Selline oli kultuuriaasta Tallinn 2011, lõpp Tallinna Sadama kruiisiga pelgus pealtvaatajate silme all hävitati 60 filmi režissööri ühistöös valminud film 60 sekundit üksindust aastal null. See oli omalaadne kummardus filmikunstile, markeerides, selle kaduvust ja koos osasaamise võlu. See oli ka teatud mõttes sümboolne sündmus, millel nagu paljudel teistel kultuuri aasta projektidel oli nii kiitjaid kui jäid. Rahvarohkemateks kujunesid merepäevad vabaduse laul, laulu ja tantsupidu ning no 99 põhuteater. Ühtekokku toimus aasta jooksul ligi 300 üritust. Tallinn 2011 programmi juht Jaanus Rohumaa ütles, et kultuuriaasta püüdis vaatamata poliitilistele ja majanduslikele probleemidele esile tuua uut ja ainulaadset institutsionaalse kultuuri kõrval. Me saime enesekindlust juurde, et me suudame olla rahvusvaheliselt huvi, pakuvad välismeedia on olnud väga positiivne ja need on olnud siin tohutu hulk. Ma sul neid vilju me hakkame maitsma mõne aasta pärast, meil oli väga vähe sellist petliku fassaad, kultuuri või puhast meelelahutust ja programm oli väga sisuline, nii et ma loodan, et kes vähegi maldas kavasse süveneda, leidis endale midagi huvitavat ja meelepärast. Paljude arvates sai täna kultuuriaastale pildi sellest, milline Tallinna kultuurielu peaks tegelikult olema, milliseks ta kujuneb tuleval aastal, kui kultuuriprojekte tuleb toetada olemasolevatest vahenditest, on varsti näha. Sisulise kultuuri kõrval kerkis aga teravalt esile vajadus mõnede uusehitiste järele. Noorte laulu- ja tantsupidu, mis peeti esmakordselt ainult lauluväljakul, näitas, et 2014.-ks aastaks on vaja uut tantsupeoplatsi. Kultuuriminister Rein Lang on kindel, et selleks ajaks tuleb leida veel ajutine lahendus. Ma olen ka väga skeptiline selles osas, kas me nüüd peaksime ilmtingimata mingit tohutut betoonist kolossi, hakkame kuskile ehitama, ideaalne lahendus oleks ikkagi see, kui see tantsuväljak koos tribüüni taga siis kuskil seal vaat et kuni võib-olla 15-le 1000-le 20-le 1000-le inimesele jätaks sellise kergkonstruktsiooni täna ikkagi lauluväljaku territooriumile, see sõltub väga paljudest asjadest, sellisteks peavad arhitektid väga selgelt näitama, kuidas see kontseptsioon välja näeb. Ja teiseks ikkagi lauluväljaku omanik, et Tallinna linn peab siis vastavat formaalsused ära tegema. Eesti Rahva muuseumi ehitusega tehakse algust tuleval aastal ja seda isegi siis, kui Euroopa liit seda ei toeta. Kultuuriministri kinnitusel rahastatakse seda siis Kultuurkapitali rahadega, nagu toimiti ka KUMU korral. Kuna euroliidul puudub rahvuskultuuri säilitamise meedia, püüab Eesti muuseumile raha saada turismiobjektina, räägib Eesti Rahva Muuseumi direktor Krista Aru. See hoone ei saa olema ainult muuseum, vaid see saab olema ikkagi kultuuri keskpunkt, kuhu saavad tulla mitmesugused MTÜd seltsid. See saaks olema nagu selline kultuuri keskkoht, selle kultuuri kooshoidmiseks ja koos edasiviimiseks. Eelolev aasta peab tooma lahendusega probleemidele Eesti kunstiakadeemia uue hoone ehituse ümber, mis aga kahjuks sõltub ka Euroopa toetusrahast. Ehitusloa saamist takistavad naabermajade elanikud, selle venimine võib aga kunstiakadeemia ilma jätta just Euroopa rahadest. Haridus ja teadusminister Jaak Aaviksoo. Archimedese sihtasutus peab nüüd mingisuguse seisukoha võtma Archimedes vastutab nende Euroopa Liidu vahendite tulemusliku kasutamise eest. See seab teatud raamid kõikidele nendele otsustusruumile ehitusloa puudumine. Ütleme nii, et raske on uskuda, et ehitusluba on võimalik saada niisuguse aja jooksul, et maja on valmis ja kasutusluba on käes 2015. aasta lõpuks. Eelolev aasta on filmiaasta, kodumaine filmitööstus saab sajaaastaseks, selle üle on põhjust uhkust tunda veel kord Jaanus Rooma, mis me võime sellest aastast veel meelde jätta, et me oleme tõesti üks väiksema rahvaarvuga riike, rahvaid, kes peab üleval sellist luksust nagu omakeelne kõrgharidus, omakeelne kultuur, usume, teadvustasime, et see on vaata et ainus koht maailmas, kus seda teha ja praktiseerida saab ja et see on isikupärane, tugev ja et meil on midagi maailmale öelda.