Tere õhtust, raadio seitse jätkab meie tänase töö, peakülaline on harjumilt. Ja see tänane saade on omamoodi just nagu jätkuks eilsele muusikalisele tunnile. Kuuleme harjulgi laulu kevadel. Mille ta kirjutas Gustav Suitsu tekstile, seal esitavad Urve Tauts, Ivo Sillamaa Külas Harry oldi laul kevadel. Harjult oli 15 aastane poiss, kui ta üksi ilma pere toeta, põgenes Rootsi. Kaasas uhke eesti vaim. Töökus, Iseseisvus. Jätkas ta oma õpinguid muusika alal Stockholmi erakonservatooriumis õppides klaverite harmooniat tänu Olav Rootsile, aga kompositsiooni Eduard Tubina juures. 55. aastal astus harjult Uppsala Ülikooli, kus ta õppis muusikateadust maailma ühe kõige nimekam muusikateadlase professor Ingemar Bengtsani juures. Viimane avaldas suurt mõju, oldi seisukohtade väljakujunemisele eelkõige põhimõttelistes küsimustes. Harjult töötas Rootsi riigiraadios muusikaprodutsendina. Ta tegutses Rootsi riiklikus kontserdi organisatsioonis Svenska Rix kontserter. Olles tihedas kontaktis paljude Rootsi muusikutega ja selliste riiklike institutsioonidega, nagu Rootsi Kuninglik Muusikaakadeemia. Harri oldi vahendusel toimusid Eesti ja Rootsi muusikakontaktid. Üle 30 aasta. Muusikateadlasena on harjult avaldanud arvukalt artikleid nii Rootsi kui Eesti ajakirjanduses, samuti esinenud mitmetel rahvusvahelistel muusika teaduslikel konverentsidel Rootsis, Ameerikas. Vardo Rumessen kirjutab, Harry oldi tähtpäeva kontserti bukletis, et epohhiloovaks kujunes tema teine raamat Estonian Music. See oli tegelikult esimene võõrkeelne ajalooline ülevaade eesti muusikast sisaldades peale ulatusliku bibliograafia kõige olulisemate heliloojate kohta ka rohkearvulist eesti muusikaalast. Fotomaterjali. Selle raamatu ilmumine Eestis aga 1980.-te aastate algul põhjustas järjekordse poliitilise skandaali. Hari oldi, tööpõld on ääretult lai. Seda tänases öös tahamegi koos vaadelda. Kus intervjuu annavad Arne Mikk. Ja stuudios on ka peale Harry, oldi Vardo Rumessen. Enne aga tahaksin selle mehe töö haardest anda pildi järgmise faktiga. Harry oldi hetkel viimane. Kultuurileping on seotud Kaljo Põllu graafikanäitusega tuule ja veelapsed mis on koos Jan noort hali teavisioonidega ja Eduard Tubina virmaliste sonaadiga Vardo Rumessen esituses. Hetkel üks Rootsi riigi suuremaid Eesti kunstinäitusi ja selle näituseringkäik jätkub kõigis põhjamaades kuni aastani 2000 eetris olnud raadio seitse. Tänase saatejuht on Ene Pilliroog. Me räägime Harri oldist tema töödest, tema muusikast. Stuudios on veel Vardo Rumessen ja intervjuu Arne Mikuga on jäänud helilindile. Kõlab aga nüüd Harjoldi Lakvimoza, mille esitab Urmas võlp. Õigupoolest ei ole praegusel hetkel ühekorraga selle mikrofoni ees Harri Olt, Vardo Rumessen ja Arne Mikk, sest elu on niisugune tarnimik kiirustamas kaugemale hetkeks. Ja me ajame neid jutte hetkel Arnemikuga eraldi omaette, et kui me võtame nüüd teemaks Harry olnud Eestimaa ja Rootsi mida te siis tahaksite hetkel kohe öelda, mis teile meenub, millised seosed, millised sidemed, millised mälestused. No kuna Harry oldi lõngaks vahe juubel siis kõigepealt tahaks teda õnnitleda, tänada nende. Suurte ettevõtmiste eest mille kaudu ta on ka kõige raskematel aegadel vahendanud eesti kultuuri rootslastele. Ja kui minna konkreetsemaks näiteks Estonia balletitrupi kaks esinemist Rootsis ja konkreetselt Cavel Södertälje laval on saanud teoks tänu hardi oldi initsiatiivile. Peale selle, kui Estonia oli 85. aastal ooperiga Rootsi kuningliku ooperilaval siis paralleelselt selle suure projektiga korraldas Harri olnud Muusikaakadeemia saalis eesti kammerlauluõhtu, kus meie solistid esitasid neid romansse mida eriti meie paguluses olevad Eestlased ei olnud aastakümneid enam kuulnud Ja. Sealsamas muusikaakadeemias ja tutvustas seda ooperit ka Rootsi kuningliku ooperi juhtkonnale. Nii et ta on pidevalt nende võimaluste piires, mis Poldil oli seal aidanud kaasa, et Eesti muusika just oleks mitte ainult Rootsis elavatele eestlastele kättesaadav. Aid ta pidevalt rõhutas seda, et ka rootslased ise peaksid saama kontakti eesti muusikaga palju rohkem. Aasta 85 märgib juba väikest ilmamuutust õhustikust nii meie pool kui ilmsesti ka mujal maailmas. Siis mida ikkagi on tähendanud see kultuuriviimine siit sinna ja sealt siia, mida see on tähendanud siinsetele kultuurijuhtidele hetkel, millega on kokku põrkutud, on see siis niisama lihtsasti toimunud, et kui Rootsi pool on valmis olnud võtma vastu Meie kultuuri meie kunsti siis kõik see ongi saanud teoks. Praegu tundub kõik imelihtne olevat. Kui on raha, keegi saadab kutse, ostad pileti, sõidavad Rootsi või Soome, ükskõik kuhu. Tollal kõigepealt kaua vaagiti igasugust kutset. Ideoloogilisest aspektist, milleks seda üldse vaja, kes kutsub, kellele esinetakse, kes esinevad, neid ei viitsi korrata, kui palju siin väljasõidukomisjonidest teatri juhtkond on pidanud? Ma ei tea, manguma, vaid tõestama seda, lauljat on vaja kaasa võtta reisile ilma temata võib ära jääda ja ütlevad, keegi ei ole ju jalga lasknud, sest üks tõeline kunstnik on alati oma sünnimaa patrioot olnud, kui ei ole tõesti surmahirm silmade ees. Aga noh, selline see aeg seda ei ole mõtet enam meenutada. Sest see midagi ei muuda. Aga Harry oldi suhtes peab just veel kord alla kriipsutama, seda momendil just nendel aegadel olid tema initsiatiiv üks suur lisakanal mis aitas just selliseid väiksemaid projekte teoks teha. Ja. Ma tean, et ka eestlased Rootsimaal mitte kõik võrdväärselt ei suhtunud, oldi tegudest, nad mõtlesid, mida ta taotleb, miks ta nii aktiivselt suhtleb siin? Esindajatega, sest loomulikult, kui ta siin käis, ta pidi ka ministeeriumis ja teistes instantsides käima oma ettepanekuid esitamas. Aga ikkagi, mis on tehtud kild killu haaval, see on ainult Neid sidemeid süvendanud ja ikkagi eesti muusikakultuuri propageerinud ja samaaegselt rõõmed mitmel korral ka siin meie solistid ja Eesti muusikaavalikkus on tänutäheks Harry, oldi loomingut tutvustanud eestimaal ja selle õhtul raekojas on just see kava koostajad natukene teisel printsiibil, et mitte ainult Harry oldi enese looming, ei kõla paid Eduard Tubina, Kaljo Raidi ja teiste autorite looming. Kelledele on ka Holt seal nagu toeks olnud, me teame, ta ise õppis Eduard Tubina juures heliloomingut ja nii edasi et selle õhtu nagu telg ongi Harjevoltia, eesti muusika. Me rääkisime sellest vahe juubelist ja vahe, juubelid võivad vahetevahel ka midagi muuta inimeste eludes ja oludes. Mis juhtub, kui Harry Oilt ei ole nüüd enam otsene kultuurivahendaja oma töökohustuste poolest võib olla. Harry olnud tõesti hiljuti läinud pensionile suure auga Södertälje, siis talle need tänusõnad ära öeldud, nagu me lehe artiklitest võime lugeda. Ja ma arvan, et nüüd ta kasutab kindlasti oma pensionäri aega selleks et kõigepealt kindlasti korrastada tohutut arhiivi, mis on Eduard Tubina teistest meie kunstiinimestest Rootsi jäänud ja osa nendest on ka, oldi enese valduses. Ja Ma arvan, et ta kasutab aega ka selleks, et jälle mõni laul või klaveripala komponeeridest vahepeal ta on maininud, et selleks tal küll aega pole enam olnud. Aga ma mõtlesin suhteid kahe maa suhteid kultuuri vallas. Ma ei oska siin siin mingeid prognoose teha, sest kõik sõltub nüüd nendest ametnikest, kes nii või teisiti mõlemalt poolt mõlemalt poolt peavad kaasa aitama nende sidemete kestmisele. Olen veendunud, et kõike skulptuuriga tegelevad, tahavad skulptuur. Nagu ei ole ühe maa pärusosavõtjad ikkagi vahetatakse ja viiakse kodust kaugemale. Maran, Harri Holt oma kogemusi ja tutvusi ja kontakte kasutades ei jää sellelt rajalt kõrvale. Kui kaua teie isiklikult harjulti tunnet? Aitäh mina, Harry oldi, tunnen suhteliselt vähe ja olen ainult nende tööalaste kontaktidega temaga seotud olnud. Aga konkreetselt 85. aastal, kui mina Estoniaga esimest korda kolmeks käisin, siis nende projektiga ma olen juba seotud olnud. Konkreetsemalt aga eelmine juhtkond, balleti varasem külastajaid, direktor Hammer ja noh, oli ka hoidiga väga tihedalt seotud, aga mina. Kuidas teile siiski tundub nii põgusalt kui te teda ka tunnete, missugune ta inimesena on? Harjutan suhtest. Vähe lobiseb ja. Nagu tegude ja konkreetsete ettevõtmiste mees ja Ma ei oskagi öelda, et oleks sellest suurt numbrit teinud. Ta. Siin Eesti asju. Aga ma tahaksin veel. Mainida, mis hetkel meelde tuli, et kui mitu raamatukest on Harry olnud Eesti heliloojatest eesti muusikast kokku pannud? Seda ei oskagi hetkel öelda. Ma tean, et kõige mahukam sattus väga õnnetule ajale, kus Neeme Järvi ja Arvo Pärt siit kodumaalt ära sõitsid ja raamatu tiraaž sisuliselt hävitati, üksikud eksemplarid on alles, kuna see oli mõeldud ingliskeelsena just enne 80. aasta olümpiamänge kõikidele saatmiseks näitamiseks. Ja sellest on tõesti kahju, et selline suur töö on ainult väheste eksemplaride kaudu veel inimestele kättesaadav, mida kuidagi saadi sellest masinavärgist välja tõmmata. Aga see oli üks, üks mahukas ja väga-väga põhjalik töö, mida kokku panna. Aga ta on olemas ikkagi. Ma tean, et te pidite juhtima harjuldi juubelikontserti raekoja saalis 29. aprillil, aga see ei saanud teoks sellepärast, et kiirustasite mujale, millised tööd ootavad ja kus. Noh, see mujale sõit tuli väga äkki, sest tegelikult ma oleksin pidanud varem Ära olema oldi õhtuks tagasi jõudma. Aga küsimus on konkreetselt selles, et rahvusvahelise teatriinstituudi muusikateatri komitee juhatus, kuhu mul on õnn juba viiendat aastat kuuluda teeb nüüd just 29.-st aprillist kuni teiste maini koosoleku Amsterdam tamis. Ja just sellel õhtul, 29. aprillil esietendub seal meie komitee liikme heli Peeter Shati uus ooper, mis käsitleb Tšaikovski elu selle elu lõppperioodi ja seetõttu noh, sellisest maailma esiettekandest ma kuidagi loobuda ei saanud. Vabandan küll, oldi ees ja soovin talle raadio kaudu kõike head, aga noh selle uue ooperiärakuulamine vaatamine on minul ka väga oluline, väga vajalik. Mis laadi huvitavaid uusi oopereid, lavastuse üldse ja lavastamisi? On teil rõõm olnud viimastel aegadel näha maailmas, millest tahaksite hetkel võib-olla rääkida? Maailma kohta ma ei julge sõnavõtt maailm on nii suur ja, ja laikume, vaatame oopri ajakirju, siis iga kuu kusagil juhtub ja meie kontaktid põhiliselt piirduvad siin lähimaadega kindlasti selle hooaja suursündmus, minu jaoks oli Soome rahvusooperi uue hoone avamine ja Aulis sallise ooperikullervoo esietendus mis tõesti väga õnnestunud töö, nii autori kui ka lavale toojate poole pealt vaadatuna ja seda sündmust, et kui üks väike riik aga suurte laulutraditsioonidega riik nagu Soome saab lõpuks pärast pikka ootamist omale esimese ooperimaja. See teeb muidugi kadedaks, aga teeb ka väga rõõmsaks. Sest nüüd hakkab see Soome ooperielu mille mastaapselt seni avaldus ainult Savonlinna suvefestivalide kaudu. See hakkab nüüd päev päeva kõrval tuult tiibadesse võtma Helsingis. Ja juba Berliini ooper käis seal kast rollis. Wagneri tan Faizeriga ja uued projektid on sündimas, kas. See muidugi näitab, kui oluline on kõigi raskuste kiuste soomlaste pidevalt toonitavad oma lama olemasolu ja paljud ütlevad, miks oli nüüd vaja ikkagi sellist kallist teatrimaja ehitada. Aga ta on olemas. Ta elab, ta viib selle rahvuse Mitte ainult muusika, vaid ka arhitektuuri ka paljude teiste komponentide kaudu maailma. Sest. Ühte riiki ja rahvast saab ikkagi väga hästi kultuuri kaudu teadvustada. Ja soomlastel on üks suur hüpe tehtud meist ettepoole. Vanasti oli veel Nende teater väiksem kui Estonia praegune maja aga nüüd on ta tõesti rahvusvaheliste võimaluste ja jumal tänatud, väga õnnestunud akustikaga teater. Nii et selle hooaja meeldejäävam elamus on küll Soome rahvusooperi uue maja avamine. Kas te teate, kuidas on selle uue ooperimaja külastatavus? Nüüd peale neid suuri avapidustusi? Väga hästi on praegu kõik piletid müüdud, sest ikkagi maja on imponeeriv ja huvi on suur. Jama Pean ütlema, et kui esietendust nädal avanädal oli väga kõrgete kallite piletitega, siis nii-öelda argietenduste hinnaskaala on küllalt lai. Ja noh, kui ma ei eksi, siis kõige odavama pileti vist saab 50 Soome margaga maid hakka võrdlema täiesti kursiga, aga ma võrdlen seda soome reaaleluga siis see ei ole palju ja see on väga oluline, et noh, kõikidele reaalselt on võimalik sinna ooperisse pääseda. Ja muidugi ma tean seda, et kui traditsioon bar tuli nüüd Helsingis hiljuti, siis see saal müüdi välja kahe tunniga, kuigi maksid 450 marka kõige kallimat piletit, see tähendab üle 1000 Eesti krooni. Muuseas öeldes aga, aga lihtsalt see maja annab palju võimalusi ja ja seda ka, ma arvan, hästi kasutatakse. Piletihindadest niipalju, et Savonlinnas on piletite hinnad suvel 180-st ka viie-kuuesaja Margani. Nii et sama linnafestivali piletid on võrreldamatult kallimad kui rahvus. Natuke langes, sest et oli jätt kätte jõudnud ilmselt see piir, millest üle enam inimeste maksa, kuna sinna vaja eraldi sõita, elada seadus, see teeb selle linnas viibimise palju kallimaks ja ilmselt 500 krooni on seal kariaalne lagi, esietenduste puhul. Aga Savonlinna. Helsingi rahvusooperist on selles, et et kui rahvusooper, kui pidevalt töötav institutsioon On saab suurem osa ikkagi oma eelarvest riigi kaudu siis Savonlinna festival peab ennast majandama suures osas just piletitulude kaudu. Ja seetõttu proportsioonide väga erinevad, aga nad on ausalt sellega peaaegu toime tulla. Välja arvatud mõi ebaõnnestunud repertuaari valik, mis ei katnud kulusid ja mis on neile ka veel puudujääke tekitanud, aga need on kaks ise asja täitsa. Aga mõlemad. Hea mainega ja Soome muusikakultuurielust juba lahutamatud osad. Rootsimaale tagasi minnes, kui kaugele EDP teatri ehitas? Pooleliolevat maja silmitseda, see on tehtud odavamalt, kompaktsemalt Rahvusooper palju kiiremini, mis teeb ka oma hinna väiksemaks ja ta on nii-öelda vee ääres kohe väga toreda koha peal. Ja ma arvan, et eeloleval sügisel nad tahavad selle teatriga avada. Uskumatut nii. Lähilinnades nii lühikeste vaheaegade järele avatakse kaks uut ooperimaja. Jäätebur tuletas meelde kohtumist Neeme Järviga, kus arutasite festivali projekti Sealne eestlaskond tahab 95. aasta sügisel teha suure Eesti kultuurifestivali nimega Eestimaal 95. Ja noh, oma ideedes nad tahaksid seal näha Estonia teatrit, siis esinemas selle uue ooper teatrilaval meie sümfooniaorkestrit, meeskoorikunsti, näitusi, raamatunäitusi ja ma arvan ka veel mitmesuguseid. Müügimess, või, või? Või selliseid spordiettevõtmisi ei tea lõplikud küsimuse jällegi selles millises ulatuses mõlemad pooled leiavad raha, kuidas sinna minnakse, kas saadakse üks suur laev, kuhu kõik ära mahuksid, mis oleks kindlasti kõige odavam variant. Aga sügisel oli meiega kaasas ka kultuuri ja haridusminister Paul-Eerik Rummo ning kunstimuuseumi direktriss Marika tõlk. Ja ma arvan, et need mõtted, mis siis nagu idanema pandi, need tõenäoliselt nüüd suve hakul saavad küpsema koju, kui Rootsi poole esindajad peaksid Tallinnasse tulema et kaasa elada ka meie juubelilaulupeole ja siis juba konkreetsemalt nagu paberile panna 95. aasta eestivali kontuurid. Estonia teatri uue maja kontuurid on ka külapaberile pandud juba õige palju aega tagasi aga reaalseid kontuure isegi auku maa sisse vist ei hakka niipeagi kuhugi tekkima. Estonia teatrimajast ei ole praegu üldse mõtet rääkida, ma arvan. Probleeme on paljusid sellega, kuidas seda maja praegu lihtsalt ka ekspluatatsioonis hoida lavaseadmete ja kõikide torude ja juhtmete osas, sest me teame, et aastal 47, kui ta nagu valmis hakkas saama, siis pandi seina kõik, mis kätte juhtus ja ja paljud liinid nendest on hakanud üles ütlema. Ka mul on süda maa peal, see moment, et konservatooriumi või nüüd juba muusikaakadeemia vundamendivaiad on maas. Aga keegi ei taha lõpliku sõna öelda, et ta kindlasti peab siia tulema need fondid, need rahad, mis on asutatud. Need. Peavad minema selle maja ehitamiseks. Praegu on juba seal algus tehtud ja oleks kohutav viga, kui keegi ametnik ütleb, et nagunii meil praegu sellist raha paneme selle krundi taas mõne ärikeskuse hotelli alla ja siis, kui raha tuleb, otsime konservatooriumi uue krundi umbes nii nagu Estoniaga. On toimunud eelnevatel aegadel, et praegu me ei ehita, teeme sinna mõne teise objekti ja nii me võime tõsta ja edasi lükata põhimõttelisi otsuseid. Aga mina tahaksin vägad, praegune Eesti vabariigi juhtkond ja linnavalitsus jäävad kindlaks selle juurde. Konservatoorium tuleb, siia. Tuleb paar aastat hiljem, kui ta tuleb. Ja me teame, et uue kunsti muuseumi projektide võistlus oli väga huvitav ja väga tulemusrikas ka seda hakatakse ehitama. Aga ei tohi konservatooriumi päevakorrast maha võtta ja hakata üldse üles tõstma küsimust, et võib-olla me leiame talle mõne teise paiga. Need on sellised objektid kogu maailmas, mis peavad linna keskosas olema. Ei saa viia teatrid Lasnamäele konservatooriumi mustamäele sest nad on nii tihedalt teineteisega seotud. Ja. Siin me ei hakka jalgratast leiutama maailma praktika nii minevikus kui tänapäeval on need küsimused ammu läbi seedinud. Kadedaks teeb seesama Jõgeva linn, kus paar aastat tagasi avati uus kultuurikunstide keskus, kus draama nagu. Kõrgkool on ühes majas ühiste saalidega laevadega ja noh, selline maja on ainult unistus meie jaoks, aga see, mis juba on ka muusikaga Akadeemia näol kunagi ära otsustavad, ma tahaksin ja loodan, et see vähemalt saab teoks. Teatrist räägitakse juba järgmisel sajandil. Aga siiski, mis teile praegusel hetkel meie kultuurisituatsioonis üldse kõige rohkem rõõmu teeb? Avara pilgulise ja tegusa kunstiinimesena, nagu te olete olnud. Rõõmu teeb see, et praegu noored inimesed omavad võimalust minna maailma õppima. Varasematel aastakümnetel oli see kanal ainult ühes suunas avatult. Ja nagu Moskvas tehti Lumumba ülikooli et neegritele eriala kõrval ka kindlasti marksistliku maailmavaadet sisse süstida siis ka see Moskva ja Leningradi avatus teistele üliõpilastele ka seotud sellega, et kasvõi vene ja nõukogude kultuuri tähtsustada. Sel ajal vastandati kogu ülejäänud maailma kultuur ainult sellele kultuurile. Kui repertuaarikavasid koostate, siis vaagiti väga täpselt mitu protsenti on lääne autorid võimalik kaupa võtta teatrile, palju peab nõukogude autoreid olema. Aga et nüüd noored võivad ahmida kogu maailma kultuurist seda kõige paremat, kui on võimalusi ja raha, aga õnneks on palju fonde sihtkapitali, mis andekaid inimesi toetavad. Muidugi alati kasutavad neid võimalusi ära ka need, kel on mingid teised kontaktid olemas. Ja samaaegselt ka praegu, välismaalt tuleb siia nii palju pakkumisi esinemisteks või konsultatsioonideks nende inimeste poolt kelledel seal tööd ei ole. Sest andekatel inimestel on alati vähe aega ja nemad toovad siia suure impulsi. Kui käib Rostropovitš Tallinnas Menuhin Neeme Järvi paariks päevaks sinna, siis see päev on nagu üks säde või süst igapäevase elu stimuleerimiseks. Ja kõiki nii-öelda kultuurist, humanitaarabi me ei pea vastu võtma ja jõuagi vastu võtta. Aga. Toredaid pakkumisi me peame ka siia kutsuma ja, ja neid realiseerima, sest on tore, et maailmas leidub inimesi, kes on valmis ikkagi balti rahvaid abistama oma nõuannete, seminaride ja paljude teiste ettevõtmistega. Tänu teile, Arne Mikk, jõudu tööle ja ilusat kevadet, aitäh. Tiiu Reino ja Ivo Sillamäe esituses kõlab Harry, oldi laul lapsele Ilmar Laabani sõnadele.