Sest maailm kirjanduses on meil laual Berloy Afratiite raamat, mis ilmus juba Eestis aastal 1933, tõlgituna Ain Kaalep. Andres Raudsepp, see raamat kujutab armastust. Me ei ole rääkinud oma saadetes kuigi palju armastusest kirjanduses. Kas see raamat sobib nii-öelda siiski armastuse kirjanduse, näiteks? No minu arvates ei sobi sest armastus tema aineks küll, aga, aga teose laad on midagi hoopis teistsugust. Ja selle puhul ma ütleksin kõigepealt seda, et kui meie saated maailm kirjanduses on enamasti algatatud maarja pärli antud teemal, siis antud juhul olin algatajaks mina ja nimelt sellepärast, et keegi litter, taat, kelle nime ma vist alateadlikult mitte tahtis tema kohta halba öelda. Unustasime, ja kirjutas selle teose ilmumise puhul väikse Annoltatsiooni, et tegemist on tüüpilise pull vahiromaaniga nõndanimetatud kollase kirjandusega. See ajas meid täiesti vihaseks. Niisuguseid inimesi, kes kirjandusloost mitte midagi ei tea, ei tohiks lasta meie ajakirjanduses ikkagi esineda, tegemist on ühe väga huvitava kirjandusliku nähtusega. Prantsuse, noh, ütleme statistliku kultuuriesindus näitega, millel maailma kirjanduses on täiesti oma väärikas koht olemas, mitte ütleme tähtis, aga igatahes väga-väga-väga ilmekas kohti. Louis, nagu seda nime peaks hääldama, Luis või Luis ta kodanikunimi on Lui kodanikunimi oli kui aga siis ta hakkas kirjutama niimoodi intressiga, täheldatakse Louis, mis on peenem ja võib-olla natuke ka antiitsema hõngu hõnguga ja tema on täiesti oluline kuju prantsuse kirjandusest. Tema head sõbrad olid Malle armee Andrežiid. Burvaleri äi oli suvel see Marii ele tea prantsuse üks suuremaid sonetimeistreid. Tal oli suur kirjavahetus kuulsa helilooja Kloote püssiga. Kõik seltskond kohtles teda kui täiesti võrdset võimu inimest. Ja tema Rumon Aphrodite 1896, millega ta kuulsad sai, võeti ka sellele vastavalt prantsuse lugejate poolt. Täitsa silmapaistva sündmusena vastu juba tuntud mehe raamat. Täna aga ma tahaksin öelda seda, et Pierre Louis-i eesmärk ei olnud mitte kunagi saada massilugeja kirjanikuks. Seda lollem ongi see vulvari või Tointer, mis kollase kirjaniku epiteete ja ta alati kogu läbi oma elu on tahtnud olla kuidagi varjus olla kuidagi eemal olla peidetud ja kirjutatu kirjutada just nimelt valitutele nendele valitutele, kes on eruditsiooni poolest temaga võrdsed, kes on kunstiveendumuste poolest temaga sarnased. No need olid kahtlemata sümbolistid. Need olid kahtlemata. Eesti dieedid või kes, Essteedid, jah, ütleme nii, tead isegi senati kadents võiks mõningal määral selle seltskonna vara. Ja esines juba sel ajal sajandi lõpul Prantsusmaal oli see sõnade käibel juba ja aga dekadentsi all mõeldi just seda languse ajastu ülipeenenemist. Kusjuures sinna juurde võis kuuluda ka kasvõi ütleme, mõningad seksuaalsed kõrvalekalded. Afro kiirtesti, me näeme, on lesbilisest armastusest juttu. See on üks joon kogu selle selles seltskonnas ja muuseas muidugi kirjutas ta volitud publikule. Aga ikkagi kogutud teosed on 13 köidet, anti välja 1929 kuni 30 34, nii et ta jõudis valitud seltskonnale kaunis palju kirjutada. Ja, ja teda peetakse tänapäeval võib-olla isegi loetavama. Kirjanikus osutatai eelkäijaks. Ta sul, Pattaya on ju Eesti publikule kahe raamatuga tuttav ja ka ei saa öelda, et on puhas pornograafia, eks ole, või midagi sellist. See asi on aga see, et omal kombel võitlus temagi individuaalsete õiguste eest ja seda just läbi seksuaalse vabaduse, aga muidugi kuue meie sajandi kuuekümnendat aastat. Seksivabadusega ei ole tal midagi pistmist. Nüüd aga selle erutismiga rootilisusega, mis selles raamatus kogu aeg. Meieni kogu sellest raamatust meieni kandub, ei olegi tähtis erootilised, nagu hea lugeja tähele paned, ei ole ju mingisuguseid detailseid kirjutis kirjeldusi. Muide, tema varasemates asjades on ta palju provotseerivalt avameelsemad kirjeldanud seksuaalelu. Aga Selle Pier lusi Aphrodite puhul on tähtis see, et ta edastab elegantselt Jarno rafineeritult, kusjuures ta teeb seda kuidagi naeratades ja natukene väsinud, olge ausad. No igatahes, kui ma, ma ei mäleta, kas ma olin 13 või 14, paras pubekas, nagu öeldakse, kui ma enne seda seda romaani lugesin, siis hämmastas, võlus mind väga lause Taraseeris puhtaks ta paisuva häbeme. Ja vot praktiline on see tema ero dista ei kirjelda seksuaalakte, aga, aga niisugune erootiline esteetika ümbritseb kogu selle romaani kirjeldusi. Jah, aga ometi tunnistati, eks ole, et kui samasugust asja mainitakse Schweigis, siis. No ja tegemist on hoopis eri hoiab. Loomulikult ja muuseas pean ma tingimata siia vahele ka omaenda suhetest Luisiga kõnelema. Ma lugesin teda ja 30.-te aastate lõpus siis noh, tõesti nii puberteediealise poisikesena ja, ja see võlus mind omamoodi, väga muidugi hämmastas. Natuke vara ikka, lugesime end lugema, võib-olla 16 17. No umbes samal ajal ma lugesin selle anatel fraasi Taist sel ajal kui hääldati seda, Times, mis ei ole küll õige days, peab hääldama ja mis on ilmunud umbes seitse aastat varem originaalseen musttuhat 899889 ilmustais Aphrodite 1896. Mõju on märgatav, siin on üht-teist ühist, mõlemad kõnelevad Aleksandria tähide elust, aga Franzi see on muidugi laiem ja sügavam. Ja aga samal ajal on ikkagi tunda, et selle taga on, on seesama seesama kultuuripilt. Nojaa, aga naine ja hüpiknukk teine romaan hispaania, eesti keeles olemas on eesti keeles olemas, seda ma kahjuks lugenud ei ole, oleks mõeldav, võib olla ka see võiks välja või on ta ka siis oleks tore, kui kirjastus lisaks ka intelligentsi järelsema, kes Louis niisugune oli järelsõnas märgiks ka vahest ära seda, et tema proosaluuletusi kogust pillitise laule. On tõlkinud Ain Kaalep oma tõlgete valimikus peegelmaastikud 1976. Ja nende pillitise lauludega, kelle originaal ilmus 1894. Niisiis kaks aastat enne asfotiitet oli ka huvitav lugu, need on proosaluuletused, aga autor serveeris neid kui tõlkeid kreeka keelest Aleksandria Tääri ja poeedeeessid piilitise loomingust. Ja üks arvustaja väitis, et, et need on väga head tõlked on originaaliga võrrelnud ja püsima põlistavad. Saavutused prantsuse tõlkeluule alal, nagu see on tegelikult müstifikatsiooni, niisuguseid millitist ei ole kunagi kunagi olemas olnudki. Kaks tükki nendest bilitise lauludest, jah, ma tõlkisin suure rõõmuga ära, nii et lugeja võib nad üles otsida sellest peegelmaastikel raamatust, kus ta väike järel märkusi on autori autori enda kohta olemas. Mis jällegi on ette heitaks sellele kirjastusele lemmikraamat kuld kuldsulg. Et kui nad selle välja andsid, muuseas, tõlget on mõnevõrra jättigeeritud. Siin on kohe näha näiteks sõna vandel, mida kolmekümnendatel aastatel olemas ja see mind hämmastas jah, see on siin sees. Nii et tõlget on mõnevõrra redigeeritud, aga oleksid need olnud aeg, on ta korralik, järelsõna võib nimetada ka Luisi suhted eesti kirjandusega. Seda kõike ei ole tehtud, aga kui nad annavad ka selle selle naise hüpiknuku uusväljaande välja, noh siis nad võtsid. Sellisel kujul tuleb ikkagi tervitada. Joonilise raamatu kordus, see on kena muidugi. Jah, ja saab. Mainisid, et Pier Luizzi sellel afro tiitel on oma kindel koht oma ajakirjanduspildis. No kui me vaatame ühte teost, mis on lausa kooli Sarnasused on ju väga suured, kuid Oscar Wilde, Dorian Kreiga oskas vallutada suurema publiku. Ilmselt oli sellele edevale mehele see, kui eesmärgiks omaette ja sarnasused torkavad, torkavad lausa silma selle kuhugi kirg teema poolest, eks ole. Kuhu viib, on pidevalt, on kunstiteema mängus, eks ole. Kusjuures Aphrodite on selle poolest toredam ta. Kui ta räägib kunstist, siis ta räägib naisest, kui ta räägib naisest, räägib ta kunstist. Muide, terrorist lõpetas vana mehena, kui ta muutus ise bibliofiiliks, keeldus inimestega suhtlemast, siis kirjutas ta raamatu, kus eks ole, ei ole mitte skulptuur ja tõeline naine, vaid raamat ja tõeline naine. Ta elasid segamini, ta elasid kõigest 55 aastaseks ja viimased 20 aastat oli poolpime, vaene mees. Seal. Essteedile oli see muidugi väga kurb olla poolpime ja mitte näha. Nojah, aga kui sa tuletad meelde, mida sõna esteetika statis tähendab siis ehk teised meeledki heitel olles. Nojah, tema sõber oli näiteks püsida võis vähemalt muusikat kuulata. Nii ja peab ütlema, et ei ole tema üldse mõjuta see Pierre Louis ainete minule teadaolevalt on tehtud neli filmi hakati üpris vara tegema. Shelly tegi 1929. aastal väga kuulus von Sternberg tegi 35. aastal meie sajandil muidugi, eks, kusjuures selles filmis mängis kaasa Marlene Dietrich. 58. on teinud tüvi viie ja mida ilmselt eestlased teavad paremini kui Keer, Luisi või tema Frodiitet või mida iganes. On 77. seda film, see iha, ähmane objekt või seda filmi palju Eestis näidatud kinoklubidesse. Ja see on ka tema Pier Louise ainetele. Ja see on väga huvitav jah. Aga juba selle Aphrodite järele otsustades peaks ta olema väga filmiline materjal. Ja jah, sa kõnelesid tema ja ütleme retseptsioonist seal filminduses, aga üks tema eelkäija, Manimatasime tsitaadist on Eesti lugejatele väga hästi tuntud ja noor eesti generatsioonis väga kõrgelt hinnatud Flo päri. Salambo või Salambookume prantsusepäraselt täheldame ka sellega ühi sugemeid olemas ja no nagu teame, floga oli ju suur esteet neoon suurt mõju avaldanud kas või Tuglase stiili kujunemisele ja Aphrodite puhul aeg-ajalt, kui seda lugeda, siis tekib niisugune tunne, et enam-vähem oleks võinud selle romaani kirjutada ka Tuglas. Ja kui ta oleks olnud ütleme, sügavamate teadmistega klassikalisest filoloogia, kui oleks tundnud huvi rohkem antiigi vastu, mis oleks olnud võimalik. Ainult oli Pierre Luisil eesmärk omaette ja paistab, et ta kuulus ka seltskonda, kus oli tähtis kas või võtame umbes sama ajavahemiku, kus mu kirjutatud Aphrodite, tema hilisemad asjad sõbrustades pulgale Riiga. Ja noh, me ju teame, pulgale riigirjutas lausa antiik. Henryt püüdis taastada nimelt. Dialoog dialoogi jah, dialoog, vot väga hea, et see kõneleb dialoogist. Afro kiites on üks niisugune vanakreeka dialoogi tüüpi dialoog olemas. Ta ei ole väga välja arendatud, väga pikk, aga see dialoog siin täitsa esineb. Anadolfrancitta, oi, see on üsna pikk, päris selge, et ta aimab veidi järele Platoni dialoogi, aga Luizilon on see dialoog, dialoog siin olemas ja ühesõnaga on näha dialoogivorm ja mille, mida pärast see poolvale Hi on arendanud. Muuseas, juhin tähelepanu, et, et siin kaasvestleja Andres Raudsepp on tõlkinud poolovalerii dialoogi hing ja tants, mis on ilmunud Vikerkaares 1990, number number seitse. Nii et keda. Mina minu jaoks jah, lugedes Acoliitet, oli selline tunne, et no kas nüüd kehv galerii asjumise ühe teise mehe kirjutatud Ja aga, et siin tegemist on sõpradega nii-öelda sama koolkonna esindajatega vahe on ainult selles, et Louis suri varem poolvaleri elas kaua ja tema looming on võib-olla oma ilmakiri, on siis rohkem tähelepanu leidnud. Aga tegemist on jah, sama niisuguguse prantsuse sümbolismi, st välja kasvanud esteetilise kirjandusega, see on selge. Kui nüüd ikka sellest lisuse juurde tulla, siis tahaks veel kord tagasi tulla. Oskar Vaildi juurde, mis on Dorian Gray portree puhul ja Aphrodite puhul veel üks sarnane joon ja mis on ühtlasi ka eristav joon on see, et Nemad on täis moraliseeringuid. Aga Dorian Grey puhul ütleb Harjumaa ülielegantseid nimetusi ja seetõttu eesti rahvale jäta meelde. Samal ajal kui Pierre Louis eesmärk on vastupidi olla vaevukuuldav, delikaatne ja mitte mingil kombel räme. Teatud rämedus mu meelest andku mulle andeks inglise ja ameerika kultuurisõbrad, inglise filoloogid ja nii edasi. Mulle tundub, et anglosaksi kultuurile on teatud rämedus alati omane olnud ja see annab talle isegi jõudu. Mõelgem kas või seitswielile, suur kirjanik, aga igal juhul hane. Mõelgem kas või sellele võluvale humoristina Charles distantsile, aga ometi tatud rämedalt temale omale. Mõelgem kas või kui armastus, rumal Nendest kõnelda, Se David Herbert Loorents ja kes jämedam olla kui tema kogu oma psühholoogilise tähelepanelikkuse juures. Prantslased ei ole kunagi nii rämedalt, arvan ma. Jah, ja kuidas ütleski seal Volterfeczpyri kohta ja purjus barbar. Aga ta on tema kohta ilusamini, seal on tema kohta mitu korda seisukohta võtnud ja, ja tema andekuse suurus on talle selge olnud. Aga tema stiil muidugi tähile prantslase veel loomulikult ei istunud. Ja nii see asi on, aga muidugi ka riskantne hakata üksikuid rahvaid ja nende kirjandusi nii ühe- ja paarisõnaliselt iseloomustama. Suurte rahvaste kirjanduses on ju igasugust igalühel olemas. Nii et. Triivida selle poole nimetamist Mulvari kirjandus kollane, kirjeldasin pornograafiline kirjandus on prantslastel täiesti olemas. Ja vist peame siiski olema päris rõõmsad, et see veel siiani. Tõtt-öelda, ma ei olegi kunagi lugenud midagi sellist, mida sinna saaks paigutada, noh ei ole jah ilmselt tõlgitud. Aga ma kardan, et see aeg hakkab, hakkab tulema. Vot see oli poolvale, riist juttu ja ma leidsin just see selle Andres Raudsepal tõlgitud dialoogist hing ja tants. Väga kena tsitaadi, see on. Ahah, see on kolm lauset mis minu meelest suurepäraselt asfalt yhte kohta sobib himastega Aphrodite sisu. Aphrodite ju, kes ei ole seda romaani lugenud, saagu teada, et see oli selleaegse Aleksandrias kõige võluvam ja kõik austatum. Romaan kõneleb temast. Ja, ja nüüd seda, kui see romaan on loetud dist hiiglasti, sobib sinna otsa tsiteerida. Poolbane Heilt, need kolm lauset loendamatud kujundid elanud naise, kes siin veel äsja viibis selle keha jõupursked, ärgitavad mind äärmuslikule mõttele nagu kehalt nõuame ka hingelt seda, milleks aga ei ole loodud. Nõuame ta meid valgustaks prohvetlikult ette, kuulutaks tulevikku ennustaks, vallutame teda rumalalt katet rebima. Kuid temaga on nagu hingegagi jumal, tarkus ja sügavus, mida talt nõutakse, on Olle, ega saagi muud olla kui vaid silmapilgud välgusähvatused, mingi võõra ajakillud oma tatart välja pürgivad meeleheitlikud õpped. Ja vaat see sobib kogu selle romani kohta. Siin on tegemist silmapilguga välgusähvatus ega oma kestast välja pürgiva meeleheitliku hüppega. See ei ole suur ja vägev. On epopöa, aga, aga see oli sellise. Ütleme jah, välgu avaldusena on ta midagi väga võluvat hoolimata. Ma olen täiesti nõus sellega, mis seal praegu ütlesid hoolimata sellest, et mulle tundub, et selle teksti enda tempo annab inimesele võimaluse seda raamatut lugeda, käest panna, südametunnistus piinata, tükiks ajaks, lugeda jälle ja niimoodi aeglaselt nautida, maitsta seda romaani, kuni ühel ilusal päeval satega läbi loetud. Ja ta on väga lähedane muuseas luulele, teda võib võtta ka nagu proosa poeemide proosaluuletuste kogu. Ei olnud ju selle romaani ilmumise ajal väga kaua aega möödunud sellest, kui Sharoni poolt läheb oma väikesed põimik roosast erinevates sedasama väga poeetilise proosahingus on siin ka ka läbi tõlke täiesti tuntav. Ja noh, midagi sellist on meie proosas olemas Tuglase näol. Ei tea, kas Tuglas oli seda omal ajal lugenud, aga ta võis olla. Võis olla sedagi lugenud, sest sajandi lõpule sajandi algus oli, oman moes, ega midagi väga Tuglasliku siin igatahes olla. Jah, ja ma ei armasta paralleele ja analoogiaid ja ikkagi satun nende ohvriks. Ma kordan iseennast, kuma, kordan oma väidet. Raamat pärineb sajandi lõpust, meie oleme sajandi lõpus ja meie eesti luuletajad neid on juba hulka tekkinud. Kesler on pidevalt kaks teemat, mis lähevad omavahel Segised naine armastusega ühel pool ja kunst ja kohustus. Teisel pool. Bear Luisil ei lähematsegi. Vastupidi tuleta nüüd meelde, eks ole, siin ei saa aru, kumb on tähtsam, kas marmorist kuju või ehtne naine, kes oli modelliks. Ja aga romaan lõppeb ju kurvalt minule kui puhver. Ma leian, tõesti noormehel tekitas kuumaviha, et, et need kõik juba on kõik on juba korras ja siis äkki äkki noormees võtab kätte ja näeb armastuse teostumist ainult unes ja tal on sellest küll ta ei tahagi elus teostuks. Nii kurb selle kolme-neljateistaastase poisikese silmis. Lossis saaks. Jah. Aga see on jah, muidugi asi, mis paneb mõtlema, et unistus ja elukunstielu Truman ei ole sugugi ilma filosoofilise kahtlemata. Ta inimese ja jumala vahekorra, dialoomuliku jumaluse vahekord. Ja toredasti ta lõpetab oma romaani, kus ei ole tähtis ise kunstnik ise, naine, võid need iluteeni annad, päästavad ta hinge. Tema, see tähendab Hetäri. Ja ta paneb muuseas ka mõtlema, kui tehakse niuke, natuke häbematu publitsistlik, kõrvalepõige Meil räägitakse prostitutsiooni legaliseerimise eest. Kui meie prostitutsioon oleks nii kõrge kultuuriga vääride hooled siis võiks ta ju isegi olla, ütlen mina kui antiikkultuurisõber, aga ma ei näe küll selleks kahjuks mingeid võimalusi tänapäeva prostitutsiooniga. Nii et ei ole vaja karta, et Vasalemma marmor äraga Ja ja tänapäeva prostituut, prostitutsioon on ikka midagi kurba. Selles puudub ikka see mõningane ülemus, mis antiikajal selle juures kahtlemata oli. Mida me nüüd tänapäeval kultuuriks nimetame, jah?