Ei. No tere kõigile. Kommetele, rituaalidele ja uskumustele pühendatud sarjas oleme seni püsinud kahes maailmajaos Euroopas ja Aasias. No täna siis tore päev, geograafiline pilt laieneb ja lisandub Ameerika, sel puhul on stuudios ka uus esineja bioloogiadoktor Ringo ringvee. Tervist. Tervist. Ja jutuks tuleb ei rohkem ega vähem kui udu. Haiti rahvalik religioon, mis on ajapikku kõige muuhulgas ka üsna õudust tekitava kuulsuse omandanud. Kuidas sellega siis täpsemalt on? Järgnevalt kuulemegi. Ringo, miks te otsustasite oma osalemist meie sarjas just uduga alustada? Puudu on üks selline huvitav ja omapärane religioon mille kohta on väga palju erinevaid stereo tüüp, erinevaid, kindlaid arusaamu, mis ta on ja milline ta välja näeb ja selle juures on olnud oluliseks ka massimeedia, massimeedia, mis seda pilti kujundab ja populaarkultuur eelkõige siis Hollywoodi B või C-kategooria filmid, õudus, plaanid ja kõik muu taoline, mis on andnud sellele iseenesest väga mõistlikule religioonile väga kummalise värvingu või sellise väga kummalise kujutuse temast, et see ongi see põhjus, miks. Et teie tahate nüüd avada siis natuke seda tausta, et, et kõik ei ole alati nii lihtne ja nii selline, nagu teda kuskilt pidi on armastatud kujutada vaid tuua esile neid hoopis muid sügavusi ja teisi plaane ja taustu. Natukene vaadata. Jah, seda, et mis, mis ta siis tegelikult on või kust need juured on ja miks miks üldse sellist asja praktiseeritakse või miks sellist asja järgi küsitakse, sellepärast et kui teda kujutatakse alates zombidest, kes imevad inimestest veered välja ja söövad laipu ja kõike muud taolist, et miks inimesed üldse sellist õudset asja praktiseerivad, et see peaks olema ju tohutult hirmus ja kole. Aga samal ajal vaadates Haitit, see on selline rahvausund või rahvareligioon, mida järgitakse, kui see oleks nagunii hirmus, siis tekib küsimus, et kas siis kõik haidilased on nii hirmsad inimesed, et nad järgivad mingit hirmsat nõidus traditsiooni. Et sellepärast tulekski võib-olla korraks vaadata, et mida siis udupragu tegelikult kujutab? Just nimelt, mida udu endast kujutab ja miks 100 protsenti hoidilastest teda kummardab? Voodoo traditsioon iseenesest on Aafrika religioon, tan Lääne-Aafrikast pärit ja tänapäeval olgu seis näiteks Beniinis see on samamoodi selline rahvalik religioon, mida, mida inimesed järgivad mis ta endast kujutab, siis võib-olla tuleks alustada hoopis sellest, mida kujutavad endast nõndanimetatud, kas põlisreligioonid ja siis eelkõige Aafrika põlisreligioonid. Sest kui vaadata Ta selliseid suuri maailma religioone, siis nendes tavapärasel pööratakse üsna palju tähelepanu nii-öelda teispoolsele. Et mis juhtub inimesega siis, kui ta ära sureb ja inimese teod siin maailmas mõjutavad tema saatust tulevikus tema olekut teispoolsuses ja needsamad küsimused, et mis inimesest saab peale surma. Aga teisest küljest, kui vaadata Ta selliseid põliseid, traditsionaalne religioone ja sealhulgas aafrika religioone, siis nende juures on selliseks esmaseks küsimuseks siiski see, et kuidas siin maailmas hakkama saada, kuidas siin maailmas hästi toime tulla, kuidas elada siin maailmas niimoodi, et siin maailmas oleks hea elada, et oleks rikkust, tervist, palju lapsi ja kõike muud, seda, mida inimesed heaks eluks peavad ja voodoo, mis on siis pärit algupäraselt Lääne-Aafrikast või Lääne-Aafrika, jah, võibki öelda Lääne-Aafrikast Lääne-Aafrika piirkonnast. Siis see on sealne traditsionaalne religioon, kus austatakse erinevaid jumalaid, erinevaid vaime, erinevaid jõudusid püütakse nendega hästi läbi saada. Et need siis omakorda tagaksid inimestele hea elu siin, et selles suhtes ta ei erine ju eriti palju nagu põhimõttelt näiteks eestlaste või teiste soomeugrilaste sellistest põlistest religioonidest, et me anname haldjatele annetusi ja haldjad omakorda siis hoiavad nii-öelda meid, et see on selline mingis mõttes hull, inimlik lähenemine. Kuidas udu ehk teiste sõnadega siis hing või vaim Haitile jõudis ja kas ta oma päritolu paigas Lääne-Aafrikas eksisteerib ka täna? Kas elavdaga praegu edasi ja kuidas ta on liikunud Kariibi mere piirkonda proffi, siis tuleb lihtsalt vaadata ajalugu, tähendab, see on see orjakaubanduse periood, kui Aafrikast viidi orjasid uude maailma ja mis ruudu puhul on üks ka sellistest eripäradest, mis toimuvad siis, kui inimesed rändavad hulgikaup, ah olgu siis vabatahtlikult või sunniviisiliselt ühest kohast teise, siis nende kultuuri erinevuse tasapisi kaovad. Et needsamad erinevad hõimud või inimesed erinevatest hõimudest, erinevatest rahvastest võib-olla oleks isegi õigem öelda, kes viidi Aafrikast, kast Kariibi mere piirkonda, siis see, nende kultuuriline ja religioosne maailmapilt mingis mõttes homo geniseerusse muutus, nagu sarnasemaks survet, erinevused kadusid. Ja seal ta kujunes või sai. Ilmselt on õige öelda, et sai oma uue vormi, sellepärast et liikudes üle Atlandi ookeani, Pafi nendest orjadest tehti vahepeal kristlased ristiti ära nii-öelda ametlikuks religiooniks sai kristlus. Aga see rahvareligioon eksisteeris edasi nii-öelda põrandaalusena, et need on või mitteametliku religiooniga see, mida orjad omakeskis praktiseerisid. Et saada abihaigustele saada abi õnnetuste vastu, et saada võimalikult head elu ja kõike muud taolist. Et see on see protsess ja väga paljusid puudule sarnaseid religioone on ka teistel Kariibi mere piirkonna saartel. Noh, näiteks seesama Kuubal sate Riia, mis on väga sarnane Haiti Vudule Faib leida Brasiiliast analoogseid nähtusi, et need on tähendab Aafrikast toodud religioonid, mis on liikunud teise geograafilisse paika, nad on saanud oma nii-öelda uue vormi ja väga sageli küsitakse ka nendest religioonidest ku sünkretistlikest religioonidest ehk teisisõnu siis mitmest erinevast religioonist kokku sulandunud uuest traditsioonist. Ja kui kõneletakse jällegi sünkretistlikest religioonidest, siis tihtipeale öeldakse, et tegemist või ütleme, selline üldine arusaamu nätsin kratistlik, religioon ei ole nagu päris religioone ta natukene nagu vähem väärtuslik kui mõni selline tõeline religioon. Aga kui inimesed seda tõeks elavad oma elus praktiseerivad ka siis selliseid küsimused, et kas ta on nagu tõeline või kas ta on nüüd parem või kas ta on halvem? Noh, need on üsna mõttetud. No inimesed on ikka armastanud niimoodi mõõta ja kaaluda siin elus kõike, aga noh, kui nii mõelda, siis tõepoolest on ju tegelikult see wuuduud ju rikastatud religioon sinna on tulnud, eks ole, katoliikluse elemente ja võib-olla sellega siis põnevamakski muutunud või kuidas? Tõenäoliselt tõenäoliselt ei võib öelda jah, et ta muutunud põnevamaks, sellepärast et paljud, näiteks katoliku pühakud on saanud oma koha nii-öelda selles puudu maailmas, et nad esindavad teatud vägesid, on üks selline jumal või loa nagu lendva, kes ühendab taevast ja maad. Ta on nagu see võiks öelda mingis mõttes kommunikatsioonidirektor või see, kes vahendab inimesi ja jumalaid või inimest ja teispoolsust. Ja tema nimi on loa, kordame veel kord üle. Tema nimi on loa, neid vägesid või neid jumalaid nimetatakse loadeks endale igalühel on veel siis nii-öelda see isiklik nimi ja tema nimi on siis Ledva. Ja teda kujutatakse Peetrusele. Miks teda kujutatakse Peetrusega, kellel on võti käes, sellepärast et piiblis on öeldud, et ta nii-öelda Peetruse taevariigi võtmed, eks ole. Et need sarnasused tekivad nii-öelda tavaliste inimeste peades, kui neile õpetati kristlikku traditsiooni tiib tollal katoliiklikus traditsioonis eelkõige pildiliselt, et selline näeb välja üks pühaks, selline näeb välja evangelist, selline näeb välja kolmas või neljas tegelane ja aafriklaste jaoks, kes olid viidud uude konteksti, kellel oli antud nii-öelda uus religioon, mõtestasid selle enda jaoks ümber. Et see, kes meie jaoks on taeva ja maa ühendaja see on selles teises traditsioonis Peetrus, järelikult nad on üks ja sama õhinat sümboliseerivad ühte ja sama et, et selles suhtes ta on kindlasti väga rikkalik religioon. Ühesõnaga, Haiti on tänapäeval saar Ameerikas Kariibi meres, mis on kõige kuumem koht, rääkides udust. Tilt on see Vudu religioon levinud ka väljapoole teistesse Pameerika piirkondadesse ja saanud ka erinevaid nimesid analoogset nähtust näiteks Ameerika Ühendriikide lõunaosas. Kunst ju veel sajandeid tagasi oli prantsuskeelne, valdavalt tuntakse seda Huudu nime all, nii et seda traditsiooni leidub, leidub paljudes erinevates kohtades erinevate nimede all. Aga nüüd siis Haitile tagasi. Haitiilane ja muu tuum, kas see usk saadatada iga jumala päev või on need teatud nädalapäevad või hoopis teatud aastaajad või kuidas sellega on? Ma arvan, et õige oleks öelda, et see tõepoolest saadab inimese elu kogu aeg, sellepärast et kui me räägime puutuust või kui me räägime sellisest rap religioossest, maailmapildis või traditsionaalsest religioossest maailmapildist siis hõlmab ikkagi inimese elu tervikuna. Ja kui me räägime religioonidest, mis puudutavad sellist igapäevaelu, haigusi, tervist, jõukust ja kõike muud, mis kindlasti sellel on ah oma selline kindel koht ka inimese igapäevaelus. Aga see ei tähenda loomulikult seda, et iga Haitile on, oleksin tingima. Tähendab kindlasti jaa, lahutamatult uduist kindlasti on ka neid Haiti lasi, kes muud ei praktiseeri, väidetud on, et 100 protsenti jah, aga väidetud on, et 100 protsenti ja kindlasti annab oma sellise kultuurilise aluspõhja, sellepärast et kui ka vaadata nagu kogu seda traditsiooni, siis ta on olnud midagi taolist, mida ei ole tegelikult ametlikult kunagi aktsepteeritud. Aga mida on kogu aeg praktiseeritud ja need juured. Kui vaadata nüüd haidid, siis need ulatuvad 1790 esimesse aastasse, siis kui Haiti iseseisvust oli üks esimesi nii-öelda orjade vabariike, mis üldse tekkis, kui Forjad üles tõusid ja, ja iseseisvuse kehtestasid ja Haitil on puutuul olnud alati väga suur roll poliitikas. Tähendab, see on üks selline vahend, millega poliitilised nii-öelda jõud on ka enesele edu kindlustanud, tähendab on teatud toiminguid, mida tehakse, et meid saadaks õnn, aga naabreid saadaks häda ja viletsus, äkki saate kirjeldada mõnda toimingut? Voodoo puhul on üks oluline nähtus ja üks põhjus ilmselt, miks teda läänemaailmas ka nii negatiivselt kujutatakse ja temasse negatiivselt suhtutakse. Vereohvrid tähendab see arusaam, et jumalatele tuleb tuua verd ohvriks, see on see, millega antakse nendele jumalatele jõudu ja väge. Et tegemist on sellise vahetuskaubaga. Mina ohverdan, ah, on jumalad, kellele meeldivad mustad kuked, on jumalad, kellele meeldivad sead, on jumalad, kellele meeldivad mingid muud loomad. Ma ohverdan looma, lasen vere välja, see veri annab sellele jumalale väge juurde, mind aidates. Aga need on ikkagi koduloomad, keda ohverdada, need on koduloomad ja see on, see on kindlasti üks sellistest asjadest, mis Läänemaisele inimesele tekib. Oh õudust, sellepärast et meie ju tegelikult ei näe looma tapmist, tähendab, loomasid, tapetakse tapamajades, see tähendab, see on üks selline valdkond, mis igapäevaelust on välja lõigata. Traditsionaalsus ühiskonnas loomasid, tapetakse igapäevaselt ja verel on teistsugune tähendus, seda nähakse väga paljudes traditsioonides sellise jõu ja väeallikana. Ja teine asi, mis veel puudutab kogu seda konteksti, on see, kuivõrd palju usutakse selle tõelisuse ja toimivus. On üks näide, mitte Haiidilt, aga seal kõrvalsaarelt Jamaikalt, kus on samasuguseid traditsioone, nõidus, traditsioone ja seal ta on pärit, üks antropoloog Leonard Barrett, kes kirjeldas oma koduküla tähendab siis, kui ta oli väike laps. Ja sellest, kuidas kodukülas oli üks noormees, kes töötas Ameerika Ühendriikides, tuli tagasi saare peale temast jäi üks tütarlaps rasedaks, aga noormehel ei ole mingit kavatsust abielluda. See loomulikult tüdruku emale ei meeldinud. Ja siis võttis ette vastavaid samme noormeest õigele teele juhtida ja hommikul oli noormees astavad oma koduuksest välja leidnud muna lahtilöödud muna ukse Mademel. See on märk sellest, et midagi, kui hakkab toimuma, tähendab märke, et keegi hakkab nõidus korda saatma sinuga. Ja jäigi noormees haigeks, hakkas kuulma igasuguseid hääli, linnud laulsid öösel katusel, läks peast halliks ja nii edasi ja nii edasi. Kuni selle hetkeni, kui otsustasin, et abiellub selle tüdrukuga abielus tüdrukuga kõik sümptomid, kadusid kõik see jälle korda. Et see on ka teatud selline noh, võiks öelda, mingi selline psühholoogiline kontekst, mis peab seda võimalikuks ja see ei ole midagi imelikku või, või see ei ole midagi ainulaadset Aafrikale, Haitile, muu tuule, see on midagi inimestele ise omast, sellepärast et siin mõned aastad tagasi vaatasin filmi, mis on tehtud, stan eesti lood, sarjas kaetajad eesti tradid tsoonis kaetud, see on midagi samasugust. Tähendab, kui te vaatate seda filmi, ma soovitan seda kõikidel raadio kuulajatel vaadata. See annab ühest Eesti piirkonnast üsna sellise omapärase ja mitte igapäevase pildi. On kaks inimest, keda arvatakse, et nad on kaetajad. Kuidas nendest ei räägita, kuidas riputatakse igale poole Ohutisi ülesed kurja silma eemal hoida ja ja kõik need ettekujutused, mis sellega kaasas käivad ja kuidas inimesed sellesse suhtuvad, tõeliseks on, seda peavad. Et noh, see on midagi ilmselt üldine. Eks? Täna räägime Haiti rahvalikust religioonist, Vuduust ja stuudios on teoloogiadoktor Ringo ringvee. Kui rääkida uus, siis üks aspekt, mida tavaliselt esile tuuakse zombid tähendab, et on sellised kurjad inimesed, kes teevad zombisid või kes teevad inimestest zombisid, elavaid laipasid. Ja kõik, mis sellega seondub. Kui vaadata filme, siis. Neid zombisid kujutatakse sageli üsna kummaliselt, Nad söövad laipu, et nad mõned nendest imevad verd ja kõike muud taolist. Aga zombid iseenesest tähendab tõepoolest selline asi eksisteerib. Tähendab, selleks on samamoodi, võib rääkida omadest tehnikatest, mida selleks kasutatakse, on teatud mürke, mida kasutatakse, mis tähendab seda, et inimene viiakse sellisesse surmalaadsesse seisundisse, mida me võime rääkida koomast, aga ilmselt veelgi sügavamast koomast, kus see nii-öelda südamed uksed praktiliselt enam ei ole ja elumärki inimene enam praktiliselt ei anna niimoodi, et peale vaadates käega katsudes ja ka lihtsama meditsiinitehnikaga ei ole võimalik tuvastada, et inimene oleks enam elus. Ja siis ta maetakse maha. Väidetakse, et inimene võiks parematel juhtudel nii-öelda olla täie teadvuse juures, et ta teab kõike või ta näe kõike, mis temaga aset leiab, aga ta ei suuda reageerida sellele ta näeb, kuidas ta pannakse kirstu, kuidas sugulased ümberringi nutavad, kuidas kirstu kaas peale pannakse, kinni naelutatakse, kuidas ta hauda lastakse ja kuidas muld peale visatakse ja kõike muud taolist. Ja siis ta kaevatakse, see nii-öelda ebasurnu maa seest üles vastu mürkidega, äratatakse uuesti elule, on väidetud, et kas see võib põhjustada ajukahjustusi, tähendab, et seal jäävad teatud sellised siis ajukahjustused, et inimene kaotab sellise oma aktiivse mina, ta kaotab oma tahte, oleks imelik, kui see ei põhjustaks juustust. Ja väidetakse ka seda. Neid hoitakse jällegi rahva meditsiiniliste vahenditega sellises narkoosilaadses olukorras, kus inimesel puudub oma tahe ja kus ta siis kas teeb lihtsamaid töid, väidetakse seda, et varasematel aegadel neid kasutajaid teeb sageli nii-öelda lihttööjõuna suhkruroo istandustes või mujal. Ja jah, nii see ongi nende ajaloost. Me teame juhtumeid, kus kõige tuntum on 1960.-test aastatest, kuidas üks mees klaars nartsisse oli, tema nimi kuulutati surnuks, maeti maha ja siis ta õde kohtas teda mõned aastakümned hiljem turul seedima, peremees oli surnud ja siis ta oli jäänud nii-öelda ula peale ja sellest talust lahkunud oli siis liigutama taaskohtumine, see oli ilmselt väga liigutav taaskohtumine, tõenäoliselt väga kummaline taaskohtumine. Aga mis selle zombitraditsiooni juures sageli kahe silma vahele jäänud tehakse või millele ei pöörata tähelepanu, on see, et miks seda tehakse just nimelt ühelt poolt, et võib kindlasti öelda, et on inimesi, kes teevad seda mingitel kurjadele eesmärkidel tähendab, kas kellelegi kahju tegemiseks või noh, nii-öelda vabad ettevõtjad, tellita keegi teie vaenlane zombistataks aga selle juured asuvad tegelikult kogukondlikus sotsiaalses kontrollis nende neid inimesi, kes rikuvad mingisuguseid sotsiaalseid reegleid, siis nende vastu on kasutatud selliseid meetmeid. See oli üks Haiti antropoloogia professor, kes imestas selle üle, miks läänemaailmas peetakse seda ebainimlikuks või millekski muuks taoliseks. Et samal ajal, kui vaadata näiteks läänemaailma, siis on ju eluaegne vanglakaristus kurjategijatele surmanuhtlus ja kõik muud taolise karisse piss. Nendest on hirmsam, kas nii-öelda inimese tahe ära võtta või annad eluks ajaks vangi või surma nuhtlusele või nii nagu me tänapäeval võime ju Euroopas kohata siin hiljutine juhtum preiliga kes ju kulutati vaimuhaigeks, sest surmanuhtlust Euroopas me ei tunne, küll aga me võime nimetada või öelda, et inimene on psüühiliselt haigele, tuleb sundhospitaliseerida ja ka see, mis juhtub inimesega nii-öelda sund, hospitaliseeritud, kus talle antakse kõikvõimalikke erinevaid ravimeid. Kas see tegelikult väga palju erinebki sellest, mida tehakse sellises traditsionaalsus ühiskonnas nii-öelda reeglite rikkujatega? Ühesõnaga, see zombistamine on ikka selgelt karistusaktsioon, selline inimese paikapanemine kogukonna poolt. Teda võib pidada küll jah, üheks selliseks paika panemiseks kogukonna poolt, aga palati, kus on ju paikapanemisel kogukonna poolt, seal leidub ka nii-öelda, kuidas seda öelda väärkasutamist, sest et kui me räägime nõidus traditsioonist või nõidadest siis see on oluline Aafrikas, see on oluline samuti ka Aafrika kogukondades uues maailmas ja nõidade seas ja me räägime ka väga sageli valgetest ja mustadest nõidadest, et need, kes on head nõiad ja need, kes on halvad nõiad ja halvad nõiad, eks neil on ka alati oma klientuur. Rituaalide puhul on oluline vaadata nüüd wuuduud, siis kindlasti on oluline see, mida nimetatakse possessiooniks tähendab teatud rituaali käigus kutsutakse välja üks või teine jumal. Selleks joonistatakse maha skeemid. Igale jumalale on oma nii-öelda kindel piip, mis maha joonistatakse õige vaim või loa või õige jumal kohale tuleks, tuuakse ohvreid, neid samu vereohvreid, vee ohvreid ja siis see jumal tuleb inimese sisse. Ta võtab inimese nii-öelda üle. Selle juures on oluliseks ka, kui te vaadata need aafrika traditsioone laiemalt. Trummimäng tähendab kindlasti trumm, trummimine on üks selline vahend jällegi paljudes erinevates traditsioonides, millega mõjutatakse aju tööd. Aga selle rituaali käigus, kus seda vaimu välja kutsutakse või seda jumalat välja kutsutakse, see tuleb inimese sisse ja inimene hakkab käituma nii, nagu see jumal, nii nagu see loa tal on, teatud käitumisviisid, teatud maneerid on need, kes on kes käituvad, tagasihoidlikumalt, on need, kes käituvad nii-öelda väljakutsuvalt ja need inimesed sellel hetkel esindavad või on vale oleks öelda, et esindavad nad ongi need jumalad, nad on, nimetatakse selline tava. Sellist inimest nimetatakse jumala ratsuks, tähendab, see on see, kelle seljas jumal ratsutab ja tema kaudu selle inimese kaudu ta suhtleb kogukonnaga. D selle inimese juurde tullakse, küsitakse ta käest abi igapäevases elus nõuandeid, kas ma peaksin seda tegema või ma ei peaks seda tegema ja siis see inimene annab need vastused. Või see noh, kui vaadata kõrvalt, siis inimene annab vastused või see possessioonis olev inimene võis tegelikult traditsioonist vaadates siis jumal annab vastused, mida inimene tegema peaks. Ja jällegi kõrvalt vaadates see võib tunduda ja see tundubki metsikuna, tähendab, see on midagi sellist, et inimene kaotab kontrolli enda üle. Aab, lisaks sellele trummimäng, lõkked, alkoholi ohvriks toomine ja kõik, kõik see muu, mis sinna juurde kuulub, loob selliseid teatud õhkkonna ka selle eesmärk, tähendab, kui vaadata nagu kõiki neid ruudu traditsioone puudu rituaale, puudu praktikaid, siis selle eesmärk on selle kogukonna aitamine. Selline inimeste aitamine, tähendab, nendel on see konkreetne küsimus, konkreetne mure, millele nad loovad sellise vastuse, nagu see kultuur ette näeb. Mingis mõttes nii vist võib seda öelda. Ja jällegi, kui seda vaadata kõrvalt, tundub, et inimene liigub täiesti arusaamatult, et see on midagi ebanormaalset, aga sellesama traditsiooni sees on teatud viisid. Kui see loa tuleb inimese sisse siis kuidas inimene käituma hakkab ja kui ta hakkab käituma teistmoodi siis on tegemist anomaaliaga, siis tuleb sellesse kuidagi see siis on midagi halvasti. Aga kui ta käitub nii, nagu eeldatakse, et see jumal käitub, siis see on kõik korras. No me elame maailmas, kus kõik on müügiks ja kas nüüd haigilased oma muu tuuga ilmselt arvestavad ka sellega, et see on erakordselt atraktiivne ja ahvatlev turismimagnet, sest see jonn või No see on selline nähtus, mida võib ilmselt kohata kohata igal pool igas kultuuris. Et see ei ole midagi Haitile või, või mõnele muule rahvale ise omast, et, et nii nagu on hindu pühamehi, kelle elukutse on olla pühamees ja raha inimeste käest kätte saada, samamoodi on seega puudus ja puudu omakorda kuna ta on selline noh, võib öelda ju tänapäeval, et on osa populaarkultuurist, siis kõikvõimalikke udu, käsiraamatuid ja kõike muid võib ju ka Eesti raamatupoodidest leida, kuidas, kuidas teha armumaagiat ja leida endale õige kaaslane näiteks teed selles suhtes ta ei ole kindlasti erinev, mis voodoo puhul või mida ei maksa ära unustada, on see, et ta on olnud selline mitteaktsepteeritud, kultuuri osa, tähendab, ta on midagi sellist, mida võib-olla me peaksime vaatama sellele, kuidas noh, Aafrika päritolu orjatesse on uues maailmas suhtutud. Et see on kindlasti üks, nagu selline eelhäälestus tähendab seda on nähtud sellise metsiku religioonile, tähendab seal metslaste religioon. Ja kindlasti ükski kunagi ei ole ITalased tahtnud olla ka metsas, eks sõita metsale, tahab olla püüdnud olla nii-öelda väljapoole tsiviliseeritud inimene, käituda nii nagu kõik ülejäänud käituvad. Et ka pikka aega see oli midagi sellist, millest ei kõneletud, mida välja ei näidatud, mis jõudis ainult nendesse B ja C kategooria filmidesse või siis samasugustesse koomiksites õudusraamatutesse. Aga see muudatus on aset leidnud, võib öelda, et mingisuguse viimase kümnekonna aasta jooksul, tähendab on avastatud, tegemist on sellise suure kultuurivaramuga tähendab sellise nii-öelda põhjatu vara salvega, kust on tõepoolest võimalik seal muusika, seal on kunst, seal on laul ja tants tähendab seal nagu veekultuuri osa, mis on Haitile omapärane. Et seda võib öelda, et see on olnud üks muudatus, et seda on hakatud nagu väärtustama väga pikka aega kõike sellist, metsikut, seda, seda ei peetud heaks tooniks või seda noh tähendab, see, see lihtsalt on nii rahvalik traditsioon, see ei ole täisväärtuslik. Täisväärtuslik on ikkagi, kõrgkultuur on täis väärtuslikes rahvakultuur seal nagu midagi sellist madalamad ja noh, midagi sellist, mida need harimatud inimesed praktiseerivad. Ja kuna kultuuri defineeritakse nii-öelda ülevalt ülevalt alla, siis nii see on olnud, aga kuna klasse kultuuri defineerimise juures ja seda, mis mida peetakse aktsepteeritavamaks, mida ei peeta, on viimase kümne-kahekümne aasta jooksul teinud läbi väga suuri muutusi, mida on hakatud väärtustama kõikvõimalikke erinevaid põlistraditsioone ja nii edasi, see on puudutanud ka seda, kuidas wuuduud käsitletakse. Aga kui tuleks veel korraks kahe märksõnad kõik müügiks juurde tagasi, siis kas võime sellesse konteksti paigutada ka omaette teemana mudu nukud? Kindlasti kindlasti. Võib vajutada sinna puudu nukud, tähendab kõik müügiks. Tuleb mõelda ka selle peale, et nõid olla on sageli noh, ikkagi inimese nii-öelda täispäevane amet, nendeks ei ole midagi sellist, mida inimene töötab kaheksa tundi poes müüjana ja siis läheb koju ja harrastab nõidust vaid noh, sageli see ikkagi eeldab nii-öelda sajaprotsendilist pühendumist ja loomulikult need inimesed peavad ka oma igapäeva sisse tulema nagu saama sellest. Et selles suhtes see kõik müügiks on ka selline suhteline asi tegelikult puudu nukud, see liitub sellesama nagu maagia kontseptsiooniga või arusaamaga, et maagia on võimalik. Kui me teeme midagi kellelegi siis või, või esemele, mis on kellegiga seotud, siis see mõjutab otseselt seda inimest. Ja seesama on kas siis ruudu nukkude puhul tõepoolest, et kui valmistada nukk, kus on midagi sellest inimesest, kelle suhtes me tahame teha midagi, kas head või midagi halba ja sedasi nuppu, siis vastavalt mõjutame Mah tavapäraselt me võime näha nõel nõeltega torgitakse, eks ole, või, või naeltega torgitakse. Et siis toimingud mõjuvad inimesele. Et, et see on tõepoolest tõepoolest selline. Aga kui öelda, et nüüd puudu nukud oleksid üks selline eriline, kõik müügiks artikkel siis ma arvan, et see tuleb ikkagi vaadata natukene laiemalt, sellepärast et kogu nii-öelda rahvameditsiin tähendab udu ise tähendab vaimu hinge. Siis rahvameditsiin on samuti üks selleks osaks, kuidas kasutada erinevaid ravimtaimi, kuidas kasutada kõike seda, mis meie ümber on meie igapäevase elu ja tervise olukorra parendamiseks, eks sealgi see sama tasu saamise moment, see on kindlasti kindlasti juures noh, niisamamoodi nagu tervendajatel siin või ravitsejatel kuskil mujal, et sa pead ikkagi midagi andma, sest see kõik, kui on mingis mõttes vahetuskaup, sina annad midagi sellele inimesele, kes ravitsema hakkab, tema annab omakorda midagi, olgu see siis samad annid või siis just nimelt see veri, tähendab vereteema on väga oluline, sest veri on eluallikas, sellega toidetakse neid jumalaid, kes on läbi selle elus ja inimest aitavad, et see on pidev selline vahetuskaup. Sina vahetad kaupa, ravitseja, ravitseja vahetab omakorda teist kaupa jumalatega ja siis omakorda jumala annab sulle midagi vastutasuks ja kõik. Lõppkokkuvõttes kõik peaksid olema õnnelikud, tulles. Kas veel tagasi nende nukkude juurde, loodetavasti on neil seal kohapeal ka selliseid hea tahtenukke. Nad ei ole sellised pisikesed kurjuse või siis õnnetuks olemise kehastused, keda nõeltega torgitakse. Et tulles tagasi sellise heasoovlikult valmistatud nuku juurde, siis me vist ma julgen öelda, et mõlemad teiega siin naersime, et Eno Raua sipsik Edgar Valteri joonistatuna meenutab Data ka pisut Vudu nukku, aga sellist väga armsat. Aga eks sipsiku puhul ju me teame ka ainult seda ametlikku lugu, mida Eno raudkirja pani Sipsikusse. Et see, mida sipsik raamatuväliselt tegi, selle eest me ju ei tea ja legendid selle kohta. Legend ja veel ei ole tekkinud, aga kindlasti võiks tekkida, mis sai alus siis, kui talle sünnipäevaks ruudunuk kingiti. Ja te peaksite Eno Raua sipsiku ainetel asjale järje kirjutama. Aga Ringo, mida udu meile siin põhjamaal kasulikku võiks õpetada? Mida ta võiks meile põhjamaal kasulikku anda, ta võiks anda meile tervist, rikkust, õnne ja kõike muud head. Aga kui nüüd tõsiselt vastata, siis vaadates wuuduud me võib-olla võiksime nagu vaadata seda traditsiooni veidikene laiemalt. Tähendab just nimelt nagu natukene sellises laiemas perspektiivis mitte ainult seda väikest osa, mida massikultuur presenteerib, tähendab, need ongi zombid, puudunukud ja võib-olla veel ühteteist nipet-näpet, aga puudu traditsiooni vaadata, päris. Kindlasti on oluline näiteks side esivanematega surnud esivanematega, et seal on väga palju selliseid sarnaseid momente. Ravitsejad, side, surnutega. Võib-olla, mida ta võiks meile õpetada, on see, et inimkond on üsna sarnane. Mingis mõttes tähendab, need põhilised asjad, mida inimesed otsivad, on sarnased, aga nad saavad nende erinevaid väljendusvorme erinevates kohtades. Et kui meie räägime kaetajates, siis teises kohas räägitakse teistsugustest nii-öelda isikutest, kes teevad ühte või teist toimingut. Nad võivad tunduda meile eksootilised, nad võivad tunduda ja kindlasti ongi eksootilised, nad on meie jaoks võõrad, aga aru saada seda, et need asjad toimivad nagu sama loogikat pidi, tähendab inimeste igapäevane elu on see, mis on tähtis. Kas inimest aitab see, kui ta ostab poest raamatu The ise puudu nukk ja juhi oma elu. Noh, eks see on jällegi ma julgeks öelda, et see nagu usu küsimus, et kuivõrd palju inimene usub seda, kuivõrd palju tema ümbritsevad seda usuvad, kui palju seda jagatakse, et kas on nagu seda peetakse võimalikuks või ei peeta võimalikuks. Ja mida veel me võiksime või mida võiks voodoo meile õpetada? Ma arvan, et võib-olla oma traditsioonide hindamist tähendab, et ka paljud sellised asjad, mis väljapoolt vaadates võivad tunduda veidrad et nendel on oma koht selles kultuuris, kas see on hea või halb. Eestlased söövad verivorsti, teised rahvad ei söö verivorsti, need on need sellised erinevad asjad. Et võib-olla see võiks õpetada sellist kui wuuduud vaadata. Siis ta võiks õpetada mingisugust laiemat maailmapilti, avardada maailma, avada ukse veel ühte maailma, aga samas ka vaadata seda, et kuidas sellised tõsised traditsioonid saavad enesele mõnikord väga kummalisi kajastus viise, needsamad filmid, kus me näeme neid zombisid, mis on osa sellest populaarkultuurist ja sellest pildist, millest ilmselt puudu kunagi ei vabane. Tähendab see, oi, see jääb teda saatma aegade lõpuni. Lisab jälle killukese arusaamist mõistetusse nimega inimeseks olemise fenomen näiteks selline oli tänane saade põnevast usundist nimega tuum. Stuudios olid Ringo ringvee ja Haldi Normet-Saarna. Saate helirežissöör maris Tombak. Nädala pärast kohtume folklorist Marju Kõivupuuga kuulmiseni.