Tere päevast, lugupeetud kuulajad, suur hea meel teiega taas kohtuda. Raadio kahes on alanud saade pealkirjaga poolt ja vastu, minu nimi on Urmas Vaino ja järgmine tund on siis pühendatud hasartsele debatile teemal tasuta ühistransport, mida Tallinna linnavalitsus. On mõttena välja käies otsustanud panna rahvahääletusele ja sealt edasi teha siis vastavalt inimestelt saadud suunitustele kas teoks või mitte alates aastast 2013. Tänases saates on sellel teemal poolt ja vastu rääkimas. Mees, mulle tundub nii, ühelt poolt rinnet, ehk siis Taavi Aas Tallinna abilinnapea Kalev Vapper mees teiselt poolt rinnet ehk siis volikogust ja eelmisel nüüd juba lõppenud nädalal, ehk siis vabariigi aastapäeva eel ma saan aru, oli asi ka arutlusel linnavolikogus, et Taavil, kui kaugele te seal debatiga jõudsite? Tere päevast kõigile ja ja sissejuhatusest head kuulda seda, et mõlemad on poolt. Aga ma mõtlesin niimoodi, et majana poolt või ei öelnud tegelikult Kalinini emaga tore. Aga no juba volikogust alates tegelikult see mõte ei ole ju summa, mitte uus mõte, et oleks neid äkki tulnud, et me peame ikka palju aastaid tagasi minema, kui hakkame sellest sellest mõttest, kui sellisest rääkima, et 2005 esimesena tollel ajal käisid selle välja sotsid. Nüüd mõned aastad hiljem on seda ideed pakkunud kontekstis ka Isamaa ja Tallinna linnavalitsus täna linnavalitsuses paar aastat selle selle mõttega tegelenud, et kas ja kuidas üldse võimalikuks osutub, kust leida need rahad, et seda, seda mõtet kata. Ja loomulikult pärast seda, kui, kui see idee linnavalitsuses välja käid, on debatid läinud, läinud päris tuliseks ja mul on päris hea meel, et et räägitakse, et on poolt ja vastu argumente. Et ka need, kes vähemalt teatud ohtu selles projektis on, on sõna võtnud ja ja mida rohkem me saame teada nende ohtude kohta, seda lihtsam on meil neid ohte välja. Laagritaagast tunnistasid üles, et ega siin midagi uut ideed ei ole, eks ju, et ühest küljest sotsiaaldemokraatlik südamemure, teisest küljest isamaaline selline optimism ja, ja lõputu jäägitu veendumus Eesti rahva püsimise, et need on, on inspireerinud seekord keskerakonda võtma ette oponentide poolt kunagi plaanitud samme. Seda me paneme sinna juurde ka veel natuke tänast majandusolukorda ja paneme sinna juurde neid probleeme, mis tegelikult linnaliikluses on terves terves maailmas suurtes linnades siis kokku tulebki sealt jah, see, et tuleb neid asju kuidagi lahendada ja ühe lahendus täna siis meie poolt välja pakutud järgmisest aastast. Kalev Vapper, ma saan aru, et tõeliselt Tallinnas opositsioonis olevale poliitikule on see ikkagi nüüd eriti ja eriti ütleme kuidas ma ütlen õudusunenägu, eks ju. Ei sugugi mitte sugugi mitte Urmas Ma ütleks niimoodi, et kõigepealt ma ütleks, et kui ma sellest esmakordselt kuulsin, ma ütlesin või mõtlesin, nii et vaata, kui tore, väga vahva. Sest iseenesest, mis saaks olla ilusam, kui kõik asjad siin maailmas, oleks meil tasuta. Et iseenesest selline tasuta elu. On ju, ütleme mitmete filosoofide ja poliitikute unistustes olnud ju ütleme aegade algusest peale, et noh, kõik asjad võiksid olla tasuta. Kas me saame juba viie minuti jooksul Karl Marxi punased lipud kätte haaras? Olulised absoluutselt, eks ole? Aga aga mulle tundub, et alati on see, et ütleme nii nagu oma koduses elus, et ükski asi ikkagi tasuta kätte ei tule. Et kui õhtul tundub, et naine teeb tasuta meile õhtusöögi, siis tegelikult on ju kõik need toorainet, selleks on külmkapi ju teatud hetkel varutud, eks ole selleks nähtud, keegi on tööl käinud, teinud raha selleks ja nii edasi, et sealt me jõuamegi terve hulga nagu küsimusteni, mida tuleb hakata küsima. Aga igal juhul ma olen, ma saan vähemalt saate alguses tagasi, aga olen nõus, et väga teretulnud on selle idee tõstatamine, sest et ainult vaidlustes selgub tõde ja läbi sellise debati saamegi teada, eks ole, mis siis selle taga tegelikult on? No aga õudusunenägu seisnebki ju selles, et idee ju iseenesest lähebki publikule peale ja inimestele see kõigile meeldida, kuidas nüüd järsku siis räägid opositsioonis olles, öeldes, et see on halb, et seal ikkagi õudne, eks ju, kuidagi ta ongi hea ideega tegemist, põhimõtteliselt ongi ja ei tee, eks ole, nii. Kuidas nüüd leida parteipileti ja südametunnistuse vahel kooskõla, eks ju, et seda avalikult kuulutada, siin keskerakondlase kuuldes? Ei mina julgen. Alati välja öelda seda, mida ma mõtlen, et mind ei takista parteiga ega ükski teine pilet, eks ole ostetud või, või niisama muretsetud, et küsimus on ikkagi ju selles, eks ole, et mida me tahame, et lõppkokkuvõttes mitte kõik tasuta asjad ei ole head, et kui mulle antakse midagi tasuta, aga see ei ole kvaliteetne ja see ei ole nagu minu vajadusi rahuldav. Ma ei taha seda, ühesõnaga kui praegu linnavalitsus teeks ettepaneku volikogus hääletada selle poolt, kas 2013. aasta ühistransport linnakodanikele tasuta siis Kalev Vapper hääletaks, jah, ma olen selle poolt ja vajutakse rohelist. Ei sugugi mitte, ma eeldaks, et, et üks enesest lugupidav linnavalitsus ei tõstata ütleme volikogus küsimust, mis seal eelnevalt ette valmistatud ja, ja ma arvan, et see ongi see koht, et kus peaks nagu küsima, et, et okei, et Taavi, sa ütlesid, et kaks aastat on sellega linnavalitsus tegelenud. Ma ei ole näinud veel ühtegi vettpidavat arvutust, ma ei ole näinud ühtegi, ütleme, analüüsi selle kohta, et kust need rahad siis ikkagi täpselt tulevad, eks ole, mismoodi see linna eelarves hakkab kajastuma, kus on siis need rahasummad, eks ole, millest muretsetakse juurde need uued transpordivahendid siis selge, et siis kui on tasuta, siis tuleb inimesi rohkem sõitma ja nii edasi ja nii edasi. Meil on tegelikult terve hulk küsimärke, enne kui vajutada kas punast või rohelist nuppu, oleks ju vaja saada vastused, neile on nii. No hakkame otsast pihta, et tegelikult tõesti, et see oli õige, et tegemist ei ole mingisuguse, täiesti sellise uue ja äkki tunud ideega. Kui me vaatame Tallinna ühistransporti, siis kõigepealt peame tõdema seda, et suur osa sellest ühistranspordist täna juba tasuta. Mis mõttes juba selles mõttes on tasuta, et kui me võtame koolibussid ja kui me võtame pensionärid üle 65, siis täna nemad juba kasutavad ühistransporti tasuta. Kes moodustavad tegelikult väga suure ühistransporti, kasutate nüüd järgmine osa, on need, kes kasutavad perioodikaart ehk kuukaarte. Ja kui võtta perioodikaardi hind ja sõidutegelik maksumus, siis väga suures osas see hind, kuukaardi hind on nii madal, et sellele juba makstakse täna väga palju peale. No ta 90 900 praegu kusagile mingi kioski juurde ja ütleksid, et kuukaardi hind Tallinnas on madal. Te saaksite peksa selle inimese käest, kes seal kuukaart täpselt täpselt. Ja täpselt niimoodi ongi, et ühelt poolt me seda transporti täna juba kahe kolmandiku osas doteerime samas see kolmandik võtame inimeste käest. See tegelikult seda ühistranspordikulu ei kata mitte kuidagi ja samas ka seda hinda tõsta ei ole võimalik mitte kuidagi sellepärast et kõigile tundub ta kallis. Ehk minu meelest vot selline transpordikorralduse süsteem on üleüldse tupikusse jõudnud. Ja minu meelest siin tuleb põhimõtteliselt leida uusi lahendusi. No see on väga õige kunagi siin Kalev Vapper parteikaaslane ju Tallinna linnapeana ütles, et tuleme, võtaksime rööpad üles ja lõpetame selle trolli triangli ära, et teeme transporti, mida saab endale lubada. Ühtepidi loomulikult elektritransport on alati kallim, kui on bussitransport, tramm, troll alati kallim. Samas trammiga saab suuremat hulka rahvast vedada ja teiselt poolt, kui linnakeskkonda vaadata, siis elektritransport on linnakeskkonnas säästab. Tõepoolest elektri tootmine saastab ka loodust, aga linnakeskkonnas ikkagi elektritransport on puhtam ja saastab õhku. Nii, aga mul tekib siin kohe küsimus, et ma olen ka selle üle korduvalt mõelnud isegi enne selle suurepärase idee väljatulekut, et noh, näiteks, miks Tallinnas tramm ei sõida läbi Tallinna sadama, kust tuleb kaheksa miljonit turisti, mis on ometi ainult väikene nii-öelda rööpapikendus sadamani ja sealt tagasi miks ei sõida näiteks tramm Tallinna lennu ja mis oleks ka täiesti elementaarne ja väga kallis? Noh, ma arvan, et selle projekti maksumus on oluliselt odavam kui mõni teine asi. Et selles mõttes ma olen nõus, et miks isegi näiteks mööda Pirita teed ei võiks tulevikus tramm sõita merivälja tagasi, eks ole, et see on nagu väga meeldiv ühistranspordiga lahendus, võimalik arendus, aga selleks on ka raha vaja, eks ole, nii nüüd kui me tahame anda tasuta transpordis, ma kardan, et kõik need nii-öelda parandused, arendused, need jäävad nagu olemas. No kui me vaatame elektritranspordi arengut, siis olgem ausad, see, mis puudutab Donald Trumpi arengut siis Tallinna linnale isegi tänane ühistransport on tasuline, siis trammiprojektide areng Tallinna linnale üksinda käib ka tasulise ühistranspordi juures üle jõu, et siin ilma välisabi Euroopa Liidu toeta, paraku me ei, ei suuda ise midagi ette võtta, sest uute liinide rakendamine siis on ikka väga-väga kallis. Aga mis puutub nüüd lennujaama, siis mul on väga hea meel, et Tallinn osad ju kvootide müügist ja loome neljanda liini täielikult rekonstrueerida, saame sinna uued trammid praeguse mõttega, neljas liin, üks haru peaks jõudma siis kunagise lihakombinaadi territooriumil, nii et siis rahuldada vajadust, mis hakkab seal Ülemiste City pool järjest kasvamas. Sealt edasi tuleb otsustada, kuidas ühistransport siis jõuab sealt trammi juurest lennujaamani kas siis tulevikus trammi pikendusena või leitakse seal mingisugune alternatiivne lahendus. Siis siruta ära trammide lõpp-peatus ja, ja lennujaam, et selles mõttes plaanid on olemas ja ma loodan, et isegi selle neljanda trammi projektiga juba paljuski saab tehtud. Aga siin ikkagi on see, et see, see raha väga suures ulatuses tuleb meil ikkagi väljapoolt, et me peame endale selgelt aru andma, et don projekte, mida me suudame ise ellu viia, aga on ükskõik projekti mida, kui ta ise ellu viia, isegi siis, kui meil on tasuline ühistransport ja nii nagu ma ütlesin, et selleks, et suuri projekte teha, ega meil hind aga kuskile tõsta ei ole. Tagant, kui suur on see summa, mida me peaksime selle aasta nii-öelda kogemusele tuginedes võtma siis linna eelarvest lisaks, et katta see üks kolmandik, mis praegu tuleb lõppkokkuvõttes ikkagi selle veremaitse suus siis linnakodaniku taskust, kes ostab endale seda kuukaarti? Piletid no võtame eelmise aasta kogemused, piletitulu oli tsirka 18 miljonit eurot kagu kvardid kokku kõik kokku, mis oli Tallinna linnas piletitulu. Ja kui võtta sealt maha see, et see tasuta ühistransport kehtiks siis ainult Tallinna linnas sissekirjutust omavatele siis tsirka kolm, pool miljonit, neli miljonit tuleb mittetallinlaste käest, ehk siis see summa, mis jääb tallinlastele 13 14 miljonit, suurusjärgus on see, mis jääb saamata ja mis tuleb tegelikult katta siis juhul, kui ühistransport tasuta. Ma ei ole väike summa, kust see tuleb. Kindlasti see ei ole väike summa, aga arvestame seda, et meil on täna järel, maksab Tallinna veele, mis on siis seotud sellega, et Tallinn sai kanaliseeritud, lõpetati Tallinna ühisveevärgi projekt. Need järelmaksed Tallinna veele on täna summas 12 ja pool miljonit eurot. Ja viimane maks aasta on on järgmine aasta, nii et siis nendest maksetest vaba ja seal ongi tegelikult see raha põhiosasse raha, mida selleks saab kasutada, et teha Tallinnas tasuta ühistransport. Samas on ju see on On selge, et ilma ütleme isegi mingeid täpseid arvutusi tegemata, et kui tuleb selline tasuta ühistransport, siis transpordi, ütleme, liinikoormus kasvab, et tuleb kindlasti juurde panna buss ja kui, kui trollibuss, eks ole, mis tähendab seda, et tuleb investeerida nendesse ja kusagilt peab ka see raha tuleb, nii et tegelikult me saame rääkida ikkagi mitte ütleme suurusjärgus 20 miljonit, mis tuleks nagu kuskilt mujalt leida, vaid ilmselt see, see summa noh, pagunet umbes topelt. No mitte 20, aga nii nagu ma ütlesin, et on seal suurusjärgus 13 miljonit See proportsioon on, räägime proportsioonid seal umbes viis protsenti praegu, kus ta on, nii vastab see tõele, seda pole see linna eelarve maht meil üldse on kokku 400 470 470 miljonit järelikult 10 protsenti, 47 alla viie protsendi. Tublisti alla viie protsendi, eks ole. Aga kui me vaatame nüüd seda, et milline on siis veeremi maht, mida meil on võimalik, et meil on juurde vaja. Tallinnas on kolme liiki ühistransporti, buss, tramm, troll, trammistaa, kuigi palju rääkisime juba, eks ole, et on TV2 projekt olemas, kus saame neljandale liinile uued trammid, mis tegelikult kesklinnas katab väga olulise osa ära ja loomulikult uued trammid oma uue kvaliteedi oma uue mahutamisega annavad tegelikult sellele liinile oluliselt suurema veovõimsuse. Need, kes elavad väljaspool Tallinnat, nendele teadmiseks, neljas on siis eksju, Lasnamäelt ehk siis noh, tegelikult siis päris Lasnamäe ka veel ei ole, tuleb seal Susi hotelli juurest jõuab siis taha kopis väljaks, mitte koplisse remondile jahmandile katab, ehk kesklinnast saab, sõitis trammikoormust. Tegelikult kõige olulisem ongi just kesklinna osas nüüd bussidest, kui rääkida, siis järgmise aasta keskpaigaks on meil tsirka 75 uut bussi. 45 on päris uued, 30 on sellised noh, praktiliselt uus bussi veeremil tänaganud juba sõidavad ja ma arvan, et need, kes nendega sõitnud ei ole aru saanud, et tegemist on natukene kasutatud bussidega. Praktiliselt uut veerimit, 75. Ja loomulik on see, et osa vanasteerimist tuleb meil maha kanda, osa on tõesti amortiseerunud. Me oleme arvestanud nii, et tsirka 50 bussi, me saame jätta reservi selleks hetkeks, et juhul kui meil tõesti on tasuta ühistransport ja on vaja kiiresti suurendada veomahtu arvestada, et täna meil liinil on päevasel tipptunnil tsirka 300 bussi, siis 50 reservis on, ma leian küll päris korralik, korralik reserved, katta ära võimalik suurenev veomaht. Nüüd kolmas ühistranspordiliike trollid ja siin on tõesti see koht, kus, kus meil tuleb veel palju tööd teha, troll uuendada, sest trollide olukord täna on Tallinnas ilmselt kõige raskem ja kõige muu osas me võime öelda, et kas on juba hästi või trammidega saab hästi olema. Ikkagi selles mõttes sa veeremil, küsimus on nagu väga õigustatud, et, et olgu peale, me saame aru, et see piletitulu ei olegi nüüd nii kaotus, eks ju, seal piletitulu see ei olegi nii suur, aga ikkagi, et millised nii-öelda need ressursid on, kus võetakse raha selle veeremi uuendamiseks, tõesti, trolle tuleb osta juurde suhteliselt palju, eks ju, ja ka bussidega no see ei ole, kulutas siiski, on ju tegelikult märkimisväärselt suur, et kuskohast see investeerimisest. No siin on tegelikult niimoodi, et bussidega on Tallinna bussipark ise hakkama saanud. Loomulikult ka uued bussid on kallid, aga ka täna bussiparki uuendatakse ja see, et me saame pealt 70 bussi juurde, see näitab seda, et tööd tehakse ja see uuendamine on võimalik trammidega ja nagu ma ütlesin, et tõesti see olukord on raskem, sest trammitee uuendamine on väga kallis ja trammid iseüksus, tramm. Kui vanas rahas rääkida on seal suurusjärgus 30-st kuni 40 miljoni kroonini üks üks koosseis. Et see on tõesti selline koht, et siin me ilma sellise välise toetuseta hakkama ei saa, et sõltumata sellest, kas meil on tasuline või tasuta ühistransport Trammide koha pealt ma võin öelda, uurisin järele, et see neljandal liinil, et tuleb 15 kuni 16 uut trammi arvatavalt ja, ja nende maksumus on 45 miljonit eurot. Et see on nagu päris märkimisväärne summa. Ja, ja iseenesest noh, siin ongi see küsimus, et, et kui nüüd on vaja juurde nii-öelda uusi tramme, uusi bussi, uusi trolle ja Me oleme nagu hädas sellega, eks ole, et, et me võtame eelarves selle nii-öelda selle raha veel maha siis noh, ütleme see küsimärke, minu jaoks jääb ikkagi õhku see jutt sellest, et meil on 50 bussi varuks veel, et ma väga nagu ei veennud ja samas on see, eks ole, et ma ikkagi tuleks tagasi juurde, et iseenesest, kui vaadata seda, et me ei tea, kui palju neid inimesi ikkagi saab olema, kes hakkavad seda transporditeenust kasutama. Et siin on ka teine pool, võib-olla ei välista võib-olla niimoodi, eks ole, et see Need tuubil täis bussid hommikusel tippõhtusel tipptunnil on, siis jääb meil nagu puudu, aga keset päeva jääb meil nagu totaalselt üle näid, eks ole, sest et millal inimesed rohkem tahavad sõita ikka tipptunnil. No seda praegu ka, et ega tipptunni liiklust ühistranspordis Ütleme, et see on täpselt samamoodi ka praegusel ajal, et ega sees selles osas midagi põhimõtteliselt ei muutu. Mul on üks küsimus, niikaua kuni Kalev Vapper sinu sellest põhjalikust nokk taolist toibub, ma vaatasin talle ikkagi, näpp on juba praktiliselt rohelise nupu peale hääletab kohe poolt aga tegelikult mööngem tõika, et suur osa probleemist ei olegi ju üldse seotud sele busside kvaliteedi, transpordi kvaliteediga ei ole seotud sellega, kui palju on seal inimesi, vaid need sõidavad need bussid kohtades, kus enam noh ühesõnaga selles mõttes mööda seda sa ei saagi lihtsalt bussi peale minna, seda bussi ei käi selles kohas. Tallinn on kasvanud nendesse piirkondadesse või paikadesse kus piltlikult öeldes noh, kunagi ei käinud busse ja siiamaani ei käi. Ma lihtsalt mõtlen neid uusi lõputuid elamurajoone, kus tegelikult ei ole, ei tooda millegiga inimesi nendesse kohtadesse, kus nad saaksid nagu mugavalt kohale. Kas see tähendab ka mingit uut nii öelda võrgustikku mingit uut loogikat selle osas, kuidas on omavahel need uued elamurajoonid ühendatud, kuidas on ühendatud omavahel nii-öelda siis keskused ja uued piirkonnad? Kindlasti on neid kohti, kus bussi tahaks rohkem, aga tunnis On on tegelikult üks paindlikumaid ühistranspordiliike üldse ja, ja prusside liinide muutmine on, on oluliselt lihtsam kui seda teha trollivaid raamiga. Et trammi trollivõrk on meil ka suhteliselt hästi nüüd nendele uutele elamupiirkondadele järgi tulnud, eks ole, magalatele, trammiga on tegelikult meil kõige raskem olukord, sellepärast et trammid on tõesti jäänud meil väga pikka aega nendele liinidele, kus nad kunagi sõitnud ja aga nagu ma ütlesin, ka trammiliinide muutus on, on väga-väga kallis. Kas poissi võrgu uuendamine on ka plaanis kuidagi aga? Uuendamine on, on samamoodi plaanis, et täna me töötame selle nimel, et kaks ühistranspordiettevõtete ühendada. Tallinnas oleks üks ühistranspordiettevõte ja pärast selle ühendamist. Loodan, et see on tehtud selle aasta suveks. Uus ühinenud ettevõte vaatab üle ka kogu selle Tallinna liinivõrgu ja teeb oma ettepanekud selle liinivõrgu parandada. Aidake neid inimesi kaasa, kes ei saa aru täpselt, milliseid ettevõtte liitmisest juttugi. Mis jutt on siis Tallinna autobussikoondise ja trammi trolli koondühendamisest? Kui te oskate ühe mõistliku põhjuse öelda, miks siiamaani Keskerakond seda ei ole veel kokku liitnud siis mis see võiks olla? Ma arvan, et iga ettevõte ühendamine, see ei saa käia niimoodi, et teeme ta lambist ära ja paneme kokku ja vaatame, mis saab, et voodiga seda ühendamist. Viimati telliti paar aastat tagasi audit ka siis audiitorbürood selle kohta, et millised on argumendid ühendamise poolt, millised on argumendid ühendamise vastu. Tänaseks me oleme ikkagi nii kaugele jõudnud, et oleme leidnud, et aitab nüüd küll, et teeme selle ühendamise ära. Siinkohal võib öelda seda, et mõlemad ettevõtted on, on viimastel aastatel olnud kahjumist ehk selles mõttes on see võib-olla isegi mingi loogika järgi on see nagu mõistlik ühendada, eks ole, sa hoiad üldkulusid kokku, juhtimiskulusid kokku, vanust liivkulude arvelt ja nii edasi. Samas on ikkagi mind närib küsimus, et et jõuame Tallinna ühistranspordis konkurentsi, nii et iseenesest monopoolsed ettevõttel on hea libistada, eks ole. Rahulikult keegi teda ei torgi, keegi ei surgi, eks ole, konkurentsi ei ole, et noh, näiteks Tartu linnas on ühistranspordi olemas konkurents, Tartul intoteerib ühistransporti oluliselt väiksemasse protsentuaalselt väiksemas mahus kui Tallinna linn seda teeb. Tegelikult ei doteeri samas praktiliselt samas mahustateeritada. Tartus pool kuskile Tallinnas 60 protsenti. Ühistranspordi ja aga me peame vaatama ka seda, et Tartu ja Tallinna ühistransport on selles mõttes erinev, et Tartus ei ole elektri ühistransporti, mis on oma olemuselt juba kallim transpordiliik. Nii et me oleme praktiliselt samas kohas Tartuga pluateerimise koha pealt. Aga noh, konkurents on ikkagi plaane. Ärme ütle, et Tallinnas ei ole konkurentsi, Tallinnas on konkurents täiesti olemas. Pigem on niimoodi, et isegi Tallinnas on rohkem konkurentsi kui Tartus, sest Tartu konkurents toimub praegu ei, kuulutatakse välja liinipeo konkus ja siis ettevõtted konkureerivad see, kes võidab, veab siis terves Tartu linnas siis vastav arv aastaid, nii nagu oli siis konkursi tingimustele seatud Tallinna linnas on konkus teemast täiesti olemas. Kui te vaatate, siis Tallinnas sõidab nii MRP linnasiseseid liine Tallinnas. Konkurentsi pakub ka ja ettevõte, mis teenindab Maardu linna ja seob Maardu Tallinnaga edasi. Kui me vaatame, siis Tallinn on üks osa tegelikult Harjumaa ühisest ühistranspordivõrgustikus ja Harjumaa ühistranspordivõrgustikus on juba terve rida liiniveoettevõtteid. Tallinn konkureerib sellel samal turul sellepärast, et on ka Tallinnas selliseid liine, mis Tallinna piiridest välja lähevad, teenindavad linna väljaspool Tallinna linna piire. Nii et selles mõttes meil võrdlusandmed selle kohta kallis on Tallinnas liinivedu. Kui kallis on siis meie konkurentidel liinivedu, need on täiesti olemas. Noh, ma astun ilmselt võib-olla natukene lasteaia nagu selles mõttes konnasilma peale või selles mõttes, see on kõige keerulisem küsimus, mulle tundub üldse kas ühistranspordi küsimus on see kõige pakilisem, kõige põletavam küsimus, mis vajab lahendamist kõikide nende lõputute probleemidega kõrval, millest Tallinna puhul on ju räägitud muuhulgas eks ju, me teame ise ja ilmselt sind ei vaidle ka väga vastu, eks ju, seesama lasteaedade olukord ja see, milline see kvaliteet nii vanade asutuste eneste kui ka ilmselt eks ju siis on rahaliste õpetajate rahaliste külgede osas kas see on nagu esimene asi, mida teha, või on see ikkagi kõige säravam silmapaistvam, meeldivam asi, mida teha, et, et hoida ka järgmistel valimistel ohjad kindlalt peos. Ma arvan, et see on üks paljudest asjadest, et kui linnaelu vaadates, siis linn on üks tervik, et kui volikogus toimuvad ka väitlused, siis siis minu meelest kummaline on see, kui hakatakse ühte või teist linnu jala külge vastustama Mil mingile teisele probleem. No vastutab raha alati, kas seda on või ei ole, eks ju, raha on paraku selles maailmas kõige parem vastustaja. Nojah, aga me peame ikkagi arvestama sellega, et linnas tuleb arendada kõiki linna eluvaldkondi ja ja paraku midagi teha ei ole, ühistransport on siin üks tähtsamaid, et me peame suutma ka vaadata tulevikku ja vaadata, kuidas tegeleda jätku autostamisega. Kas meil on kaks teed, kas me ehitame teid laiemaks, õieti Volm kas me ehitame teid laiemaks, et oleks meil varem sõita, mahuks Autosid linna ära, kas me hakkame maksustama autod, et neid oleks linnas vähem või me teeme mingisuguseid kolmanda sammu ja meie poolt ongi välja pakutud siis selle kolmanda alternatiivina see tasuta ühistransport, kusjuures me kindlasti hoiame sellega hulka raha kokku, sellepärast et mida vähem on autosid linnas, seda vähem neil on vaja uusi ja laiemaid teid Tallinna puhul küll muidugi Islandiga, sellepärast et vaadates Tallinna kuju, siis on päris selge, et kesklinnast möödasõitu on vaja ja selles mõttes ma olen päris kindlalt seda meelt, et Ülemiste ristmiku rekonstrueerimine on väga õige ettevõtmine, et kesklinnas autosid vähem oleks. Samas nüüd teise poole pealt ma vaadates seadusandlus, siis kindlasti automaks ei ole see õige tee või kesklinna ummikumaks õige teeseadusandlus seda ei toeta. Ja võimalik, et ka ma ei kujuta ette, kuidas tänasele rahva rahakotile jälle mõjuks, arvestades seda, et bensiini hind on kasvamas, nii et siin tuleb leida alternatiive ja aitab raha kokku hoida aitab meil sellel sellel moel, et vähem on vaja teid ehitada. Kindlasti on, parandab see teede kvaliteeti, sellepärast et täna üks suuremaid teedelõhkujaid on ikkagi see, et elame põhjamaal, kus väga palju sõidetakse naelkummidega. See on teede kulumine, kus me saame kokku hoida, kui rohkem inimesi kasutab ühistransporti ja loomulikult ka puhtam keskkond. Mul kohe tekib see küsimus, et palju siis ikkagi teie analüüs näitab, et palju neid inimesi on, kes jätab oma auto nüüd garaaži või kusagile tänavale seisma ja kasutab ühistransporti, on teil analüüs tehtud, selle kohta? Ma pakun, et see number on kuskil seal 10 20 protsendi juures, mitte rohkem, sest mina ütleks niimoodi, et Tallinnas on ju juba mitu aastat on olnud see, et pargi ja sõida projekt, eks ole. Et mida projekti tulemused nagu näitab, et paljud inimesed jätsid oma autod sõitma ja kasutust ühistransporti, eks ole, selleks, et, et jõuda kesklinna õhtul jõuda koju? Ma ei ole märganud, et kohutavalt suuri parklaid, kus autod seisaksid ja inimestes läheksid sealt bussi peale, sõidaks. No tõenäoliselt siin ongi see küsimus, et kas ühistransport, millega ta siis jätkab, on tasuta või on Ja sealt ma ei usu, et inimesele, kes pargib oma uhke sõiduauto, pargib kusagile parklasse, et tema jaoks oleks nüüd selle ühekroonise pileti ostmine, oleks nagu probleem. Üheeurose vaat ma ei oska vastata, miks inimesed seda süsteemi ei kasuta. Täna tõesti, me ei saa öelda, et seda pargi ja reisi väga palju kasutatakse. Ilmselt siin ikkagi on see põhjus, et see nõuab ikkagi jätkuvalt pileti olemas. Aga kus siis tuleb kindlus, et see 10 15 protsenti inimesi hakkab rohkem sõitma ühistranspordiga? No tasuta ühistransport kindlasti on selline alternatiiv, mis inimesi ühistransporti kasutama kutsub ja aga loomulikult kui me vaatame seda, et kuidas need mõjud hakkavad olema, siis tegelikult vaadates nüüd Stockholmi kogemust, seal vaieldi pikalt selle üle, kas viie kesklinnas sisse ummikumaks poolt ja vastu argumente ja, ja aga keegi ei suutnud tegelikult mõju ikkagi selgelt prognoosida ja ka siis jõuti lõpuks selleni, et rakendame ta ühe korra ära ja siis vaatame inimeste kogemuste pealt, mis on tulemus ja tegelikult oli see, et kui seda katseliselt rakendati, siis pärast seda leidsid kõik, et see ongi see õige lahendus. Ja niimoodi tagasi Stockholmis on jäänud. Algul tuli välja, et sa ütlesid, et on täna juba väga palju neid elanikkonna gruppe, kes saavad tasuta sõita, siis tegelikult ma oletan, eks ole, et kui siia lisada näiteks tudengid, kelle vastuda umbes aasta või poolteist tagasi, olite väga, et nemad saaksid Tallinnas soodustusi sõidusoodustusi siis, kui ka neile anda see tasuta sõiduvõimalus, siis ma arvan, et olekski juba suur osa nendest elanikkonna gruppidest, kes tasuta sõiduvajadust vajavad, oleks nagu kaetud. Põhimõtteliselt. Kui me nüüd võtame, me anname tasuta sõiduga õpilastele ja nendega ja juba võrdsustatud tudengitele, siis kindlasti oleks olukord, kus ma pakun 70 80 protsenti oleks tasuta sõitu tänase 30 protsendi asemel. Aga see ongi see, et, et kui me nüüd edasi mõtlema, et miks me seda vähemalt 30 protsenti siis veel pigistame, püüame nende käest kätte saada seda ja millega siis ühistransporti üleval hoida, et see ei ole küll see tee. Esiteks on nii pisike see, see ei ole see koht, kus seda ühistransporti üleval hoida ja teiseks miks neid inimesi siis veel neid viimaseid veel pigistada? Aga kas see näitab siis seda, et selle ütleme, selle aasta jooksul, teie meel sedavõrd muutunud, te olete oma põhimõtteid nagu muutun ennast peeglisse vaadates ümber hinnanud ja leidnud, et tudengid ei ole mõtet kiusata või on siin taga, on siis miks ta nii väga selle vastu olite kuskil aasta tagasi? Too aeg ütleme siis niimoodi, et nii nagu ma ütlesin, kaks aastat me oleme selle ideega töötanud kuni kehtib üks mõte, üks põhimõte, kuidas seda ühistransporti arendatakse, et meil on tasuline ühistransport, nii kaua tuleb selle selle süsteemiga edasi minna. Kui me nüüd oleme jõudnud nii kaugele, et tõesti me oleme näinud seda võimalust, et et sellele tasuta ühistranspordi üle minna ühelt poolt ja teiselt poolt need aastad rentnik mind selles, et selline süsteem, nagu meil täna on, ei ole jätkusuutlik, sellepärast et me endiselt pluateerime 65 protsendi ulatuses ühistransporti selleks et saadavat suuremat tulu peaks jällegi hakkama piletihindades. Mul on väga selgelt meeles need väitlused seal volikogus, mis opositsioon väitis, et piletihinda ei tohi tõsta. Et see ei ole hea mõte. Ja nii, et seda pileti hinda tõsta, eks ole. Ja, aga tegelikult see ei ole lahendus tänasele ühistranspordile tõesti, et meil on vaja leida tegelikult täiesti põhimõtteliselt uusi. Nii, aga alles eelmisel aastal investeeriti sellesse ühtsesse piletisüsteemi ka üle nelja miljoni euro. Seda alles investeeritakse, nii ei ole veel investeeritud ja siin on maga, valed väited, need, mis ütlevad, et see ühtne piletisüsteem on midagi, et see raha oleks maha visatud. See see tegelikult on õige investeering. Hakkame kasvõi sellest pihta, et tegemist on ühtse piletisüsteemiga, see kehtib Tallinnas kehtib Harjumaal, see piletisüsteem võimaldab sooritada maanteesõidudokumentidega makseid Helsingis ja Tallinnas, ehk see on tegelikult üks väga suur piletisüsteem. Nüüd see ühtne piletisüsteem võimaldab seda, et sõidud registreeritakse, ehka registreeritud sõit on siis see, mis annab tasuta sõidu õiguse. Sõidu registreerimine on ka üks meede selleks, et tõesti kui on siin toodud argumendina või ühe ohuna tühi tasuta ühistranspordi puhul seda, et meil võivad kodutud kolida ühistransporti, siis kindlasti ühe meetmena on ka sõidu registreerimine see, et see niimoodi ei läheks. No jälle vaatan, kaeva perioodi on juba täiesti näpud nagu rohelise mitmetele küsimustele vastuseid vastu. Väga tore, see ongi poolt vastu saate üks peamine küsimus rahuldada küsimustele nii-öelda otsida vastuseid ja neid anda ja jagada. Mul on tõsiselt hea meel, et selliseid saateid korraldada. Sellepärast et tegelikult tõesti me ootame inimestelt küsitluse ajal selgelt vastust, kas vastuse saate juba siin ei ole? Siin ei ole kahtlustatakse, see küsimine on väga tore, aga tegelikult seda vastust ju ka tegelikult ise juba väga hästi ette teatada. Nii et selles mõttes on see 31000 eurot, mis küsitluse korraldamiseks pannakse mängu, et seal nagu See kohalik suhtlema oma kodanikke. Ei, ma olen kuulnud. Palju näiteid, vastuväiteid selle kohta tähendab, inimesed tõesti tahavad selgitust saada, et kust tuleb see raha ja kuidas siis minnakse edasi ja sellised saated aitavad inimestele selgitada, et kust tuleb raha ja kuidas minnakse edasi. Loomulikult on ka neid inimesi, kes küsivad, et kas ühistranspordid kvaliteet säilib juhul, kui ühistransport on tasuta. Ehk see on seesama, millest me täna räägime. Investeerimisvõime see ikkagi mõnevõrra satub löögi alla, sest kas süsteem ise paisub ja on vaja lisarahasid palkade maksmiseks võib-olla mitte siis ühendasutuse tuubeldavatele, struktuuridele, aga bussijuhtidele, sest neid on vaja füüsiliselt rohkem ja mitte ainult paarkümmend, vaid vaid selgelt rohkem, kui need 50 bussi peavad olema nii-öelda valmisolekus ja, ja hakkame sõitma. Siis meil tegelikult ühistranspordis päris palju muutub, et see ongi üks ülesanne sellele ühendettevõttele, et vaadata kogu see ühistranspordistruktuur üle. Vaata see üle selle pilguga, et juhul kui see transport on tasuta, et millised hakkavad toimuma muutused inimeste käitumises, ühistranspordi kasutamisel, ühe näitena ma tooks kindlasti suureneb Ekspresside kasutamine, tänane ekspress, kallim inimene ei osta võib-olla ekspressi, piletita kasutab tavatransporti. Aga need sõidud, mis tehakse täna näiteks kas trolliga või siis ka bussidega magalapiirkondadest kesklinna, kindlasti seal suureneb ühistranspordi kasutamine, mis tegelikult mingis mõttes teeb ka ühistransporti omakorda saamaks sellepärast, et Ekspress on oluliselt säästlikum, säästlikum odavam kui, kui kõiki peatuseid läbiv tavaliselt. No Tallinn ei ole, vaatamata sellele, et ta vahetevahel eriti Tallinnas elavatele inimestele tundubki praktiliselt kogu Eesti, eks ju, mis saab nende inimestega, kes siis ei ole Tallinnasse sisse kirjutatud, aga kes ilmselgelt elavad oma töökeskkonna mõttes Tallinnas, eks saate aru, mis ma mõtlen, needsamad, kes sõidavad siit õhtul minema ja kogu oma nii-öelda higi, vaeva ja vere, jätavad sellesse linna tehes siin tööd, aga elades oma nii-öelda ma ei tea, kas isatalus või mingil muul põhjusel meid ümbritsevates valdades. Kas nendega läheb täpselt samamoodi nagu läks praegu nendega, kes ei märganud maamaksust teada anda, ehk ehk viimane veri pigistatakse välja teisisõnu nende jaoks siis pileti hind, ma ei tea, kahe-kolmekordistub, kuidas see plaan. Ei, ta kindlasti ei kahekordistub täna, et me peame ka seda, ütleb ta, tõuseb, nuusuta, tõuseb, et, aga olgem ausad, täna ka nendele inimestele, kes siis ostavad, mitte Tallinnasse kuupiletit on hind tegelikult endiselt doteeritud, see kuupileti maksumus ei kata võtta keskmine sõitudel lärmi, sooritatakse kuupiletiga sisse, maksumus ei kata selle tegeliku sõitudel maksumust tulevikus hakkab katma. No ma ei usu, et me seda hinda hakkame niimoodi järsult üles tõstma, et tahame ikkagi inimesi saada tänavate, autodest, ühistransporti, siis siin on täiesti selgelt ees kuskil see loogiline piir, et kust maalt enam ei eelistata mitte ühistransporti, vaid kasutatakse oma autot, nii et nii et selles ei saa nii suhtuda, et võtame teiste käest kõik, mis võimalik. Neid, kes täna ei ole Tallinnasse registreeritud, aga Tallinnas kõlavad erinevatel hinnangutel. Ma olen näinud uuringut, mis ütleb, et 10 protsenti uuringule vastajatest on tunnistanud, et nad elavad Tallinnas, aga ei oma Tallinna sissekirjutust, kui võtame, et Tallinnas on 417000 elanikku, kui Webannasin otsa 10 protsenti, eks ole, see on tegu neli üle 40000 elaniku, kes on küll Tallinnas, aga ei ole sisse kirjutatud, see on väga suur arv. Kui nendest kapo oled või väiksem osa kirjutab ennast Tallinnasse sisse, siis tegelikult tähendab see Tallinnal olulist maksubaasi tõusu mis tegelikult minu meelest väga selgelt kompenseerib ka seda, et saamata jäävat piletitulu. Ja ümbritsevad vallad muidugi selle võrra jällegi, eks ju, peavad omakorda nõiaringi. Seda küll, loomulikult mul on kahju ümbritsevatest valdadest, aga need inimesed, kes Tallinnas elavad, tegelikult tarbivad sedasama Tallinna infrastruktuuri, tõsi on tänavad sellest Tallinnasse oma maksujäljed. Ja see on seesama, mida vabariigi valitsus räägib, et ehk kui see haldusreform ära, eks jõuga jõuga Tallinn suudabki tekitada. Suur Tallinna. Aga siin on üks asi, et ma olen kusagilt kuulnud, et samas Euroopa liidus on et see ei ole nagu väga lubatud tegevus, kui elukoharegistripõhiselt tehakse mingisuguseid soodustusi ehk kas meie siin ei lähe kusagil seadusega vastuollu? Ei, me Euroopaga veel küll vastuollu ei lähe, et täpselt samasugused soodustused kehtivad Helsingis õieti see kehtib mingi piirkonnale. Ühistransport, mitte tasuta, aga registripõhised, soodustus, niite Helsingis ei ole. Üldiselt tasuta ühistransport ei ole, Stockholmis ei ole. Varssavis ei ole, Riias, Peterburis, Riia, muide, kui me võtame Riia ühistranspordi maksumuse, siis on see kolm korda kallim kui Tallinnas, nii et seal on tõsiselt kallis. Selge, aga Peterburis ei ole. Nii et me loome omakorda sellise ideaalmaailmamudeli, näidates, et me suudame pakkuda tasuta Ses mõttes pretsedenti, et nii suures linnas kui Tallinn nii suures linnas ei ole tasuta ühistransporti ühes Hollandi linnas mis on peaaegu sama suur kui Tartu, on tasuta ühistransport ja toimiv. No ma loen siin Havai saarel on näiteks bussid tasuta maakondlikud bussid siis siis Nova kori, tša Sloveeniasse, eks ju. Ja ka Prantsusmaal üks 42900, see kõik kõlab nagu selles mõttes noh, saate isegi aru ilma mingi irooniata, et kuidas on see, miks see mujal ei ole töötanud, miks teised ei ole selle peale tulnud või seda muidugi ei pea teie vastama, aga, aga küllap te olete enda käest küsinud. Vaata olen küll küsinud ja tegelikult siin põhjus peitub selles, et Skandinaaviamaades inimeste sissetulekud on oluliselt suuremad ja nad suudavad seda kallimat ühistransporti oma piletitulu üleval hoida. Eestis paraku peame vaatama, millised on meie sissetulekud. Ja teiselt poolt on see, kui suures ulatuses me täna juba oleme võimaldanud kas tasuta või soodustatud ühistransporti. Ja kui suures osas me tegelikult seda doteerimine. Ma olen nõus sellega, et tasuta lõunaid ei ole kuskilt saada. Täpselt ma tahangi küsida, et siis on ju see valiku küsimus, mille arvelt see meil tule, aga. See raha tuleb samamoodi maksumaksja taskust, nagu ta tuleb täna. Täna me kasutame 65 protsendi ulatuses maksumaksja raha selleks, et Tallinnas ühistransporti üleval hoida. Jäänud on see 35 protsenti. Mis need reaalsed, ma küsin opositsiooni poolt nüüd, et mis need reaalsed valikud siis on, kuhu opositsioon praegu niimoodi kahevahel olles näeks seda raha rohkem vaja olevat kui tasuta ühistransporti, mis, nagu me näeme, oleks mõnes mõttes Parun Münchauseni trikk, eks ju, mis siiamaani kusagil suures linnas õnnestunud ei ole. Ma arvan, et kõlas siin juba täna Korase mõtte ära, et et iseenesest seesama lasteaedade probleemi lahendada. Ja meil on seal muidugi igav vastus ja ma saan aru igavese. Lase teil võiks olla rohkem infot. Võiks olla samas ütleme ma usun ka seda, et, et meil ei ole veel ka ütleme, Tallinna linna ütleme, et teed ja tänavad ei ole sellises olukorras, et me võiksime endale siin lubada, ütleme tasuta ühistransport, et minu meelest investeerida tuleks teedesse ja tänavatesse ja selleks on raha vaja. Ja täna on, ma ütleks, et kui vaadata, meil on suhteliselt leebe talv olnud kõigele vaatamata, isegi sellele vaatamata, et on suht leebe talv, on ka täna tänavatel kas või siinsamas lähedal on lumehanged, eks ole, mis on koristamata. Ma ei taha meenutada eelmist talve, kui kenamad olid täiesti umbes, eks ole, et siin on tegelikult seda kohta, kuhu raha panustada. Küll Taavi aasa kaitseks ütlen, et seda vähem on ju seda lume koristamise raha vaja. Piisab, kui ühes suunas mahubleri puistu teises suunas ongi, kas me saame säästa vale siis? Õige selles mõttes. Tegelikult see, kui me vaatame teid ja tänavaid, see, et neid auke lappima ja see on tegelikult tegevust tagajärgedega needsamad pikirööpad teedes, mis on, millest nad ikkagi siis tingitud nende parandamine on ka võitlus tagajärgedega, see on tegelikult see liigne autostumine, mille vastu saab võidelda ainult ühistranspordiga. Nii, aga siin ongi see, et ütleme, et kust see tuleb siis kullatünn või, või need kotid rahaga, eks ole, mis on ühekorraga, me investeerime uutesse trammidesse trollidesse, bussidesse ja siis me parandame ka tänavad ära selleks et nad oleksid korras, autosid vähem liiguks. Ja siis me laiendame, laiendame veel võrku ja teeme kõik selle ühe korraga ära, et kust see raha nüüd siis äkki hakkab nii-öelda sadama meile. Vot, aga sellest me saate alguses takerduda lausa pihta, et kust tuleb see meelest ära, kust tuleb see raha selle jaoks, et seda ühistransporti võimaldada? Loomulikult me ei suuda korraga teha kõiki, millest sa rääkisid. Aga step by step, et millest me nüüd selle teemani jõudsime, on see, et kumb on siis mõistlikum, kas lõputult ehitada tänavaid või siis pigem suunata või püüda inimesi meelitada rohkem ühistransporti. Ma olen nõus tänavat parandama, aga. Meil on autosid linnatänaval, mida vähem meil sõidetakse naelkummidega, seda paremini meie teed püsivad ja seda vähemalt nõuavad seda lappima. Seal on nõus Taavi, aga samas ma ei välistaks seda, et selline tasuta ühistranspordi pakkumine viib teenuse kvaliteedi sedavõrd alla, et suur osa inimestest otsustab, kas või ma ei tea viimase raha eest osta endale kasutatud auto sellepärast et see tundub talle mugavam ja parem. Vaat selles mõttes ma ei saa sellest asjast aru, et miks peaks tasuta ühistransportteenuse kvaliteeti alla viimasest ühistransporti uuendada tuleb, niisiis kui ta on tasuline, kui, siis, kui ta on tasuta. Ma ei näe siin mingisugust põhjust, et me peaks jätma uue ühistranspordi muretsema. Daamid ja härrad, selline oli tänane poolt ja vastu me rääkisime siis teemal, mille osas tallinlastel tuleb anda Tallinna valitsejatele selge hääl, vastus märtsikuu seas. Kui toimub siis selleteemaline rahvaküsitlus ja uuritakse, mida linnakodanikud arvavad tasuta ühistranspordist toda vihas. Peale selle väikese kohtumise tegemist mulle tundub, et 99,47 protsenti me võime olla kindlad, et 2013 istudes bussi, tuleb omada mingit kaarti, aga põhimõtteliselt saab seda teha tasuta. No ma sain aru, sest et mingisugune koma jäi seal üles, kes veel ei Saateid tuleb karata, see on majade aktsent, eks ju, et et võib-olla meil 2013. aastal sõidame juba taevaste kaarikutega sellel samal teemal saate head sõbrad kaasa rääkida terve nädala jooksul. Sul raadio kahe poolt ja vastu saate Facebooki koduleheküljel Saadet toimetas maris Sander juhtis Urmas Vaino. Näeme nädala pärast.