me teame seda Bekaa orus. Ja, ja see on üks niisugune nagu märgiline ja ka rattaretke, eks ole, kus ka kõik läksid sinna sellepärast et oli huvi ja oli siiras usk inimestesse ja kõik ja nii edasi ja aga ikka läks nagu viltu, aga no ma ei usu, et nüüd enam ei minda sinna või, või kes läheb salajasse, võime me ju ja iga kuu loe, mehed, kes on laviini alla jäänud või, või, või, või kes on sinna kinni külmunud. Aga seda ei saa teha, saab ainult reguleerida meediku rolli. Et mis seal meedik teed, et ütleme niimoodi, et sellel ämmaemanda sellega hakkab tegema ämmaemand. Arst koju eile, et see, seda lihtsalt ei ole võimalik teha, meil on nii vähe apteeke, haiglassegi jätku mind koju, nüüd hakkab minema mingi ülevaate sama viisa ja Jakuks kui nad, kui nad jooksevad nüüd niimodi kodusesse aieriaadid ajutida, tema tööd saab reguleerida, öeldakse niimoodi, et jah, et nüüd, kui niisugune olukord on, siis sa ütled naisele, et nüüd minu võime, kus siin lõpeb ja et mina ütlen, et nüüd lähme haiglasse ja kui ta seda ütles, et ka tema vastutusega lõpp. Oh, see on, see on muidugi niisugune okei, külgedelt kodus, et kuidas saab, me juba mõtlesime niisuguse asja peale ja teete niisugused moodsad südame kuulamise aparaadid on, kus meelde tuleb niisugune nagu kassatšekk, kus on iga viie minuti tagant niisugune numbri või noh, iga kord, kui kuulab, et siis trükivälja siis ei ole nii, et et ütled, et ma kuulsin, aga tegelikult olnud või oli, aga see muidugi see on sisse programmeeritud, et sealt tulevad probleemidega probleemid on igal pool probleemid on igal pool. Ja nüüd sina tagasi sellesse käsitlused, ma ei usu, et niisugune tagasi juurde juurde. On sellel on tulevikku, et minul alati see assotsieerub, et lähme tagasi koopasse ja siis ma küsin, miks proua siis kannab niisuguste tehnoloogili kudumid ja, ja, ja kindlasti tal on mobiiltelefone, et miks ta ei, ei tõota trammi- ja või ei tee suitsu, seda posti või, või midagi. Ja mina usun, et inimkonna tulevik on see, et meie kasutame ära kõike, mis me oleme saavutanud ja õpime sellega elada. Aga me ei lase sellel tehnoloogial ennast alla suruda ja, ja see on samasugune väljakutse nagu saada oma hirmust lahti või, või niimoodi. Minul on niisugune seisukoht, nii et ma arvan, et me teeme ühe väikese sammu tagasi sellega. Mul on risti vastupidine arvamine selles mõttes, et ma olen täiesti nõus sellega, meie kasutame samamoodi kõik tehnoloogia ära, ainult et see, kui naine teadlikult saab oma kehaga tuttavaks ja õpib lõõgastuma, õpib hingama ja saab täielikult aru, mis tema kehas toimub siin ja see ei ole sugugi koopasse minek, vaid vastupidi, see on samm edasi, sest inimene tegelikult on ainukene loov jõud maapeal, ükski tehnoloogia ei loo midagi, tehnoloogia on ka kõik inimese looming ja niisamuti kui tõepoolest, kui inimene saab nende ajutiste protsesside ja teadmiste käigus parema kontakti iseenda kehaga ja saab ta parema kontakti oma sees kasvava lapsega siis hakkab lihtsalt nii palju ennast usaldama, need protsessid kulgevad loomulikult ja paremini. Ja ega ma ei välista seda, et, et, et loomulikult ma täiesti nõus kolleegiga, et, et, et on teatud juhtumitel, kui tulebki minna haiglasse ja kõike, loomulikult kõik naised ei hakka kunagi kodus sünnitama ja alati on vaja arstiabi, mõnedel juhtudel, kui on kas ema haigus või on seal mingid lapse puusad või kasvõi platsenta preemia, seal ei ole mitte mingit varianti, seal tuleb lõigata, tuleb keiser teha. Aga mis puutub nüüd statistikasse ja sellesse, kui palju miskil juhul ja olnud nagu sekkumist või abi, siis mina vaatasin neid andmeid üle, et kodusünnituste statistika nüüd viimase 20 aasta jooksul nüüd on Hollandi Ameerika andmed on kuskil sekkumist vaja olnud kaks kuni kolm protsenti kusjuures need, kes lähevad haiglasse erinevates riikides erinevad andmed 35 kuni 42 protsenti on vajalik, vajalik väline sekkumine sekkumistega ei loeta mitte ainult nüüd keisrilõiget, mis on äärmuslik variant, vaid vaid seal juba ühesõnaga kiirendamine ja epiduraal ja kõik sellised asjad ka samamoodi. Loomulikult ikka läheb sellepärast, et ega siis ükski neist asjadest, mis tehakse niimoodi, väliselt viiakse organismi kas hormooni või mingit muud narkootilised ained. Kõik see läheb vastsündinu verega ja laps seda diaku läks hästi, et, et kui on sündinud tavalisest lõplikust sünnitusest laps vaatab kohe otsa, tal on kohe kontakt ja kui on sündinud kas epiduraali või, või, või, või täisnarkoosiga lapsekesed, siis nad joon natukene aegagi. Narkoosi mõju on, nad on uimased, neil on silmad kinni, nad on teistmoodi. Nad hakkavad maailma esimesest hetkest tajuma teistsugusena. See kõik jätab jälje. No ei, ma siiski usun seda, et et see tee on niisugune, et me me leiame seda nagu koosmõju, sellepärast et ikka ma ei ole päri sellega, et, et kui on mingisugune vahend, et siis ma nagu andun sellele lahendile. Et mul on ka kasu sellest, et elasin juba siis või üldse auto siis kui turvavöö ei olnud kohustuslik ja muidugi kui see sai kohustuslikuks segaseks, miks ma pean kogu aeg ei juhtu midagi. Nüüd okei, aga viimane niisugune hea kogemus oli, et ma ostsingi DS-i oma autosse ja ja siis ma tegin retke mööda tissa jõge, mis siis Araabiast voolab läbi Ungari Serbiasse ja läheb toona oli, see ilmus selle GPS-id ja ma ei oleks saanud teha selle retke ja see retk oli meeliülendav, see, see oli see Emajõgi ja, ja ma sain igal pool ära käia ja ilma suurema vaevata ja kindlasti, kui ma oleks eraeksinud, et see oleks olnud ka omaette sündmus ja, ja omaette mälestus ja aga no ma tõesti ei taha niisugust mälestust, et ma eksin ära ja siis külmunud ja siis veel hundid söövad ära ka jah, tunud, õppida navigeerida, mitte masinaga ei ütleme koopasse ja see ei ole koopasse minek, aga ma peale muidugi Pean silmas koopasse minekut, et juht ei ole midagi parata, et ma tunnen, et, et see on silmakirjalik, kui me ütleme, et mingi asi võõrandab inimest enne ise Enda ja et ma usumegi huupa inimeseni stressi oli veelgi rohkem, et tähendab et ei ole see põhiline, et oh, mingisugune keskkond. Sest noh, ka see on kodu, aga. Kaos ja nii edasi ja nii edasi, aga ega ma ma ei usu, et kartulid on määrav. Ja, ja samamoodi ei saa siis automaatselt öelda, et haigla määrav. Ja muidugi haiglas on rohkem vahelesegamise sellepärast et ega kindlasti ma olen sellega päri, et kodus sünnitavad, nii et naised, kes on igati valmistatud ja, ja igati mõelnud selle peale ja tahavad ennast ületada, mis on ka niisugune tore asi ja kindlasti haiglas on rohkem neid, kes kardavad valu, kes ütlevad, et oi, aga kui teil on see lõige toru mis te panete ja annate mulle seda ainet ja, ja ma valu ei tunne, et mul on parem meel. Ma ei saa seda siiski nagu laita Fere tähtseediga kui hambaarsti juurde, ma ütlen niimoodi, et ennem kui ta ei pritsi mulle valuvaigistit, suu ma üldse temaga ei räägi. Ja, ja noh, ma ei arva, et ma olen halvem inimene kui võrreldes sellega, kui ma ütleksin, et teate, ma ei taha ühtegi süsti, et tõmmake niimoodi unetšure kõik minu hambad laiali, puurige. Et Lember räägib lihtsalt natukene teisest asjast, et lapsel ei ole ju võimalik hiljem kuidagi valida ja laps võib-olla tahab sündida ilma selle tuimestuse, ta on akvarell, eks ju, aga tal ei ole seda võimalik valida, seal teeb otsuse ema ja, ja sageli ema võib teha otsuse haigla kasuks hoopis mingitel muudel Te siis loomulikest, instiididest, vajadustest, tekkivatel kaalutlustel ta lihtsalt. Ta lihtsalt ei ole suuteline seda otsustama, mulle tundub see niimoodi lihtsalt, see on see osa, vähemalt räägibki. Mongolite mongolite sele, sõjakusest ja julmuse räägivad legendid, ideega mongolid ei sünnitanud, haigla mongolid sünnitasid juurde ja Tšingis-khaan kindlasti ei tulnud keisrilõikega. Lähme siis ei oleks väga huvitav küsimus ja tõesti ma olen põhimõtteliselt, ma saan kõigest aru, millest räägite ja ma olen põhimõtteliselt teiega nõus ja ma olen päris kindel ka, et hetkel Eestis umbes sadakond sünnitust vist kas on niimoodi aastas, mis kodus kuskil 140 oli? Need on üliteadlikud, naised? Tõenäoliselt seda teavad mingil moel nii-öelda ikkagi võitlema süsteemi vastu, eks ju. Praegune süsteem ei soodusta kuidagi siis sünnitamist kodus, pigem ta pigem on süsteem, selline ta takistab. Need on teadlikud naised, nad on ennast ette valmistanud, nad on käinud ilmselt võib-olla teie juures või mõne teie kolleeg juures. Räägime nüüd sellest hetkest, kui me teeme selle seaduslikuks. Olete te nõus sellega, et on oht, et see arv oluliselt kasvanud ja et sünnitada tahaksid kodus ka naised, kelle mehed on tublid, on teinud äsja ära uhke euroremondi, roosa kahhelkivi on seinas kusagil ja no sünnitus, kui ma olen juba investeerinud oma koju nii palju raha mitte seda kodus teha, minna kusagile anonüümsesse haiglasse, on lihtsalt rumal Facebooki ei jää ju selliseid pilte ja te saate aru, et ma olen küüniline praegu lihtsalt ja ja nii-öelda utreerin. Aga te mõistate, et selline suhtumine ju tegelikult on võimalik ja, ja, ja, ja see tuleb lihtsalt nii-öelda dikteerima osade sünnituste kulgu kodus. Noh, aga inimesed on erinevad, igal inimesel on õigus mõelda, arvata täpselt seda, mida tema tahab. Ehk ta ei hinga, ta ei ole oma kehaga kuidagi sina peal. Seleta lakkis varbaküüned ära paar nädalat enne sünnitust, eks ju, et ma näen välja näha tema õitke, minna haiglasse aega koju sünnitama, sellepärast et ongi tehtud korralik remont, ta jaksab osta endale ämmaemandaid kasvõi kolm või neli tükki raha eest kätte saama, aga, aga, aga jamad hakkavad seal kohapeal pihta. Ma viitan lihtsalt. Et mina ei arva, et peaks prognoosima, ütleme probleeme, et seda ma esiteks ei arva, sest ma rahaprobleeme hea küll, näha küll, aga mitte niimoodi, et hakata nüüd, ühesõnaga see ei saa, noh, see on nüüd sellest veerest, et nisa last koos vanniveega välja visata. Selles mõttes, et see venelased, ma ei ole ju öelnud kunagi, et see kodu on nüüd see koht, mis on ainuke koht, kus sünnitada. Ma olen kogu aeg öelnud, et see on naisel, on, peaks olema turvaline sünnitada, et tal on toetutud tunne, et ta saab valida, kes on selle tähtsa sündmuse juures. Ei ole juhuslik inimene, et seal on need inimesed, keda ta usaldab 100 protsenti, keda ta tahab sinna juurde. Ma tahan lihtsalt öelda seda, et kui me teeme selle, kui me loome sellise soodustatud soodustava süsteemi, mis on nende sadade või 100 naise jaoks 150 140 jaoks õige ja nii peabki olema kõik, kes on sellega ennast kurssi viinud siis ma tahan lihtsalt öelda, et sinna juurde tekib teatud hulk, kes tahab seda teha sellepärast et nii on, lihtsalt kasutame õiget sõna sansi. Nii on lihtsalt tore, nii lihtsalt. Äge ja las siis tekib, vaatame, kas tekib. Kas juba teil juba see lähtepunkt on vale, ega tänapäeval sünnita kodus ainult need naised, kellel on need ohutegurid väga väikesed. Et ega ka tänapäeval võtavad seda ette need naised, kes viga ei ole suutelised reaalselt hinnata. Oma oht, ärge hirmutage mind, keegi juba täna sellepärast sünnitab, et on teinud kodus uhke remondi ära. Ega mitte remondipera slaidi just nagu enda pärast, et siis tema arvab, et siis nagu noh, et see eneseületamine toimub nagu automaatselt või toimub ainult sellepärast, et ta seda soovib. Noh, ega me ei ole lapsed, ega meie elu ei ole niisugune, et kõik meie soovid täituvad, et piisab ainult silmad kinni pigistada ja vega soovida. Mõelge, mida kõike me kokku sooviksin veel niimoodi. Nii et see probleem kindlasti tuleb ja ja praegu ka on niimoodi, et, et võib-olla isegi see ämmaemand, kes siis läheb sinna abistama, praegu küll põranda all illegaalsed illegaalset, sellepärast sünnitust olevat keelatud ämmaemandale minna vaid, vaid lihtsalt Eestis on niisugune seadus, mis ütleb, et see on niisugune toiming, millega võivad tegeleda sertifitseeritud tsenseeritud haigla. Siis järelikult ema sellega ei või tegeleda, sest emma emad ei ole sertifitseeritud, haigla ei ole, eks ta keelatud, et niisugust seadust ei ole temal, Nad ei või koos ja ja et nemad ka seal ütlevad, et no võib-olla nagu ei maksa. Ama tahan. Ma olin süüdistada? Ei, mina ei võtaks ühtegi, isegi teie lauset süüdistusena, absoluutselt kujutan ette. Tekib ja nii nagu me siin doktor Sergo käest kuuleme, siis on see juba täna olemas, nii et küsimus on ju lihtsalt selles, et, et need, kes tõesti on ette valmistanud, et nemad ei kannataks mingil hetkel, kui tekib ühiskonnas takkajärgi surve, et palun väga, nüüd ta siis saite selle seaduse mõjud, eks ju. Oh seda või noh, need on dramaatilised asjad, mis tõenäoliselt enam seda peavad juhtuma, et siis oleks nii-öelda me selleks olukorraks kuidagi nagu valmis, mismoodi on seda võimalik teha, on teil mingi nägemus olemas? Perekonnavastutuses küsimus, et kes vastutab, sest ega praegu ka ja eks ole noh, naine, kui ta võtab endale ette, ta sünnitab kodus, ta võtab täie, teadis, kui sa endale vastu, kuidas enda ja oma lapse eest ja ta on niimoodi valinud. Ja Me lihtsalt austame tema valikut. Ja, ja kui on näiteks olemas ka selline naine, kes, kellel on mingisugune minagi arst nagu temaga suhtlen, enne kui ma näen, et tal on mingid terviseprobleemid, siis me vestleme ka sellel teemal, kas ei oleks ohutum minna haiglasse ega siis me neid ohtusid nüüd ei ignoreeri mitte mingil juhul. Meie naised oma uuringutes ja, ja kohtuvad ämmaemandatega ja nad ei ole kuskil eraldatud. Me oleme ühiskonna liige ja, ja mida ma tahan öelda, et meie oleme alati koostöö poolt, me oleme ka arstidega ämmaemandatega koostöö poolt ja me arvame, et see peakski olema selline sünergiline protsessi, et mitte niimoodi, et noh, et ühed on neid, et ühed on vast ühed on kodused, on haiglas, see peaks olema kuidagi mingi sujuv süsteem, tuleks välja mõelda, et kõik naised saaksid seda, mida nemad tahavad. Sest kui naisel on ikkagi no ja kui minna vastu tema soovile, vaat siis küll sünniprotsess ei lähe käiku ja tekivad tõrked. Aga kui ta saab sünnitada niimoodi, nagu tema tahab nagu tema keha tahab ja kui ta tõesti tunneb oma keha, ma nüüd ei oska nende roosade vannitubade kohta midagi öelda, mul ei ole ühtegi sellist klienti olnud. Ma küsin ühe küsimuse veel, mis on nii-öelda sellesse roosade vannitubade maailmakuulus, ma olen näinud ise pilte sellest, kuidas vastsündinud imikul on küljes selline sametist kotikena ja aimata juba, eksju, mida seal sees alles hoitakse, kuni ta ise. Lootus sünd Austraalias on see väga populaarne. Dental jahetu kukub ühel hetkel läks ju ise küljest ära, seitsmendal või kaheksandal päeval kuivab nabanöör ära. Ja nii kaua nii kaua hoitakse seda koti, nagu seal seal küljes ei ole, see on, et, et see on väga populaarne ja vot see on see, mis mind kodanikuna Aga see on, see on no me no võib-olla ma eksin, võib-olla see ei ole väga populaarne, aga ütleme niimoodi, et Austraalias on see kombeks mingite sünnituste juures, et nad seda tõesti teevad, ma olen näinud ka filmi selle kohta. Aga see ei ole nüüd, see on jällegi vanemate valiku, nad arvavad ja usuvad, et sealt tuleb lapsele mingit veel head jõudu juurde, kas siis kes saab neid mitte panna seda läbi lõikama, siis aga, aga minu konkreetne arvamus on see, et kuni nabaneer pulseeriv ei tohiks teda läbi lõigata, sellel on täiesti teaduslikud põhjendused. Ja ega me ei ole nüüd ka niimoodi, et me noh, nagu mõtlen ise asju välja. Me olime ikka päris palju ingliskeelset kirjandust lugenud ja seda kirjutavad meditsiinidoktorid ja seda kirjutavad teadlased. Praegu on juba nanotehnoloogiad ja, ja Supatomaarsel tasandil on need asjad nagu ära põhjendatud kõik, miks need niimoodi on? Miks ei tohi lõigata, ega lapsed, naised tihtipeale valivadki kodus pärast, et nad ei ole nõus nende meetoditega, mida praegu kasutatakse haiglas. Et lõigatakse tihtipeale nabanöör liiga vara läbi. Et laps sünnib külma õhku, et sünninagu soojas omasse keskkonda ja, ja, ja seal võib veel olla, viiakse ema juurest ära, noh seda enam õnneks ei tehta. Et minul ei ole, noh, nagu eesti. No kõige tähtsam on siiski personali suhtumine, personali suhtumine on punkt üks. Et kui on ikkagi väga niisugune sõbralik ja tore ja naisele vastutulelik personal, siis mina, mina, mina toetan haiglas hea meelega. No hakka, olete nõus, et kottige oli ikka imelik, et tahab looduse juurde minna, et siis tõesti seda ei lõigata, aga kõik te olete leidnud, et kuidas koer või katse sünnitab iga igast temal ju ei ole seda kääre, et meil ja, ja ta ei söandanud nabaväädi ja inimene on samasugune nagu koer ja kass. Et kui keegi närib läbi selle nabanööri, et siis selle närimise protsessi käigus vallanduvad ained, mis panevad veresooned kinni, et peaks läbi närima, aga millegipärast siis närimine nagu ei tundu esteetiline. Ärge ärge, ühesõnaga ma ikkagi seda saadet ette valmistades kuuldes olen kuulnud ka lugusid, kuidas on nõutud läbinärimist ja mida ma aktsepteerin, kui inimene on nii teadlik, siis jumala eest Närimine on okei. Niimoodi emotsionaalselt lihtsalt võib-olla raske nagu raske nagu Mõis eks ju maailmas, kus, kus mulle tunduvad mingid muud asjad kuidagi näinud olevat, aga, aga kas doktor sekad siin ongi tegelikult ju ka just kõige rohkem? Lähme te võite öelda, et see võlgade tõenäoliselt nii ei ole, aga see on ikkagi mingis mõttes etteheide tänapäeva meditsiinisüsteemile, et ta nii-öelda liigub omasoodu, näeb ilmselt omasoodu teatud mõttes kasuminumbrid, sest kõik tänapäeva maailmas näeb kasuminumbrit, tab põhineb raamatupidamisel. Ma ei tea, mitmendal korrusel ta teil on, eksju, teie haiglas ja seetõttu ta ei tule tegelikult inimese vajaduse soovidega järele, olete te sellega nõus? Selles on väga palju niisugust õiget kriitikat ja, aga aga jällegi, et see René ei arene sinna nagu selle tehnika poole ja, ja inimese väljalülitamise poole, et et ega me ei arene sinnapoole, et nüüd tuleb naine sünnitama ja paneme teda narkoosi ja, ja siis laps sünnib ja et meie ikka ka areneme ja, ja nagu ma ütlesin, et ma usungi, et see niisugune ilus variant on see, et kus tõesti naine on seal sünnitusmajas, selles toas ma lähedaste inimestega. Ta on inimene, on ka niisugune väga lai mõiste, eks võib ka see emma emand, kes sinna tuleb, võib-olla ta lähedane, kui ta rastuse ajaloo sõbrunenud või, või siis tuleb keegi abistaja või pereliige. Et tema on seal ja, ja siis ta ütleb niimoodi, et ta seda ei soovi ja teiste ei soovi ja põhiline küsimus on ju see, et mis, mis iga sündmuse korral on, ta kannatab, aru ta ei võta valuvaigisti number kaks, siis hakkavad juba need probleemsed sünnitused ja et ega ei saa mööda niimoodi, et enne kui on pats enda ees asetus, naine ütleb, ma ei taha. Niisugust me ei aktsepteeri, lihtsalt seda ei ole võimalik aktsepteerida. Ei saa kõiki soove aktsepteerida ja võib-olla ma tahan lennata, aga ega nihukesed Türisalu panga pandi ikka piir ette ja et, et ega see, see ei ole nii kui aktsepteerib seda me kuidas öelda, nagu mõistame hukka kunis liigset riski, aga kindlasti sünnitusmaja peab veel minema pikka teed. Seal sünnitusmajas kõike, oleks võimalikult priva paatne ja võimalikult vähem niisugune aktiivne ja, ja, ja et seda sekkumist kindlasti me peame tagasi võtma, aga kindlasti mitte niimoodi, et me lõikame seda sekkumise võimaluse ära, siis ütleme, et, et okei ikkagi sekkuda ja siis ei sekkugi ja hästi sellepärast et ei saa sekkuda. Ma jään siin kolleegid ja täiesti nõus, et ma ei ole kunagi arvanudki, et sekkumisvõimaluste ära lõigata, vastupidi, nagu ma enne mainisin, me oleme koostöö poolt. Aga samas mul on ka siin kaasas 13 lehekülge, praegu, mis ma hiljuti nagu tõlkest tuli, tõlkisin inglisekeelset materjali, mis on kirjutatud intiimne pilguheit sünnitusele kui seksuaalsele protsessile, et käsitletakse hormonaalset seisukohast sünnitusakti, täpselt samasugused nagu seksuaalakti, ka intiimne protsess, väga intiimne. Ja ta läheb tõesti suurepäraselt siis, kui naine on rahul ja mina muuseas, siin valu koha pealt, ma võin seda öelda, et ma olen nüüd nende, seda on küll ainult kaks juhust praegu nende sünnituste seas, mida mina olen toetanud, aga ma olen juba näinud olnud tunnistajaks kaheliktaatilisele sünnile, kus naine poolest Luib oma energiaid ja alistub pigem ta juhid alistub protsessile nii täiuslikud ja lõdvestab oma keha nii täiuslikud. Ta tajub seda sünnitusprotsessi ekstaažina, mitte valuna, ta tunneb energia liikumist ja sel hetkel, kui laps oli juba sündinud, ta ütles kohe, et ma tahan veel ja tõeliselt selline orgastiline nägu peas tal, et et noh, ma olin täiesti hämmingus ja kõik ihukarvad tõusid. Just õige jutt oli niivõrd ilus, nii juhtunud. Dub jah, see oli niivõrd ilus, aga tegelikult. Tegelikult on niimoodi, et kui on võimalik, ühel inimese organism on ühesugune seal tegelikult võimalik kõigil, aga meil on nii palju prognoosid. Ei on, aga ma räägin võimalusest, ma ei räägi seda, et kõik sellega hakkama kohe saada. Järelikult ikkagi mingi testimise faas peab tulema ennem seda üldse, kui inimene võib-olla on rasedaks üldse jäänud, tuleks ikkagi teha mingi teist läbi vaadata kesta nagu on, kas tal on üldse põhjust hakata tahtma? Kodus sünnitamise kõlab võib-olla kuidagi kummaliselt see jutt aga, aga, aga tegelikult on võib-olla see see asi tulevik. Ma ei oska selle testimise kohta midagi öelda, mina lihtsalt usaldaksin naiste vaistu, intuitsiooni just neid naisi, kes tõepoolest on võtnud endale selle teed, nad õpivad, arenevad ja see ei ole. Mõistate neid, kes tahavadki lihtsalt sellepärast, et on populaarne nii nagu Austraaliasse rõhutasite sõna, eks ju. Või tõesti lihtsalt et ongi mood, nendest, kes on füüsiliselt valmis, vaimselt valmis, on kuidagi kontaktiks kõigega, siis kõige paremas mõttes. No mina ei pea neid eristama selles mõttes, et, et noh, meie juurde ei ole sellised tulnud On siis need mina ei saa vastutust võtta kogu maailma naiste eestega kellelegi eest ja keegi ei saa. Aga, aga lihtsalt ma lihtsalt räägin sellest kogemusest, mis minul on konkreetselt ja mida mina olen õppinud ja tajunud läbi oma keha. Ma olen oma sündiga leevendanud ja läinud iseennast lootena, mida ma mõtlesin, mida ma tundsin. Ma olen selle ära kogenud, sest üks asi on see, miks ma olen selles nii veendunud. Ongi üks asi on see informatsioon on ju see, mida me võtame kaudu raamatute kaudu õpetajate kaudu. Ma ei tea telest meediast, igalt poolt, aga transformatsioon on see, kus sul see klõps käib. Ta käib läbi sinu keha. Poolest energia jookseb ta tunned ära, et jah, see on tõde. See on tõde. Naistearstid ohtralt vaatilistel, et nemad on valmistanud kolm lehekülge testi. Et naine peab vastama. Teda võib tõesti nimetada kolm lehekülge nimekirja, et, et kus me nagu ei soovita seda kodus sellel ja sellel ja sellel, et siis me tahame ka kaitsta ämmaemandad, et siis kui naine siiski ei ole võimeline oma riske lased. Igatahes ütleme niimoodi kui, ega, ega see seadvustamine, see on väga suur asi ja me ei tea, et mis, mida see toob. Mina loodan, et, et see ei too plahvatusliku tõusu ja, ja see ei toonud niisuguseid asju, et keegi võidu seal kodus sünnitab. Aga naistearstid tahavad kaitsta ämmaemandaid, et kui tuleb mõni niisugune sünnitaja, kes arvab, et tema oma nagu mõttetegevusega alandab oma vererõhku või no mis iganes et siis temal oleks paberil niisugune test, et ta ütleb, et palun vabandust, aga mina teie juurde ei tule. Sest selle puhul nagu ei ole soovitav kodusünnituse, palun võtke ennast kokku ja minge siiski haiglasse, sest teil on suured probleemid ja teie seda oma mõttetegevusega, nii et see on kaitseämmaemandad ikkagi vaimsus, kontrollitakse, mitte vaimsus tehniliselt erandlikku, ei, mitte isegi teadmisele, seal on diagnoos, kiri ja nimekirja on, kui on kaksikud, kaksik, kui loll, andke andeks sellise väljenduseks, kui inimene on lihtsalt rumal ja ei saa aru, mida ta seal lõpus on kolm punkti, mida võib tõlgendada laiemalt, uurida kolme küsimusega, mis ei, need ei ole küsimus, ei tea, seal on, seal on niisugused nagu definitsioonid ja et, et et ema, emand ei küsi, vaid ta vaatab, et kas naine vastad nendele definitsioonide ja all on siis niimoodi, et et eks ole koht vastane mingisugustele Lementaarsetele nõudmistele, et, et seal ikka vett on ja, ja siis kui näiteks midagi on, need, siis sealt naist kuidagigi ette saab, et ei pea helikopteriga või ma ei tea mingi midagi kutsuda seda kobraat, et sealt kätte saada ja, ja seal on niimoodi, et naine on koostööaldis ja selle alla mahub väga palju ega iga, ja kui naine on niimoodi, et ta ei ole suuteline hinnata oma riske, ehk siis ema emad võib öelda ja arvuline prouad ei ole koostööaldis, et mina ei tule teie juurde. Ma tahan tegelikult kohe praegu õiendada selle, selle, selle lolli juttu, selles mõttes ma jõudsin mõelda kiiresti vahepeal ja mulle tundub, et seal ei ole küsimus isegi naistes niivõrd, vaid seal on küsimus sageli meestes, kes ütlevad, et kuule, et ei suuda veitsis kodus sünnitada või mis me siin haiglasse lähen. Sul on mees majas, kes jaksab kinni maksta, tellime brigaadi, siia, mina teeksin, jõuame remondi juurde tagasi ja nii edasi, et see ei pruugi üldse olla ju naiste küsimus, see võib olla ka vahetevahel mehe küsimus, kes paneb naise sellisesse olukorda, kus noh, teate ju ise lugusid on ju tänapäeval väga kirjusid, eks ju, mis, mismoodi. Ühesõnaga, ma ei tea, kuhu see lause nagu lõpeb, aga, aga, aga tähtis ka ei ole. Loe Eestile ainult naistelt, Eestis Eestis see olukord, mida te kirjeldate, see on noh, ütleme kõige rohkem viis 100 vastu. Kadunud 90 viisiga naide naised hoiavad meest peos. Teate, mehed, mida mina arvan, mis oleks tegelikult ideaalne olukord, oleks see, kui oleks olemas meil sellised väikesed sünnituskodud, mis ei oleks haiglast kaugel, kus oleks tõesti töötaksid need ämmaemandad, kes seal ei pea tõesti arsti olema need ämmaemandad, kes oleksid nagu raseda ka algusest peale kontaktis, keda lase usaldab. Lisaks sellele võiks seal olla sünnitoetajad, kes tegevat sellist tööd nagu meie teeme hingame, vabastame hirme ja siis nendel naistel on võimalus seal senini. Toetan, toetan meieni oma Ailas mõlgutama seda, mõtled, et me nimetame neid sünnitajaid rohelisteks. Rohelise me tahame teha rohelise nurka, et see oleks ka nagu ametlikkude seinaga ja uksega siis siin on roheline ja siin on noh, ütleme mitte roheline. Seal on jaa, aga et nad on seal. No ma ju räägin teile, kuidas see läheb, te teete selle esimesele korrusele, seal on omaette sissepääs, aga kulude kokkuhoiu nimel on see ikkagi maja küljes ja lõpuks ühel hetkel vaadatakse, et selle rohelise ukse ülalpidamine läheb nii kulukaks ja liidetakse jälle uuesti maja juurde kokku. Ehk te tahate öelda, et probleem on tegelikult selles, et meil on liiga suured sünnitusmajad koondunud suurtesse keskustesse ja nagu me näiteks siin rapla näitab, nägime, kus alles hiljuti otsustati väikese sünnitusmaja kinni panemine, siis see tegelikult ongi nii, et teatud aja pärast Tallinnas Tartus ja kusagil veel üks piltlikult öeldes ujuv sünnitusmaja, et olla kohal seal, kus parasjagu vaja. See on nüüd üks osa, võib-olla probleemist, aga, aga ikkagi inimeste teadvusesse tootlikkuse areng on selle kõige aluseks ja kui ütleme niimoodi, et näiteks ma väga hea meelega näeks, et tuleks nendele meie kursustele, kus me tõepoolest harimas sünnisünd on nagu meie õpetaja sünni sünniteemadel Arina juba üheksa aastat inimesi rasedaid ja kõiki, kes tahavad ise ennast tervendada, oma seente tervendada. Et kui tuleks sinna rohkem meditsiini personalihaiglatest, siis oleks ka juba suur samm edasi kuigi ämmaemandat ja me oleme ka nagu loenguid juba pidanud ja teinud jämeemandad räägivad sama keelt, mis meie. Sest ega miks naine valib kodussünnitusega, ta ei vali seda nüüd tohutu mingisuguse noh, lõbu pärast, eks. Eks ta, ta lihtsalt ei suuda huvi, kuna ta on teadlik sellest, et sekkumine põhjustab mitte tema tahte järgi sekkumine, vaid lihtsalt noh, ütleme niimoodi, et haiglas on reeglid, sellised on peaaegu iga natuke tanud kontrollima maid, sündi, süüdiste personali, nii laisad, sellised reeglid. Nii, ja kui naine ei soovi seda ja ta teab, et see nagu temal täiesti sünniprotsessi pidurdab või aeglustab ei tule talle sellele kasuks, ta tahab nagu ise olla selle asja oma oma kehajuht, mitte keegi väljaspoolt juhib protsessi, sest isegi terminal energia on ju selline, et ämmaemandat teil on niimoodi, et sünnituse juhtimine mitte sünnitus ei ole loomulik, mis kulgeb, vaid nemad juhivad väljastpoolt, keegi juhib. Kas saab juhtida lille kasvamist veel? Kulleme sammuses, võlaõigusseaduses on kirjutatud reguleeritud siis suhted siis meedikute ja kundede lahe ja ega seal on kirjutatud, et ega meedikul ei ole õigust omav olid välja arvatud seadusega ettenähtud juhul teha midagi inimesele, mida tema ei soovi. Ja meil on sama lugu või meil on üks, üks rühm inimesi, kellega on naftateist laadi probleemid, et need on need, kes ei soovi vereülekannet. Ja, ja ega, ja, ja ega, ega, ega see ongi niimoodi, et, et ega me ei saa talle teha vereülekannet. Ja ega tegelikult seaduses on sisse kirjutatud, et kui inimene ei soovi vereülekannet, et siis me peame laskma teda seal Erasus. Ei ole teha midagi, kui ta ei soovi. Ja lämbe, mis hetkeks seadus võiks valmis saada. Praegu. Süda peab sotsiaalministeeriumi käest küsima, mitte minu käes komisjonist, kuidas asi läheb. Praegu on ainult üks koosolek olnud kaheksandal detsembril ja nüüd planeeritakse märtsis teist koosolekut. Ma küsin, kuidas te ise suhtute, sest ma arvan, et küsimust finantsniisugune osas seda nii konkreetselt ei ole. Kas te ei karda, et juhul kui tekib selline seaduslik võimalus kodus sünnitada, maksta ämmaemandale suuremat tasu, sellepärast nad peaksid olema huvitatud kuidagi riski saarma kompenseeritud et siis lihtsalt sotsiaalne vajadus paneb ämmaemandad seda tegema ja selle kaudu tegelikult Eesti sünnitusmajades see soov, mida me siin oleme rääkinud teadlikumast olukorrast, muutub veelgi kehvemaks ja me niimoodi tegelikult lõppkokkuvõttes ise rajama süsteemi, mis lüklophy koju sünnitama tekitab sellise väikese surnud ringi. Ma nii pikakeeruga sellele asjale ei läheneks ikkagi sätestaks selle niimoodi, et igal naisel, ka neil naistel, kes ei soovi sündimas säilitada, on õigus valida. Et inimesel on õigus alati valida. Ja loomulikult seal on see seadus tulebki teha selline, et seal on ikkagi olemas kõik need riskimomendid sees. Et, et noh, et kõik oleks kaitstud. Ka need, kes tunnevad, et nad tahavad saada sünnitusteenust sünnitusmajast, et nad saavad selle praeguse kvaliteediga, et nad ei peaks nentima seda, et oh, meil täna 10 sünnituse kohta ainult üks ämmaemandad, sest kõik ülejäänud on üheksa selles, üheksas kodus parasjagu raha eest teenust osutada. No ma ei tea, no ega haiglas on ka ämmaemandat, teile makstakse palka, miks nad peaksid kodus ilma palgata käima? Sellepärast, et seal kompenseeritakse neile see risk, mida nad väljas sünnitust vastu võttes teevad. See tasu peab tulema suurem, sest vastasel juhul ta tõenäoliselt Ega ämma ega ämmaemand siis ei riskinaine, ise riskib, pere võtab vastutuse, ämmaemand teeb oma tööd. Ja, ja, ja haigekassa, ma ei usu, et haigekassa hakkab riski kompenseeri elu. Kompenseerib naine looja avaga, aga kuulge, ega ega Eesti nüüd ka niisugune riik praegu, et siis niimoodi, et noh, kui, kui palju saab välja käia ühe koduse sünnituse eest vanas rahas 10000. No vabalt, ma arvan, isegi lapse saamise eest võiks ikka maksta jälle, minust kõlab küünik muidugi, eks ju, aga natukene teleka hinna ju ikka. Kui oleks vaja. Mina ei oska nii arutleda, minu arust me oleme sellest teemast nii palju praegu eemale läinud, kuidagi selle puudutab meid ei, seda olukorda on peale seaduse vastuvõtmist ei ole, aga me ei tea seda, milline see olukord on. Okei, aga maailm on praegu nii suures muutumises, nii suured suurtes arengutes me ei tea, kuhu poole inimese teadvus areneb praegu ka hüppeliselt, praegu on väga suured muutused toimumas, nii et me ei teadnud tõesti, mismoodi, mis moodi see asi hakkab kujunema ja mina, mina näiteks ei lisaks seadust, hirmule, et oi, et äkki nüüd kolm inimest teevad, nii et me ei saa nüüd seda seadust vastu võtta Mairajaks sellel marajaks ikkagi sellele, mis enamust rahuldab, alati on erandeid alati, kas me teeme selle seaduse? Ei tee pikka on selliseid inimesi, kes ei võta vastutust, kes lähevad riskile aga just nimelt need meie inimesed võtavad vastutust ka selles küsimuses, et kui nad tõesti tunnevad ja näevad noh, hea küll, on kõrge, väga kõrge vererõhk või või mingisugused sellised noh, suhkruhaigus või mingid mingid tõelised riskid, siis nad lähevadki haiglasse, tunnevadki ennast seal turvalisemalt. Kodus tunnevad ennast turvaliselt ikkagi terved naised. No üks teine küüniline mõttekäik on see, et, et tegelikult võidavad ämmaemandad, sellepärast et kui tõesti õnnestub üles kruvida niimoodi kodusünnituse hinna et eks siis ka haigla on siis sunnitud maksma suurema palka ja, ja siis ükskord see asi ei lähe veerema ja emanda töö on niivõrd oluline, nad peaksidki olema. Selline oli siis saade, kus oli nii küünilisust, aga ka väga palju südame ja mure häält, siis ma loodan, raadiokuulaja panin seda tähele. Poolt ja vastu on eetris uuesti nädala pärast. Mul on väga hea meel, kui ta oma mõtteid selle samal räägitud teemal avaldada terve selle nädala jooksul Facebookis. Saate toimetaja oli Mart Sander, saatejuht Urmas Vaino. Ilusat nädala. Poolt ja vastu.