Külgvankrite motokrossi MM-pronksmedali võitnud Aare Kauritan viimaste päevade jooksul saanud ohtralt õnnitlusi baariga peaks meil olema telefoniühendus, tervist, kre hardi jõudsite koju esmaspäeval, millega need kolm viimast päeva põhiliselt sisustanud olete? Põhiliselt olengi võtnud vastu õnnitlusi ja ja rääkinud sõpradele-tuttavatele, kuidas medalike tuli ja kõige muuga polegi eriti aega tegeleda. Hooajal olete te rohkem kodust ära olnud, et arvestasite oma paarimehe Jürgen Jakil kokku, et nelja kuu jooksul tervelt olite kodus 21 päeva lugu tegelikult, kui kaua te nüüd viimati kodustest eemale olite enne, kui see pronksmedal tuli? Noh, viimati jah, kaua, et me käisime nüüd. Siis 30. augustil sõitmas ühte Inglismaa meistrivõistlused sõitu, et kontrollida enda vormi ja ja nüüd olime kokku umbes kaks nädalat kodus ära, et see nagu eriti pikk reis nüüd ei olnud. Kui pikk see kõige rekordrekordimann, et kuus nädalat kolm kuud Noh, kui kui nüüd võtta ja kõik see MMi karusselli kokku, et alustasime 93. aastal, siis alguses oli jah ikka reisijad olid niimoodi kolm kuud ja kaks kuud pikad, et siinsed puudus nagu võimalus nii tihti kodus käia, kuna kuna lihtsalt reisimine oli veel minu jaoks niivõrd kallis, et aga siis oli nagu vere endale kaasas ja nagu ei olnudki erilist probleem nii kaua ära olla. Aga nüüd jah, jäävad lapsed juba koolis ja siis ei, ei viitsi küll, vähe rahutusteral. On see kodust pik, äraolemine üks peamistest põhjustest, et miks nüüd tippspordist loobuda. Olete otsustanud? Noh, ei ole see peamine, eks nende eks need põhjused rohkem et et noh, eks, eks on veetud päeva, ütleme 12 läheb puhtalt MM-sarja, et ja üldse kokku mul peaks tulema mingi 21 aastat motokrossi piisavalt pikka ja et üldse MM nagu etteotsa pääseda, selleks on vaja vähemalt see karussell, kõik kaasasõitjad on juba 14 etapp nagu hooaja jooksul ja nii-öelda ütleme Nende eelneva füüsilise ettevalmistuse pluss tehnika ettevalmistuse ja pandud, et leida ja Frankfurdi muretseda, rahasid leida ja see noh, tegemist on niivõrd palju, et et võib-olla oleks aega natuke võib-olla teistsugust elu elada lihtsalt natuke külma. Ning see teistsugune elu siis tähendab ma mõtlen just sellist, võib-olla kodutu elu, et endale on juba lapsed suured, et poiss on juba 13 ja on hakanud ka vaikselt nagu motokrossi sõitma, et võib-olla teda natuke siin õpetada ja aidata ja ka teiste lastega tegeleda, võib-olla kodutu midagi ära teha ja ja noh, ütleme siis mitte nüüd niivõrd teistsugused, aga ütleme selliselt kodusemalt elu rohkem. Teil on lisaks sellele krossi sõitmisele Ljakiga olnud pühine raamide ehitamise näol, eks ole. Jah, jah, et et kunagi enne, kui see sõit nagu pihta hakkas, siis sai nagu esimene mootor ehitatud sealt ka teeme need kogemused, kuigi vahepeal ja sõitsime, andsin, ütleme nüüd Võõraste võõrace ratastega ja tähendab võõraste virmaste tehtud advatega, aga mida aeg edasi läks selleks et ikkagi enda jaoks kõige parem Ratase natuke ikka päris ise teha. Mitu ratast aastaste meeste hulgast? Mu enda enda jaoks tavaliselt meil on, ütleme hooaja peale kaks tellite täielikult võistlusmootorratast vussis, krussis osad, mis seal teinekord purunenud, aga aga ütleme, see ühe võidusõidutsikli valmistamine, mis on võimeline maailmatasemel ikka läbi lööma, see on ikka üpris pikaajaline protsess, et päris päris nii ei käi. Kumb tasuvam, kas olla krossisõitja või, või neid rattaid ehitada? Ratase ehitada, et motokrossi selliseid suuri rahasid ei liigu ja siiamaani on jah sõit New käinud, sellised ütleme, peaeesmärk on olnud kauaks saade. Nüüd mitte raha, et raha pärast nagu kindlasti ei sõideta. MM-sarjas 12 hooaja jooksul sõites mitu korda te olete kartnud, et äkki läheb täna midagi nihu, äkki juhtub miskit? Noh, eks eks eks selline tunne on nagu kogu aeg seenest, ütleme krossi seid kui selline on ikkagi noh, peale selle, et on võibtehnikaga alati midagi juhtuda, on ka kindlasti ja ma arvan, küllaltki ohtlik ala, et et eks, eks kartma ikka natuke vead, et niimoodi niimoodi päris ei saa, et et ei karda nafta üritama ja sugustest vigastustest ja siis treeneritest atlasest pääseda ja ja üks, üks ütleme MM-i edu pantvangi, see, kui on ta pidanud sõitma kõik need etapid ära, et ühtegi vahele jääd. Kui tegid vigastuse etapp vahele, siis vähemalt kolmandik raske aru saada, et paljudel luumurde on olnud. Noh, ma täpselt ei vea, väiksemaid hoidumist olnud kas kaheksa ringis, aga ka jätta, äkki, aga aga kui etappi ei tohi vahele jätta, kas siis on murtud luuga tulnud sõita? On tulnudki sedagi teha? Jah. Aga ütleme teistele ei soovitaks. Aga krossisõitjatele on juba selline tingimus on see, et ega, ega suurt ei tohi midagi kunagi. Kas ise tehakse miskit valuvaigistavat süsti ka, et ikkagi raputab päris kõvasti? Noh, on on jahtunud valu süste teha, nagu on ka igasuguseid kavalaid abi, nõusi valmistada. Et ütleme, oleks võimalik sõita, aga ütleme noh, õnneks õnneks Nende tihedamad sellised äpardused veidike aegadesse, et nüüd viimasel ajal ei ole selliseid suuremaid jamasid on, et kui palju peab trenni tegema, et jõuda külgvankrite motokrossi MM-medalile? Noh, minu jaoks on see veerunud küll pikk ja ikkagi suhteliselt raskes. Ma arvan, et ega sinna sinna kriniiralt ei jõua, et juba juba kasvõi see asi, et oleks täiesti tegema tegemist näiteks ühe konkreetsesse sõiduga, et nendel maailmameistri maailmameistri, et kui siis tõesti veab ja teistele vea, et, et on võib-olla lihtsam tegemist on ikkagi alati pika säärega ja mis kestab, ütleme aprillist septembri-oktoobrini, siis on ikkagi ikkagi see valmisolek ja kõik väga tähtis, et ja ettevalmistus niivõrd niivõrd suur, et et see ikka ja eeldab väga-väga palju tööd ja väga palju inimesi, kes aitavad, et sellisel juhul see mõju Kui on võistlusperiood, siis nädalas mitu korda seal raja peal peab käima, sõitma sealt nagu meelest ära ei läheks, kuidas juhtimine käib? No ütleme niimoodi, et hooajal me väga palju ei sõida, et meil on, tavaliselt on niimoodi, et kuna ütleme, võistluskalender on meil päris tihe, et meil on, ütleme 14 MM-etappi pluss kümmekond veel igasuguseid muid võlusid niimoodi, et praktiliselt vabad nädalavahetused jään ja siis on niimoodi, et tavaliselt kui ütleme, kui kaugele kaugelt me nagu peame, peame nagu oma peatuspaika sõitma, et, et me tuleme koju või siis või siis peatume Belgias, siis kõigepealt tuleb tehnika ütleme uuesti korda seada ja kogu see varustus riided puhtaks pesta ja nii edasi, et tavaliselt nädala keskel, kolmapäeval ja neljapäeval käime trennis, nädalavahetus on jälle võidusõit, aga noh, üldiselt ikka korra nädalas peatega võidusõidu vahel trennis käima. Ütelge, palun, kus neid imedepoolseid prille saab, mis krossisõitjatel on? Olen aru saanud, et juskui koosnegi klaasis, vaid hoopis kilest, mida nagu eest ära keritakse. See on jälle kellelegi nutika leiutised. Et jah, veel polnud, siis ütleme nagu ütleme, preili klaasist või niimoodi võib öelda, mis on ta tehtud spets materjalis. Neeruti purunes ja siis klaasi peal jookseb nagu selline plastik Clintoni, ta on nagu siis võimalik ühest nupust leiutada, et kui nagu prillid lähevad poriseks, siis saab sealt nupust tõmmata. Jookseb jälle puharnilt ette, näeb jälle välja, muidu muidu jah, võimalik sealt välja näha. Ütelge, kes Eestis teie mantlipärijaks saab? Noh, ei oska praegu öelda, aga loodan, et tuleks, tuleks ikka selliseid mehi, kes kes võib-olla viitsivad. Mõnest mo võib olla elu sellistest sellisest mõnust loobuda ja paneks kogu oma energia selle peale, et võib-olla Eestile tuua siin veel ilusamat värvime medaleid nüüd. Aga noh, see on selge, et see eelnev ikka Aitäh motokrossi MM-pronks saaregoorid.