Tere tulemast. Me jätkame saadet. Sedapuhku on nüüd stuudios Harry alk ja Vardo Rumessen. Kultuurilehest lugesime juttu sillaehitajast, kuidas selle sillaga lood on, kas sild on nüüd valmis saanud ja mööda silda võib kultuur siia ja sinnapoole liikuda? Ma usun, selle sillaga on nii nagu Tallinna linnaga, et see ei saa kunagi valmis. Seda tuleb pidevalt ehitada. Seda ei saa teha, ütleme nii. Väikse silla navi suure Siljana, see kõik oleneb olukorrast seepärast, et see on ju vaimusild. Kui seda päris silda teha, siis peaks Läänemere mulda täis ajama ja ongi asi tahe. Vaimusild kui kaugele te tahaksite tagasi vaadata selle silla alusmüüride loomise hetkele? No nüüd 1994 võiks öelda, et sellel silla ehitamine algas juba 1944 aga siis me ei saanud võib-olla sellest aru. Sellepärast siis läks siit Rootsi kolm 40000 inimest ja ka mina. Ja seal märkas siis paari aasta jooksul, et mitte mingisugust sildadega tuli ainult surmvaikus seda Eestit ja Baltikumi seda nimetatud seilanud Rootsile sobilik. Ja sellest hetkest peale, kui ma istusin selle käsitsi maha, kirjutasin eestikeelseid luuletusi, näiteks Tuglase meri siis oli täiesti selget midagi puudus, puudus just see sild, mida mööda saaks käia ja osa võtta teenelise kultuurist. Ja seda Rootsi tolleaegne riiki teinud. Tegelikult silla ehitamise mõte. Vajadus kerkis esile juba siis, kui Rootsi riigi poliitika oli selline, et mis ära võetud, see läinud suure suure naabri pärast ei maksa sellest üldse välja teha. Aasta 44 te läksite koos perega? Ma läksin üksinda. Ja mida tegi üksik noor poiss? 44. aastal võõral maal? No olukord oli ju kõigile samasugune, kiiresti tuli keel ära õppida. Rootsis ei olnud tol ajal seda välismaalaste vastuvõtmise poliitikat kui praegu, välismaalane oli ikkagi võõras ja osa ametiühingud olid ju otseselt selle vastu tuli võõrast umbkeelset tööjõudu, Rootsi tuli ära õppida keel. Ja mul õnnestus ka mõne kuu jooksul juba kevadel 45 saada muusikakooli hingesundi muusikakooli Arvika linnas. Sel koolil on praegu konservatooriumi staatus. Nii et Mullex juurde, mis hästi. Mis on siis muutunud kõik selle 50 aasta jooksul, sest viieteistaastase noormehena kui palju seda elunägemist üldse oli kaasa võtta? No sellele on joonud põhjust mõelda ka Rootsis, sellepärast et seal on ju olnud aastakümneid nõndanimetatud heaoluühiskond. Ja Eestis oli ju maailmasõda mitmeid okupatsioonid. NKVD gestaapo SS ja ma usun, et see küpsetab inimest rohkem kui vaja, gümnaasiumis õpetati püssi laskma, mina mängisin rohkem tantsumuusikat võimlemise tunnis. Ja see sõbra ja vaenlase mõiste võib-olla läheb mitmekülgseks, kuna tulid ka välja, et vaenlane on inimene, aga Rootsis sellist tunnetust üldse polnud, seal oli kõik nii traditsiooniline. Kohvi, joodi vanaema kohvitassidest ja ja kui seal tuure Nerman istus kinni vangis kolm kuud sellepärast, et ta oli natside vastav protesteerinud tuli vangist välja, siis joodi kohvi ja söödi torti ja pühitseti, et ta oli olnud vangis natsismi vastu võitlemise eest. Vahe oli tohutu võrreldes sellega. Ja mõtlesin muidugi nende koolikaaslaste peale, kes olid sündinud mõni kuu varem, keda võeti siis lennuväe abiteenistusse ja ma ei teadnud, kas nad olid elus või surnud. Ja seda ma sain alles teada siis, kui ma kunagi tagasi tulid siiani, et asju on natuke keeruline võrrelda, aga mis oli huvitav, oli just see, et Rootsi ühiskond oli nii kombel it ja traditsiooniline, seal oli igaks juhuks ette nähtud mingisugune protseduur. Kui läksid kohvile, siis pidi võtma tingimata seitset sorti kooki. Võidi tahtnud kunagi lõunaloa, siis ei võta seda, pakkus perenaene sulle noaga. Tingimata päev hiljem pidi siis perenaisele helistama ja tänama selle vastuvõtu eest. Sama kehtis ka siis ütleme, selle poliitika kohta seal oli Rootsi riigipäeva uurimused on maailmakuulsad. Ja neid asja uuriti siis seal igasuguseid asju, näiteks ka kuidas välismaalasi vastu võtta või narkootikumi probleeme. Ja see oli väga huvitav näha siis, kuidas stabiilne ühiskond oli üles ehitatud. Nende maksustus süsteem oli täiesti erinev ja eriteesid kaootilise sõjast sinna jõuda, siis võttis ikka tükk aega, enne kui sai aru, mismoodi see ühiskond nii-öelda kokku käis. Meid huvitakski, kui ruttu ja kuidas ta üldse Curienteerusita. Sest 15 aastane poiss on ju küllalt noor laps veel. No keeli õppimine oli see peamine sellepärast et saksa ja inglise keele varal teatud määral ka ütleme ladina ja vene keelevaral on rootsi keel väga lihtne ära õppida. Aga mis on muidugi keeruline, sel ajal oli, see puudusid igasugu stipendiumid tuli töötada ja samaaegselt õppida. Kas te töötasite ja õpilasena juhuslikult tööd ja näiteks muusikakoli fenoseerisima selliselt, et ma kütsin kooli katlamajas terve kooli iga oomika soojaks ja elasin kolisust sellises korteris, mis oli tasuta, kuna ma olin koolikütja? Aga stipendiumite asi välismaalaste osas hakkas lahenema alles 50 aastate lõpul, nii et isegi need, kes said sisseakadeemiasse isanu stipendiumid ja Käbi Laretei, kes käis seal näiteks, ta käis seal ju vabakuulajana, kuna mingisugust stipendiumid ei olnud. Ja mina jõudsin lõpuks sellele tulemusele, et masinal see ei lähe, sest see ei olnud minu tasemel, see akadeemia need õpetajad mulle ei meeldinud. Ja see tuli sellest, et noh, seal olid need inimesed nagu Olav Roots ja Eduard Tubin. Ja mind huvitas Isceneeli luinaku Stravinski ja Rootsi akadeemia kompositsiooni õpetajad olid kõik väga traditsioonilised. Harmoonia õpetus oli aastast 1898 ja autor oli antud kuldmedal kunagi enne esimest maailmasõda. Ja see mind nagu üldse ei tõmmanud, nii et selliste sammude varal siis orientatsiooni toimus. Ja Rootsis oli ka ju väga aktiivne moodsa muusika liikumine, ütleme pele Lääne-Saksamaa Euroopa moodsamaid, no võib-olla Katia Tammela prantsuses Prantsusmaal see Pariisi elektroonikastuudio. Ja kõik see mõjustas ja mind selliselt, et mind selline traditsiooniline õppimine kalli raha eest üldse ei huvitanud, vaid Kuima Stravinski õppima minna ei saanud. Siis siis ma rääkisin Tubinaga ja tema oli nõus. Vastu võtma, et neid tunde anda. See on väga huvitav, et tundsite huvi moodsa muusika vastu, kuidas sulle, Vardo tundub meil siin Eestimaal võib-olla sellest, et ajad olid niisugused kinnihoidlikud ja ja meile uus muusika nii väga kergesti ja kiiresti jõudnudki, ma mäletan oma konservatooriumi päevilt õigemini muusikakooli lõppude püsiiuli, midagi vapustavalt modernset, mida Arno rohkeni juures kuidagi juhuslikult nagu poolsalaja pakuti ja, ja sai kuulata nii, et kus meie see muusika litter, tuur lõppeski. No meie jaoks seda silda praktiliselt ei olnud. Tähendab, nendel aegadel, kui meie muusikalised silmad lahti läksid. Me olime suled kinnisesse umbsesse ruumi. Ja Ma mõtlen, et ka meie heliloojad, kes töötasid 40.-te lõpul, 50.-te alguses seal nende loomingu varasem, huvitavam osa oli ju tegelikult kõik tabula rasa. Ma mõtlen siin Ellerit näiteks samuti Mart Saar, Artur Kapp. Ma olen tihtipeale mõtelda, mis oleks juhtunud, kui näiteks oleks saatus ajanud mõned paadid, mis läksid üle Läänemere segamini, näiteks Tubin oleks pidanud kogemata jääma paadist maha ja Eugen Kapp oleks pääsenud paadi peale ja ei oleks saanud Rootsi minna. Milline oleks olnud Eesti muusika areng, ütleme sellisel juhul nende spekulatsioonidega muidugi kaugele ei jõua, aga, aga fakt on see, et tähendab see modernsem suunitlus. Huvi kaasaegsemad väljendusvahendite vastu oli sellel perioodil kuni 56. aastani tegelikult meil kõik maha surutud. Ja väga huvitav oli just see, et see värske tuulepuhang tuli meile just juba üle Läänemere Eduard Tubina viienda sümfoonia näol 56. aastal. See oli see, mis tegelikult raputas ka meie heliloojaid siin sellest unest, mis oli pealesunnitud muidugi ja sellest haarati kohe kinni, sellel oli väga suur mõju. Nii et tegelikult see sild oli nagu olemas, aga ma ütleksin seda, et selle silla luba ei olnud mitte kummaltki poolt. Ja kui siis olukord tekkis selline, et oli võimalik neid kontakte hakata taastama, siis mõlemalt poolt muusikud kasutasid selle esimesel võimalusel ikka maksimaalselt ära. Ja me teame, millega see lõppes, lõppes ütleme, 61. aastal Tubina siiatulekuga. Ja selle tulemus oli see, et Tubin oli kuulutatud pahaks heliloojaks nii siin kui sealpool Läänemerd. Minu mäletamised sügavamad muusikalised mäletamist algavad seal 70.-test aastatest, mil ma olen väga tänulik tookordsetele õpetajatele Karl lehterile ja Leonormetile. Nii et need uued muusikavoolud jõudsid minu ellu siis. Aga ometigi on selles nüüdismuusikas veel ju nii väga palju välja kooruma, täias, selginemata ja kõik ei saa ju ka mitteväärtuslikult lugeda, mida hetkel kirjutatakse maailmas ja ütleme, esimesed käigud Varssavi sügisele olid tõepoolest ehmatavad, need hüperlingid ja nii edasi. Et selles mõttes on väga põnev Harjolk. Teie kliin nüüdismuusika poole. Miks see huvi tekkis? Naguks kummut, tal on ju väga palju sahtleid. Ja nagu mina aru saan, tänapäeva kompanisti olemusest on tal vähemalt kolm sahtlit, ta peab olema mingil moel korralik instrumentalist. Tal peab olema teadmised kompositsioonis ja peale selle ta peab olema muusikateadlane, muusikaajaloolane. Et üldse haarata kõike seda, mis juhtunud on. Ja sellelt platvormilt vaadates siis tekivad igasugused huvitavad sidemed erinevate nähtustega, sellepärast et inimene kahtlemata arvab ja ootab, et on võimalik öelda midagi ennekuulmatut midagi uut, uutmoodi ja millel on ka siis nagu kõrge väärtus talle endale ja kuulajatele. Ja ekstist mõtted olid ka ju minul peas, et näiteks see, millest me siin palju nüüd räägime, rahvuslus, see oli tagaplaanil, mind huvitas ja siiski see rahvusvaheline üldinimlik kultuur. Kõigist aspektidest vaadatavat muusikapoliitika tehnika, uskumused ja selle selles pildis ei ole imelikku, siis uurib ka neid väljendusvõimalusi ja muusikateadus viib ju komponisti sinna välja, et tutvud ütleme seal juba Grigor jaanilauluga palestriinaga. Aga ka siis ütleme elektroonikamuusikastuudiomõtetega. Ja mul oli õnn hakata lugema muusikateadust just siis, kui oli professorite vahetu, asub seal ülikoolis. Üks sügishooaega oli seal vana professor, kes õlitame orienteerunud kirikumuusikale, muusika ajaloole, tema järgi tuli Ingmar pension, kes peaks ka siin, ma olen väga tuntud. Ja tema uuris asju nii väga põhjalikult ja põhimõtteliselt, nii et ma ei teagi, kas kunagi sinna muusikatehase juurde jõuti. Arutati muusikateadlase eeldusi ja tema püüdis siis lahatasele pildi selliselt, et NATO on helilooja, kellel on mingisugune ettekujutus, tahab ühte asja nüüd öelda või kirjutada. Ja küsimus on muidugi, mida ta öelda tahab. Ja teiseks, siis ta kirjutab, need noodid sinna paberi peale, kolmandaks tuleb siis keegi mängib maha need noodid sisse, muusika kõlab ühes ruumis, seal istub üks igavene hulk kuulajaid. Ja siis summa summarum, siis peaks olemegi see tohutu röögatu uudis ja vapustav töö tulemas. Mille poolest see helilooja siis püüdnud? Ja kui seda asja niimoodi vaadata, siis on ju näiteks Palestiina kontrapunkt väga huvitav ja alles hiljem, kui ma tubene juures kirjutasin kompositsioone, siis ta võrdles näiteks seda Schönbergi Atonaalse stiiliga ja nende võtetega mille vastu Tubinalju puudus täielikult igasugune huvi, kuna see oli niivõrd mehhaaniline süsteem. Ja ma usun, et just selles terviklikkus pildis, kuskil on see idu, mis ajab inimeste edasi, sellepärast et see ei ole ju ka normaalne, kui sul vagalt on söögiraha ja riided seljas ja instituudi kirjutad käsitsi maha seal laenatud raamatust. Tuglase Meri näiteks seda luuletust ei olnud ju ilma et seal mingisugune vaimne ajev oli ja selle selle taga võis olla niisugune asi, nagu, et kõik need võimalused siin Eestis sõja tõttu puudusid. Klaveriõpetust, siin oli traditsiooniline rahvapillimehed. Mis ma veel poisikesest peast mäletan, on ju John pori, jazzi kontserdid raadios näiteks ja nii et väga raske on täpselt öelda seda, aga ma usun, et noh, selline selline uudiste otsimine ja siis nende vahendite valik Kas te suudate ütelda? Väga lühidalt, võib-olla, mis konkreetselt teid oleks paelunud Stravinski juures, kui teil oleks olnud võimalik tema juures õppida, mida te oleksite tahtnud temalt enesele saada? Ja materjali valik piiratus toidu pideotide uut materjali sisse vaid kasutab ära need elemendid, mis tal on. Ja kolmandaks muidugi rütmiline selgus, mind hakkas huvitama rütmi võimalus muusikas. Et mikspärast on tüüpiline lääne muusika niivõrd kandiline, rütmiliselt ja kuidas siis rütmiline on, siis ta on pea peale pööratult rütmiline, rütmiline, orgaaniline. Ja kui võrrelda aserite näiteks araabia Mogaami aretusi ja selliseid noh, Aditatiivseid rikneda liitritne, siis on ju lääne muusika täitsa armetu. Stravinski rütmiline küll väga huvitav. Aga ma usun, et peame ikkagi see struktuuri selgusse kogu aeg on pilt selge, kuhu poole see muusika läheb? Millest oli siis tegelikult väga õnnelik, et saite kokku, Eduard Tubin, aga, sest mu meelest on need ka väga Tubinlikud omadused. Rütt ja teda Dremoderus. Muidugi ma Tubinast ju nii palju ei teadnud, kuna ma olin mängibki neli rahvaviisi ja pall, lauad ja niimoodi, aga Tubinatrootsis mängiti ju väga vähe ja temast töiti saime rohkem teada, rääkides Olav Rootsiga. Ja see oli tõesti õnnelik juhus, et et ta nii-öelda mind krediidi peale vastavatiskonna mulje jäänud, et tal raha mitte midagi mängida, aga tal üksikute inimeste olid seal, käbi käis tema juures ja ja võttis mind vastu ja siis see palestiina asi juhtus ja täiesti ja näiteks see mitmepalgeline kontrapunkt ja läbiviimine. Mida te tahaksite meenutada lähemalt Rootsist Tubinast? Me teame siin ioni põgusalt leksikoni andmeid ja igal juhul natuke rohkem. Mis võib olla olla Rootsi poolt kõige rohkem imponeeris oli see, et ta võttis omale aega, et tegeleda näiteks Stockholmi Eesti noorte laulukooriga. Suur orkestri dirigent klaverisaatja pidevalt esines klaveriõhtut, ega tal ei ole aega harjutustel käia ja need kavad läbi viia kontsertmaja suures saalis. Ja muidugi siis tema mõtet bituminesse nootidest ja mis võib-olla kõige vapustava mälestus on see, kui ta ütles, et pool humoristlikud, et see pianisti ameti, et see on nagu oled nagu hipodroomi hobune pidevalt harjutada ja siis jooksed ja siis aken otsast peale. See oli omamoodi tüütu tegevus, aga temal oli kommet iga oma sünnipäeval, tahad, tegi vähemalt ühe klaveriõhtu siis kui mitte rohkem. Tema juures ma õppisin ka natuke dirigeerimist. Ja üldse nagu Tubina kohta mälestusi rääkides, see on üsna keeruline, sest Taanis väikse väga vaikse loomuga inimene, aga mis võib-olla on kõige huvitavam on see, et tal oli alati enesekriitika perspektiivi, huumor. Ta, kui ta solvunud oli, ta ei näidanud seda selliselt, et ta siis Raivo solivaid ta tegi siis mõne humoristliku kriitilise märkuse selle olukorra kohta inimese vastu, kes oli demarts valesti käitunud. Ja kui vaatame ajapilti Rootsis siisTubina looming ei olnud, et oli küll kaasaegne või mitte ajakohane näpata seal vahet teha, ta kirjutas ja traditsioonilisemad stiilis, kui Rootsis juhtivad heliloojat just pürgisid ja see oli siis elektroonika Blunud all näiteks, kus oli siis segamine, sümfooniline elektrooniline muusika. Ja selle grupi inimesed oli juhtivatel kohtadel nii raadios kui Stocani Filharmoonikute juures ja terve grupp Rootsile loojad, nende hulgas ka siis Tubin jäid nagu tahatuppa, nende muusika oli nii-öelda jah, ei olnud küllalt modern nii-öelda. Ja sellest tuligi siis, et need Tubin asju kuulis üks korda teinekord. Ja säilitame Schmidti, Sestati juhatas Malco juhatas Olav Rootsi lastud kunagi juhatama Tubinat. Nii et selline väike vastuvool oli seal. Eks vist rootsimaalgi ole niiviisi nagu meil siin Eestimaal, et kuulsus sõltub sellest, kui järjepidevalt sa iseennast reklaamida, kui järjepidevalt sa ise kuulutad, mida sa kõike teinud oled. Et mulle tundub, et Tubin oma vaikse loomuga rohkem kirjutas, tegi oma asja ja jäi ootama võib-olla ehk teatud aega, millal märgatakse nii tema mõtteid kui muusikat. Mul on tunne, et tal oli lihtsalt meelevastane iseennast nii väga välja pakkuda, ta andis küll üle partituurid ja kirjutas mõned kirjad, aga tema ei olnud nagu iseenda väljapakkuja ja siis Rootsis võib-olla tõesti oli niimoodi, et kõik töötasid iseenda eest iga hinna eest ja Tubin seda ei teinud. Ja see suur muudatus tuli ju siis, kui Neeme Järvi hakkas Tubinat juhatama. Meil ka rootslased leidsid, kes neil Ja kui surnud ja, ja siisTubina pool ja teine suur muudatus tuli ju siis, kui Vardo Rumessen terve loominguliti nägi. Seda polnud ju varem kõik mitte mängitud ega kuuldud. Millise reaktsiooni see rootsimaal kujundas? No see oli niimoodi, et balti inseneride konverentsid Stockholmis seal oli ka siis peale keeleja ajaloo ja juriidikaga muusikateaduslik fiktsioon, kus olid siis loengud ja kontsert, loengud? Ühe niiskusel kontsert loengul, tutvustaski Vardo Rumessen, siisTubina klaveriloomingut ja nende iseärasusi. Ja sinna juurde kuulus ka üks, üks nii-öelda järg kaks kaks Tubina temaatilist kontserti, kus siis väga palju ette kanti. Ja see mitmekülgsus, mis ütleme Tubina juures alates 20 aastate lõpust kuni tänapäevani ja see üllatas kõiki, kui sa nagu korraga näha sai, see oli nagu ühte korralikku vikerkaari täies suuruses vaadata, et kõik oli seal nähtaval. No teie käest on läbi käinud ka kogu Tubina fond Rootsi kuninglikus muusikaakadeemias, kui suur see fond on? Noh, sa selle fondiga niimoodi, et kui Tubin ära suri, siis pidi mingil moel korrastama neid asju, mis järgi oli seal köitise, tema noodid ja asjade raamatut. Nüüd teie eluteed mööda edasi minna lähevad liinid niivõrd laiahaardelise, eks et mismoodi me seda oma jutuajamist siis nüüd tänases öös korraldame, et me kohutavalt laiali ei valgu, sest Harje oldi tööd on äärmiselt mitmekülgsed. No ma ütlen, et kuule, hästi asjalik nagu Stravinski ja Tubin, kes materjali kasutavad ära maksimaalselt, siis peame ikka rääkima sellest, mismoodi see muusika tserootsikulate ette on jõudnud ja me andisimise Neeme Järvik. Aga on põhjust korduvalt ikkagi rääkida sellest suvest 1981, kui need Tubina teosed Eteganti Vardo Rumessen poolt ja see loeng aset leidis. Ja selle taga oli siis Kuninglik Muusikaakadeemia. Ja need summad, et seda lindistada, need said üle muretsetud. Ja see lindistamine läks selle peale välja, et dokumenteerida, kuna oli ainulaadne juhus, ühe helilooja kogu klaveriloomingut neli linti saada, keegi ei teadnud ju, võib-olla täpsemalt, kes oli Rumessen ja mis tema millised tema võimed olid? Tuligi selline nagu dokumentaallint, aga siis, kui see valmis oli, siis tuli ju rootsi muusikaelusse suur ehmatus, see kõik oli nii väga hea. Ja siis avastati, et see linditehniline kvaliteet jõulubki samal tasemele sellisel tasemel, mis võimaldaks ütleme, võib-olla mõne plaadi väljaandmist. Vaid see, sellest tuli selline dokumentaalkassett, et väljaanne kolm, kolm kassetti pluss raamat. Aga kui see oli ilmunud, siis seda kuulis pissidirektor Robert Fonbaar. Ja ta ütles, et mina neid linte välja ei anna, et see kõik tuleb uuesti sisse mängida, et seal on niivõrd hea muusika, see on niivõrd hea pianist, et see peab minema maailmaturule. Ja siis sai hakatud seda asja ajama ja planeerima, aga siis oli niisugune olukord, et seda Romesseriti lastud väljasid. No need olid väga rasked aastad ju, Vardo saaja, mäletad aasta 81 millega sa pidid kokku puutuma, et mängida Tubinat. Ja no olukord oli selles mõttes kuidagi minu jaoks väga drastiline. Tegelikult see klaveriõhtu Rootsi Kuningliku Muusikaakadeemia suures saalis, mis on mulle siiamaale jäänud nagu meelde ühe oma elu niisukese kõrghetkele, see oli tegelikult minu esimene avalik klaveriõhtu üldse, kuigi ma olin konservatooriumi lõpetanud juba siis 10 aastat tagasi Eestis ei olnud mul võimalik anda iseseisvat sool õhtut filharmoonia liinis. Ja mind lasti välja tegelikult kui muusikateadlast esinema. Konverentsile. Ja drastiline oli just see, et, et tegelikult see oli ka esimene kord pärastsõjaaegsel perioodil kui üks Eesti interpreet esitab terve oma kontserdikava ainult ühe eesti helilooja teosest, tol korral veel niisugust sammu ei olnud tehtud. Ja kõige masendavam selle asja juures oli siis see, et kui ma tulin siia tagasi, selgus, et ma enam kunagi välismaale ei saa sõita. Ja paari aasta pärast alles. Ma sain kuulda selle põhjuse, seda väga usalduslikult, ütles mulle omavahel nelja silma all tolleaegne kultuuriministeeriumi muusikaosakonna juhataja Tõnu Tarum kellest ma väga lugu pidasin. Et jah, et sa ei pääse enam kunagi välismaale. Kas sina tead, et mis, mis selle põhjus on? Sa ületasid oma volitused, sinu jaoks ei olnud ette nähtud see et sina tohid, minna sinna esinema pianistina interpredina, sind saadeti sinna muusikateadlasena. See oli see põhjus, mis mulle öeldi, vähemalt usalduslikult niimoodi välja. Ja see on muidugi küllaltki masendav, nii et 88. aastani. Mul tegelikult neid neid võimalusi üldse ei olnud. Aga seda rohkem muidugi noh, oli minu igatsus see, et, et vähemalt need salvestused, mis mul seal õnnestus teha, et need kuidagi ilmuksid ja, ja noh, jõuaksid kuulajani. Ja tõepoolest 86. aastal vist, kui ma ei eksi, või 85. kuuendal aastal need ka siis muusikaakadeemia Eriks kontserteri ühisväljaandel seal ilmusid. Ja see sai aluseks siis, kui ajad hakkasid muutuma 88. aastal ebaõnnestus siis salvestada juba plaadifirma jaoks terve Tubina klaverilooming. Mis oli siis niisugune esimene laserplaadi salvestus üldse eesti interpreedi poolt, kes elas Eestis? Tol ajal ei olnud veel meil neid võimalusi siin laserplaadisalvestuseks, aga, aga see 88. aasta Tubina klaverimuusika kolmest plaadist koosnev komplekt, see kujunes siis esimeseks niisuguseks ja siin on muidugi noh, väga paljude norioldile, et see üldse teoks sai, kes aitas seda kõike korraldada. Aga seoses sellega kuulates kõike seda juttu, need, millest te siin omavahel nagu rääkisite läks minu mõte nagu selle liini peal, et. Ma tajun siin seda nihukest väga suurt ja sügavat missioonitunnet eesti mehe poolt kes, olles ära lõigatud küll oma kodumaast püüab iga hinna eest seda, meie rahvusliku muusikapärandit seda väärtustada. Ja viia seega väliskuulajani, see on teatud niisugune missioonitunne, vaimsus, mis siit tagant õhkub. See äratab tähelepanu, et tema jaoks ei olnud 15 aastase poisikesena juba, kui ta läks, Rootsi muusika ei olnud mitte mingisugune ajaviide. Ei olnud mitte meelelahutus, mida valdavalt meie praegune noorus kujutab, et ega seal muusikas midagi sügavamat nagu ei olegi. See on, see on üks lihtsalt üks tümps, mis peab päev päeva kõrval saatma ja, ja nagu narkootikum, ilma milleta sa ei saa nagu elada, tähendab, äratab tähelepanu see täiesti teistlaadne suhtumine ja ma olen nagu mõtelda, et kustkohast see nagu alguse on saanud või miks on tekkinud arry, oldi niisugune sügavuti minek. Ja nüüd hiljuti kuma, lugesin neid märkmeid, mis, mis harjult ise oli kirja pannud oma elust. Ma avastasin niisuguse väga huvitava tähelepaneku, et aastail 49 50 on ta läbi töötanud kogu piibli 20 köitelise kommentaaride kommenteeritud väljaande inglisekeelse. Ja, ja mul on tekkinud niisugune ettekujutused, et ilmselt see sügavuti minek ongi tema juures kujunenud üheks niisuguseks väga oluliseks vaimsuse kujundajaks ja väga olulist kohta ilmselt kogu selles tema edaspidises kujunemises omandas ka see tõik, et ta niivõrd põhjalikult võttis ette niisukese kogu inimkonna vaimse kultuuripärandi ühe kõige olulisema alusmüüri ja süvenes sellesse. Ma näen, et meie päevade niisugune põhiline pealiskaudsuse tendents, mis ähvardab hävitada üldse meie rahvuskultuuri parimad saavutused seisneb just selles pealiskaudses, millega me teeme oma igapäevaseid töid ja toimetamisi. Me võtame juba kõike pealiskaudselt ja kui küsida mõne inimese käest, et kas sa piiblit oled lugenud, tundub jah, et, et ma olen seda vaadanud siit ja sealt natukene ja nii kui küsid, kas Kalevipoega oled lugenud? Ei, mul on ta kodus riiulis olemas, aga tead, ei ole aega olnud vaadata, et ükskord ma vaatasin sealt seda kalevipoja laevasõitu maailma otsa ja, ja umbes niimoodi võiksid paremal juhul vaadata. Ma ei kujuta ette, et üks muusikainimene, kes astuks praegu konservatooriumisse muusikakooli, võtaks kätte 20 köitelise piibliväljaande ja süveneks sellesse terve aasta vältel ja oma isiklikust huvist Tuteeriks selle põhjalikult läbi paneks endale ütleme, meie maailma elukorralduse alused paika. Tähendab, ma tooks kuidagi selle, selle momendi meie tänapäeva suhtumise nihukese kontrastsuse momendina välja ja ma kujutan ette, et ilma selleta võib-olla ei oleks ka olnud neid nisukesi suuremaid kavatsusi ja püüdlusi selle kultuurisilla ehitamiseks, mis on tegelikult tärganud minu meelest just nimelt sellest missioonitundest. Aga millele see missioonitunne sai baseeruda, see sai baseeruda ikkagi sügavamale äratundmisele nendest algpõhjustest mis tegelikult seda tingivad. Ja muidugi tema kokkupuude selliste isiksuste ka, nagu ta nimetas juba Eduard Tubin ja see ilmselt ei saanud piirduda ainult nüüd aja niukene muusikalise osaga, tähendab Tubina muusikaline isiksus oli juba ikkagi niivõrd tugev, et see kujundas ka Harry, oldi ellusuhtumist, väljaspool muusikat ja me teame ju, et harjult õppis sotsioloogiat Uppsala Ülikoolis tähendab, mis oli ka olulise taustaga ja muidugi tema kokkupuude siis Ingemar pensioniga tähendab, mis ilmselt avaldas ka olulist mõju just tähendab, kuna pensionil tuli väga tugevasti sisse see huvi folkloori vastu. Ja pension oli mees, kes ei pühendanud enam tähelepanu. Sellele skalastikale akadeemilisele õpetusele vaid ta püüdis äratada seda praktilist huvi muusika vastu oma õpilastes kas või sellega, et et ma dialari oldi juttude järgi, kuidas süveneti erinevatesse interpretatsiooni variantidesse heliloojate teostes, see oli just see liin, millest võib-olla meie teinekord siin oleme puudust tundnud see niisugune praktiline lähenemine muusikale kui ühele elavale elu nähtusele. Ja ma kujutan ette, et need isiksused just Ingemar Benson ja Eduard Tubin kindlasti ja see baas, mille ta kujundas endal endas piibli tudeerimisega, need ilmselt olid need olulised tegurid, mis kõik koosmõjus andsid selle lõpptulemuse. Tänu Harjoldile on siis saanud kinniste Eesti koduseinte vahelt välja oma mitukümmend interpleti, muusikakollektiivi, teatri kollektiivi palju kunstnikke ja nii edasi ja nii edasi. Tähendab, kui me mõtleme seda, et kui ma esitaksin näiteks küsimus, et aga mis oleks siis olnud, kui meil ei oleks niisugust meest olnud nagu harjalt ütleme, pagulasi elas ju väga palju, ütleme Kanadas, Ameerikas teistes riikides ka mitte ühegi riigiga ei kujunenud sellist suurt eesti kultuuriinvasiooni kui just nimelt Rootsiga. Ja nüüd võib-olla ma kujutan ette, et sellel teemal olekski huvitav edasi mõtet arendada, et eks see tegelikult niimoodi kujunes, millised olid selle juures olulised eeldused ja mis andis selle võimaluse. Just nimelt ja kuidas, sest need alad, kus ta kõik tööd olete teinud raadios kontserdi organisatsioonis ja kus kõik veel kuidas eestirootsi endis on paigas, olla. Siin on ju seda jutuainet väga palju, aga mõningate punktide moel võiks ju seda puudutada ja siis seda motivatsiooni, et miks see niimoodi arenes, seda võib ka sellised valgustada, et kui me sinna Rootsi rannale sattusime, siis oli seal ju nooremaid inimesi kellel ei olnud seda endist poliitilist parlasti kaasas, kes hakkasid mõtlema nii-öelda null Seiudist. Miks me seal olime, miks eesti riik selliselt oli saanud kannatada, miks maailmasõda oli tekkinud? Ja nende inimeste vahel tekkis üks ühing, radikaaldemokraatlik koondis? Me olime kõik sõbrad ja uurisime neid asju nii-öelda nii objektiivselt kui võimalik. Ja seal sai üsna kiiresti ilmsiks mulle, et ühe totalitaarse riigi kõige nõrgem punkt on informatsioonipuudus. Võimatu oleks olnud võidelda Hitleri vasta relvadega, way kommunismi, vastan relvadega, aga kui kui märkasid seda kartust, et sa välisinformatsiooni jõuab inimesteni, kes hakkavad siis ise mõtlema siis oli otsekohe selge, et sellel alada midagi tegema ja seal sellel alal on võimalik midagi teha ka väga väikeste vahenditega. Ja ma mäletan Ad diale Hitleri kokkuvarisemist ilmus Ameerikas üks teos, demokraatia propaganda ja informatsioon. Eks Lässuel kirjutas sellest kus ta just neid probleeme puudutavate inimestel puudub, võimalus ummikus tunnetada, mõelda ja see kehtib kõigi kohta eestlased või venelased või lätlased. Ja teine suuniski põhjus, mida siin Hardo nimetus on ju see, et kui eetilised normid purunevad kõik see, mis meile õpetati siin noored kotkad ja jumal teab mis see ei ole mitte midagi väärt. Auk pähe ja hauda siis tekib kahtlemata vajadus vaadata, kuidas inimesed on käitunud ajaloos sellistes raskustes, mis, kus nad oma normid on saanud. Ja näiteks Hitleri laagritest välja tulnud päevikud jutustasid just sellest, et uskumus, mingisugune uskumus, on need inimesed Hanno inimestel jõudnud üldse üle elada ja puhtisikliku mälestusena nendest vähestest asjadest, mis mulle üldse Rootsi kaasa annetus võtta sellel segasel ajal Eestist oli üks Photo minu ristiemast kes oli eesti filoloog Tartu ülikoolis ja siis seal oli üks tema noorepõlve foto ja sina tahad oli kirjutanud, uskuda, tähendab mitte omada mõistust. See on ju iseenesest teatud raames loogiline ja selge. Aga Rootsis sel tiimil käis ju väga kõva debatt, vaidlus just ütleme pärnantrosseli kriitilise imperialismi vahel ja siis komparatiivse usuteaduse uskumuste vahel. Ja sinna sisse sobib väga hästi ka siis Nobeli laureaat Alber, kamee kes ei olnud usklik ja kes aitaks, väitis, et inimese väärtushinnangute kõige kõrgem hind on tema elu. Ta oli kaasas prantsuse vastupanuliikumises, elas üle. Ja kuna mul olid siis tollane sõbrad nagu järved, Blumbstet folke poliin, siis ei olnud ja nii imelik, kui see komparatiine usu ajaloosooteaduse uurimise huvi tekkis. Ma ma ei teinud, seal on muidugi mitte üksinda, vaid et me omavahel ikka pidasime sidet, rääkisime neil teemadel, vahetevahel tähendab väärtushinnangute ja platvorm oli väga tähtis ja puhtpraktiliselt siis see, et kuidas mõjustada seda totalitaarsed plokki, mis siin idas oli. Ja siis jäigi üle, ütleme et seda sai teha, et võib-olla kultuuri ja vaimse silla kaudu, et inimestel oleks võimalus ise mõelda. Jõuame nüüd selle asja juured, kes selle asja siis välja maksis või kust need rahad tulid? Seal õppis niisugune keeruline küsimus ja kui me räägime, kultuuri vahendamine leiab aset, see on nagu liiga mehhaaniline sõna seepärast, et see oli üks igavene kombineerimine, kust leida neid kaasmõtlejaid, kes olid nõus raha välja panna, nagu öeldakse akadeemias oli doktor Kõna Larsson ja Hansoostrand. Rootsi raadios töötades, siis oli üks minu tööala oli muusika Ida-Euroopas. Ja samuti oli ju riiklik kontsert piru produtsendina töötades Kaseks tööaladest ja selle teleri jaoks ka samuti, aga kogu aeg kehtib see kriteeriumid, et välja ei saanud mitte midagi tuua, mis oli keskmisel või kehval tasemel, sellepärast et siis küsiti otsekohe, mis teil oli ja kuidas sa motiveerid, tsehhide, keskpäraste interpreet või või sellist kompositsiooni, mida Rootsis niikuinii oli olemas. Kas nüüd otseselt töö Rootsi äriks, kontserdimänedžeri na aitas teil vahendada eesti kultuuri sinna ja sealset kultuuri siia. Esimene sillatala, mis teie vahendusel võib-olla eesti poole. Mida püüti vahetada, oli ju majanduslikke võimalused, näiteks kui rootsist tuli 10 inimest siia, siis Eestist võeti 10 inimest vastu sinna see oli see majanduslik alus. Aga eelduseks oli kogu aeg see, et nendel inimestel kes sinna tulid, oli midagi pakkuda üle selle, mida Rootsis ei olnud. Ja igal maal on näiteks terve hulk kompositsioone muusikuid, kes pakuvad huvi ainult selle maa piires. Aga neil ei ole nagu midagi ülesel. Ma selle esimese suure sammu organiseerimine algas juba Rootsi raadios töötades ja võttis üle kahe aasta aega. See oli siis, et Ericssoni kammerkoor tuleks Tallinna ja ramm tuleks Rootsi. Seal see oli, hakkasin organasine või 64? Jaa, Käisi muidugi nagu ikka Rootsi ametiasutustes läbi Nõukogude Liidu saatkonna. Ja seda sai ju teha ainult Rootsi riigiametnikuna, tähendab see seal Burtasime ja ütleme väliseestlasi ja nende juriidiline staatus oli ju, et nad olid eksiilis. Inimene ei saa samaaegselt oleksiilis, kuidas siis läbi rekese peab oma vaenlase pealinnas kontsert bürooga, nii et sellest tekkiski need arusaamatused ja kriitika minu vastu, et ma olin ühest küljest eestlane, tegutsesin Rootsi riigiametnikuna, aga siis eksiilis olevatele kaasmaalastele see oli vastu võtnud, et läbirääkimisi pidama siiski läbi paradna ta kuskilt tagaukse kaudu ei saanudki neid pidada, oli vaja riisiumid ja nii edasi kost kontsert oli see vastaspool. Aga vastuseis oli siiski olemas, see võttis ju küllalt palju aega. Kaks aastat on päris pikk aeg, et kätte 100 viisumid. Ja taas sõidupäeva hommikul Stockholmist saime meie oma viisumit kätte omnibussis teel lennuväljale. Nii et äärmisel juhul oleks sõitke ära jäänud, aga ma usun, et see gaas, ma olen, kes töötavad seal saatkonnas. Tegi kõik, mis seal sai, sai siiski viisumid lõpuks kätte terile laulukoorile. Tol ajal Nediismid vaja nii Viljandisse kui Tartusse. Ja vastupidi järel saksa kuuli väljatoomisega oli ju niimoodi, et siis Tegime selle turniiri soojene läbi, kus siis siit inimesed käisid vaatamas, kus kohad on. Ja 80 mehe majutuskulud on siiski niivõrd suured, et selle turnee pidi panema kevadel siis kui kevadisele ajale, siis kui koolides ei ole võimalik kooli internaat magamisruume kasutada. Ja Rootsi riik pidi ju selle puudujäägi välja maksma, siis oli umbes 7000 krooni jäi puudu, kui kõik oli makstud. Aga miks Rootsi riik seda tegi? Ma usun peamiselt sellest, et koolil oli tohutu kõrge kvaliteet ja teiseks Stahli kultuuripoliitiliselt väga tähtis Rootsis. Siis viidi läbi riikliku kontsertbüroo asutamise eeluurimus. Rootsi riigipäev oli otsustanud ja sinna juurde kuulus ka katsetus tegevus ja see oli siis selle katkestatud tegevuse raames. Üks näide sellest, mida vokaalansambel on võimeline tegema, sest senini suruvuse rahadest teinud kõik instrumentaalmuusika peale. Nii et neid artikleid seal tosinate viisi selle koori kohta selle koori töötamise kohta. Erik Eriksson võttis sõna just vokaalmuusika kasuks. Nii et neid tegurid, nagu sellel vahetusel või silla ehitamisel on niivõrd palju, et ühest nagu ei jätkugi ainult tahtmine, vaid kõigepealt tuleb see raha välja rääkida ja siis raha välja rääkimiseks tuleb leida see huvi. Ja kui huvi on küllalt suur, siis tuleb ka küllalt palju raha. Kui ma olin ja tõepoolest, et maailmas on suhteliselt vähe professionaalseid koore ja üldse suhtumine koorimuusikasse on ka nii mitmeplaaniline. Aga mitmes mõttes on veel kummaline see, et Eestisse tuli Rootsi poolt siis kõigepealt üks maailma parimatest raadio kammerkoorides mille dirigendiks hetkel on ka hetkel Eesti üks parim dirigent. Nii et omamoodi ka sedapidi sild nüüd ramm Rootsis ühtpidi kui hoopis teist laadi laulukultuuritooja, võib-olla kui ollakse harjunud ja, ja midagi tõepoolest äärmiselt uut, aga missugune oli rammi kohtumine eestlastega, kes seal olid mida see seal õhustikus muutis, mis toimus kahe eestlase kokkusaamises? See Välis-Eesti ja Kodu-Eesti probleem on täiesti omaette peatükk ja Rootsi riigiametniku seisukohalt oli oluline, et nad tulid kohale, ostsid piletid. Kõik see poliitiline tegevus, mis oli eestiühingutes, see oli vist ka peatükk, kus Rootsi riik ametlikult ei sekkunud, sest Rootsi oli neutraalne. Rootsi, vastupidi piiras selliseid eksiilpoliitilisi nähtusi ja see ei olnud lubatud. Eksiilvalitsus pidas oma koosolekud Oslos, mitte Stockholmis. Ja seal, mida tuli arvestada, oli siis, et kas need inimesed tulevad kohale, ostavad piletid või mitte. Inimesed käitusid normaalselt, nad seal ju väga hästi aru, et poliitiline tegevus on omaette asi ja üks Eesti Kontsert on omaette asi. Nii et suurearvuliselt ikkagi eestlased käsitjate Boris ja Lindsey õpilasnoor Šepingu Stockholmis Tokkolise tuli isegi korduskontsert selle huvi tõttu. Ja ma usun, et see, mis Ernesaks ja ütles, et see rammi käik oli nagu jäälõhkuja kodu- ja väliseestlaste vahel ja see on õige, sellepärast et inimese tunded, emotsioonid ja määravad väga suurel määral tema mõtlemist ja siiski avastati, et Eesti rukkileib Eestis ei ole mitte punane. Tahtsingi küsida, kuidas mõeldi, sest teada on ju see, et need olid aastad, kus vaadati väga läbi, kes kuhu läheb. Küsiti muuhulgas isegi, mis lehti sa loed. Isegi see teinekord määrast, kas sa said seal allkirja või mitte. Nii et kuidas te õhustikus tundsite, kas rammi võeti vastu kui punaseid täis puhast koori sest nad olid ikka lubatud teemal. No see oli niimoodi, et kui asetada end eksiilvõitlusest tegutseva inimese seisundisse, siis ta kasutab ära kõik rumalast, ta demonstreerib tänaval ta kasvõi sõimab sõpra avalikult. Ja tegelikult see see kultuuriline kõmu, mis kaasnes RAMi käiguga, seda kasutati ära sili eksiilpoliitika kasuks. Selleks et ära näidata, kui raskes olukorras Eestis elati. Ja sellest tuli aru saada, sellepärast et see oli ju väga hea võimalus Rootsi avalikkus tähelepanu äratada. Ja muidugi oli inimesi seal üksikuid äärmuslikke võib-olla, kes sellest vahest aru ei saanud. Ja võib-olla tõesti arvasin, et Ramon mingil moel Punalevani, aga mai ja võib-olla mõnda juhust tean, aga suurem osa inimesi võtsid seda suurt kultuuriüritust ja ja põhiprobleem oli meile ammu seal selge, et kui selline vaikus edasi kestab, mis olid olnud seal siis unustatakse ära see Eesti riik, eesti rahvas, eesti kultuur, seda pole olemas. Ja tegelikult põhiliselt on ju seesama probleem, kõigil väikestel rahvastel upuvad ära. Ja selles mõttes oli ju näiteks kultuurisidemete loomine väga oluline ja kes vähki kavalamad olid, said ju sellest aru, et et inimesed käisid ja mitmesuguseid lipu all. Nii nagu kihnu junn, temal oli aga mingi proposkmist päris õige dokument. Siiski sõitis ringi, ajas oma asju ja see eestli, eestlaste käimine ja rääkimine olemine ikka vaadata, mida keegi räägib ja mispärast mida keegi laulab, aga põhiprobleem ikkagi jääb selleks samaks, mis otseselt see kvaliteedi küsimus, sellepärast et. Sedalaadi suurt sõprust nagu siin harrastajate, seda ju seal maal ei olnud, siin sai sõita Tšehhimaale või Kaug-Itta ja oli suur sõprus ja kõik. Seal võetigi asja normaalselt ja kui, kui sa olid kehv siis öeldi sulle seda, et see on kehv üldse tehtud välja. Ja sellest perspektiivist ei tohi ära unustada seda, et see, mis Neeme Järvi näiteks tegi või mis Vardo Rumessen tegi, see on ainulaadne, sellepärast et see oli sellisel tasemel. Kontserdiarvustused nelja veer õliste pealkirjadega, seo rahvusvaheliselt üsna ennekuulmatu nähtus ja seda oli näiteks Tubina õhtu põlvida vardu tegi. Ja et üks plaadifirma otsustab sisse mängida samad palad teist korda kusjuures esimene tiraaž läbi nimata sinuga täiesti ennekuulmatu asi. Nii et see kvaliteedi asi, seda me ei tohi hetkekski ära unustada, et näiteks ka välja toodi eesti kunsti Viive Tolli esimesed 10 12 lehte. See oli ikkagi absoluutselt sel tasemel, mida Rootsis ei olnud. Ja ta tõi sinna juurde midagi uut. Sama kehtib Kaljo Põllulehtede kohta. Ja võib öelda siin tänad. Kaljo Põllu esimene näitus avati 1986 sekretäri kunstihallist. Ja 30. märtsil just sel päeval, kui ma lõpetasin oma töö, siis sõlmitud leping kuni aastani 2000. Needsamad graafilised sarjad ikka rändavad ringi Rootsis veel. Ja siis sinna juurde kuulub ka üks video Mil, mis ta tehtud sekretärile linna. Pilt teatrist ja visiooni põhimõttel, kus on siis kolm ekraani kuus projektorit. Võtetest Kaljo Põllulehtedelt ja sinna juure on siis ära kasutanud Vardromissile sisse mäng Tubina teisest klaverist noodist. Video on olnud siis nii-öelda käigus siis 14 aastat Rootsis kui aastal 2000 täis saab. Ja niisugune asi ei leia mitte aset, kui seal ei ole seda kvalitatiivset taset etta, rahuldab kuulajat-vaatajat ja ta leiab sealt midagi uut. On üritatud ju välja tuua ka võib-olla teisi Eesti kunstinähtusi ja asju ka. Just selle õige. Taseme tabamine on võib-olla kõige raskem, et, et, et asi funktsioneerub. Aga nüüd, millises millise niisuguse eeljoone ja taustaga tulid Rootsimaale eesti ballett, eesti ooper? No need on kõik nii suured, ma ütleks üksiknähtused, et neid nagu kokku panna, seda saab näha, et ajalooraamatusse, aga kui astume sammu tagasi, et me oleme selles seisundis, et me peame need siia Rootsi sinna kutsuma, seda organiseerima siis algas ikkagi kvaliteedi küsimusega, üksikud. Mille poolest siis Karmen ja Võlumandariin näiteks olid rootslased huvitavad? Ja näiteks šedriini Karmen oli Rootsis täiesti tundmata, kusjuures Tiiu Tiiu Randi riik kohta siiski üksikud andmeid oli. Ja võlu mandariini puhul oli ju see niimoodi, et seal oli vist Juta Lehiste õieti, kes avas nagu need uksed. Sest ta, see on olnud ka üks Eesti suuremaid tantsukunstnikke. Jaa. Kui siis Rootsi ooperiga rääkides oma sõpradega-tuttavatega see lähedal nagu tutvuse liinist ükski asi avaliku pöördumisega ei jõua, võib-olla kuskil jaguneski, raske olukord on, siiski otsustati, et ühiste summadega püüda siis esimene reni hammeri trupp Rootsi tuua linud, lindistanud muusikaga ja niimoodi. Ja muidugi, Tiit Härm ja. Ja kõik need on üksikjuhtusid, mis juhtumused nagu siis, mis läbi viidud selliselt, et leping sai tehtud Uppsala linnateatri draamateatri ooperisekretärile linna vahel, kus siis pandi kokku see summa, mida kost kontsert vajas seda ansamblit välja lasta enda enda liinis, peale selle kasutati ära siin kohalike Eesti riigi summasid, kindlasti. Ma usun, et sellekssa ehing, seal olid summad ja kultuuriministeeriumisse summad mängus. Aga selle kohta nagu ei ole mul mingit informatsiooni mismoodi see täpselt oli. Ja siis tekkis muidugi mõtet, terve ooper võiks välja tuua. Ja seal taga oli muidugi see, et võib-olla, et siis teha Tubinat või. Aga kui me olime siin, oli vist Mart Saare juubelikonverents, kui nägime seda mu Sorski poriscudonoffi, seda algvarianti. Ja see oli vapustavalt tugev konna Larsson leidis, et selle peab absoluutselt rootsi tooma. Ja niisukese argumendid aitasid kaasa siis, et sai teoks terve ooperiületulek ja seda vist pidi ajama, nagu mäletan, kolm korda kaks, kaks korda, öeldi ei. Ja see oli Ants Sõber seal mängus vahepeal ja hoone mic. Ja kui siis see asi nüüd teistpidi pöörata, et kuivõrd see Rootsi ooper rootsi kultuuririik seda asja hindas, võib öelda niipalju, et ballett pidi esinema ka sellelt telelinnas ja oled esinesidki seal. Näiteks Juta Lehiste tantsis piiri ju naine seda balleti lühikest siis Stockholmi uper ei nõudnud meie käest seda summat, mis oli 25000, vaid ta kinkis selle nagu tänuks minu töö eest andis selle etenduse meile tasuta. Ja ma olin, et igasuguste pidukõnede kõrval on selline tänamise viis võib-olla kõige konkreetset. Et nad leidsid, et see oli siiski niivõrd õnnestunud hästi läbi läinud. Aga see muidugi ei tähenda, et järgmine külaskäik oleks samal tasemel. Kõik tuleb otsast peale lahti arutada. Vardo Rumessen, kuidas sina näed seda kahe maa suhtlust oma pilgu läbi. Sa ütlesid, et sinu esimene sooloõhtu täispikk toimus Rootsimaal. Võib-olla see Eestimaal lihtsalt pakkusid valesid heliloojaid valel kombel. Öeldakse. Kindlasti on olemas valede? Jah, ma ei vale sellele sellele niimoodi isegi reageerida, et, et millised on siis selles vales nimekirjas ja millised on selles õiges Sina ei tea seda. Ma. Kas niimoodi hakata inimesi nagu jaotama, see on natukene liiga liiga niisugune sovetlik, nimekirjade koostamine. Aga, aga võib-olla see probleem kui selline taandub ikkagi palju laiemalt, et sellele, mis tegelikult oli toimunud Eesti rahvaga tähendab, milles seisnes eesti rahva traagika nendel aastatel. Ja traagika oli selles, et see rahvuskeha oli lõhestatud, kes istus Siberis, kes istus kodus kinni kinniste seinte vahel ja kes oli vabas maailmas ära lõigatud oma kultuuri juurtest oma kodumast. Ja ma ütleks niimoodi, et nendel kõigil oli omamoodi, väga raske. Ühel võib-olla natukene rohkem raske kui teisel kuid see oli kõigi jaoks ebanormaalne olukord. Ja see oligi selle okupatsioonivõimu võib-olla kõige raskem ja rängem löök ka meie rahvuskultuurile. Sellepärast et kõik need traditsioonid, kultuuritraditsioonid, mis olid suudetud paika panna selle 20 väga lühikese aasta jooksul need tegelikult hävitada, Läti ja eesmärk, nagu me näeme, tegelikult ei olnud mitte võib-olla niivõrd isegi selle rahva füüsiline, kuivõrd vaimne hävitamine. Ja see oleks aastate jooksul saanud meile võib-olla palju rohkem saatuslikumaks kui me ei oleks leidnud endas nisukest seesmist vaim, vaimset jõudu, igal pool, nii Siberis kui Eestimaal kui ka välismaal nende traditsioonide säilitamiseks püüdes leida igaüks neid võimalusi, mis parajasti tal seal kohapeal olid, selleks, et ellu jääda, selleks et kanda edasi seda kultuuri, seda traditsiooni. Ja kui nüüd vaadata seda aspekti, et millises olukorras olid siis väliseestlased siis jah, poliitilised organisatsioonid tõdesid kogu aeg seda, et nad ei ole mitte väliseestlased, vaid pagulaseestlased, mis poliitilises mõttes oli loomulikult õige. Aga määravaks, minu meelest kujuneski eelkõige see nisugune funktsioonide jaotus või tööjaotus omavahel. See, et pagulasorganisatsioonid poliitiliselt jätkasid mittetunnustamise liini, see oli Eestile äärmiselt oluline ja vajalik. Kuid samas oli selle oht see, et niimoodi omaenese mahlas pikka aega ennast konserveerides põlvkondade vahetusega üha rohkem hakkas pind tegelikult jalge alt ära kaduma. See okupatsiooniperiood läks juba liiga ohtlikult liiga pikaks. Ja lõpptulemusena kujunes tegelikult välja see täiesti normaalne tulemus. Et organisatsioonid jätkasid maksimaalsete pingutustega seda mittetunnustamispoliitilist liini. Ja tehes oma poliitilist lobitööd oma asukohamaa poliitilistes ringkondades ja eraisikud kellel olid paindlikumad võimalused kes said külastama hakata eestlasi kodumaal. Sugulasi-tuttavaid olid tegelikult kõik omamoodi selleks sillaehitajaks selleks pinnase ettevalmistusajaks mis siiski võimaldas neid kontakte ja kõige tähtsam, nii nagu harjult ütles informatsiooni. Aga informatsioon oli kõige teravam ja valusam relv Nõukogude süsteemi vastu. Ja siin oli väga oluline roll muidugi ka selles, et ütleme harjuelt, kes oli saanud väga hea ja põhjaliku muusikalise ettevalmistuse tänu sellele, ta sai ju tegelikult nendele töökohtadele Rootsi riigiametites, kus tal avanesid majanduslikud võimalused selleks tööks kui tal seda ei oleks olnud. Ja kui ta ei oleks suutnud lõpetada neid õppeasutusi ja saada seda muusikalist ettevalmistust, siis päris selge ta läks konkurentsis alla jäänud ja neid võimalusi tal poleks olnud. See on mõeldamatu, sest oleks loonud tavaline muusikaõpetaja. Mingisugust võimalust, aga see, et oled noh, produtsent, mänedžer, see annab sulle ikka määramise õigused ja rääkimise õigused. Esimest korda, kui sa Eestis käisid pärast seda, see oli vist 65 ja siis olid sa Riks kontserteri muusikaprodutsent. Tähendab, sa ei käinud kodumaal mitte niivõrd eestlasena kuivaid Rootsi riigiametnikuna, kes ajasid Rootsi riigi asju, kuid pidasid silmas omakasupüüdlikult eestlaste huve. Nii, ja see oligi see lõpplahendus, mis tegelikult võimaldas seda müüri hakata niimoodi urgeldama ja urgitsema niimoodi tera tera haaval, mis viis lõpuks selle tõdemuseni välja, et 88.-ks aastaks me jõudsime sinna, kus me jõudsime. Ja nüüd me ei pruugi enam rääkida sellest, et me tahame jõuda Euroopasse. Me oleme jõudnud sinna juba, eeltöö oli kõik tehtud tegelikult ja seda tegid muidugi väga paljud inimesed, kõik need inimesed, kes käisid seal esinemas, nad on kõik omamoodi selleks olnud, kuid mul on niisugune ette kujutasite. Harry ott oli siin üks, üks niisugune esimene urgitseja selle selle müüri kallal kes just ära tundes selle kõige nõrgema ja hellema koha selles nõukogude süsteemis kui sellel rahval on oma rahvuskultuur ja kui see rahvuskultuur on maailmatasemel, kui sellel on sellised väärtuslikud ilmingud, nagu seda oli, ütleme näiteks must lind Mart saarel, mille kõrval ei ole mitte ainult rootsi muusikas, vaid ka maailma muusikas aastal 1909 veel mitte midagi panna siis oli see fakt lihtsalt, millega Harju üldse välja minna. Ja, ja sama näide kordus ju tegelikult Tobiase Joonase ka 80.-te aastate lõpul kui esimest korda Joonase katkendid kõlasid Eestis ja kui kuulasid Rootsi muusikut neid tänu harjundi vahetusele, siis öeldi, et jah, aga rootsi muusikas midagi niisugust ei olegi olemas üldse. Tähendab, see oli see avastus Rootsi jaoks ja see aitas luua ka need eeltingimused. Eestile hakati pöörama üha rohkem rohkem tähelepanu, et mis imelik maas ja seal on üks miljon inimest ja nii palju kultuuri, nii palju muusikat. Tulede tänases öös kaks erinevat meest ühelt maalt mulle tundub, et Harjelt, teie olete oma tasakaalukalt kinnihoidlikul, aga järjepideval moel suutnud suuri tegusid teha kahe maa sillaehituses. Kui tänasel hetkel käibel meenutav mata Estonian Music raamat ja, ja selle kalevi alla panemise lugu, sest aeg oli selline siis Vardo Rumessen on mõneti kontrast Harry oldile omast sõnakkuse ja valjuhäälsusele ja ja otsekohesuse ka ja võib-olla no ütleme, et lausa läbi nööri minna tahtmisega. Meenutame kaheksakümnendaid aastaid, kui sind ei oleks olnud, kes oleksid tilk tilga haaval tegelenud Nende valede heliloojatega, siis me oleksime ära unustanud oma eesti helisilla tagumise poole aluse poole. Ja sellekust tulid väärtused meie aega välja, kus ei oleks hakanud tegelema nende Arede heliloojatega, kellega sul oli väga raske tegeleda ja kett, kelle raamatuid, kelle kontsert ja kelle mõtteid oli meie tolleaegses ühiskonnas väga raske läbi suruda. Küllap oleksime meie tänases õhustikus midagi väga palju ja põhimõttelist ära osanud kaotada. Ainult et ega ma ei ole päris kindel, tähendab võib-olla oleks olnud palju õigem, kui oleks astunud hoopis kompartei liikmeks näiteks ja ja mänginud neid õigeid heliloojaid ja, ja saanud teha suurt poliitilist karjääri. Ja nüüd ma oleks olnud näiteks Viru hotelliomanik, sellepärast et mul oleks olnud selleks kõik vastavad eelsoodumusega. Aga praegu praktiliselt ma võin küsida, et, aga miks ma sellest saanud olen, jah, kullake, sa oled, see on drastiline tulemas. Et ka see poliitiline areng, mis meil on toimunud siin, ütleme viimaste aastate jooksul viib paratamatult teinekord sellise pessimismilaine peale, et aga milleks minul seda kõike vaja, minul ei ole seda vaja. Mulle käitumisele individuaalset ju seda kultuuri on vaja väga piiratud määral ja väga-väga erinevalt. Ja ma usun, et eks see tobiase Joonase väljatoomine on siiski täiesti unikaalne töö seepärast, et sinna kasti kaane alla on ju ka mõni teine inimene varem vaadanud kui, kui sina hakkasid nende nootidega ja pärandusega tegelema. Ja Joonas on ja nii nagu Mart Saare Osailideid täiesti unikaalne. Ja see peab ju arvestama näiteks väliskuulajate hinnanguid musta linna must lind esitamise puhul näiteks Rootsis 51. Mulle tähendas seda, et see oli tunnusmärk sellest, et siiski siin eesti muusikas oli midagi juba üsna varakult ja ma kirjutasin selle noodi käsitsi maha, kuna seda ei olnud osta. Tunnetus tekkis ja kujunes Joonas esimest osad kõlasid. Ja kui need viis köidet sõir Rootsi riigi rahade abil Stockholmis trükitud ja Jakobi kirikus sai esimest kolm osa loik kontsernina lindilt Eesti väliskuulajatele maha mängitud edonist unikaalsed teosed, millest ei saa mööda ja mis nagu ei ole üldse määratavad individuaalsest huvist. See on üks niisugune kutsumus, et kui sa oled sellest aru saanud, siis tuleb see läbi viia. Ja ma usun, et sedalaadi tuli on ju ka siis Vardoromessinit üleval hoidnud, ta on jõudnud selgusele, et seal vajalik ja see on üks niisugune kutsumus. Aga loomulikult on muidugi see, et vähemalt Rootsis tehakse niimoodi, et kui üks inimene selliselt on ennastsalgavalt töötanud, siis hoolitsetakse ka selle majandusliku lõpptulemuse eest, et et see mitte ei ole eraettevõtte ja erahuvi ja erapankrot vaid minu arust võiks Vardo Rumessen siis olümpia hotelli omanikuks saada. Niiviisi, aga rääkige, palun nüüd Joonase projektist suut projektist. No siin on ka kindlasti Harry, oldi väga-väga oluline roll, tähendab kui me viimati käisime nüüd Stockholmis siin nelja mehega ja me sõitsime ju ringi Oslos ja Kopenhaagenis ja kõik, valmistades ette need kohad, kuhu me kavatseme 95. aastal minna, siis sadamas oli meil tegelikult oli tegelikult vastas. Ja, ja tema tõhusat kontaktid on siin väga palju kaasa aidanud selle teose tutvustamisele, tähendab kõigepealt on ju väga oluline, et luua see imidž, ettekujutus muusikast, mida see tegelikult endast kujutab ja milline on selle teose sõnum. Ja kuna Harjoldil olid jälle omad kontaktid olemas ka kirikuringkondadega, nii eksiil, kirikuga ma mõtlen, tähendab siin Konrad Veemi näol, kellega ta koos organiseeris selle Jakobi kirikuürituse, seal tänuarry oldile on kõlanud Rootsi raadios praegu minu teada kahel korral kogu Joonasele töötamine koos temapoolsete kommentaaridega. Ja vist ma kuulsin, tuleb veelgi praegu. Nüüd praegu on meil järjekordne projekt siin käsil seoses Nordiska music Fer lage, et ega tähendab kuidas jõuda nii kaugele, et see noodimaterjal oleks selle kontsertreisi ajal ka kättesaadav nendele huvilistele, kes tahaksid seda osta, seda praegu kahjuks ei ole veel nii kaugele jõutud. Ja siin on praegu jah, meil on väga hulljulged plaanid. Aga, aga ma loodan, et just niisugune koostöö paljude erinevate inimeste vahel annab selleks selle soodsa pinnase. Ja, ja siin on meil väga tõhusaks abiks ka praegu harjult, et ma usun, et vaatamata sellele, et sa nüüd pensionile läksid, sul jätkub tööd veel aastateks, ikkagi nüüd on sul ainult rohkem aega sellega tegeleda. Võib-olla kui varem oli. Aega on küll, aga see on niimoodi, et selleks, et midagi teha, peavad olema ka kontod. Ja see, et propageerida ühte asja suusõnaliselt, on üks asi, aga teine on ju see, et peavad olema rahasummade võimalusi ja need võib-olla mingil moel välja rääkida, et trükkimiseks summad leiab. Aga seal on ju see kogu pilt väga tähtsateks, on ju väga tähtis, et siin on käinud professor folkija poliin Lundi ülikoolist kes kelle muusika teades orientatsioon on kirikumuusika ajalugu, kes tunneb Eesti kirikumuusika? On ka Muusikaakadeemia teadusliku nõukogu liige on tähtis piseeriki. Eriksson ütles Joonase kohta, et see on selle sajandi muusikaline leid. Või nagu eriklaas ütles, et me oleme, et me istume kullahunniku otsas, ise ei saa arugi. Lihtsalt asjad tähendavad ju väga palju, kui on läbirääkimised rahasummadest. Ja et siis Eesti muusikateadus ja need hinnangud, mis siin on, et ei ole nagu sammaldunud hallid tanud. Üks hea näide sellest on ju siin stuudios Ene Pilliroog ise kes kunagi kirjutas Schönbergi kartettidest, mis äratas Rootsis väga suurt tähelepanu. Ja siin kirjutati ka Stravinski kevade pühitsemisest. Ja see annab ju sellise platvormi, mille varal on võimalik rääkida nagu teadusliku üldteaduse nimel. Rootsis on ju muusikateadusülikoolide süsteemis, mitte konservatooriumitist süsteemis, aga töö tulemused kehtivad. Ja kui sai tehtud see eesti muusika, kirjanduse bibliograafia, sealt seal oli ära toodud siis kõik enam-vähem, mis sinu tehtud Leo Normeti poolt ja lehtri poolt. Aga et jõuda nende rahasummadele, mida siin vaja, ütleme kaks, võib-olla kolm, 400000 Eesti krooni. Selleks on ju kõik argumendid tähtsad. Ja näiteks Rootsi peapiiskopi kantselei oli väga huvitatud sellest, et Joonase misjoni tuum jõuaks siiski inimeste ette. Ja nii nagu mina seda tõlgendanud, see niimoodi, et pead ei tohi mitte maha võtta, aga inimene tuleb ümber pöörata. Nii töösid on palju pooleli. Aga kas tõesti esimene aprill, siis oli see päev, kus otsustasite pensionile jääda ja mis siis nüüd saab? No Rootsis on kõik nii väga kombekas ette nähtud, nagu ma varem ütlesin ja pensioniseadus on selline, et seal saate selle priiusekette kuu lõpp enne sünnipäeva. Ja kuna minu sünnipäev 26. aprill, siis ma saingi pensioni 26 päeva varem kätte kui sünnipäeval. Ja muidugi see, kuidas siis seda aega organiseerida, seda peab nüüd otsustama ja vaatama, sest ülesanded on ju väga palju tegemata on väga palju. Ja ma ei tea siin, kui ma kunagi käisin Tallinnas siis üks inimene tellis orkestriteose umbes 10 minutit. Tol ajal tal oli ainult üks orkester, aga nüüd on pataljoni maailm lahti, ma pean võib-olla sisse selle Neeme Järvi tellimusi mingil moel täitma, selle orkestripala paberile panema. Kunagi ma küsisin teatud summasid Rootsi riigilt, et seda teha, noh, vabadus on ju seotud ka kuludega, pead oma üüri maksma ja sööma. Aga senini ei ole õnnestunud näiteks seda paberile panna. See tuleb võib-olla läbi viia ja igasugusest koostööplaane nõu andmist, seda võib ju jätkata. See on selge, peab valima, sellepärast et isikut ma olen küllalt kaua oodanud. Ja oma võib-olla isiklikud huvid kõrvale jätnud komponeerimise näiteks. Kuna see teine asi on, siis ei olnud suhteliselt tähtsam. Üldkultuuriliselt ja Eesti rahval eriti. Tänu teile, Harry Olt ja ordu Rumessen, kevad on tärkamist ja uute ideede ja uute alguste aeg, nii et ilusat kevadet teile mõlemale. Harjult Videvikud Marie Underi sõnad esitavad Tiiu Reinu ja Ivo Sillamaa. Selle lauluga tänases öös raadio seitse lõpetab saatejuht oli Ene Pilliroog. Kõike head teile.