Head raadio, kahe kuulajad, saadet siin me oleme, läheb edasi ja meil on hea meel tervitada Tõnuga meie tänast külalist, kelleks on hinnatud moekunstnik Tiina Talumees. Tere, Tiina. Tere. Tere, Tiina, kuidas sul siis vastlapäeva on kulgenud, mitu vastlakuklit oled juba jõudnud alla neelata või siis olete toimetanud seajalaga. Kallal tegelikult ma sõin hernesuppi muide praegu täitsa meelde, et minu armas assistent võimule tööle, hernesuppi, vastlapäeva tähistamiseks ja tegelikult ka vastlakukleid ootavad mind tagasi tööle. Ja sest, et tõesti kallid kuulajad, täna tuleb tublisti süüa, aga Tiina, nüüd on küll selline lugu, et vaatame siin, et kõik sellised naiste tööd nagu tramine, nõelumine, kudumine on täna keelatud, et kuidas siis sinul seal moestuudiopiigad lähevad, lähevad käe käsu ja keelu vastavast või õnnestunud ei tea seda. See läks meil küll praegu väga paha lugu, kui me isaks tööd tehes on ikka kibekiire aeg praegu kibekiire aeg ja, ja tõesti, ma saan aru, et teiega reedeks või, või siis neljapäeva õhtuks vähemasti eks ole, peaksid olema kostüümid valmis, et kas siuksed kiirel ajal on ka niimoodi, et kui on proovid näiteks, et kipuks nõel minema, vahel ka nii-öelda nagu keha, siis ihu sisse nagu, nagu sagedasti. No juhtub ikka, aga meil on pigem nii, et kliendid eristavad ennast ise, sest nad kipuvad siputama proovis, ei püsi paigal ja siis nad lähevad nendele nööp naeltele kätega kallale kogema ja vaat siis võib küll juhtuda õnnetus, mis siis on tegemist klietidega, kes, kes on kuidagi nii kiired või rahutud või, või milles on igasuguseid kliente GSM-küsi paigalt väga raske proovi teha, muide. Tiina kui saladus ei ole, siis mitu kleiti nii-öelda sinu sulest sel reedel näha võib vabariigi aastapäeva ballile? Tegelikult läheb sinna meie poolt ainult üheksa kleiti ja üks meeste vest. Aga kõik asjad ikka jäävad selle viimase nädala peale nagu, nagu ikka meil elus need asjad on ja tööd ja tegemised. Ainult üheksa, siis, kas see tähendab seda, et et kas siis varasematel aastatel on olnud ikkagi tunduvalt rohkem? Jaan on näiteks eelmine aasta oli meil 17 aga see aasta tõepoolest on nii, et paljud meie püsiklientidest on jätavad minemata teatud põhjustel, kes ei saa ja kuidas, et on jäänud õige mitu kleit tegemata, aga järgmine aasta jälle nii, et ongi mõni aasta selline lihtsam. Kas see on nüüd see vahepealsetel aastatel, mida me oleme nimetanud siin mai tea Masjuks ja, ja noh, ühesõnaga mingeid surutis on olnud, et kas meie nii-öelda eliidil on kas see kuidagi tunda andnud auto ostujõu poolest? Kindlasti ma arvan, et me kõik ju mõtleme selle peale, et oma oma kulutuste peale tahame mõist mõistlikumalt rahaga ringi käia, eriti kui, kui kuulata majandusuudise ja, ja üldse mitte ei pea eesti omi kuulama, vaid, vaid välismaiseid, siis hirm, hirm tuleb nahka küll, tegelikult. No kas on ka siis selliseid valikuid, mis säästuajal sobiks, et läheks vähem riiet või, või riie oleks linase? Kas ma ikka praegu ei tahaks rääkida veel sellest säästu? Aga siis meil siin ju mõni aeg tagasi see oli ja, ja eks siis kasutati ühte kleiti võib olla mitu korda järjest ja ei pea ju alati uue asja tegema, saab ka vana ringi teha ja nii nagu me eestlased ikka oskama, eks ju. Tiina, kas sul on kliendid praegu need samade, kellega praegu kiire nii-öelda nende klientidega kleitidega on sellised rahumeelsed kliendid või on sellised väga teadlikud, mida nad täpselt tahavad, nii et teevad võib-olla teie elu natukene kiirel ajal praegu raskemaks. Ma arvan, et meie kliendid on ikka enamjagu sellised, kes teavad ja tunnevad meid ja meie tegemisi päris hästi usaldavad. Et klient muutub närviliseks siis, kui tal kleidi kättesaamine jääb viimasele hetkele ja kui ta näeb, et kolm päeva ennem veel on ainult traageldused, et siis võib küll juhtuda, aga meil meil ei ole see väga kombeks, nii et meie juures on praegu kõik õnnelikud ja rahulikud. Tiina kas sellistel viimastel päevadel kas siis tuleb olla ka kuskilt näpistada öötundidest või, või tuleb kuskilt abijõud abi abijõudusid? Palgata Buy ei, meil tegelikult on siiski praegu suhteliselt tavaline tööaeg, et mõnel suvel pruutide pruutkleitide hooajal on täpselt samamoodi tööde tegemist isegi rohkem, et kõige hullemad tööajad on meie jaoks kaks korda aastas need hetked, millal kollektsioon välja tuleb. Et see on minu jaoks ikkagi kordi suurem pinge või kui hetkel? No kas võid öelda midagi, mis nüüd, kui reedel inimesed sätivad ennast nagu tugitooli televiisori ette, et vaatama seda kätlemist ja kostüümiparaadi, mis tuleb, et mis on selle aasta mingid trendid mis, mis on siis midagi sellist, mida tasub, nagu millel tasub silm peal hoida, et istuda tugitooli juba teadlikumalt? Ma arvan, et kõik, kes tugitooli istuvad, peaks kõigepealt selle peale mõtlema, mida nad üldse seal telekast vaatama hakkavad ja mispärast meil, mispärast see sündmus on tehtud, et et see kleidiparaad võiks jääda nagu väga-väga-väga viimasele kohale. Võiks rõõmsalt tähistada oma vabariigi vabadust ja sünnipäeva ja ja noh, see oleks nagu normaalne suhtumine, eks ju, aga paraku eestlastele ikka väga meeldib päiks kõikidele meeldib, mitte ainult eestlastele, soomlastele on ju samasugune paraad ja ka nemad kõik kritiseerivad ja vaatavad ja räägivad pärast pikalt meedias. Et ideaalne, vähem kriitikat ja, ja mõelda selle peale, kuidas sisesele hakkama saaks, et ega see on parasjagu parasjagu ebamugav, sest iga päev ju ei näidata inimest telekas ja, ja hirm veel selle üle, mis teised sellest arvavad ja, ja kuidas ta sealt läbi telepurgi paistab, on loomulikult suur. Tiina sina moekunstnikuna, kas jälgid pärast? Pärast siis seal leheveergudel neid kokkuvõtteid, mis tehakse kleitidest, on sul natukene enda loomingu osas, et mida nüüd kirjutatakse, on sul natukene selline ärevus sees ka või võtad sa seda kõike väga rahulik? Noh, need kirjutamised ju pärast on niivõrd subjektiivsed ja, ja noh, tegelikult mina suudan neid juba nüüd võtta niimoodi läbi väikese huumori, aga aga ma arvan, et kui inimene, kes iga päev lehest enda pilti ei leia ja siis niimoodi üks kord aastas leiab ja kui see kommentaar ei ole kõige positiivsem, siis loomulikult ta tunneb ennast halvasti. Ma olen selle pärast mures, et see, see, kuidas see pilt on võetud, mis nurga alt, kuidas figuur parasjagu paistab, see on kõik noh, niivõrd juhuslik, et et sellest tegelikult ei tohiks suurt numbrit teha, aga paraku paraku mõne leheveergudelt võib ju sageli väga sopiseid kommentaare leida või isegi mitte leheveergudelt, vaid pärast internetist on veel eriti hea lugeda, eks ju. Aga kui suure huviga sa jälgid ise teiste disainerite loomingut, mida siis seal punasel? On näha saab ikka, loomulikult on see huvitav ja põnev ja ja ikka loomulikult jälgin, vaatan, mis tehtud on, et mitte nüüd küll sellise meeletu põnevusega, et midagi ei juhtuks, kui ma üldse seda ei näeks, kõik läheks samamoodi edasi, aga aga iga. Dino, tahtsin küsida, sa oled jälginud läbi aastate ikkagi vähemalt mingil määral seda, mis presidendiballil inimestel seljas on, et kuidas nüüd meie iseseisvus Ta noh, ütleme taasiseseisvumise ajal, nüüd on mingi trend olnud, et, et kuidas me käime riidesse, meie liit ütleme ikkagi see, kes kutsutakse sinna presidendi juurde. Et käime nüüd paremini riidesse või mis, mis mis öelda ühesõnaga et või on või on näha, et milliseid, milliseid valikuid inimesed teevad seal oma garderoobi, suhteliselt on on siis tunda, et, et me oleme nagu maitseka maks muutunud näiteks. No ma ei tea maitset, kus on ka eksju selline üldine mõiste aga kindlasti on inimestel tekkinud rohkem rahalisi võimalusi, et saadaks endale rohkem lubada ja selle vabariigi uue vabariigi jooksul aja jooksul on meil ju tekkinud hulk disainereid, kelle teenuseid on võimalik kasutada ja, ja loomulikult on, on selgesti võimalik eristada seda, kes on jõudnud disaineri juurde ja kes mitte, eks ju, et et seda, seda kõike on nende aastatega, seda on loomulikult märgata, muud muutused on ilmselged. Tundub, et ikkagi eelistatakse eestimaist, et, et see ongi võib-olla üks selle asja mõte, eks ole, et Eesti tegijate eesti moekunstnike loomingut, et siis kanda see on nagu õige aeg seda teha. Samal ajal, eks ole, paralleelselt kantakse ka seal rahvariideid ja nii edasi. Kas kas on nagu silma torganud, mõni tuleb seal hoopis mingi välismaiste asjadega või on ikkagi eesti naised enamasti? Eks loomulikult nagu meie elugi on juhuslik ja, ja see, mis selga pannakse, see on ka siiski ka selle päeva puhul sageli lihtsalt paratamatus ja juhus, et kust keegi on endale selle kleidi muretsenud, et et ega siis nüüd iga naine ei tee sellest oma elu tippsündmust, nagu siiski paljud seda muidugi teevad. Aga aga muidugi, loomulikult tuleks eesti disainereid eelistada, kui vähegi nagu selleks võimalust on. Et Eestis on väga palju häid disainereid ja kindlasti tihti võiks naised ennast kokku võtta ja kellel võimalust on Eesti disaineri juurest kleit tellida, mitte mitte välismaalt kaubandusest seda osta kuskilt olemmistatis sealt vist päris sellist ei saa, aga aga on, on muid võimalusi muidugi. Kuulame vahepeal muusikat, sedagi täna Tiina valikul ja paneme peale Teppessmuudi loo In Joida, Sailans. Räägime juttu moekunstnik Tiina Talumehega, nad Hiina vabariigi aastapäeva pingutustest kleitide valmimistest juba natukene rääkisime ja tuleks võib-olla sinna aega tagasi, kuidas sinust sai moekunstnikke ja ma saan aru, et sa oled seda teemat juba päris palju veel lahanud ka erinevates meediaväljaannetes, aga aga kindlasti on meie kuulajate hulgas ka neid, kes, kes mõtlevadki, et oh, et mind huvitab ka just see valdkond. Just nimelt Hiinast, et vaata, ma saan aru, et tüdrukud ju mängivad nende nukkudega ja panevad selle riideid selga ja võtavad ära siis tüüpiline arusaamine ongi, et sealt hakkab see nagu soov riietada, eks ole. Nukke pärast hakkad ennast riietama, kui lukku ja, ja sealt läheb nagu asi, tase sujuvalt. Moekunstnik. Ma ei tea, kui palju mina neid nukke riietasin, aga Erkisse läksime hoopis. Õigemini, kui alustada sellest, siis ma teadsin, et ma tahaks kunstnikuks saada, kõlab väga ilusalt ja uhkelt ja aga seda, mis kunstnikuks, seda ma lapsena absoluutselt ei teadnud ja ega ma ei teadnud seda siis ka kitsastest Ergisse vastu sinna nahakunstiosakonda. Ja seal majas sees olles hakkasin ma üldse aru saama, mis seal tehakse ja mis seal toimub, kuigi ennem olin ka reaalkoolis õppinud arhitektuuriklassis, aga arhitektuur oli kindlalt selline asi, mida ma ei tahtnud, ma tahtsin ikka midagi, midagi naiselik. Ja, ja siis nahakunsti õppides seal, sain aru paari aasta pärast, et ikkagi tuleb eriala vahetada ja kõrvaltoodetesse mood muidugi tundus ikka kõige põnevam minu jaoks, et see oli kuidagi selline pikaldane protsess, kuidas ma jõudsin selle moe moe juurde, et et seal majas sees olles jah, seal nähes mida, mida, mida kõike kunsti vallas on võimalik õppida, tundus see mulle siiski kõige õigem. Ja võib-olla viimasel kursusel ma sain aru, et nagu lõplikult siis päriselt, et mis asi see ikkagi tegelikult on ja mis mind ees ootab, kui ma tahan nagu moekunstnikuna tegutsema hakata. Et siis kui sai tehtud ka lõputöö ja selline pidulikum kollektsioon lõputööks, siis siis oli selge ahaa, et see mulle väga meeldib. Et niimoodi see kujunes. No aga kuidas väljendus sulle väiksemana see soov kunsti teha, kas sa maalisid midagi, sest et kui sa keskkooli ära lõpetasid, siis nii palju sa olid kindel, et et Erkisse sa lähed ja valisid endale selle nahakunsti eriala, aga, aga mis sa tegid varem, kuidas see sinu looming siis väljendus? No joonistasin ma juba ikka päris väikesena ja esimesed joonised pärinevad sealt kolme nelja-aastaselt. Ta oli ka, ma olen päris täiesti normaalsed figuurid muide osanud joonistada, nii et sealt edasi ma jah, ikka mulle meeldis kleite joonistada ja ja kõike muud ka. Ja värvid ja maalimine ja kõik selline, ma olin väga vaikne laps, kes istus peale kooli üksinda kodus ja joonistas. Mulle meeldis veel täitsa üksinda ei ole, ma läheksin kohe teisele korrusele, et keegi ei segaks mind ja siis ma olin seal oma maailmas, joonistasin oma erinevates meeleoludes midagi, mis mulle siis parasjagu tundus. Aga kas kui sul praegu valivad, siis noh, kollektsioonid üldse kusagil riideid siis kuidagi realiseerima, et kas sa töötad ka niimoodi üksi? Jah, tegelikult küll päris hea tähelepanek, ma hea meelega, need esimesed visioonid teen oma omaette olles, et ma ei taha väga, väga sellist ümbritsevat kisa-kära, võib-olla mingisugust muusikat ainult, aga mitte mitte, et mul mängiks raadiot ka seal on, ma ei tea, mis kõik veel korraga, et sellist fooni mul vaja ei ole. Mul üksindus jah, meeldib. Saelans valikulist külas. Aga ometi, moekunstnik, kui amet sind väga ei paelunudki? Aa, sa mõtled kunagi jah? Jah, no ega võib-olla ma ei osanud sellest niiväga nüüd tollel korral jah unistada või noh, ega see lapse maailm on ju selline, et sa päris täpselt ei tea, mis, mis suurte inimeste maailm on ja millised ametid seal on ja, ja mida, mida noh, eks me kõik oleme nagu kunagi tahtnud õpetajaks ja ma ei tea, sellised sellised mõtted olid mul pigem lapsena. Aga mis sa ütled, noh, ütleme neile, kes tahaksid tulla ka hakata moekunsti, õpime moekunsti moekunstnikuks, ma tea, kas siis mis iganes mehed, naised et mida, mida neile öelda, ühesõnaga, mis, mis nad peaksid, vaatamiseeldused neil on või mis valmisolek võiks neil olla või millised huvid võiksid olla siis neile, et näiteks moekunstnikuna Tulla ja tagantjärgi ma ei soovitaks seda iseendalegi mitte. Ma ei oskagi öelda, mis, mis. No noh, sõltub, eksju, et missuguseks moekunstnikuks sa tahad saada, kas sa tahad üksinda vaikselt kodus sõbrannadele riideid teha või sa tahad neid rohkematele inimestele müüa? Noh, ennekõike just see, et kas sa tahad neid müüa ja kui palju sa tahad, ei püüa. Et, et see on kõik selline noh, ütleme mis moekunstnikule väga ütleme sellise läbi löönud moekunstnikule on väga oluline, on tohutu vastupidavus ja, ja töökus. Et selline ennastsalgav töökus selleks, et et olla pidevalt püüne peal, sest et konkurents on Eestis samamoodi väga tugev ja, ja meil on väga palju häid disainereid ja ja ega nüüd lõputult neid siin olla ei saa ja kõigile neid kliente ka jagu, et see ongi see pingeline moment selles moekunstnikuks olemises. Et turg on täis, et praegu enam pole mõtet. Ei, ma arvan, et väga palju häid, kui sa oled andekas ja kui sul on võimeid, siis on alati mõtet. Et kas see moekunstnik peab olema ka, ütleme, niisugune nagu meedias esil, et ta peab olema ka turunduse ja müügiinimene ja s, kes suhtleja ja nii edasi ja nii edasi ja nii edasi, et, et see kõik on nagu ikkagi abiks. Nojah, kui sa oled töötajad nagu eraklientidega nagu mina, siis sa pead, tõesti üks inimene peab kõike tegema nii turundust kui olema ka just nimelt selline meediafiguur, et et olla olla pidevalt, eks ju olemas. Ja teine muidugi, võib-olla lihtsam variant on see, kui sa oled tööstuses disainer, et siis tehakse see kõik sinu eest ära ja sa saad. Olla olla rohkem selle kunsti kunsti poole juures, kuigi ka seal on ka ju omad kriteeriumid, et ega see nüüd päris kõike ei saa luua, et seal on ikkagi väga trendipõhine, kogu see. Just see, see müügi müügiteooria on hästi oluline lõbusele. Massidisaineri töö juures. Kui need Eestis, noh me oleme harjunud ikkagi seda välja tooma, et väike turg, eks ole, ja vähem ostujõudu küll Eesti ostujõulisi vaadata, kes seda kujutleme potentsiaalselt sellise sellise Noh, tarbijad ütleme, et kuidas, kuidas on, et kas sa muidu ikkagi vaatavad testi loojate poole või ikkagi pigem on ikkagi lihtsam ikkagi osta välismaalt. Kuidas tundub praeguse asi? No statistika järgi peaks olema Eestis üks 40000 naist, kes, kes. Võiksid endale kõrgeid kõrgdisaini ja Kotööri lubada, et eks see sõltub ka nende elutempost ja, ja sellest aja ajakriteeriumist, et kuidas neil on võimalik disaineri juures käia, et võib-olla on tõesti lihtsam kiirelt minna, osta poest endale kleit ja ja elutempo ei lubagi, sest ega see disaineri juures käimine on ka selline noh, aeganõudev protsess, kuigi sageli lihtsalt kaubandust ei ole endale võimalik leida istuvaid asju, nii et lõpuks tuleb ikka lihtsam käia disaineri juures, et kuidas, kuidas keegi, kui keegi on leidnud endale toreda kaubamärgi, mida ta saab osta ja mis talle hästi istub, siis on muidugi väga lihtne, aga sageli ikkagi on vaja hästi istuvad riided disaineri juurest endale hankida. Mis selle hästi istuvuse juures neil, kes ka külas, Aldo Järvsoo, Aldo Järvsoo jah, tema vist vist mainis seda, et Eesti Eesti naistel on see Balandist väljas jah, see, mis tehakse välismaanaistele, on eesti naiste kehade olevat teistsugused, et. Siis seal kiirmoeketist vist ei saa ka, et mingid asjad jäävad poodi, et ma saan aru, et mingid aluspüksid sa saad osta aga mingit noh, mingid asjad, mis sa nagu ikkagi see üles panna või kuhugi, et siis ei ole päris see, see, need mõõdud Ma tean nii palju, et need kiirmoeketi töö teevad ka vastavalt muidugi erinevatele riikidele ja erinevatele naise tüüpidele, aga ma ei ole just kindel jah, et nüüd Eesti naise kehasse nii palju on süvenenud, et siin Aga see täitsa täitsa raha. Naiste ma ei, ma ei suuda. Päris nagu nõus olla, et, et mina oma töös näen ikkagi väga erinevaid erinevaid kehasid ja, ja ma ei oskaks neid ühe vitsaga lüüa, et nüüd see on eesti naine. Tõesti, ma ei, ma ei julgeks seda välja öelda. Kas sinuga disaineri jaoks on seega keeruline, näiteks kui sinule tuleb üks modellimõõtu naine, kellel on võib-olla lihtne teha, kelle seljas näeb kõik ilus välja või siis tuleb tuleb suurem naine, kaalukam naine, kes tahab samamoodi ilus välja näha. Kas sinu jaoks on keerulisem teha, teha neil? Vahet ma ei tea, see ongi selles mõttes võib-olla isegi raske küsimus minu jaoks, et ma olen nüüd päris pikka aega seda tööd teinud ja eraklientidega suhelnud, et põhimõtet tavaliselt ma isegi ei mõtle nii, ma suhtun igasse klienti kui indiviidi, ma ei mõtle, et kas ta on nüüd number 36 või, või sellest palju suurem suurused tegelikult, et ei ole vahet minu jaoks. Aga kui sa ei mõtle lihtsalt, eks ole, kui sa oled nagu suurem, natuke suurem välja või, või on seal, eks ole, noh? No see on loogiline või ei ole vä? No sa mõtled, et on mõni imenipp, kuidas teha? Värvid, eks ole, et, et sa, et kui sa oled väga suur, siis pole must selga, et siis sa oled surnud. Selles on väike tõetera, tead, et võib-olla valges tõepoolest näeks siis veel suurem välja ka. Aga jah, mingid nipid seal on loomulikult, aga ega selles mõttes tõepoolest ega figuur on figuur ja ega seda nüüd peita ei saa. Nende sinu jaoks ei ole vahet. Klient on klient. No vaat kus sa oled, siis ma mõtlen ise, et kas sa oled Niukest modelli tüüpi, siis noh, kas ei ole niimoodi, et sa viskad praktiliselt ükskõik mida selga või isegi viska selga, on täitsa normaalne. Jah, eks see tuleb inimese enda seest ka, et noh, vaata lase modelli tüüpi naine, see võib lihtsalt näide mõnes temale harjumatus riideesemest täiesti kohmetuna, et ta ei saa sellega hakkama, ei suuda selles olla, et see riietumine tuleb ikka kuskilt mujalt, et ja samas jällegi mõni naine, kes on sellest modellifiguurist väga kaugel, tunneb ennast. Samas riideesemed jällegi ülihästi, et see on, see on selline sisemine iseendaga harjumine ja selline noh, naise enda keha tunnetamise teema pigem. Aa, ja vot mulle endale tundub ka see, mitte et ma just need naised enesetunnet, sest väga palju Dianaga, kas ei ole see, vaata, kui nad tunnevad ennast hästi selle asja sees ja nad on kuidagi noh, see tuleb nagu välja, et sa vaatad, et tal silm särab ja et siis siis ta näebki parem välja, sest mõtlesin, et ma ei tea, kui keerulisem nüüd oli, aga, aga et sul on õigus. Eks ole, ennast halvasti on ju jah, täpselt. Kui ta tunneb ennast halvasti, siis, siis see paistab välja. No, ma arvan, näiteks, kui naine on saanud just äsja komplimendi, siis ta noh, pool tundi sära peale seda ja ta tundub kõikidele imekaunis, nii et see on sama asi. Läheme edasi muusikaga, Tiina, oled valinud järgmiseks Maicel Naimani lootšišingshipis pest Lehtus separts, kas sa oskad natukene ka tutvustada sisse seda lugu, miks see sulle meeldib, või vimm. Miks sa selle loo valisid? No otseselt see lugu võib-olla üks Mikenaimanni tuntumaid, et lihtsalt hea lühike ja, ja väga võimas lugu, aga Mike Naiman on mulle jah, ikka väga pikki aastaid meeldinud ja olen kasutanud ka vist kahel korral lausa moeshow'l tema muusikat, nii et et selles on jõudu ja, ja energiat, sellepärast mulle meeldib. Jätkame jutuajamiste moekunstnik Tiina Talumehega ja Tiina, kui rääkisime siin enne sellest, kuidas sa üldse moekunsti juurde jõudsid ja mille põhjal otsustasid minna ERKIs õppima ja nii edasi, siis meil jäi veel lahkamata see küsimus, et kui sai nüüd ülikool läbi, siis kuidas sul tekkis idee luua oma stuudio? No see tahtmine kleite teha ja riideid üldse teha oli niivõrd suured, et just sedamoodi nagu just sedamoodi teha, nagu mulle meeldib teha, et sellest see mõte lihtsalt tuli ja, ja mul on üldse elus, nii et kui ma ikka midagi väga tahan, siis ma teen selle ära ja eks selle asjaga oli, oli samamoodi, et väikselt me alustasime ja ja kasvasime siis järjest suuremaks. Aga kui jätta see moekunst nende hetkeks kõrvale, siis kas sul jääb aega ka millegi muu jaoks vabal ajal? Ma ei tea käia reisimas. Ega ma väga igatse millegi muu järgi, et see moodia riietega? Ta on minu jaoks ülim selles mõttes, et ma kuulan paha tuju ja kui ma olen väsinud, siis ma ma ikka lähen sulle moe juurde, et ma pigem pigem otsin sealt seda lohutust ja sellist uut energiat, et muidugi noh, reisimas loomulikult lihtsalt keskkonnavahetus on alati tore ja reisida ikka tuleb. Aga tunned, et oled täiesti õiges kohas ja ei vaja aeg-ajalt selliseid suuri pause, et elu üle järgi mõelda või, või mingit muud suunda leida. Pause on tegelikult ikka vaja, et selliseid tühjuse hetki ja, ja sellist üldse mitte midagi tegemist on, on minul küll vaja ja noh, eks need reisid ongi ainuvõimalikud selleks et siin kohapeal ei ole niimoodi võimalik olla, et ma nüüd otsustan nädal aega kodus olla, seal ei kuku kuidagimoodi välja. Millal sa saad nagu võtta sellised puhkused endale saadud praegu, eks ole. Nüüd on presidendi poll, et siis kuidas see tsükkel sul on, eks ole, et siis tulevad kollektsioonid ja siis suvel ma saan aru, et on kõik abielluvad ja tahavad pulmakleiti saada. Ja ei noh, eks aeg tuleb lihtsalt võtta, et praegu meil on sügiskollektsiooni, võib kevadkollektsioon, tuleb aprilli lõpp, mai algus ja siis tuleb jälle sügis novembris ja et noh, tegelikult nagu see kollektsiooni tegemine käib aastaringselt, et praegu me teeme kevadet, eks ju ja kui see saab tehtud esitletud, siis me hakkame kohe sügistele tegema ja noh, niimoodi see käib, aga ei aega tuleb lihtsalt võtta endale, et mul on nii tublid inimesed, minuga tiimised, Nad saavad hakkama, me teeme väikese ettevalmistustööd, mis nad sellel ajal teevad, kui mind ei ole ja, ja nii see asi käib, et saame hakkama. Tiina sina oled nomineeritud ka tänavuse kuldnõela auhinnale. Kui suur. Või kui oluline see on ühe moekunstniku jaoks saada nomineeritud. Sellistel konkurssidel? Noh, ma arvan, et, et ega need moekunstnikud on ikka hirmus edevad putukad kõikateks neile loomulikult meeldib see tähelepanu noh, kuigi minu jaoks oli see suurem tähelepanu võib-olla viis aastat tagasi või siis kui ma ma isegi ei mäleta, millal ma esimest korda nomineeritud olin kahjuksega. Aga, aga et siis oli see kindlasti suurem asi, et nüüd mul on neid enda isiklikke võite ja hakkamasaamise ja, ja saavutatud tulemusi nagu küllaga olnud, et noh, eks ta lihtsalt tore on jah. Et aga siiski oleks viimane aeg tegelikult juba kätte saada, see kuldnõel ta lõpuks. No eks me näe. Aga mis on nagu nendest tunnustustest olnud noh, sulle endale võib-olla kõige enam siukest rahuldustpakkuv, et sa ise tead ju paremini, mis, mis mingi tegemine eelnes mingile asjale ja, ja kas, kas sellest sellest dünaamikast lähtuvalt või millestki muust, mis on sulle olnud nagu noh, võib-olla seni parim tunnustus. No tegelikult need tunnustused, mis mulle väga loevad, on, on nendelt inimestelt, kes mul elus tähtsad on. Et kui nemad ütlevad hästi, siis siis see on minu jaoks palju suurem asi, kui see keegi ajalehes kirjutab kuskil midagi hästi, et et üks näiteks sellistest on kindlasti minu õde, kes on mul selline väga hea kriitik ja, ja väga aus kriitik kahjuks või noh, tegelikult õnneks ja, ja, ja kui tema ütleb hästi, mul on väga hea meel ja neid selliseid lähedasi inimesi on, on veel ja, ja loomulikult jumal hoidku, mis siin salata, kui kliendid tulevad ja kõik mu kleidid ära ostavad, siis mul on eriti hea meel ja, ja see ongi see tunnustus, et tegelikult kelle jaoks ma neid riideid siis teen. Ja kui siin mingid aastad tagasi sai siis meedi kaudu materdatud näiteks meie Evelin Ilvese seda, mis, mis sa tegid, see siuke barokk see mulje jättis, meie esileedi oli seal siis see oli kuninganna vastuvõtul, eks ole, et kuidas, kuidas seal on, et, et seal ühelt poolt oli kriitika meedia poolt, aga kuidas meie esileedi suhtus sellesse, ütles, et, et kõik okei. Vaata need asjad mis valmivad, need valmivad minu minu stuudios alati kokkuleppeliselt, et mitte kunagi suruma ühelegi kliendile midagi selga, mis talle endale ei meeldiks. Et nii on kõikide kleitidega, mis meie juurest tuleb, et kõik on ikka lõpuks rahul, et kedagi ma ei sunni ostma midagi, mis talle ei sobi või mis talle ei meeldi või mida ta ei taha. Aga Tiina siis nüüd küll selline asi, et, et mis siis nüüd moes on, nüüd kevadel, et siis on, kas see küsimus aastal ei pane ikka lemmikmoe, moekunstnik on, on nagu nagu võtta siit kohe, et, et me oleme valmis kohe üles kirjutama ka mingeid asju, et, et mis siis nüüd on, ma saan aru muidugi jah, et, et, et see on selleni küsimus millele võib vastata vist ma ei tea, kuidas, kuidas sina vastad. No ma ei tea, mis teid huvitab, ma saan aru, et teid huvitab see, mis on trend, mis on, mis on trendikas. Minna näiteks said üldse midagi üles kirjutama, lähed sinna, Viru keskuses on Saraa kauplus, lähed vastust sealt sisse ja sul on kõik trendid seal ilusti rivis. Sa ei pea üldse üldse ei taha olla täpselt ühtemoodi, aga vaata ka siis sa ei olegi moodne. Selles asi ongi, et siis siis see, see on juba midagi muud. Et selles mõttes ongi tänasel päeval üks inimene, kes tahab olla moodne, läheb sinna kiir siis moeeks ole poodi kas siia või läheb Helsingist sinna, Haaemmi saab selle, mis moes. No nii, see on jah, et tegelikult, ega selle moest ei pääse mitte keegi, igaüks, kes endale miskit poodi ostma läheb. Sellisest suuremast moeketist siis trend ongi see inimeste hullutamise võimalus ja, ja sellega seda rahvast sinna voodi meelitataksegi, et see või teine asi on moes ja tal on seda ju hädasti kohe vaja. Eks ju, et õnneks trendi trendihullus on läinud järjest väiksemaks, sest neid trende on ka nii palju, et igaüks saab nagu noh, valida endale ja, ja ma arvan, et, et sellisel, kellele omal mõistus ei tööta, võibki minna vähe keeruliseks, sest ta nüüd ei saa aru, et kui punane kampsun ja ja rohelised püksid on moes, et kuidas ta neid siis kokku paneb, eks ju, ja nii edasi. Aga, aga noh, tänapäeval on kõik nii lubatud ja kõik kõike nii palju võimalik ju endale siin Eestis ka lubada, et see natuke peab endal ka lihtsalt mõistust olema, et asju kombineerida. Tiinaga, milline ostleja sa ise oled või kehtib sinu puhul see ütlus. Ja nagu me kõik teame kingseppade kohta Ei, mina noh, ma olen nagu ja kostleja, ma olen selline ma reisidel, kui mul on aega ja kui ma olen puhanud, et siis ma kipun vahel niimoodi ostlema. Aga muidu mulle meeldib ikka, et ma saan riided sealt enda stuudiost, siis mul on kindel tunne, et ma kannan õiget asja. No aga kas sulle jätkub selle jaoks aega, et tellimusi on ju palju ja ikkagi ju kõigepealt ju keskenduda klientidele või, või jätkub seal ikkagi aega, et endale ka see aeg leida? Riided teha teatud perioodid on ikka selliseid ka, kus on võimalik näpistada endale ka see aeg, et loomulikult on kliendid ennekõike olulised, aga aga eks kliendid saavad ka enda ostuideed minu seljas kantud, et väga palju inspireerib neid just see, mis mina selga olen pannud ja, ja siis mul on vahel isegi kohustused. Või et ma pean ikka rohkem vaatama. Ise kirjutanud, saadki ise teha, nagu selles mõttes, kuidas nagu turundust reklaamid sa käid, käid ise, eks ole, ringi ja tee, jah, naistel on ju see, et ma tahan Jah, vot ma peaks lisanduma, peaks vähem kodus istuma, rohkem ringi käima. Kõvem turundus. Aga kuidas hindu? Et kui sa vaatad natuke kindlasti ka meie meie tänavapilt, et kuidas, kuidas me, eestlased ja eestimaalased, ütleme siis. Riides käima, et, et kuidas me sellega hakkama saame? No ma arvan, et eestlaste jaoks on see, et end ja kogu see moekaup tegelikult niivõrd uus asi, et eks nad lahmivad seda siiamaani veel täie rauaga, et väga meeldib ikkagi see just see trendikas riietumine ja seda on seda on ikka veel näha, et noh, ütleme 10 aastat tagasi oli nagu äärmiselt oluline, see hästi moodsalt riides käisid, et nüüd on see nagu jäänud vähemaks ja inimesed rohkem otsivad iseenda soove ja käivad iseenda tahtmise järgi. Aga ma arvan, et teda on ikkagi päris selline trendikas ja eriti noored on miljoni tublid. Aga räägime natukene vabariigi aastapäeva eel ka Eestist. Jah, et Eestis me elame, tegutseme Eestis on meil sõbrad ja, ja ka töö, aga Tiina, mis, mis ütleks, et kui hea koht nüüd Eesti elamiseks on, et miks, miks on Eestis ikkagi hea elada? Noh, ega seda ongi nii raske võrrelda, sest et paljud meist mujal elanud on aga. Minu õde, tema elab Londonis ja kui ma nüüd mõtlen, et mis temal seal on mida minul ei ole, siis ma ei leiagi ühtegi sellist nagu enda hingele olulist teemat, mis temal seal võiks olla, mina, mina saan kõik selle siit kätte, et mida mul vaja on. Mul on kõik siin riigis olemas, kõik siin Eestimaal olemas. Ja noh, neid põhjusi on võib-olla muidugi ka selliseid sotsiaalseid, näiteks kui sul Hispaanias kaob ära elekter, siis olen kogenud sedapidi ootama kaks nädalat, et erinevaid ametiuksi kulutades see siis endale tagasi saada, siin selleks läheb võib-olla noh, ma ei tea, tund, meil on e-riik, meil on võimalik internetiga kiirelt kordajad, et et tegelikult on see luksus, mida me võib-olla iga päev isegi ei märka. Ja noh, kui mõtelda selle peale, et meil on neli aastaaega, mida igal pool ei ole ja me saame nautida nelja aastaaega, see on ka üks väga suur asi. Võib-olla praegu talv enam üldse ei meeldi, aga aga kui meil oleks ka kogu aeg suvi, siis võib-olla ei oleks seegi nii tore. Aga kas tuleb sul mõni selline kitsaskohta, mis Eestis ei ole nii hästi ja mis Eestis võiks olla parem, et millele tuleks rohkem tähelepanu pöörata? Ma ei tea, kas siis teha poliitikute poolt või inimeste endi poolt? No eks see riik on praegu tegelikult nii noor, et ma arvan, et meil on siin hästi palju sellist õelutsemist, jah, Kadetsemist jah, enese silupitamist ja ja selliseid asju, mis võib olla paari põlvkonna pärast, äkki natukene kaovad ära, et meil nagu riik natukene natukene veel kasvab, et siis need päris väärtused ehk tulevad paremini välja inimestest. Ma ei tea, ma loodan, ma olen selle peale nii palju mõelnud, et et et seda jah, seda, seda, sellist kadedust ja õelust, mis kahjuks eestlastele on omane, et äkki seda võiks vähem olla. Tiina, milline näeb sinu päev täna edasi välja, kui enamikul inimestel lõpeb tööpäev kell viis, siis kuidas on lood sinu tööpäevadega? Ega minu tütar täna väga pikk ei ole, sest praegu ongi nii, et mina siin lobisen, aga teised annavad kleit üle lõpetavad. Ja, ja siis ma lähen vaatan, kuidas minu vastlakukkel elab seal stuudios, kes ta on alles või on ära söödud ja ja ei noh, meil on, tuleb veel ikka õige mitu klienti täna õhtul, aga mingisugust öötööd siin küll ees ei ole. Täna. Ja vabariigi aastapäev televiisoris. Need vahistati ja see nädalavahetus on küll, ootab mind küll tegelikult siiski kibe töö ees, aga ma ei jäta loomulikult vaatamata seda aastapäeva ülekannet kindlasti. Tiina tutvusta sisse natukene järgmistel lugu. Meil on valmis pandud Ruja ja suudlus läbi jäätunud klaasi, mis on ühtlasi täna ka viimane lugu, mida me sinu sellest playlisti playlistist mängida saame. Miks sulle meeldib see lugu, miks sa selle valisid? See lugu meeldib, mulle ju meeldis juba väikese väikese tüdrukuna, sellepärast et selle sõnad on kirjutanud Ott Arder, Ott Arder tänaseks lahkunud meie hulgast oli minu tädimees ja siis elasime me üksvahe kõik koos ja ma imetlesin tema seda võimet sõnu seada juba lapsena, nii et see on üks minu minu lemmikuid. No mis me saame sulle öelda tiina lõpetuseks, kuidas öeldakse disaineritele moekunstnikele? Nõel puhu. Või või? Teil ei ole mingit sellist ütlust, mida teie omavahel soovida? Ei tea, ei ole, las kivi kotti siis selline üldine sobib kõigile. Aitäh, Tiina Talumees täna tulemast aitäh. Koolid on, mida me mina olin? Laps on veel väga näinud, seda külastavad hetkel mõni mälestus. Mina ei last, lapsi. Seda tuleb. Kas ootad? Oh ma ei näe Mida minna ei lasta? Lapsi on veel väga neid sest nad külastavad meid. Kahte Pärnumaal või Ida-Virumaale 102,0 solvud Valga, Võru, Põlva ja Tartumaale 103,6 luudes Viljandimaale 103,3. VVV punkt tähendaks uute raadio kaks.